Kosmiline detektor

Tere päevast kõigile Restarti kuulajatele, iganädalane tehnoloogia idufirma ja, ja IT-ärisaade on eetris. Taavi Katka, Henrik Kroonemaa on saatejuhid ja meil on täna kaks külalist, me räägime sellisest Eesti ettevõttest nagu G-Scan või G-Scan ja kuna teema on teaduslik ja keeruline ja meil on aegaparas ja kui nii vähe kui on, siis me saame minna kohe saate juurde. Meil on külas selle ettevõtte juhatuse esimees Andi Hektor, tere, Andi. Tervist. Ja tegevjuht Hannes Plinte, tere, Hannes, sulle ka. Tervist. Nii, Taavi,

sa juba naeratud. Ei, ma juba naeratan selle pärast, et nagu ikka, tuleb välja, et saatekülalisega, vähemalt ühega neist, mina olen kunagi koos töötanud. Ehk siis see küll ulatub, ma pakun, nüüd lasen peast läbi, vähemalt kakskümmend kaks aastat tagasi, Hannes, või, või on sul mingid teised andmed? Ma arvan, aastal üheksakümmend üheksa äkki või mingisugust.

Umbes üheksakümmend üheksa me töötasime koos, koosnimega, ettevõttes nimega andmevara.

Aa, no vot. Kas te olite mõlemad noored progejad? Kirusite ülemusi kuskil suitsunurgas?

Ei, Hannes oli ülemus.

Noh, loodame, et me saame tänase saate siis rahumehed, rahumehedselt lõpuni, lõpuni veeretada.

Ei, see on hea story, Hannesel on ka selle kohta hea story, ta ise ütleb ka selle kohta väga õigesti, et see on viimane koht, kus ta nii-öelda käis palga eest tööle, et pärast seda ta ise on olnud tööandja, et mul on põhimõtteliselt endal sama story, et. Jah, et aga umbes, et tänaseks on sellest juba kakskümmend aastat ja rohkemgi.

Ma saan aru, et, et oli traumeeriv kogemus noore Taavi ja noore Hannese jaoks ja pärast seda nemad enam rohkem palgatööd ei ole teinud. Nii võib ka juhtuda inimesega. Aga lähme siis G-Scan'i juurde. See lugu, miks Andi ja Hannes siin on, on väga huvitav, nimelt ma arvan, mõni nädal tagasi peast ei mäleta enam. Ma tegin siin saates üleskutse, et kui Eestis on idufirmasid. Mis ei ole kellegi äriprotsessi optimeerimise või need pasteedi ettevõtted, nagu Taavi ütles ja, ja see võib-olla kõlab halvasti, aga pasteed on hea asi ja need ettevõtted on väga vajalikud ja toredad. Aga, aga mul tekkis ühel hetkel tunne, et, et kõik on ühesugused, need firmad, kes meil siin käivad ja see on nagu eestlaste selline lahti hammustatud valem, eks, et me võtame kellegi äriprotsessi, leiame sealt lõigu, mis ei ole optimaalne ja, ja on kuidagi aeglane ja imelik ja teeme korda ja siis küsime selle eest kuutasu. Et kas meil on teistsuguseid ettevõtte Ja ma sain muide terve hulga kirju, neid saateid hakkab nüüd siin ilmselt järjest tulema, ettevõtetest, kes. Teevad teistsuguseid asju, teevad ja teevad ka, inglise keeles on see sõna deep-tech, et tegelevad sellise süvatehnoloogiaga ja seal on selline keeruline komponent sees, mis ei võimalda kuu ajaga nullist praktiliselt turule minna ja hakata kohe kliente otsima, et. Et see võib võtta aastaid ja võib üldse mitte välja tulla, aga kui tuleb välja, siis noh, maailma ajaloo mõttes panus on tõenäoliselt suurem kui mõnel optimeerimisettevõttel. Ja G-Scan on üks selliseid süvatehnoloogia ettevõtteid, kus on teaduslik komponent, aga ma arvan, meil oleks nüüd õige aeg seletada, millega G-Scan tegeleb. Andi või Hannes, kumb alustab?

Hannes, sa järsku räägid ära meie äripoole nii-öelda esimese iva ja siis ma võin jätkata selle.

Ja, et Hannes ütleb, mida te tahate teha ja Andi, Andi ütleb, kuidas seda tehakse. Just.

CISCAN on siis atmosfääri, atmosfääri tomograafialt arendav ettevõte, me teeme siis tomograafilisi seadmeid, hakkame tootma. Ja, ja need põhinevad siis atmosfääri kiirgusel ehk, ehk täiesti naturaalsel kiirgusel. Seal on mõned eelised, miks me seda teeme. Ja, ja, ja võib-olla Andi räägibki nendest füüsikast, füüsikalistest omadustest, mis on, mis on atmosfääri kiired.

Meil on ikka raadiosaade, on ju, see nagu juba esimene lõik jumala kosmos, on ju, atmosfäär ja puha, et. See on otseselt. Alustame sellest nagu, et mingist praktilisest väärtusest, et inimesed lekkis mingi assotsiatsioon, et miks seda vaja üldse on ja mis sellega teha saab?

Ja, et seda on vaja selleks, et läbi valgustada inimesi ja asju ja noh, ma arvan, et iga inimene on käinud ju lennujaamas vast tänapäeval. Ja näinud seda aparaati, mis kohvreid läbi valgustab või iga inimene on käinud hambaarsti juures, kus tal on võib-olla tehtud üks röntgenpilt hammastest või, või on järsku isegi kopsupilt tehtud kunagi.

No see on röntgenaparaat, seda on kõik läinud, eks, nii, aga see on, saadab kiired väljaseadmest ja püüab teiselt poolt kinni, on ju, et.

Just, just nii ongi ja need kiired noh, nagu igaüks teab, on ju, et röntgenisse vist kopsupilte võib aastas korra teha ja, ja väga tihti sinna sattuda ei maksa. Siis, kui käite mõnikord kuskil altpoolt pilti tehakse, siis pannakse sihuke pli plaate ja mõne tundliku kehaosa peale, sest see kiirgus teatavasti kahjustab inimest. Et aga meie ümber on tegelikult väga palju looduslikku kiirgust, mida me saame samal otstarbel ära kasutada. Lihtsalt sellega noh, kuna looduslik kiirgus on palju nõrgem, ütleme seal tuhandeid isegi miljoneid kordi nõrgem, siis meil on vaja väga palju täpsemat ja tundlikumat aparaati. Ja lisaks noh, ütleme nii, et appi tuleb võtta selline tore asi nagu tehisintelligents või, või masinõpe, nagu meie nimetame. Et seda, nii-öelda seda pildi kvaliteeti siis võimalikult heaks nii-öelda tekitada.

