@ RESTART // 2020.05.02
geenius_restart_0870.mp3
KUUPÄEV
2020-05-02
PIKKUS
42m 37s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Kingdom Technologies asutaja Joan Kangro, kes tutvustab oma ettevõtte loodud intelligentseid robotmuruniidukeid. Arutletakse selle üle, kuidas nende tehnoloogia erineb olemasolevatest lahendustest, millised on peamised väljakutsed navigatsioonis ning miks sihitakse eelkõige professionaalseid suurkliente nagu golfiklubid.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas idufirma Kingdom Technologies asutaja Joan Kangro, kes koos kolleegidega ehitab maailma parimat robotmuruniitjat. Kuidas ja miks ta sattus seda tegema ning miks ta arvab, et Husqvarna, Honda ja teiste firmade kõrval on turul vajadust ka väga kalli, kuid väga hea ja väga targa Kingdom Technologies'i niitja jaoks? Ühtlasi saab Restardist teada, et saatejuht Taavi Kotka teab muru niitmisest hämmastavalt palju ning teine saatejuht Henrik Roonemaa peaaegu mitte midagi.
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Laupäev on käes ja Restarti saade alustab jälle. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios nii-öelda ja, ja meil on külaline Joan Kangro, tere, Joan. Tere. Me räägime sinu ettevõttest Kingdom Technologies, aga, aga minu kaassaatejuht soovis enne astuda üles isetegevusliku programmiga, nii et palun.
Mul siis tuli meelde seoses tänase teemaga üks lapsepõlvelulletus, mis oli umbes selline, et. On kevad käes ja traktorist ei saagi välja traktorist, sest iga usin künnipäev on uue põllu sünnipäev. Ehk siis kuule, ma saan aru, ma räägin kui täna niitmisest rohkem, aga, aga. Enne kui niitma hakata on vaja külvata ikkagi, nii et selles mõttes tere tulemast, et. Juhata teema sisse, Johan, et räägi üldse, mis sa teed.
Jah, tervist, meie, minu firma on siis Kingdom Technologies või siis kuningriiki tehnoloogiad eesti keeles. Ja meie firma siis tegeleb robot muruniidukite tootmisega, mis on siis peamise fookusega suurematele muruplatsidele. Ja nii-öelda noh, peami, peamised kliendid ongi golfiklubid, linna vallavalitsused ja, ja, ja, ja ka muud organisatsioonid, kellel on suuremad murulapid, näiteks ülikooli. Jah, no Viimsi, Viimsi, Viimsi vallavalitsus. Et, et selles suhtes me oleme, me oleme kusjuures Viimsi vallavalitsusega ka mingil, mingil hetkel suhelnud, mingi, mingi aasta aega umbes tagasi.
Minu, mina pigem naersin seda, et kuna spordiala, mida mina harrastan, on golf, siis just golfi vaatenurgast tundus mulle see täna teema eriliselt põnev. Pluss kahel minul krundil nii-öelda niidavad ka siis. Algselt Itaalia tooted, nüüd siis Rootsi tooted, aga lähme üldse nagu sellesse pilti nagu tagasi, et. Noh, muruniidukid või mururobotid on sellised nagu täpselt nagu, nagu robot on mu imejad. Parimad näited iseliikuvatest seadmetest, või sedaimetavatest seadmetest, mis töötavad suletud kontrollitud ruumis. Noh, a la stiilis, et sul on näiteks kaabel tõmmatud ümber krundi, sellest kaablist roboti üle ei lähe ja seal sees ta siis teeb erinevate algoritmidega noh. Ühtepidi teistpidi, et räägi sellest maailmast, et see tuntub pealtvaadates kuidagi nagu suhteliselt lihtne, et. Et kuhu me tänaseks jõudnud oleme, et sellised, nagu ma saan aru, et klassikalised kaabellahendused on juba eilne päev. Et kui juba oma niiduki ilma GPS-ita tänapäeval vist ei töötagi enam.
