No minu selge seisukoht siin selgelt on see, et me peaksime kogu aeg arutama, vahet pole, mis sektorist me räägime, ehk siis, et matemaatikaks peaks pidevalt käima ja nii naljakas, kui see ei ole, et kuigi meil on meeletus koguses datat, meil on isegi seda datat, et kui palju näiteks ettevõtte vahelise, vahelised käibed on tõusnud või langenud, eks, mis sektoril on pihta saanud edasi, see on kõik meil olemas, aga jätkuvalt kogu see diskussioon on hästi emotsionaalne, et noh, et, et a la. Põllumehed võivad võõrtööliselt sisse jätta, aga tööstus ei või. Noh, samas kui sa paned võrdlusesse näiteks ekspordimahud, jällegi tekitab nagu küsimusi, et noh, et, et kust see otsus nüüd tuli siis, et mis kõhutunde või, või emotsiooni pealt see otsus tehti või ühesõnaga. Kas Valgevene programmeerijatega riigihankeid, Eesti riigihankeid teha. Versus nagu Eesti programmeerijate riigihankeid teha, et noh, et, et samasugune diskussioon, on ju, versus nagu, ma ei tea, Ukraina maasikakorjad või Eesti maasikakorjad, on ju. Ja selles mõttes minu seisukohalt on väga selge, et vahet pole, mis sektor on see IT, on see start-upid, on see tööstus, ehitus, nii edasi, me peame arvutama. Ja naljaks muidugi minu jaoks kõrva jaoks on see, et, et kui on majanduse häda ja, ja tõesti häda on käes, siis näiteks ehitussektor on väga häälekas, et suurendage riiklikke tellimusi, teede ehitust, riiklikke objekte ja nii edasi, on ju. Mis on tegelikult nii-öelda otsene riigiabi, ehk siis me paiskame, noh, suuremaid summasid majandusse, eks, on ju. Versus nagu see, et me, noh, sõna otseses mõttes, ma ei tea, Tallinki puhul või, või siin näiteks Bolti puhul, me räägime laenu käendamisest. Ehk siis me ei räägi sellest, et me nagu valame jälle raha sisse, vaid me räägime sellest, et, et juhul kui peaks väga-väga halvasti minema, et siis on see risk, et see laen läheb hapuks. Eks, et, et, et selles mõttes nagu me peaksime laiemalt vaatama ja teine, mida me peaksime laiemalt vaatama minu arust on see, et, et kui me vaatame startupi maastikku, siis näiteks kui me võrdleme ennast kas või Läti, Läti ja Leeduga, või ma ei tea, võtame siin suvaliselt teised soomlased, rootslased ümberringi. Siis me oleme kogu aeg uhked olnud viimased aastad, et kui palju unicorn'e on siit välja tulnud, et midagi on see keskkond siin teinud teistmoodi, midagi on see keskkond arenenud kuidagi teistmoodi. Võrreldes nende partneritega ja minu arvates tänane situatsioon, kus nüüd tõesti esimene, ütleme nagu startup sektori jaoks tegelikult on ju esimene suurem pauk, et meie sektor hakkas kasvama kuskil, ongi seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa. Et esimene suurem pauk, et kuidas sellises situatsioonis riik käitub, et kas ta muidu nagu, kes nautis seda, ütleme, riigi maine jaoks positiivset kuvandit. Nüüd, kui on hädaga ja siis on umbes, et noh, saage ise hakkama või siis on ikkagi see, et, et ka hädakorvama ikkagi nagu noh, nii palju kui saab, noh, pane mõnal alla ja, ja toetama, on ju, et. Et noh, see ongi sama oluline, kui ma hakkan tulevikus tegema uut start-up, et ma valin ka selle järgi oma peakontori, et juhul kui noh, tuleb ikka täitsa nagu midagi ventikasse, et, et kas ma siis usun seda, et mul on võimalik ka nagu riigi poolt mingit tuge saada. Ja kusjuures ma toonitan mitte nagu raha sisse, vaid, vaid noh, pigem nagu mingit nagu laenukäändust, on ju. Et see hakkab ikkagi mõjutama seda keskkonda ja sellepärast on need otsused olulised, olulised, aga ma arvan, sul, Sten, on parem pilt praegu, mis üldse toimub nagu start-up'ide rahastamisel.