Oota, teeme veel kord, teeme veel lihtsamaks selle raadiokuulaja jaoks, nii, kosmiline kiirus, kosmiline kiirus tuleb ülevalt alla. Mis tähendab seda, et see plaat, mis loeb nii-öelda, vabandust, noh, et kuhu sa need osakused siis nüüd põrkuvad ja, ja. Ja kus sa saad siis sedasama nagu kujutist joonistada, see peaks põhimõtteliselt asuma siis minu jalgede all, noh, nii-öelda piltlikult.

Piltlikult täpselt, nii ongi, et enamus sellest kiirgusest tuleb ülevalt kõrgelt atmosfäärist, atmosfäärist. Ja noh, reaalsuses, reaalsuses näeb see välja nii, et me paneme kaks plaati tegelikult, ühe paneme sinu pea kohale, mis mõõdab ära need väga täpselt ära, need nii-öelda sind pommitavad osakesed, ehk põhiliselt müüonid siis ja elektronid. Ja teine plaat pannakse sulle siis jalge alla, kus me näeme, kuidas sinu keha, kõik need organid, mis sinu sees on, need kiiri natukene kõrvalekallutavad. Ja nüüd kasutades seda väikest, väikest infohulka, mis noh, näiliselt väikest infohulka, mis, mis selles kõrvalekaldes peitub. Saame me noh, füüsikud, ütleme pidulikult, rekonstrueerida siis sinu kolm, kolme, kolmemõõtmelise kujutise.

Okei, ühesõnaga, et kui ma põhimõtteliselt täna lähen lennujaamas läbi turvavärava, mis põhimõtteliselt lihtsalt otsib mu käest minu keha küljest metalli. Nii-öelda siis mind nii-öelda risti läbi valgustades, nimetame seda siis niimoodi, on ju. Siis see ei ole praegu õige termin, aga noh, nimetame seda nii. Siis põhimõtteliselt samasugune värav ainult selle vahega, et nüüd tuleb litakas mitte külje pealt, vaid ülevalt, on ju, ja, ja, ja mõõdab alt.

Ja, et noh, ta ei tule päris otse ülevalt, et ütleme, sa, sa võid piltlikult ette kujutada, et kogu taevas nagu helendaks nendest, nendest osakestest. Need osakesed on, neid on nii vähe, et me oleme noh, miljardite aastate jooksul siin maa peal elanud, et me oleme täiesti ära harjunud nendega, nad meile ohtlikud ei ole. Ja noh, seega me mingid lisad kiirgustoosi inimesele ei anna. Ja see seade ise, ise näeb välja pigem nagu selline noh, ütleme kui teha ta väravana, siis inimene peab seisma seal ja ootama, mõistlikum oleks teha ta siis juba mingi koridorilaadse. Seadmena, et sa jalutad sealt läbi ja siis selle jalutuskäigu jooksul saame üsna hea pildi, mis, mida sa alla oled neelanud ja mida, mis sul kuskil põuetaskus on ja nii edasi.

Ühesõnaga jällegi, et noh, et kuna metall ja kõik muu on täitsa jällegi erineva läbistuskiirusega, et siis põhimõtteliselt joonistab kõik ilus röntgenpilt lõpuks turvamehele ekraani peale.

Ja isegi veel parem, et kuna jällegi nende, rääkides nendest osakestest, müüjuntest ja elektronidest. Siis nende eelis on see, et nemad, nemad eristavad palju paremini keemilisi elemente ehk me, me mitte ei saa sellist nii-öelda mustvalget. Kõik on näinud võib-olla seda tüüpilist kopsupilti, kus on mustvalge pilt. Me tegelikult saame nii-öelda noh, jutumärkides värvilise pildi, kus iga kemikaal on erinevalt ära märgistatud. Mis tähendab seda, et kui sul on taskus, ütleme, sajagrammine lõhkeaine botšku, siis röntgenis pead, peab piirivalvul silmaga otsima, et kas sul on midagi taskus, midagi kahtlast ja välja mõtlema, kas see on kahtlane siis või ei ole. Siis meie seadmes noh, see me saame aru, et see on lõhkeaine, lõhkeained on tüüpilist, kus on lämmastikurikkad ained. Ja punane tuli hakkab vilkuma ilma igasuguse piirivalve, piirivalvuri sekkumiseta, et näed, seal on lõhkeaine, et me saame automatiseerida, me saame nii-öelda operaatori vabaks selle süsteemi teha.

See on nagu mingi keskaegne süsteem, et kõnnid mööda seda koridori, aga järsku lihtsalt üks põrandaluuk avaneb ja sa kukud olla. Ja enam sa sealt välja ei saa.

No vaata kuidas üks filmiklassika suudab nagu inimese mõttemaailma kohe paika panna, aga põhimõtteliselt tähendab seda, et igasugune narkomuulandus ju kaotab mõtte, et. Neil on küll tohutu hunniku pakikesi alla ja, ja istuvad seal kuskil soolestikus, aga kokkuvõttes täiesti kasutu kraam, et nopivad kenasti ülesse sind seal lennuväljal.

Täpselt nii, et ise, iseenesest on ju võimalik nagu röntkeseadmest rääkida, siis jahu ja, ja, ja, ja teatud narkootikumid võib-olla näevad röntkese, röntkene samamoodi välja. Aga meie tomograafis eristab neid aineid omavahel.

Kus, kus neid kasutuskohti veel on, et me oleme praeguse lennujaama külgi nagu kinni jäänud, et noh, avardame seda vaatenurka natukene, et, et kuhu, kuhu veel see nagu kõik läheneda võiks?

No müüa tomograafiat, kasmilise kiiruse tomograafiat saab tegelikult päris mitmel pool kasutada, noh, siin meie esimene sihtpunkt või siht, siht on, siht on tollid, lennujaamad. Aga, aga loomulikult on kasutusekohti ka meditsiinis, samamoodi me vaatame. Ehituskonstruktsioonide hindamise, hindamise nii-öelda turule, et noh, kui on näiteks kuskil maa, maa, maavärin käib üle. Et siis on vaja vaadata üle kriitilised kandekonstruktsioonid, et, et kas seal midagi, midagi on probleeme sees. Et noh, see müüa tomograafia sobib väga hästi ka selliste suurte pindade läbivalvustamiseks.

Aga kui ma nüüd, kui ma nüüd seal lennujaama koridoris kõnnin. Kas, kas see on nagu see, et, et see piirivalvur näeb, et kas mul on lõhkeaine taskus või kas mul on kopsupõletik? Kas see, see on nagu ainult nagu tarkvaras kinni, et mis, mis nagu tarkvara talle arvutisse installitud on või kuidas, kuidas see pool käib?