Jah, praegused robotid, peaaegu kõik on, on siis piirdekaabliga, mis tuleb ja installeerida siis ümber selle muru lapi ja ümber mõne, mõnda takistust sellel muru lapi peal ka, et siis roboti jaoks, kus ta tohib töötada. No põhimõtteliselt, miks meie selle firmaga pihta hakkasime, oligi see, et me nägime, et robotniidukid on päris palju, aga et need on kõik üksteise väga sarnase lahendusega. Ja nad, neil, neil on mitu erinevat probleemi, et me, me räägimegi põhimõtteliselt neljast erinevast probleemist ja kõige suurem probleem on tegelikult nende efektiivsus. Ehk siis praegused robotniidukid liiguvad murulapil siis ringi nii-öelda mööda suvalist trajektoori ja, ja siis tänu sellele nad ei, ei suuda töötada väga suurtel aladel ja see ongi peamine meie roboti väärtus. Et ta liigub ringi efektiivsemalt, nii umbes nagu, nagu inimene niidaks muru ja tänu sellele saad meie robot katta umbes kümme korda suuremaid alasid, võrreldes. Nii-öelda sama suurte konkureerivate robotniidukitega.
Sa ütlesid neli peamist asja on, esimene on see, et ei ole efektiivne, mis on järgmised kolm asja?
Siis teine on see installeerimine, mida meie robotil selles suhtes PLD kaablit vaja ei ole, et. Kui sa saad roboti, siis sa teed endale meie veebiplatvormis kasutaja, mille sa seod siis enda robotiga kokku ja siis sealt paned enda aadressi, saad satelliit, fotod selle ala kohta ja siis sealt defineerid erinevad enda, enda, enda, enda selle niitmise ala, niisuguse virtuaalse, nii-öelda piirte kaabliga seal platvormis. Ja siis saad defineerida näiteks erinevad. Dangerstone'id, erinevad, näiteks Golfi väljakut saavad defineerida ka erinevad sub-region'id, kus siis näiteks sa võid öelda, et okei, et sa rough'i niidad siin näiteks viie sentimeetri kõrguselt. Ja siis semi-rough'i näiteks kolme poole sentimeetri kõrguselt, saad niita, defineerida niitmisajad. Niitmistiheduse erinevatel murulappidel, noh, semi-rough'i võid näiteks tihemini niita. Ja, ja, ja, ja noh, see ongi see, see, see teine, teine aspekt, siis kolmas aspekt on seotud ohutusega, ehk siis praegu kasutavad robotid selliseid, noh, reactive niukseid safety süsteeme. Ehk siis nad lähevad erinevatele takistustele, mille hulgas on ka inimesed ja näiteks koduloomad, nad lähevad neile, neile pihta. Ja, ja siis alles, alles seejärel lähevad, keeravad noh uue, uue suuna ja siis lähevad jälle edasi, kuni jälle midagi on tee peal ees. Et palju uuringuid on ka tehtud selle kohta, et see ei ole täielikult ohutu, eriti kui on, on, on, on lapsed ja, ja väiksemad koduloomad. Kes ei pruugi aru saada, et sellel robotil on tera, teravad terad all. Ja meie robot siis nii-öelda näeb keskkonda end ümber ja suudab siis enne, kui, kui on kontakt inimeste või loomadega seisma jääda ja, ja, ja jätkab tööd siis, kui on nii-öelda ohutus kauguses. Ja siis neljas. Asi on siis seotud niitmiskvaliteediga. Ehk siis praegused robotniidukid väga tihti jätavad murulapide ääred ja, ja, ja murulapid siis ümber takistuste niitmata tänu sellele, et neil on hästi, hästi niisugune väike tera roboti keskel. Ja, ja tänu sellele peab inimene ikkagi selle, need, need ääred ise tegema ja tänu sellele, et meil see nii-öelda, et me suudame seda, et meil on niisugune proaktiv safety, et me näeme roboti ümber, suudame seisma ajada. See lubab meil ka need terad panna hästi roboti äärde ja niita need ääred ka väga hästi.
