@ RESTART // 2020.04.18
geenius_restart_0867.mp3
KUUPÄEV
2020-04-18
PIKKUS
42m 52s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Cleveroni tegevuse üle koroonakriisi ajal ning analüüsitakse ideed katta Eesti maapiirkonnad Cleveroni pakiautomaatidega. Saatejuhid ja Arno Kütt arutlevad e-kaubanduse tuleviku ning logistiliste väljakutsete üle.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Celeveroni asutaja ja juht Arno Kütt, kes räägib, kuidas Eesti ühel olulisel tehnoloogiafirmal praeguses kriisis läheb ning kas suur e-kaubanduse hullus on ka neile kuidagi mõjunud. Samuti räägime ideest, et riik võiks kriisiajal ettevõtete lihtsalt toetamise asemel neilt vajalikke teenuseid tellida, näiteks võiks Cleveron väikeste pakiautomaatidega katta kõik Eesti maapiirkonnad, et e-kaubandus ka väljaspool linnasid suurema hoo sisse saaks. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Aga teoorias, eks ole, see kõik, mis meil siin praegu toimub, Arno, et see, see peaks olema ju esitäie äriveskile, et, et isegi kui me kõik ütleme, et maailm on igaveseks muutunud ja, ja me, ma ei tea, vähemalt mitu aastat igasugu inimkontakte on vähem ja, ja ma olen näinud neid erinevaid numbreid erinevatest riikidest, et kui palju inimesi ütleb, et nad üldse esimest korda näiteks kasutasid e-kaubandust teatud riikidest, see on väga kõrge protsent, et, et sul on nagu, mida oodata, kas pole?
Et me oleme tegelikult ju kogu aeg rõhku pannud, et meie tooted toetavad e-kaubanduse arengut ja on suunatud e-kaubandusele ja, ja noh, midagi ei ole teha jah, et. Võib-olla ei ole ilus nii öelda, aga, aga see, see kriis muudab inimeste harjumisi palju kiiremini kui, kui võib-olla ilma selle kriisita, et, et tulevikus on küll jah, et. On needsamad päringudki, mis praegu sisse tulevad, neid on palju rohkem kui siin oli enne kriisi, et.
Aga me teeme siia esimese pausi ja siis oleme varsti tagasi. Restart on eetris tagasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Arno Kütt Cleveronist ja, ja me räägime sellest, kuidas Cleveronil läheb ja, ja millised need võiksid tuleviku väljavaated olla, nagu Taavi ütles eelmise lõigu lõpus, siis me pöörame nüüd oma pilgud Eestisse ja, ja Cleveronil väga sobivalt on valmis selline prototüüp kogu maa elektrifitseerimiseks või kapifitseerimiseks, me võime siis öelda. Et, et te olete välja töötanud sellise bussiootepaviljoni moodi. lahenduse, kus on ka üks, kaks, kolm neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, kaksteist kappi, ehk siis on selline varjualune pink ja kaksteist oranži kapikest seal kõik üheskoos ja elektrit saab päiksepaneemidelt. Ma saan aru, et isegi elektrikaablit ei ole külge vaja ja, ja ühtlasi ma saan aru, et inimesed saaksid sealt näiteks bussiga linnast tulles oma kaubad kätte ja teistpidi ka bussiga, sellesama liinibussiga saaks mingit sorti kaupu sinna saata. Ehk selline täiesti kompleksne lahendus, kas, kas see on nüüd midagi, mis on täna olemas ja valmis või on see kontseptsioon ja pilt lihtsalt valmis?
No selles mõttes see oli geniaalne idee, mille siis ka Sten Tamgi uuesti üles äratas, et, et olukorras, kus praegu on meie maailma üks edumeelsemal ettevõttel selline nii-öelda vaikperiood, et noh, et miks mitte seda ära kasutada ja, ja kogu see võrgustik siis pakiautomaatide võrgustik üle Eesti valmis ehitada ja, ja selles mõttes, noh, mulle see bussipaviljoni idee selle kohta meeldis, et ta on ikka geniaalne, onju, et sa saad sinna raamatut tellida raamatukogust, See ei pea olema ainult mingi Omniva või Delloma, et ongi, kui nüüd on bussipeatus, siis kui üldse mingi transport sinna liigub, siis järelikult liigub sinna ka Cargo buss, mis tähendab seda, et sellel samal juhil seal kiiresti nüüd see pakk sinna kappi visata ei ole mitte mingi probleem, on ju, et, et ei pea ka liikuma alati reisi ja noh, nii-öelda me saame ühest. Transpordiseidust saame nii-öelda rohkem kätte, et ühesõnaga noh, ta tundus nagu väga, väga efektne nagu lahendus ja selge on see, et ega seal suuremat sellist nii-öelda majanduslikku efekti kogu Eesti jaoks ma võib-olla ei näegi, aga mis seal see suur efekt ongi, on see, et, et elukvaliteet maal, teenuste kättesaadavus maal, kaubakätetaotluse maal, et see kindlasti paraneks hüppeliselt ja, ja seetõttu nagu noh, minul läksid kohe silmad sõrama.