Ei, see kindlasti ainult tarkvaras ei ole, et, et siin ongi võib-olla nüüd paslik jõuda selle Deep Tehhi selle süvatehnoloogia sõnani. Et see süvatehnoloogia tegelikult koosneb meie noh, meie näitel siis kahest poolest, üks on siis riistvara ja teine on tarkvara. Et loomulikult seal tarkvara poolel on siis masinõpe ja tehisintellekt juba nagu mainitud. Aga sellel riistvara poolel on noh, veel nii-öelda kolm suurt komponenti on siis, nimetaks siis detektor tehnoloogia, ehk see tehnoloogia, mis võimaldab neid osakesi avastada. Ja sinna juurde käib veel väga suur hunnik elektroonikat, mis noh, ei ole just selline ütleme nii, igapäevaelektroonika. Ja noh, siin detektoritehnoloogias võib veel peensustesse minna, et meie, meie kasutame sellist toredat tehnoloogiat nagu mida kutsutakse sintsilaator tehnoloogia. Ehk see on noh, sellised plast, läbipaistvad plastid, mida, mida kui seda tabab üks laetud osake nagu elektron või müonjõuslikult, siis seal tekib väike valgussähvatus ja nüüd me kasutame sellist erilist. Väga moodsat asja, mille nimi on siis. Oh, laviindiood või, või, või selline väga valgustundlik fotokordisti, mis noh, isegi piisab seal ühest kahest footonist, et seda nii-öelda. Käima panna, et ta tekitaks elektrilise signaali ja noh, see on selline tehnoloogia, mis on viimase kümne aasta jooksul nüüd väga hüppeliselt arenenud ja noh, see on, see on üks põhjus, miks me. Noh, ise ka leiame, et miks me just praegu oleme selle tehnoloogiaga õiges kohas, et see tehnoloogia on läinud piisavalt odavaks, et seda noh, me saame kommertsseadmeid juba teha sellest.

Lennujaamaseade ja arstiseade on ka füüsiliselt erinevad, et ta ei ole nagu üks selline kast.

No ta on, ta on ütleme nii, et üsna sarnane nagu röntgen seade, põhimõte töötab ju sama, ütleme, füüsikaliselt on sama nähtusega tegemist, aga seal on muidugi nüansi erinevused, et juba see, et ütleme, lennujaamas me tahame võib-olla teha koridori kujulist seadet, kust inimene jalutab läbi. Jälle, kui me nüüd räägime meditsiinis, tahame tõenäoliselt teha seadet, kus inimene saab mõndusasti pikali lämada ja nii-öelda lebada seal. Jällegi, ma juba nüüd ühe, võib-olla, Hannes võib seda pikemalt seletada, aga noh, jällegi üks Ongi see, et see seadetehe modulaarne, et meie, me hakkame, meil juba Tartus nii-öelda ehitame esimest tehast, kus me hakkame neid paneele tootma ja mõte ongi selles, et need paneelid oleks standardiseeritud, et meil oleks. Ütleme umbes selline üks korda kaks meetrit paneel ja sellest me siis ehitame nagu legoklotsidest, võtame neid paneele ja muudkui ehitame, kas ehitame meditsiinilise skänneri. Noh, mille, mis on siis neljast sellisest paneelist, sinna paneb täpselt inimene sisse või siis võtame, ma ei tea, kolmkümmend sellist paneeli ja teeme sellise skänneri, millest saab sõiduauto läbi sõita või võtame, ma ei tea, viiskümmend paneeli ja teeme sellise, kus saab juba merekonteineri sisse panna ja nii edasi.

Okei, väga hea, me teeme siia pausi ja siis läheme edasi.

Restart jätkub, me räägime süvatehnoloogiast täna ja ettevõte on G-Scan või G-Scan, kui eesti keeles öelda ning Andi Hektor ja Hannes Plinte on meie külalised.

Mul tundi millegi pärast meelde üks lugu kaheksakümnendatest, kui Eestis püüa, püüti taasleiutada või, või, või innoveerida nii-öelda hambumuse rööntgenpilti. Ehk siis, ammuse probleem on see, et oleks vaja kuidagi saada nagu ta nii-öelda 3D-sse, aga kui sa paned kaks plaati, on ju, et sa saad nagu põhimõtteliselt nagu 2D pildi, on ju. Ja küll siis prooviti neid plaate painutada ja, ja, ja ma ei tea, pannagi nii-öelda nagu a la noh, mitte ta on üks plaat, vaid on kolm plaati näiteks ja nii edasi, on ju. Ja keegi ei tulnud selle peale, et, et noh, et põhimõtteliselt ega see plaat võib ju nii-öelda noh, seade võib nii-öelda ringi käia, eks, et noh, kui te tänapäeval käite nagu hamba Rankini pilti tegemas, siis tegelikult ümber pea käib korra nagu surr nagu see plaat ära, eks ju. Ja noh, ja lisaks lisaks tänapäeval need võimalused, et sa põhimõtteliselt võid ju noh, nagu täpsema samamoodi nagu tehakse, ma ei tea, Panaroon pilti, et sa. Üks asi on see, mis sul püütakse nii-öelda fotosilmaga kinni, aga teine asi on see, et arvuti siis liidab need osakesed kokku üheks tervikpildiks, eks, et. Et kuidas ma hakkasin teie puhul ka mõtlema seda, et kui te hakkate tegema ikkagi nagu ala ehituskonstruktsioonide läbivalgustamist ja midagi sellist, et. Et noh, okei, et üks on see, et te sõidate selle lugejaga ümber maja, on ju, aga noh, kokkuvõttes ta ikkagi vajab nagu tohutut arvutusvõimsust selleks, et see nii-öelda pilt nagu kokku jooksutada, et. Kas te kuidagi suudate seda ka nagu edasi anda, et noh, põhimõtteliselt, et. Või seda muidugi pole enam väga tähti, sest noh, arvutusvõimsus on läinud väga odavaks, et kui ma jalutan sealt nüüd sellest lennujaama koridorist läbi või kui ma teen sellist nagu konservatsioonianalüüsi, on ju. Et kui, kui suuri arvuteid see nagu vajab, on ju, et, et kui palju seda võimsust vaja on või on see suhteliselt nagu lihtne, et noh, et nii-öelda infot on vähe ja ainult kleebi ja, ja, ja lõikaja kleebi nii-öelda.

No ega see infomaht on ikka suur seal, et tõepoolest, et noh, ma meil on ka ju olemas, ega me maailmas päris üksi ka ei toimeta, et meil on mõned näited olemas sarnastest tehnoloogiatest ja noh, me räägime ikkagi, kui meil on siin. Scanner, kuhu mahub sisse, ütleme, 3D scanner, kuhu mahub sisse siis merekonteiner. Siis noh, tegelikult on sinna juurde vaja väikest nii-öelda serveri parki. Aga noh, jällegi siin tuleme korraks hüppame meie lahenduse juurde, siis meil on. Sellised spetsiaalsed patenteeritud algoritmid, millega me saame oluliselt kiirendada seda protsessi. Ja noh, teine asi on see, et me ütleme oma tehnoloogia puhul hästi konkreetselt tahame ikkagi minna kohe algusest peale GPU tehnoloogia peale, mis noh, võimaldab nagu. Oluliselt tõenäoliselt seda asja nii-öelda noh, ütleme seda arvutust viia vähemalt väga palju ökonoomsemalt ja vähem energiamahukalt läbi.