No mina olen siin ikkagi, ütleme ausalt. Natuke kõvem mees kui amatöör, ehk siis minu. Muru niitmises või üldse? Hoolitmises jah, selles mõttes mul on suured muruplatsid ja, ja, ja ma olen selle probleemiga, ütleme nii-öelda oma niitmise automatiseerimise probleemiga tegelenud juba aastaid, ehk siis ma olen ainult erineva põlvkonda masinaid. Tehnoloogia inimesena alati kõik läbi katsetanud, muide see New Yorker'i artikkel, mis algab sellest, kuidas ajakirjanik tuleb Viimsisse külla mulle ja nii edasi, seal ta ka esimese asjanda imestab muruniiduki nii-öelda automaatsel roboti, roboti üle selles artiklis. Ja see probleem, et ääred jäävad niitmata, see on tõsine probleem. Sellepärast, et kui sa nüüd mõtled sihuke ilusa murulapi peale, siis ilusa murulapi ja peenra vahel tavaliselt on selline noh, nii-öelda järkserv. Ehk siis sa oled nagu kas siis selle mingi. Plassmass piirdega, metallpiirdega või kasvõi siis nagu nii-öelda labidaga lüüa, siis oled sa selles mõttes nii-öelda ta ära eraldanud sellest peenrast, et muru ei läheks. Ei kasvaks peenra sisse. Siis ütleme niimoodi, et üks klassikaline probleem oli see, et kui sa olid valesti oma installeerinud oma selle kaabli või määratanud selle ala. Siis ta suutis sellest Zerast üle sõita, mille puhul tekkis see kui selline takistus, et noh, ütleme nagu paneksid selle nagu puukinga, paneksid oma autoratta ette, nii et rattas ei liigu, noh, ühesõnaga auto ei liigu mitte kuskile enam on ju, et noh, et. Ja, ja ütleme nii, et minu esimese põlvkonna robotitega, kui ma töölt koju tulin, tavaliselt ma läksin teda aias otsima, sellepärast et see lammas oli üldjuhul kuhugi kinni jäänud jälle on ju, et noh, et, et. Ta kogu aeg suutis kuhugi ennast kinni jääda, et räägi ikkagi sellest, et, et kui mul see, see jutt, et te teete ikkagi päris servad, ma ei tea, viimase sentimeetrini ära, et noh, kuule kõlab kuidagi mulle uskumatult, mul ikkagi tunne, et. Et, et noh, mulle täitsa klassikaline on selline, et mul muruniidukid siin nädalas muudkui niidavad on ju, iga kahe nädala tagant ma lasen korra siis bensukaga selle serva üle nii-öelda on ju, et ma käin, teen ühe ringi krundile peale. Et see on hästi ruttu, see võtab mingi, ma ei tea, võib-olla viis minti on ju või kümme, eks, aga, aga ma teen selle ühe liigutuse ära, sest ma ei saa muidu servine kui puhtaks. Kuidas te ikkagi saate sinna nii lähedale minna?
No päris sentimeetri täpsusega me ei, me ei niidagi neid ääri, olenevalt siis täpsest keskkonnast ka, et kui sul on näiteks majaäär, siis meil lihtsalt füüsiliselt on kaks sentimeetrit, mis on siis nii-öelda roboti serva ja tera vahel. Et see, see jääb niitmata, aga kui sul on näiteks mingi, mingi sihuke kõnnitee ja siis, siis selle ta suudab täielikult viimase sentimeetrine ära niita. Et noh, see ongi, selles suhtes ju lihtne oleks panna teistel robotitel ka terasid roboti äärde, et see ei ole mingi, mingi hull innovatsioon, aga tegelikult, miks seda ei tehta praegu. Ongi see, et turvalisuse pärast sa ei saa neid terasid nii nagu roboti ääre juurde panna. Tänu sellele, et see noh, neil ongi niisugune nii-öelda reaktiivne turvalisusmehhanism, mis, mis nagu ei suuda enda, nii-öelda keskkonda, enda ümber nii-öelda aru saada, et, et kust ta siis peaks nagu seisma jääma, kui inimesed on lähedal. Millised on need objektid, millele võib-olla võib lähedale minna, mis on näiteks puu, aga millised on need objektid, mis, mis, mis, mis, mis see või, mis on näiteks inimene, loomad ja nii edasi.
Kui sa hakkasid üldse selle teemaga tegelema või probleemiga tegelema, et siis noh, see maailm on ikkagi, ma väidan, et noh, esimese pilguga tundub, et see on täis, et noh, ma ei tea, Husqvarna on vähemalt kümme aastat pakkunud roboteid turule. Täna räägitakse, et Husqvarna on üks mahajäämaid tegijaid üldse nagu, et oma oma oma tarkvara ja toote poolest on ju. Kuigi minu meelest, no ma olen vist esimesi, kes üldse pakkus ikka seda äpi lahendust, et sa saad noh, nii-öelda äpis kenasti vaadata, kuidas sul lammas toimetab, on ju. Et ma ütlesin, itaallistel on Viperit. Kui te ise praegu vaatate ringi, milline maailma ots, maailma nurk üldse on selles valdkonnas kõige arenevam, kust on üldse kõige rohkem õppida või, või ongi teie toode maailma parim praegu?