No puhastamine kindlasti peab käima, aga meil on enda minevikus näiteid sellest, kuidas on ikkagi sektoreid päästetud, on ju, et võtame kümme aastat tagasi, noh. Kas seesama meie enda ehitussektor, on ju, ilma nende samade riiklike tellimusteta oleks väga raske olnud ja pauk käinud, aga ma ütlengi, et kui me arvutama hakkame, siis noh, kui keegi ehitab siin Eestis midagi, noh, okei, seal on noh, mingid materjali ja muud, muud seosed ka, aga noh, üldjuhul see on ikkagi nagu, see ei ole eksport. Eks, et see on nagu kohalik vaade, et, et me selles mõttes selles matemaatikas alati peame juurde panema selle, et kui sa teed siin näite mingi utilitasest, on ju, jällegi noh, palju ta eksporti teeb, eks, et palju ta raha on üldse riiki juurde tuleb, versus see, et me pööritame seda raha siinsamas sisemiselt, sisemiselt ringi. Mis mind kummastas, oli ka see, et, et just mõned vanemad siin IT-ettevõtted on ära unustanud selle, et, et kümme aastat tagasi ikkagi IT-sektor noh, sai ka ikkagi väga kõva hiti, et kes noh, peamiselt oli me, oli Eesti IT-sektor keskendunud ju koduturule ja peamiselt erasektori turule ja kaks tuhat üheksa erasektori turg kukkus plaksti kokku. Ja tänu sellele, et just sellel hetkel olid avanenud struktuurifondite rahad ja riik hüppeliselt tõstis riiklikke tellimusi, oli üks see, mis aitas üle elada seda nii-öelda rasket hetke, kus meie start-upi marssid polnud veel käima läinud, aga teistpidi nii-öelda IT-ettevõtted olid teises hädas. Ja noh, toimus ka puhastumine, kõigil ei jätkunud ja, ja tekkis seda liikumist start-upi sektorisse ja mis olulisem, tekkis ekspordikäivet, et kindlasti see puhastumine peab olema, et see ei saa olla niimoodi, et, et oih, et, et mul on nüüd. Kolm kuud ranoveid, et visake peale, on ju, et, et kindlasti me ei räägi millestki sellest ja veelkord ma tahaks toonitada, et kogu selle diskussiooniga oleks oluline see, et me räägime täna siin, et me anname mingeid garantiisid, et.
Head kriisid on muidugi raisku lasta, et me juba näeme seda, mismoodi tööharjumused muutuvad tänu Covidile ja inimesed on avastanud, oih, et, et arvuti on päris hea, et sellega saabki tööd teha, eks, aga. Ma arvan, et siin kaks väga huvitavat trendi võiks veel juhtuda Eesti jaoks, et üks on see, et me näeme, noh, nii-öelda telemeditsiini kasvu ja selle tõusu juba ka oma startup sektoris. Aga mida mina ise vaikselt loodan, on ikkagi see, et, et toimub ka mingi puhastumine selles, mismoodi me teeme riiklikke otsuseid. Et seesama, et kas me paneme karantiini, mille me paneme karantiini, kas me lubame spordivõistlus, me ei luba mingit spordivõistlust. Et kui sellised asjad nagu tugineksid mingil reaalsel andmestikul, kas me teeme masstestimist või mitte, on ju. Et noh, ilma andmeteta, ilma sellise nagu väga täpse datata me sellest kirsist välja ei tulegi kokkuvõttes. Siin