Rain Kura ajaloost, Hannes, kas ma mäletan õigesti, et sina tegelikult oma ettevõttega enne seda startup'i ehitasid tollisüsteeme?

Täpselt nii. Tegelikult G-Scan ongi ju Cosewhtist välja kasvanud. Et see on väga huvitav lugu, kuidas see, kuidas G-Scan alguse sai, et selle peab kindlasti ära rääkima, et see oli siis Cosewhtis, Cosewht teeb siis piirijärjekorra lahendusi, eestipiir.ee, tahad autoga Venemaale minna. Tüüpiline optimeerimise ülesanne või see oli seal lahend, mingisuguse probleemi lahendamise ülesanne. Muidu on pikad järjekorrad, füüsilisest, füüsilisest sabad seal autodest. Et aga nüüd siis meie lahendusega EestiPiir.ee, paned aja kirja, lähed õigel ajal õige, õigesse kohta ja ületad piiri. Ja siis me tegime ühte, ühte tehnoloogia arendusprojekti, GoSyhtiga, mille Luhamaa piirpunkt, see oli see. Ja mille ülesanne oli siis. Teha biomeetriline piirületus ehk siis ilma, ilma, ilma piiri, ilma piirivalvule sekkumata piirületus sõidukiga reisijatele. Et noh, nii nagu see on lennujaamades, et lähed, lähed oma passi masinal ette ja, ja siis näitad oma näo ette ja, ja ületad selle, selle lennujaama selle piirikontrolli ilma, ilma piirivalvule sekkumata. Samamoodi siis me tahtsime teha maantee piiripunktis sõidukiga reisijatele. Nüüd selle juures siis tekkis meil praktiline või vajadus või, või, või soov siis kliendi poolt või, või, või siis piirivalve poolt, et noh, tegelikult oleks vaja kokku lugeda, mitu inimest on autos. Ja me hakkasime otsima tehnoloogiat, et kuidasmoodi siis lugeda kokku, mitu inimest on autos, eks ju, kui on deklareeritud kolm. Siis sinna biomeetrilisse kioskisse läheb kolm, aga võib-olla põhja, põhja all või, või pagasikus on veel keegi. Ja, ja, ja need, need, need tuleb ka üles otsida. Ja, ja siis noh, röntkest, röntkest kasutada ei saa, röntgen on teatavasti siis ohtlik elus, elus inimesele. Siis üks meie projektijuhtidest, praegune siis tehnoloogiajuht pakkus välja, et Märt Mägi pakkus välja, et, et vot äkki saab selleks kasutada miljone tomograafiat. Noh, mõtlesime, natuke naersime, aga, aga tegelikult mõtlesime, et hea küll, kontrollime. Ja tellisime Tartu Ülikooli füüsikaosakonnast siis täiesti ametlikult eeluuringu. Palusime vastata küsimusele, kas müüa tomograafiat saab selle osasarvel kasutada? Tartu Ülikoolis oli meil vastas selline tore teadlane, kelle nimi on Madis Kiisk, kes siis mõtles mõne kuu oma, oma tiimiga ja ütles, et saab küll. Siis me tegime teise uuringu, et, et kas siis teostatav ka on, et noh, hea küll, et saan aru, et saab, saab küll, aga kas see nagu praktiliselt on võimalik ka nagu mõistliku aja ja rahaga seda teostada? Maadis Kiisk mõtles veel mõne kuu, ütles, et saab küll. Ja siis hakkas, hakkas see asi nagu pihta, võtsime selle asja nagu korralikumalt ette. Ja, ja sealt, sealt saigi G-Scan alguse.

See on huvitav, et sa ütlesid kogu aeg, et mõtles mõne kuu ja siis ta mõtles mõne kuu ja noh, tänapäeval äris tundub, kui sa saadad kellelegi kirja ja siis ta ütleb, et noh, et vaatame mõne kuu pärast ja ei tea ja et, et see tundub väga aeglane, et võib-olla noh, jätaks selle projekti lausa sinna paika, et jumal teab, kaua ta mõtleb. Kas sellist tüüpi nagu teadusmahukas ettevõtmises, see, et keegi mõtleb mõne kuu või, või, või keegi teeb mingi kaheksateist kuud mingisugust? Teadustööd ja annab sulle väikse, väikse lõigu vastusest. See on see, millega peab ära harjuma, et, et asjad nii käivadki.

Noh, eks ta on nii ja naa, et, et ütleme, kindlasti on nagu. Füüsiliste asjade maailmas on asjad aeglasemad, sest sa ei saa panna nagu noh, teatud asju kiiremini jooksma, kui nad jooksevad, et, et aparaat töötab nii nagu ta töötab. Et see on lihtsalt aeglasem ja teiseks tuleb ikkagi aru, aru saada sellest ka, et see on nagu. Ütleme valdkond, kus tuleb kokku panna väga erinevad inimesed, et kui me räägime, ütleme sellisest tarkvaralist äri-ID-st, siis meil üldiselt piisab noh, ütleme tarkvara inimestest. Kes, kes on harjunud koos töötama, nendel nagu asjad sujuvad, aga kui me räägime näiteks meie tehnoloogiast, siis. Me tegelikult peame kokku panema füüsikud väga erinevatest valdkondadest veel. Ütleme detektorifüüsika ja osakeste füüsika ja, ja nii edasi ja siis juurde väga, väga ütleme kõrge sellise. Spetsifikatsiooniga elektroonikud, kes noh, kes ei ole selliseid laiatarbe elektroonikud, vaid teevad ikkagi tõesti väga spetsiifilist elektroonikat. Ja tunnevad seda ja noh, sinna juurde siis veel tarkvara inimesed, algoritmi inimesed, noh, et selles mõttes see nimekiri läheb pikaks. Ja noh, see on see põhjus, miks, miks võib-olla see ütleme selliste tehnoloogiate arendamine ei ole nii kiire, kui on. Selline tüüpiline tarkvaraarendus, aga teisalt noh, siin võib kohe lohutada ka, et noh, eks see annab tohutu konkurentsieelise ka, et kui sa suudad seda teha. Suudad sellised tiimid tööle panna, siis noh, sul on meeletu konkurentsieelism, et seda järgi teha kuu ajaga ei ole võimalik, et järgi teha saab noh, ütleme sama ajaga. Ja sa tead, et sul on noh, kui sa oled kaks aastat ees, siis sa oled kaks aastat ees, et Hiina suurfirma võib panna küll tuhat teadlust tööle. Aga noh, sellist head tiimi nii kiiresti noh, ta võib seda teha võib-olla kaks korda kiiremini, noh kui sina oma tuhande inimesega, aga ta ikkagi ei saa seda teha nädala ajaga.

Üheksa naist ühe kuuga last ei sünnita, nagu me teame. No täpselt, täpselt, just. Aga, aga me tegelikult oleme selle kiusliku küsimuse jätnud küsimata veel, et noh, et, et Henrikki otsis Deep Tehhi ja sellist, mis veel võib-olla ei olegi väljas. Teil päriselt, okei, see oli suur idee teha see nüüd, et kas te nüüd Luhamaal juba suudate kokku lugeda, palju autos on või?