Kõige rohkem on tegelikult õppida Husqvarna tootest, et Husqvarna on praegu vaieldamatu turuliider. Me oleme teinud enda eestimatsioone umbes viiskümmend protsenti kõikidest robotniidukitest praegu maailmas peaks olema Husqvarna omad, mis müüakse. Umbes estimeerime, et pool miljonit robotniidukit müüakse aastas ja kindlasti me oleme. Kui me alustasime seda teekonda, siis me vaatasime nende erinevate robotniidukite sisse, me vaatasime, võtsime nii-öelda intervjuusid siis klientidelt, kes kasutavad erinevaid niidukite edasimüüjatelt. Ja hetkel küll vaieldamatult, Husqvarna on kõige rohkem õppida, et noh, tehnoloogiad on küll väga sarnased, aga see just robustsus ja tegelikult ka tarkvara pool neil on kõige arenenum, et nad on tegelenud robotniidukitega tegelikult üle, üle kahekümne aasta, kas kakskümmend viis aastat juba.
Aga enne kui me läheme üldse, hakkame neid nelja plokki või neljasada erinevat näitajat ükshaaval lahti hammustama, ma küsin ühe veel väga nii-öelda, kas ma ütlen siis rahuarmastaja või muruarmastaja inimese küsimuse ära sulle. Suur vaidlus on, et terad, et kas žiletid, mida sa pead nagu hooaja jooksul mitu korda vahetama, on ju. Või siis nii-öelda üks suur lõikur, et mis usku teie olete?
Me oleme žilettide usku ja, ja peami põhjus on ohutus, et noh, žilettidele ongi see hea komme, et kui, kui, kui mingil põhjusel keegi neile pihta isegi läheb ja võib öelda, et meil on seda testimise käigus juhtunud. Et, et siis ei lõika ta sul nagu näpp otsast ära või isegi mitte mingit lihahaava, vaid sihukese väikse, väikse kriimustuse. Et see on peamine põhjus. Me oleme üritanud võrrelda ka siis žülettide ja, ja nende täisterad. Nii-öelda siis muruniigis kvaliteeti, aga me, me ei ole noh, kui need ongi hästi teritatud, siis tegelikult ei, ei ole me suurt vahe näinud.
Seletage, seletage mulle, kui mitte muruniitjale, nüüd palun, millest te räägite üldse, ma kuulan siin nagu. Ma kuulan progremata seda Algorütmi saadet niimoodi, et sõnadest saan aru, aga mõttest ei saa, et hetkel on sama lugu.
Ilusa muru puhul on hästi oluline, et tera oleks tera, mis muru lõikab. Selleks, et ta ei ole, ma ütlen, et ta nii-öelda ei kakuks seda muru liblat pooleks, vaid ta lõikaks ta pooleks, et see tekitab selle nagu hea muru. See on üks, üks tingimustest ja žilett on sihukesed väiksed, nagu sa kujutad ette, väikse Et sellised väiksed terad töötavad masin all ja noh, žilett on oma olemuselt juba nii õhukas.
Sa mõtlesid, nagu käib ringi samamoodi nagu see tiivik või? Jah. Et see žilett käib ringi?
Žileti, mitu tükki, kolm-neli
tükki. Ja, jaan väidab, et see on ohutum, kui see tera.
Jah, et miks see on ohutum, ongi see, et ta on selle nii-öelda need kolm žileti tera, siis on pandud sellise ketta külge. Ja, ja selle ketta küljes nad, nad nii-öelda saavad vabalt pöörelda selle otsas, ehk siis, kui nüüd midagi läheb siit pihta, siis see niimoodi voldib ennast pikali. Ehk siis ei, ei, kogu hooga ei, ei, ei, ei lõika sul sellesse näppu sisse, vaid nii-öelda jah, lükkub tagasi.
Aga lähme, sõidame siis pausile ja siis tuleme kohe tagasi.
Restart. Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhtimisel ning täna räägime muruniitmisest. Tuleb välja, et on väga palju nüansse, mida lihtsad inimesed ei teagi. Külas on Joan Kangro, Kingdom Technologies nimelisest ettevõttest, kes ütleb, et arendab maailma parimat robotmuruniidukit.