Ta muutub järjest paremaks, seda nagu praegu juba näha, et noh, põhiprobleem oli ikkagi seal selles, et need kullerid on, nad vahetuvad, see on selline töökoht, kus, kus tõesti oled pool aastat tööl ja siis tuleb jälle uus või isegi kiiremini. Ja see koolitus ja see on olnud nagu. Puudulik, et need kullerid ei ole endale seda selgeks teinud. Aga praegu, kuna see nõudlus on nii suur selle e-kaubanduse järgi ja ma arvan, et nüüd ei ole lihtsalt muud varianti, et nad peavad selle, peavad selle ära õppima ja, ja noh, ma olen ka tagasiteed saanud, et see on läinud paremaks.
No ma, ma olen seda näidet enne ka toonud selle e-kaubanduse koha pealt. See on see televiisori näide, et kunagi oli, kunagi oli televiisor selline asi, mis näitas mustvalget pilti ja. Ja siis mingi hetk hakkas ta näitama värvilist pilti, siis nimetati seda värvi televiisoriks. Aga täna ei nimeta keegi värvi televiisoriks, täna ta lihtsalt televiisor. Ja kaubandusega nad saab olema samamoodi, et oli tavakaubandus, nüüd pandi see e-täht ette, et on e-kaubandus, tegelikult see e-kaob seal lihtsalt ära. Kaubandus muutubki teistsuguseks, et ja, ja neid kanaleid, kuidas sa seda tellid ja kuidas sa selle kätte saad, neid tuleb väga palju. Tellid auto pakiruumi, selle oma. Oma toidu või asja või tuuakse ta selle koju või pakki automaati või lähed ise järgi, et lihtsalt kaubandus muutubki. Et ma arvan, see on see reaalsus, ei ole, et kas üks või teine, vaid neid jääb hästi palju erinevaid, erinevaid kanaleid.
Aga kaubanduskeskus kui nähtus? Mina näiteks enam aru ei saanud, et, et miks Tallinnasse T1-te vaja on, eriti selle ajajärgul, kus nagu noh, ostlemine liigubki pigem nagu rohkem netti ja nii edasi, et.
Muide, ma võin, segan korra vahele, ma käisin täna T1-s. Ja ma käisin sellepärast, et ma otsisin vaikset toidupoodi. No tead, kust saab seda kahemeetrist vahet inimestega hoida. Ja sõitsin tee ühest mööda, mõtlesin, no kui kusagil, siis see Selver peaks küll olema see koht. Ja mul oli täiesti õigus, seal sisuliselt noh, oli ikkagi väga vähe tavainimestest ostjaid, aga tead, mis seal toimus. Seal oli kümnete kaupa ja ma ei liialda, ma arvan, kümnete kaupa punaste vestidega Selveri töötajaid. Kes kõik panid kärud käes mööda ostusaali ringi ja, ja ma pidin nendest kogu aeg eibale hüppama, et oma sotsiaalset distantsi suuta hoida. Eks see e-kaubandus on materialiseerunud sinna, sinna kokku, aga see oli lihtsalt minu, minu vahelepõige. Minu meelest nad võiks seda kuskil laos teha, mitte tee ühes väga kalli pinna pealt.
Jah, kui, kui siiani oli niimoodi, et kaubanduskeskustes või ütleme, niisugune Selveris käisidki toitu ostmas ja siis võtsid sealt pakiautomaadist oma muud asjad, ma ei tea, riided, kingad, asjad võtsid kaasa. Aga kui nüüd hakkab toit ka igapäevaselt sulle koju tulema ja siis sa tahad ju koju ka saada kõik oma muud pakid ja, ja see tõenäoliselt teeb tänasel kujul nende tavaliste kaubanduskeskuste olukorra, ma usun, oluliselt keerulisemaks, et eks nad peavad üle vaatama oma ärimudelid ja, ja seal ümber mängima, et kuidas uue reaalsusega hakkama saada.
Ma arvan, et see on kas siis selle aasta neljas kvartal või järgmise aasta esimene kvartal, kui hakkavad reaalselt kaubad ka liikuma ja, ja, ja tekib selline taastumine. Et ma arvan, siin kolmandas kvartalis juba, aga noh, ma loodan, et me saame hakata rääkima konkreetsetest plaanidest juba. Aga reaalselt, kus juba on mingid tootmismahud uuesti ülesse saanud, et see on ikkagi neljas kvartal või järgmine aasta algul.