Ei, me nii kaugel veel ei ole, et me, me arendame tehnoloogiat ja, ja me tahame olla selle, selle kokkulugemise võimekusega umbes kahe aasta pärast kohal.

Aga kuidas sa nagu investorid niimoodi hoiad, et meil tegelikult on ju päris palju selliseid deep-tech investorid ka Sten ja Taaveto on, karma on ja nii edasi, eks, et kes nagu on fokusseerinud sellele, et. Et noh, kuidas sa lähed nagu sirge näoga sinna noh, üks asi minna näiteks, ma ei tea. Horizon kaks tuhandest või kaks tuhat kahekümnest, minna võtta teadusraha, et noh, seal on kõik samasugused, need otsustajad on ka samasugused, teavad, et noh, et lähebki lörri ja. Ja teadus ongi selline kulukas ja, ja aeglane, eks, on ju. Aga noh, investor on ikka natuke midagi muud, on ju, et kuidas sa lähed investori juurde ütled, et kuule, et. Et noh, põhimõtteliselt need osakesed seal ikkagi kukuvad ja iseenesest näed, siin on isegi pildikesed olemas, et liigub, on ju, et. Et aga, et läheb veel kaks aastat. Miks ma seda küsin, et ma, mul endal on üks, üks deep-tech investeering ja ma ikkagi alati, kui ma saan neid kuu aruandeid, siis ma ikkagi nagu noh. Ma ütlen, et ma alati sisestan, sisestan endale, et Taavi, ole rahulik, see on deep-tech, see lähebki aastaid, see on okei. Et, et kuidas see mäng käib, kumb teist teile ka tegeleb, kes teil need investor suhted hoiab, Andi või Hannes?

No eks me mõlemad tegelema selle poolega, et see on selline tiimitöö ka, et see on võib-olla huvitav, Hannes võib pärast veel kommenteerida, aga minu arust on huvitav see, et tipp-tech investorid on ka nagu sellised väga. Kuidas seda öelda, spetsiifilised inimesed, et need ei ole noh, see nõuabki noh, sellist erilist teadmist ja võib-olla ka seda. No ütleme teatud ajalugu, et noh, ma ise olen käinud palju sellistes kohtades nagu CERN, mis asub Šveitsis, on ju. Cambridge'is olen olnud palju, MIT inimestega olen soojenud, et noh, ma näengi, et see seltskond investoreid seal. Noh, see nõuabki nagu sellist mõnes mõttes kannatlikkust, aga noh, teisest küljest ütleme ka see. See auhind, mis sa pärast saad, on ka päris priske, on ju, et sest noh, tip-tech on, et kui ta läbi murrab, siis ta on ikkagi väga noh, tihti väga kasumlik.

Ja aga mõtlengi, et me peame siin raadiokuulajale ka seletama ära või meelde tuletama, et noh, mis on klassikaline fondi loogika, eks, et klassikaline investeerimisfond töötab sellisel põhimõttel, et võetakse investoritelt raha, noh, eraisikud, ettevõtted, perekonnad, kes sinna panevad, kõik suures mahus. Ja lubadusega, et näed, kui sa annad raha meile, et siis me a la seitsme aasta pärast anname sulle raha tagasi. Keskmise tootlikkusega, noh, ma ei tea, kakskümmend, kakskümmend viis, kolmkümmend protsenti. Mis ületab siis noh, a la inflatsiooni ja muid noh, nii-öelda klassikalisi, ma ei tea, võlakirju ja muid asju, on ju. Ja, ja see on riski investeering, ehk siis sul on suurem tootlus, suurema tootused. Aga neil on kohustus noh, pärast seitset aastat nagu fond likvideerida, et nad investeerivad kolme aasta jooksul ära, siis nad ootavad ja kui seitse aastat saab täis, siis saaks seda pikendada või noh, ütleme nii, et. Üldiselt on ootused davai, et tooge mu raha tagasi nüüd, on ju, et noh, ma tahaks lõpuks näha ka seda raha, mis ma teile andsin, on ju. Ja seetõttu noh, sellel ootusel on ikkagi alati piirid, et noh, me võime nagu noh, oodata, et okei, kaks aastat läheb siin ühe asja peale või kaks aastat läheb teise asja peale, eks, aga. Aga mingi hetk on ikkagi see, et kus noh, nii-öelda on ju, et. Et, selles mõttes on, ongi nagu huvitav, et, et kas need, kes teisse investeerivad, need on nii-öelda klassikalised investeerimisfondid või need ongi nii-öelda pigem need nii-öelda. Kuidas me nimetame CERN-i, CERN-i investeerimisfondid, mis nagu on harjunud sellega, et

No siin tuleb arvestada sellega, et, et me tegelikult oleme tehnoloogiat juba, juba oma umbes viis aastat arendanud. Et ja, ja alles praegu, siis me oleme nagu esimest korda sellist nii-öelda investeeringut, finantsinvesteeringut sisse võtmas. Et selle, selle, selle termini nimi on siis bootstrap'imine, et kuidasmoodi siis peost suhu elades esitatakse mingisugust, mingisugust asja, aga. Aga jah, me tegime oma, oma kulu ja kirjadega või oma, oma nii-öelda peost suhu elades, me tegime siis labor, laboratoorse prototüübi või noh, väikese seadme tegime valmis. Millega me siis tegelikult näitasime endale ja näitasime ka võimalikule investorile, et, et tegelikult see on võimalik, see, mida me, mida me nagu lubasime. Et see, see tegelikult on ainult võimalik ja nüüd, ja nüüd on, nüüd on raha vaja selleks, et, et sellest väiksest seadmest minna, minna suurema peale. Teha siis suur seade ja, ja, ja sellega minna maailma arutama.

Hea küll, me teeme pausi ja siis läheme edasi.

Restart jätkub ja me räägime sellest, kuidas teadus ja äri kokku panna, nii et tuleks lõpuks välja nii teadus kui äri sellest protsessist.

Meil jäi just eelmine plokk huvitava koha pealt pooleli, et Hannes hakkas rääkima raha kaasamisest ja noh, selge, et eestlased, kes on kõigepealt puru rikkutanud pensionireformile, eks, et kindlasti tahaksid kõik investeerida kohe tohutus koguses. Teha tarku investeeringuid. Et sa ütlesid, Hannes, et te olete siiamaani nii-öelda bootstrap'inud, et nii-öelda omavahendites elanud, eks, et teil on ka Horizoni raha taga.