Lähme kohe asja kallale, et me eelmises plokis lugesime üles need peamised neli valdkonda, kus üldse saab selles, selles muruniitmises. Innovatsiooni teha ja, ja sa ütlesid, et kõige suurem valdkond on efektiivsus ja täiesti nõus, et kui ma. Vaatan oma roboti tegutsemist või robotite tegutsemist, siis noh, tundub tõesti, et nagu purjusahv paneb mööda maad ringi, eks, et. Välja arvatud siis, kui on mingi vähe tiheda muru, et siis on kuskil kirjutatud mingi algoritm sisse, et selle koha peab ringi hakkama tegema, et sellest ma ka aru ei saa, et, et ühesõnaga. Kui sa tunned nagu, et, et, et on paksem murukoht, et siis ta mitte ei käi edasi-tagasi. Nagu ütleme, normaalne niitmine peaks olema vaid, vaid hakkab ringitama, eks, et räägi sellest, kuidas need muruniitikud üldse mõtlevad?
No hetkel ongi erinevad tootjad, on erinevaid algoritme sinna nende robotitele pannud, et, et nagu sa ütlesid, mingites oludes seal ringitama hakata, aga sihuke üldine pilt ongi see, et praegu kõik robotniidukid liiguvad ringi, siis. Ilma täpselt arusaamata, kus nad on olnud ja kuhu nad veel minema peavad. Ja, ja, ja just sellel põhjusel ongi nad pigem mõeldud. Koduomajatele, kus on siuksed tavaliselt kuni viis tuhat ruutmeetrit pinnad ja noh, meie selline peamine, peamine erinevus ongi just see, see murulaki suurus, et meie robot noh, kui. See piirtikabillitehnoloogia laseb sul defineerida siis selle maksimaalse võimaliku murulapi suuruse, mis iga robotiga tuleb kaasa. Siis me nagu otseselt ei ütle, mis see täpne murulapi suurus on, mis meil robot saab teha, aga me ütleme, et robot suudab ühe hektari väevas katta. Ehk siis nüüd sa võidki defineerida, et kui sul on ala, mis, kui sa ühe korra nädalas tahad näiteks niita, siis sa võid öelda, et meie robot suudab teha seitsekümmend tuhat ruutmeetrit. Kui näiteks see on selline ala, kus sa pead kaks korda nädalas niitma, siis see on kolmkümmend kolm, kolm pool hektarit. Ehk siis see oleneb siis sellest niitmis tihedusest ja, ja me ei ole, me ei ole niisugust otsest nagu piiri pannud.
Vaata, siin me peame natuke tegema kuulajatele ühte ja teist selgeks, ehk siis kuna siin on dimensioonide erinevus võrreldes sellega, mida täna nagu poest saab osta. Ehk siis, kui sa poest hakkad osta muruniidukeid, neid roboteid, kõige madalama hinalassi robotid seal algavad natuke alla tuhande euro, eks. Nemad suudavad niita umbes kuskil tuhat kakssada ruutu, mis on selline. Noh, ütleme niimoodi, et ma ei tea, niisugused suuremad kodukrundid kuskil Tallinna lähiümbruses, et, et, et seal on nende laagi, et, et kui sul on juba suurem murulapp, siis sa peaksid juba ostma nagu võimsama aparaadi, seal ütleme tuhande viiesaja kuni kolme tuhande ruuduse aparaadi. Mis Husqvarna puhul tähendab siis juba vist, ma ei tea, paari tuhandet eurot väljaminekut, ma pean tunnistama, ma ei ole ammu ostnud, et viimased hindu ei tea, eks, aga. Ja nüüd sina räägid üldse millestki sellisest, et, et mis tuhat või kaks tuhat, et seitsekümmend tuhat. Et see tundub kuidagi nagu dimensiooni võrra nagu nagu hoopis mingi teine maailm, et, et seleta siis lahti, et, et kust see vahe nagu tuleb, et, et miks siis see. Noh, ma saan aru, et küsimus ei ole laiuses, et, et teie robot on, kui tavaline laius on siis vist kas mingi nelikümmend sentimeetrit või kolmkümmend viis, et. Teie oma on meetrine, et juba selle pealt tuleb nagu kolm korda võitu on ju, et, et küsimus ei ole laiuses, vaid küsimused ongi selles, et mismoodi ta liigub, et see on nagu see vahe.
