@ RESTART // 2020.04.04
geenius_restart_0865.mp3
KUUPÄEV
2020-04-04
PIKKUS
41m 26s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Sixfoldi kaasasutajad Tõnu Runnel ja Marko Klopets räägivad, kuidas nad karantiini ajal reageerisid koroonakriisile, luues Euroopa piiride liiklust jälgiva kaardirakenduse. Saates arutletakse, kuidas kriis sundis idufirmat uusi võimalusi otsima ja kuidas see muutis nende kliendibaasi ja ärimudelit.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Tõnu Runnel ja Marko Klopets idufirmast Sixfold, kes räägivad, kuidas nad terve firmaga karantiinis istudes tegid valmis veoautode liikumist ja piiridel seismist näitava kaardi. See tekitas ettevõttele keerulistes tingimustes täiesti uut tüüpi kliendid. Kaarti hakkasid kasutama nii valitsused, ülikoolid kui otseselt või kaudselt mitmed maailma suurfirmad. Kuidas Sixfold selleni jõudis, et kriisi lihtsalt üle elamise asemel hoopis midagi uut ette võtta ning kas nad arvavad, et uus ärisuund jääb ka pikemaks ajaks püsima? Mida saaksid sellest kõigest teised ettevõtted kõrva taha panna? Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Esimene järeldus on see, et meie läksime ja võtsime oma klientide jaoks. Ette oma kuuekohalise numbri veokite asukoha andmeid ja tegime valmis kaardi, kust ilmusid nähtavale sellise valgusfoori põhimõttel Euroopa Schengeni piirid, mis varem olid kõik rohelised, kogu aeg võid läbi sõita. Ja nüüd järsku, sel hetkel, kui me selle asja laivi lasime, olles ise arvanud, et. Mõnes kohas võib-olla natukene mingisuguseid jamasid, aga kõik peaks olema, vaatame andmete pealt jooksvat, et kõik on hästi. Siis esmaspäeva lõunaks oli Poola ennast täiesti kinni pannud ja tekkisid siis roheliste kõrvale oranžid, punased ja lausa mustad täpid, kust lihtsalt kaubad on läbi liikunud ja selgus. Et sellist andmestikku ei eksisteeri, sest Euroopa on olnud kogu aeg vaba. Keegi ei jälgi neid piiripunkte, kedagi pole see huvitanud aastakümneid
Jääb püsima. Nende piiride kõrval, mida me kõik loodame, et muutuvad ilusti roheliseks tagasi, on sellesama lähenemisega. Oleme me juba lisanud sinna ka esimesed praamisadamad, kaubasadamad Inglismaa, Brexitisse jõudva Inglismaa Euroopa vahel. Ja tuleb neid juurde ja see sama mudel töötab tegelikult veel põnevamalt ka raudteekaubaterminalide jälgimiseks ja suuremate. Ladude, näiteks me suudame tänu sellele ka ennustada, kui kiiresti saad sa Amazonis oma kaubad maha panna, ilma et Amazon oleks tegelikult päriselt veel meie klient. Ja nii edasi, ühesõnaga, et see asi osutus paremaks, kasulikumaks, kui me ise oleks osanud oodata juba nüüd.
Tegelikult huvitav on see, et kuidas me saame reikafirmasid juurde oma platvormile. Nagu Tõnu rääkis enne, siis me tegeleme niimoodi kahe poolega ja muidu tulevad reikafirmad liituvad Sixfoldiga lihtsalt sellepärast, et nende kaubade tootja käsed neil. Coca-Cola tuleb ja ütleb, et kui te Sixfoldiga ei registreeru, oma GPS-i ei ühenda, siis järgmine aasta äri ei tee. Aga nüüd oleme me isegi hakanud saama rekafirmasid oma platvormile juurde juba sellepärast, et nad lihtsalt tahavad aidata kogu seda logistika kommuuni Euroopas. Lihtsalt ühendavad oma Tom Tomi ära kahe klikiga ja ise ei saa sellest otseselt midagi. Peale selle, et kogu välja tulev andmestik on nüüd, ma ei tea, pool protsenti parem.
Mis sõidumeerik on vist selle asja nimi? Mul on endiselt raskusi selle terminiga, et ja meie ei ükle neile ette, millal nad peavad magama, me teeme ainult statistilisi arvutusi, et tundub, et tõenäoliselt ta peab magama, enne kui ta jõuab kauba ära viia, seetõttu nihutame kogu seda asja kümme tundi edasi. Ja enamasti saame pihta, et me oleme sellised vaiksed arvutajad, mitte, mitte ei õpeta inimesi elama. Et me ei ole Waze, et me, me oleme pigem see, kes võidujooksust stopperiga kõrval vaatab. Ja teeme arvutusi selle pealt.
Vot see on alles pähkel küsimus. Logistika mõttes Euroopa riigid tundub, et teevad. Piisavalt koostööd, et, et vormiliselt läheks kõik samasuguseks, et kaubavood saavad samamoodi liikuda, lahendatakse kindlasti ka Brexitist tulenevad hädad ära, mis pidid olema ainsad hädad, mis meid kaks tuhat kakskümmend üldse segavad. Aga mõned sellised vihjed on, on antud siiski ka logistikale otsa, millesse ma ise ei ole piisav valdkonnatund ja ei oska väga palju kaasa öelda, aga need on need, et. Et ilmselt kasvab veelgi selline intermodaalne vedude tegemine, mis tähendab siis seda, et ühest transpordi mode'ist või viiakse kaupu tarnimise ajal teise, et kõik ei toimu enam puhtalt ainult veokitega. Sest oli näha, millised riskid on, need, kes raudteed mööda vedasid, neile jõudsid kaubad kiiremini kohale. Et see ilmselt. Täiendavalt sunnib natukene keerulisemaid tarneahelaid püsti panema, mis oli juba niikuinii tarvidus, sellepärast jällegi, Brexiti kõrval oli meil üks probleem veel, see oli kliima soojenemine, inimkonna elu lõpp lähisajanditel. Et, et vähendada maanteedel heidet, viia rohkem asju efektiivsemalt rongidega, vähemate ümberlaadimistega, efektiivistada kogu seda tarneahelat CO2 tõttu. Et siis nüüd on üks põhjus veel leitud, et, et riskid on ühe kaardi peale kõike pannes kõrgemad. Et see taaskama logistika poolelt.
Kuigi me, kuigi me ei tegutse Eestis, meil ei ole Eesti kliente. Ja väga vähe on ka Eesti vedajaid, siis siin on minu, mul mingisugused teadmised on ja, ja need ütlevad, et ei, ei jää kellelgi teadmiste või julguse taha, et. Et klassikaliselt, nii nagu start-up'ides oleme julged, nii on ka Eesti tootjad julged, pigem on kapitaliseerituse küsimus, et, et me oleme nii väiksed, meie ettevõtted on ka väiksed, et me lihtsalt ei jõua igale poole. Tasapisi, ma, ma ei, ma ei näe seal probleeme, et nende väikeste, väikeste kogustega, mida Euroopa, Eesti tootjad teevad ja Euroopasse tarnivad, et nendega suudetakse ka ilma selliste meie tüüpi lahendusteta asjad ära ajada. Ja nii palju, kui ma suhelnud olen Eesti kaubavedajatega, siis on täitsa muljetavaldavaid ja väga kiireid lahendusi. Tohutu tempoga jõuavad lilled Euroopast siia, tohutu tempoga jõuab kala siit Euroopasse. Aga ma detaile ei tea, selleks helistage Kaselale, küsige temalt.