Just nimelt, no tegelikult me, kui me tegime selle laborataarse prototüübi või selle esimese väikse seadme valmis, siis me hakkasime ringi vaatama, et noh, kuidasmoodi siis nüüd edasi minna, et nüüd oleks vaja nagu hakata tootmist püsti panema ja, ja, ja, ja suuri seadmeid ehitama. Ja, ja küsime investorilt raha, aga, aga, aga nagu ei, ei tahetud anda ja ikkagi noh, et kas ei usutud või ei teatud või ei osanud, ei osanud küsida või meie pakkumine oli või küsimine oli vale. Aga siis me kirjutasime ka mõned taotlused ja, ja sealhulgas ka Horizoni projekti. Euroopa Liit, Euroopa Liit Horizoni projektist siis ühe, ühe sellise suure, võrreldes suure projekti me siis saime ka rahastatud. Noh,

Horizon'i taotlused tavaliselt ikka ulatuvad miljonitesse, et selles mõttes nad üks kommiraha ei aga, et tõenäoliselt ka teie number oli ikka seitsmekohaline.

Jah, meie projekti kogu, kogumaht on seitse pool miljonit.

Ossu jumal.

Ja, ja sellest siis Eestisse tuleb umbes neli miljonit eurot.

Väga ilus tulemus.

Aga, aga minu jaoks, ütleme kõrvaltvaatajana on, ongi see nagu kuidagi huvitav küsimus, et. Et ühest küljest jah, et teie firma on nagu bootstrappinud, eks, et ei ole nagu raha kaasanud, aga teisest küljest noh, kuskilt tuli seitse pool miljonit, et, et kuidas seda vahekorda noh, sellise nagu teadusarenduse ja nagu avaliku raha ja firma rahakoti vahel nagu hoitakse, et, et mis on siis nagu firma raha või kuidas see sellisel puhul käib, et Euroopa Liit maksab kinni osa sellest uurimistööst, aga firma justkui saab selle peale hakata midagi ehitama?

Ja, aga selle Horisondi projekti puhul tuleb muidugi mainida, et see ongi hästi selline noh, sisuliselt on see nii-öelda Euroopa Komisjon tellib meie käest tegelikult. No ütleme enam-vähem valmis seadme, et lihtsalt ütleme, et meie eelis on see, et meie noh, ta maadab hästi suured riskid ära, et ütleme, ütleme, kui me võtame siin mõne. Saksa tolli näiteks, siis tema võib-olla ei julge teha sellist otsust, siis no Euroopa komisjon suudab oma rahadega sellist julgust võtta ja, ja tõesti tellida ära meilt. Selliselt algavalt, alustavalt ettevõttelt sellise seadme, noh, see seade on siis selline, kus saab juba bioauto või, või väike merekonteiner läbi sõita. Et seda vot, see ongi võib-olla see, kus on vaja seda riskimisjulgust juurde anda, et investor, eriti siin Eesti investor, noh, ei ole sellist raha ja sellist julgust, et seda asja teha. Aga noh, ütleme suures.

Jah, Euroopa Komisjonil ongi, et ta ju noh, issand jumal, ise prindid raha juurde, on ju, et. Otsustati ära siin kuskil kümmenkond aastat tagasi, et paneme ühe ilge paki raha siis teadusarendusse. Mille eesmärk tegelikult ongi see, et, et las teadlased müravad, ettevõtted võtavad koos seadestega suuremaid riske, selle riski maksab Euroopa Liit kinni. Noh, jällegi, kuna selle raha on niikuinii prinditud, et siis vahet pole, on ju. Ja et tuleb välja, ei tule, ei tule, ei tule, on ju, aga vähemalt saame midagigi konkurentsis võrreldes USA-ga, sest noh, ütleme niimoodi, et sellises mastaabis nagu USA aastakümneid on investeerinud oma teadus ja ettevõtete koostöösse ja, ja võtnud väga suur risk, et sellist asja Euroopa väga palju teinud ei ole. Ja seetõttu see Horizoni projekt on, on nagu ideaalne ja ütleme niimoodi, et me võime siin nimetada palju selliseid tegijaid, kes on väga hea boost'i saanud. Ka juba meil tuntud start-upe, kes juba ka exit'it teinud on, et, et a la noh, kümmekond aastat tagasi, need ei olnud Horizoni fondist, aga noh, samalaadsest fondist tegelikult.

Ja ei, aga minu nagu mõte oli see, et, et kui teaduse nagu rahastamine käib ju avalikust rahast väga palju, eks, et mis hetkel see eraettevõte või kuidas ta saab sinna nagu sisse sõita, et võib-olla mina ja Taavi teeme nagu F-scani ja ütleme, et noh, kuule, Andi, et siin maksumaksja on maksnud sulle selle uurimistöö eest, et me tahaks nüüd ehitada toote selle peale. Aga see,

aga see, ma, seletus on väga lihtne ju, et see raha jagati välja hankega, see on nagu avalik hange, seal olid tingimused.

Kas see CESCAN oli siis nagu juba ikkagi eraettevõttena sees selles protsessis, et sa ei saa hiljem nagu hüpata sinna, et oh, teadlased te tegite kihvti asja, et ma tahaks nüüd firmat ehitada.

Ei, ei, see ikka, see oli noh, me osalesime seal, see oli siis nüüd. Eelmine, nii-öelda eelmine suvi oli konkurss, kulutati välja, et Euroopa Liit, Euroopa Komisjon otsib sellist tüüpi seadmeid läbi Horisondi programmi ja noh, sinna tuli päris palju pakkumisi. Ja me sealt valiti välja siis kaks, kaks pakkumist. Ma ei mäleta, see konkurss oli mingi üks kahekümnele või midagi sellist. Ja noh, meie osutasime siis üheks, üheks selleks võitjaks.

Muide, selliseid konkursse käib kogu aeg, ehk siis need Eesti või need raadiokuulajad, kes on mõelnud, et neil on ka olemas ikkagi mingi unikaalne lähenemine mingi probleemi lahendamisele, et soovitan skännida ja, ja kirjutada taotlusi ja osaleda neil konkurssid talle, et. Et jah, sul on vaja laiapealne koostööd, nagu Hannes enne ütles, et seitsmest poolest, millist neli tuleb Eestisse, et noh, tõenäoliselt pidi olema ka rahvusvahelisi partnereid, ehk siis sa pead alati näitama, et sul on seal. Kedagi Portugalist ja kedagi Hispaaniast ja kedagi võib-olla Kreekast, on ju, et. Hollandast on väga osad kirjutajad muide, et, et ja Hispaanlased, et nendega tasub alati kampa joosta, et. Et suur soovitus, et lööge kaasa ja, ja võite saada endale nagu väga hea, nagu raha ilma mingite. Oota, üks, üks pilt, mis võib nagu kuidagi meediast jälgides jääda, on see, et, et

meil on noh, et kuskil ülikoolides,

eks, on igavene hulk

valmis tehtud teadust. Aga on ju, kuna teadlane noh, ei oska raha peale mõelda ja see kõik on nii nõme ja huvitav, siis ta võtab selle valmis tehtud teaduse ja paneb riiulisse. Ja nüüd oleks siis nagu eraettevõtte koht on ju noh, kuidagi saada see teadus sealt riiulist, see valmis teadus riiulist kätte, panna karpi ja müüa maha. Aga see, see vist on nagu lihtsustatud arusaam, et.