Jah, et meie roboti laius on nii-öelda, niitmislaius on siis pool meetrit. Ja noh, üks erinevus tegelikult tulebki sellest niitmislaiusest ka, et see niitmislaius, Husqvarna niidukitel ongi seal mingi. Noh, mingi viisteist, kakskümmend sentimeetrit võib-olla, võib-olla natuke rohkem, aga me niidame siis kogu roboti laiusega, ehk siis see annab meile mingi kolm X-i umbes juurde. Aga see pole kõige tähtsam asi, et kõige tähtsam asi ongi see inimese sarnane navigatsioon, et noh, kui ühe niitmise jooksul noh, võib, võib ette kujutada ka, et kui see oleks inimene ja. Ja, ja liigukski mööda, mööda seda murulapi ringi nii-öelda suvalist trajektoori, mööda nii-öelda, et statistiliselt kõik kohad ära niita. Siis kokkuvõttes sa võid ühest ja samast sellest muru, murukohast näiteks kümme korda päeva jooksul üle minna. Et noh, sealt, sealt, sealt see põhiline erinevus tulebki, et meie, meie robot siis, siis teab, mis see, mis see muruala on, kus ta peab noh. Nii-öelda iga murulapi nagu üle käima ja ta eesmärk nagu meie navigatsiooni algoritmil ongi see, et ta siis ühe korra läheks igast alast üle, see ei ole alati võimalik, aga see ongi see peamine eesmärk. Ja noh, mis, mis, mis võib-olla nagu noh, küsimus meil alati ongi see, et miks meil on suured konkurendid seal Honda, Bosch. Husqvarna stiil ja nii edasi, et miks nad ei ole seda teinud ja, ja see noh, kui ma vaatasin seda probleemi umbes üle kolme, kolme aasta, üle kolme aasta tagasi juba. Siis ma ütlesin ka, et ei, ei tundu üldse nii raske probleem inseneri jaoks, aga tegelikult seal on väga palju erinevaid aspekte, mis teeb selle väga keeruliseks ja, ja üks suuremaid probleeme, millest me kohe aru saame, ongi robotite positsioneerimine. Et GPS annab selle siis mõne meetrise täpsuse. Aga, et sellist inimese sarnast navigatsiooni suudaks robot järgida, sul on vaja umbes kümne sentimeetri täpsusega teada, kus robot on ja see ongi üks tehnoloogia, millega me oleme mitu aastat tegelenud. Aga noh, seal on ka muid, muid, muid aspekte, et okei, et kui sa tead enda positsiooni, kuidas sa planeerid enda seda teekonda. Ja, ja nii edasi.
Aga lähme siit natuke detailsemaks, jällegi me peame siin mitre muru inimese Hendrikule seletama ära, et milles case on, on ju.
Mul on muru on mul lademes, aga ma selle niitmisega ei ole jõudnud sellisele tasandile, nagu teie räägite, aga see on huvitav.
Kui sa tegelikult täna, tänavõtad, lähed ütleme oma maakodustesse laupäeval ja mõtled, et oh, ajaks muru ära. Siis sa ajad sellisel viisil, et sa noh, umbes nagu kombain lõikab vilja, et sa hakkad põllu servast pihta ja liigud edasi-tagasi, eks nii kaua kuni kõik on ära niidetud. Et sa ei pane random'iga, et noh, et natuke siiapoole ja sinnapoole ja ütleme nii, et kui sa ajaliselt mõõdad, kuidas sa tahaksid ajaliselt kõige efektiivsemalt oma. Murulappe ära niita, sa peaksid niitma niimoodi, et sul on nii-öelda ilma pööramata võimalikult pikk distants ja siis on jälle pööre, siis pööre võtab aega ja siis jälle võimalikult pikk distants, et noh, niimoodi edasi-tagasi peaks nagu inimene nii-öelda ajama. Kusjuures hästi oluline on see, et muru ei tohi ajada kogu aeg ühtepidi. Sellepärast, et siis ta noh, kus ma ütlen, ta hakkab lõpuks kole välja nägema, et sul on sihukest nagu. Ütleme, et üks niitmine peaks toimuma ühtepidi, niisuguse nädala pärast ajad, siis peaks toimuma niitmine teistpidi, ütleme teise nurga alt on ju, et siis tekib nagu ilus rahu mass on ju, et. Ikkagi, Jan räägi meile seda, et, et mis te siis teete, et üks asi on see GPS-i positsioneering, mis siis teisega, teil on mingid kaamerad peal, millega te põhimõtteliselt võrdlete seda, et. Et ala, et, et nüüd ma olen niidetud ala peale, siin kõrval on natuke kõrgem muru niitmata, et nüüd ma lähen, liigun selle peale, et kustkohast see innovatsioon ikkagi tekib, et millist näitajat, millist kohta te optimeerite siis, et olete nii palju paremad kui näiteks Husqvarna või stiil?
No peamine asi ongi roboti positsioneerimine, et GPS on siis. Nagu, nagu ma ütlesin, mitte piisav, et robotit positsioneerida piisav täpsusega. Ja üks tehnoloogia, millega me olemegi töötanud, ongi siis siuke positsioneerimistehnoloogia, mis põhineb sellele, et sa võtad andmed mitmelt erinevalt sensorilt. Näiteks kasutame diferentsiaal GNSS tehnoloogiat, kasutame kiirendussensoreid, kasutame siis. Odomeetriat ehk siis rataste, rataste kiiruste arvesse võttes ja paneme siis need erinevad sensorid. Mõõdikud kokku sellise targa algoritmiga, mis ütleb siis, et mis noh, estimeerib, mis iga erineva sensori hetke täpsus on. Ja, ja siis selle põhjal paneb selle nii-öelda kompoti kokku ja ütleb, et okei, et kõige optimaalsem positsioon, me arvame, robotil on see. Põhi, põhinedes siis nende sensorite hetke mõõdikule ja siis iga sensori täpsusele sellel ajahetkel.
Aga see on piisavalt täpne, et sul ei ole vaja näiteks teha niimoodi, et sa võtad kolm füüsilist objekti ka, mis sa ümberringi näed, noh, ma ei tea, mingid puud, mingid aiaposti, midagi veel, et sa positsioneerid nii-öelda kolme füüsiliselt paigalseisva objekti kaudu, et kas sinnamaani asi pole veel jõudnud või poleks seda vaja üldse?
Jah, hetkel seal selle asja nimi on SLAM ja, ja siin mõned teised tehnoloogiaettevõtted kasutavad seda, aga. Meie seda pole hetkel kasutanud ja meil mingites, mingite, mingitel hetkedel arvame, et seda, seda, seda on vaja. Üks asi, mis noh, me, me selles suhtes praegu ei väidagi, et meie robot suudab igal pool töötada, et see positsiooni, positsioneerimise algoritm ei ole veel nii hea, et me võime ta panna keset tihedat metsa tööle. Kus tal üldse satelliidisignaali ei ole ja, ja või, või muudes keerulistamates kohtades. Aga üks võib-olla eelis, mis meil on võrreldes nende suurematega, ongi see, et me saame ise valida, kes meie kliendid on ja me saamegi valida nagu keskkonnad ka selle järgi, et, et mitte kohagi kõige keerulistamatesse, keerulistelisematesse pindadele minna. Vaid siis vaadata, et mis meie robot hetkel suudab teha ja siis aina aina keerulisemaks, keerulisemaks minna.
Aga mõtlengi, et räägime teie klientidest, et te ütlesite, et golfiväljakud, noh nemad peavad ikkagi niitma väga tihedalt, põhimõtteliselt mitu korda nädalas, eks erinevad kõrgused. Ehk siis nagu üks robot ühe väljaku niidab ära või ikka mitut robotit on vaja?
Suurusest ka, et siin Klasku lähedal on umbes viiskümmend golfiväljakut, see on siis golfi, golfi sünnima nii-öelda siin väga palju neid peaaegu kõik mängivad golfi. Ja siin on siukseid väiksemaid ka, et ma tean, Eestis on tegelikult väga, väga suured platsid seal, seal Tallinna lähedal, aga siin siuke noh, mingi siuke keskmine. Võib-olla, võib-olla pigem väiksem väljak on umbes kakskümmend, kolmkümmend hektarit. Ja millega meie tegeleme, ongi siis mitte selle Greeni ja Fairway niitmisega, mis on see tavaliselt seal kahe sentimeetri ja alla selle niitmine, et seda meie robot ei suuda teha, selleks on sul vaja teistpidi lõikurit, mis siis käib nagu silinderringi. Vaid meie niidame siis seda semi-rahvi ja rahvi, mis on umbes tavaliselt kahe kuni kuue sentimeetri lähedal ja siis seda semi-rahvi ja rahvi niidetaksegi tavaliselt korra, kaks korra või siis kaks nädalas. Ja noh, siin golfivälja, keeruline on öelda, et mitut robotit läheks vaja, et see on väga, väga olenev sellest, et mis, mis golfiklubi on, aga siin väiksemad golfiklubid siin, siin Šotimaal saaks hakkama paari. Paari, võib-olla kolme robotiga selle semi-rahvi ja rahvi niitmiseks, et Greeni ja Fairy peavad nad iseenda traktoritega niitma.