Ja, aga see ongi selle horosini mõte, et üldiselt sellel teadlase seal ikkagi ta valmis teadus ei ole, et ongi pigem selline, et noh, et a la, et me teame, et kosmoses tulevad mingid kiired, on ju. Ja põhimõtteliselt on võimalik neid kinni püüda ja meil on olemas mingi esimene prototüüp selle kohta, on ju. Aga noh, see prototüüp on noh, nii kohmakas ja nii suur, see on vaja saada nagu ma ei tea, tuhat korda väiksemaks ja, ja kümme tuhat korda odavamaks, on ju, et, et oleks nagu masstootmises võimalik, eks, on ju, et. Et sellist teadust tõesti on päris Aga ma mõtlengi, et Hannes räägi sellest investmendi poolest, et, et te hakkate nüüd raundi tegema, kas teil on juba lead investor olemas, kas teil on raund juba lukus, kas teil, mis, mis tüüpi raundeid üldse teete? Kaks sõna.

No Horizon'i rahastusest tõepoolest rahastatakse juba ainult arendustööd, et äriarendust ja, ja ettevõtte sellist nii-öelda üldist arengut seal sealt sellest rahastada ei, ei, ei tohi. Ja, ja just selleks, et, et ettevõttel oleks ka nii-öelda tava, tavaäri, äriarenduses mõttes nagu hoog sees. Siis on meil praegu selline nii-öelda ingli, ingli, ingli round või angel round sulgemisel. Ja, ja, ja Indrek Kasala on siis meid, meid kõige rohkem selle eest sellel leemal aidanud, aidanud, et eesotsas temaga siis mõned, mõned Eesti ringlid on, on meil, meil, meil raha, raha sisse.

Aga sa nii palju oskad meile öelda, et umbes, et kui palju te tõstate sisse endale ja, ja kas on. Equative, see on convertible note või, või mis tüüpi instrumente te kasutate?

Me kasutame praegusel, praegusel ajal me kasutame equipment'i ja me võtame võimalikult vähe raha sisse, sellepärast et meil Horizon'i raha on olemas. Arenduse jaoks meil raha vaja ei ole, et meil on vaja, vaja raha selleks, et, et selle raha omanikud ja, ja, ja raha andjad aitaksid meil järgmise raundi, raundi ellu viia, et, et siis, kui meil tõsine raund tulemas on, siis, siis, siis oleks meil, meil see, see investorite nime, nimekiri olemas.

Need, kes on pensioni ära kätte saanud, nemad praegu panna ei saa.

Funderbeami, Funderbeami ei lähe, aga teeme pausi ja siis jätkame viimase lõiguga. Restart jätkub ja meie viimane osa põneva Eesti süvatehnoloogiaettevõttega C-Scan. No me oleme nüüd terve satte rääkinud sellest, mida te teete ja miks see hea on ja kui pikaajaline see kõik on ja nii edasi, nii edasi. Kui kaugel te nagu täna olete, kas see asi on kuidagi valmis, et nüüd lükka ainult tootmisesse ja hakka müüma või see tegelikult terendab siin veel kaheksa ja pool aastat uurimistööd ja siis selgub, et kas üldse saab teha või mis see seis on?

Võib-olla ma jah, kommenteerin siin kohe seda ka, et tihti on selline nagu vale ettekujutus sellest ütleme, deep-tech'ist. Et ta kuidagi pidevalt on selline aeglane protsess, tegelikult deep-tech'iga ongi see, et ta on tükk aega selline aeglane, kus sellised esimesed printsiibid tuleb laboris ära katsetada, läbi mängida. Aga see hetk, kus, kus me teame juba, et asi töötab ja on selline üleskaleerimine, siis seal on deep-tech tegelikult täpselt sama kiire tänapäeval, kui, kui ütleme. Natuke

läheb

rohkem aega, aga, aga ütleme noh, jällegi, et riistvaramaailm on täna peal ka muutunud selliseks noh, jutumärkides programmeeritavaks, et saab, on olemas, meil on olemas 3D printerid ja me saame kõiki väikses skaalas. Ütleme, kui meil ei ole veel päris masstootmine, ütleme meil on masst selline piloot tootmine, siis me saame ikkagi üsna, noh, üllatavalt kiiresti asju kokku panna, et me praegu ehitame. Tartus esimest nii-öelda tootmis, piloot tootmisliini ja noh, see on neli, neli kuud, ütleme kõva tegevust ja on valmis, et. Ma sülitan kolm korda üle õla, sest praegu on muidugi tarneraskesed igal pool, aga noh, see, see on vähemalt see skaala, mis meile on nagu ette antud. Tarnijate poolt ja noh, selles mõttes me olemegi täpselt selles faasis, kus me teame, et asjad töötavad, me oleme laboris ära näidanud. Me oleme tootmistehnoloogia välja mõelnud ja nüüd tuleb lihtsalt vajutada nii-öelda suurele punasele nupule ja see tehas või noh, see ei ole isegi tehas, see on pilootseade, robot selline väike tootmisseade. Ja sealt on see skaleerimine juba noh, ütleme üsna lihtne.

Kusjuures Deep Techil on üks eelis veel, et mis investoritele meeldib, et isegi kui noh, minu minevikus olnud ikkagi Eestis palju neid Deep Tech ettevõtteid ja, ja paljudega on juhtunud tegelikult see, et. Eestlased polegi suutnud seda üles eskaleerida, noh, mis iganes põhjusel, et noh, müük ei õnnestu, turundus ei õnnestu, ei oska tootmist ehitada, et noh, põhjuseid mis iganes. Aga üldjuhul on suudetud see tehnoloogia ikkagi väga korraliku kasumiga maha müüa, müüa. Et okei, et sa ei saanud nüüd unicorn'i sealt, on ju, aga sa saad oma ikkagi kakskümmend, nelikümmend X-i noh, kätte või tagasi, on ju, et.

Et isegi kui sa ei hakka tootma ja seda müügiorganisatsiooni ei tee ise, eks ole, et siis tuleb Hitachi ja ostab ära selle ja.

Jah, selles mõttes meil on isegi lähiajaloos siin väga häid näiteid, kus on tegelikult ostetud tehnoloogiad, noh a la plumber näiteks, on ju. Et, et selles mõttes on, on, on, on see alati nagu nii-öelda investorile alati nihuke nagu kaval investeering, et noh, et, et kui ei tule väljagi, Aga mõtlengi, et, et selles mõttes teie jaoks. Klientuur on ikkagi koduturult alustame, et see on ikka klassikaline, et kõigepealt lähen Lätti ja Soome oma, oma, oma, oma nagu kastidega, on ju. Või on teil juba ka eellepingud tehtud, et noh, a la Holland, kus on väga suured tollisüsteemid, Singapurid, Ameerika Ühendriigid. Et mis see teie turg olema saab?

No meie turg on esmajoones siis tollid, lennujaamad, kriitilise infrastruktuuri omavad, omavad ettevõtted. Võib-olla turvafirmad, kes röntgenseadmeid ka praegusel ajal siis kasutavad, läbivalgust tehnoloogiat vajavad. See on meie turg ja, ja, ja tõepoolest, nagu sa ütlesid, et me peame ikkagi kõigepealt koduturul jala maha saama. Ja, ja, ja tegelikult see Horizoni projekt või Horizoni need meetmed on selles mõttes väga head, väga head, kuna seal nagu on nõutud see, et, et see lõpptarbija või lõppklient peab sealt projektiga kaasas olema, et meil on projektis, selles Horizoni projektis, mida me, mille me saime. On siis, see on koostöös Eesti tolliga, Soome tolliga. Ja, ja. Kes seal veel oli, tollidest, Andi?

Et eks

need, eks need on meie esimesed, esimesed kohad, kuhu me, kuhu me läheme. Selles mõttes

see on hästi tähtis ikkagi, ma arvan, seda peaks kuidagi nagu rohkem ka riik, riiklikul tasandil, nii-öelda. Forsseerima või, või, või edasi viima, ma olen vist saates rääkinud ka, et kui ikkagi keegi meie teadus, teadlastest on saanud väga suure garanti ja on saanud endale ikkagi jalad maha ja näha, et tootel on potentsiaali, on ju. Et siis võiks olla mingigi, noh, ma, siin riik tegeleb igasuguste, noh, ma ei tea. Inkubatsiooniprojektide ja, ja kurat teab millega, on ju, selle asemel, et võta siis seesama juba nagu toimiv lahendus ja, ja võta see energia ja juurutada ära noh, kas kaitsevaldkonnas või tollivaldkonnas või kus iganes, on ju. Näe selleks ette nagu seesama inkubatsiooni raha kasv on ju, ja motiveeri neid inimesi, kes peavad nagu ekstra tööd tegema selleks, et see tehnoloogia nagu juurutatud saab, on ju. Ja saad jälle nagu noh, palju olulisema boost'i majandusse, kui, kui noh, tehes jälle mingit suvalist häkatoni, on ju, on ju, et noh, et selles mõttes noh, seda

Täiesti nõus, et see on, see on kindlasti asi, mis, mis, mis, mis aitab kaasa, sest kui me läheme müüma Hispaania tollile või, või, või kuhu iganes suurema, suuremale turule, siis kõigepealt küsitakse, et aga kuidas teil kodus on ja samamoodi küsivad teilt investorid. Investorid küsivad, et noh, aga kuidas teil tellimustega on, et kas, kas, kas koduriik tellib?

Ja kui koduriik ei telli, siis hakka seletama, et tegelikult on väga hea asi küll, on ju, jah.

Suhtumine on tõesti selline, et noh, et kui sa kodus maha ei müü, siis noh, see on nii kehv mees, et kui sa kodus ei suuda maha müüa, no mis sa siis üldse siia tuled.

Seda me kuulsime, tootmine on teil, ma saan aru, robot käsi võtab vasakust hunnikust asja, tõstab paremale hunnikusse ja ongi toode valmiseks. Milline sellise ettevõtte nagu tööjõu mahukus tegelikult on, et noh, et mingil hetkel saab nüüd see tehnoloogia enam-vähem valmis, et, et noh, päris nii suurt hulka teadlaste panust võib-olla pole vaja, aga noh, et ega ta nüüd nii valmis ka ei ole nagu piimapakk, et noh, pane liin tööle ja tuleb, kogu aeg on kindlasti midagi teha. Et kuidas see, see perspektiiv paistab ja mis tüüpi inimesi üldse sellises ette

Nojah, siin jõuame jälle selle süvatehnoloogia nii-öelda tööjõu poole peale, et see on esiteks see tööjõu pilv, mis seal ümber on, on väga-väga mitmekesine. Ja üks asi on selge, et kõiki neid spetsialiste ei ole võimalik Eestis saada, et. Et siin me, me ikkagi peame täiega nagu noh, ütleme osalema sellel rahvusvahelisel tööjõuturul. Ja eriti noh, järgmistes faasides, et esialgu on küll nii, et meil on noh, tipptehise noh, jälle on selline võib-olla vale ettekujutus, et meil on vaja selles algfaasis, ma ei tea. Sadu inimesi, kes seal tööd teeb, tegelikult ei ole, et ma just vaatasin Ameerika mõningaid tip-tech ettevõtteid, et päris pikalt nad tiksuvadki sellise kümne-viieteist inimesega kuni täpselt jõuavad sinna faasi, kus seda saab kiirendada kiiresti turule minna, nad on nii-öelda küpsed. Ja siis läheb tiim suureks. Aga jah, me räägime siin noh, antud meie kontekstis räägime siis ikkagi nagu füüsikutest, inseneridest. Elektroonikutest, IT inimestest, masinõppe ja andme, andmeteaduse inimestest, et kõik see on see pilv, mida meil vaja on.

Ja siis sa pead veenma neid kolima Eestisse kuskilt.

Vot, ja nüüd on üks teine hästi oluline punkt, mis on seotud ütleme sellesama Horisondi projektiga, et sellised suured projektid, kus on nüüd meil partner, palju partnerid Euroopas näiteks, võimaldavad tegelikult ka oma tööjõupilve nii-öelda laiendada. Et meie partneriks on selles projektis, aga näiteks Saksa kosmoseagentuur. DLR noh, jällegi super koht selles mõttes sidemete loomiseks. Teisest küljest kliendi poolel on partneriks SGS, on siis üks Šveitsis, peakorteriga Šveitsis olev suur selline. Oh, ma ei teagi, konsultatsiooniettevõte, kes noh, tegeleb turva, turvakonsultatsioonidega ka, ka müüb ja vahendab seadmeid või rendib neid. Et jällegi sealtpoolt tuleb väga noh, see nii-öelda. Ma, ma ei taha sinna keskenduda ka selles mõttes liiga palju tehnoloogiale, et tegelikult ütleme sama oluline kui tehnoloogia tiim on tegelikult sinu ettevõtte müügitiim. Et ja, ja see on just see hetk, kus noh, meil on see faas, kus me peame saama oma väga hea müügitiimi tööle. Et müük ei tähenda meie puhul nüüd ainult seadmete müümist, vaid ka rentimist ja, ja, ja teenuse pakkumist.

Nii et järgmised väljakutsed, vot see on hea, iga, ükskõik millist restardisaadet me teeme, kas on külas üht, teist või kolmanda tüüpi ettevõtte lõpuks, jõuame ikka tööjõu küsimusteni välja. Aga see on see koht, kus me oma tänasele saatele tõmbame joone alla. Aitäh, Andi, aitäh, Hannes. Soovime siis palju edu süvatehnoloogia arendamisega ja loodame, et siit saab. Alguse järjekordne Eesti tähelend. Aga meiega, head kuulajad, kohtute jälle nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.