Suures golfimängijana ma ütlen, et üks asi, mis on kõige tüütum asi golfimängu juures, kui sa tahad näiteks hommikuti teha ringi ära suvel. Et noh, et ringi ära tuled, käid pesust läbi kell üksteist oled kenasti lava taga. Ja kaks kilomeetrit on juba kõnnitud selleks ajaks on ju, et siis hommikuti on just need niitmised. Ja sa ei saa mängida normaalselt, sellepärast sa pead arvestama sellega, et sa ei tapaks ära seda traktoristi seal selle niiduki peale, on ju, et. Nüüd, kui sa paned iseliikuva masinad, esiteks noh, nad ei pea üldse ju päevasel ajal liikma, nad saavad ju öösel ka niidetud, nendel ju vahet pole, kas on valge või pime, on ju. Et kuidas teil sellega täna on, et kas te töötate kakskümmend neli seitse või ongi siis nii-öelda, et teise kaks mängijaid on pandud ainult öösiti tööle?
Jah, täpselt, et golfiklubid on eriti seda küsinud. Meie poole on pöördunud ka näiteks Tallinnas erinevad kohad, kaasaarvatud Lauluväljak, kes ütles täpselt seda, et. Kui Husqvarna robot panna sinna, kus, kus noh, kus nende nende alasid on vaja niita, siis ta peaks seal põhimõtteliselt päev ots olema statistiliselt, siis kõik need kohad läbi käia. Aga noh, meie robotil ongi see, et sa võidki ta ainult öösel panna niitma, mis on, mis on väga tihti see, mida golfiklubid tahavad. Ta suudab küll natukene väiksemad alad, siis teha, aga sellegipoolest, et, et, et, et see ongi üks, üks, üks väga suur väärtus, see, et, et, et ei pea hommikul need inimesed töötama, vaid robotid saavad ka, ka öösel selle kõik töö ära teha niimoodi, et need mängutunnid reaalselt, siis golfiklubi liikmetele lähevad pikemaks.
Miks ta öösel vähema, vähem suudab nii-öelda?
No selles suhtes, kui sa ütled, et robot tohib ainult öösel nüüd niita ja päeval ei tohi, siis kokkuvõttes see tööaeg.
Aa, lihtsalt aja, ma mõtlesin, et tal on mingi tehniline põhjus, et öösel jõudlus on lihtsalt väiksem per, per tund või midagi. Aga kas
sa võid Husqvarna panna ka liitma öösel, et selles mõttes ei ole vahet, aga kuna ta teeb seda rändumiga, siis jällegi, et kaheksa tunni jooksul suudab vähem niita kui, kui see Juani robot.
Aga mul on siia selle ploki lõppu üks kiuslik küsimus ka, et, et, et selliseid kingdomi moodi tehnoloogiaid on ju maailmas proovitud teha, ühesõnaga, et sa võtad mingi asja ja teed, vot kurat, teed õigesti, noh, teed nii nagu peab tegema. Ja see on profitoode ja noh, ongi väga hea igatpidi ja, ja on kõvasti kallim ja lõpuks tuleb klient ja ütleb, et nojaa, aga ma võtan siin need kümme Husqvarnat, on ju, kahekümne tuhande eest ja noh. Mul on igatpidi mõistlikum, et sul on kihvt tode küll, aga noh, sorry. Et kas, kuigi no vaadata, vaadata nagu teie valdkonnale otsa, et kas see on probleem või sa suudad väga veenvalt ära selgitada, et ei, et minu nagu ülikallis robot on ikkagi palju mõistlikum kui, kui kümme või kakskümmend Husqvarnet.
No üldisest plaanist tuleb tegelikult odavam meie roboti kasutamine. Ja teiseks noh, peale selle nii-öelda efektiivsuse, see, et sul. Meie roboti asemel on vaja kümmet husk panna, peale selle sa pead veel piiriti kaabli sinna installeerima, tegema väga palju tööd, et need nii-öelda ääred ise ära niita ja ei, ei ole nagu sellist ohutustaset ka. Ja noh, hästi palju, mis meil nii-öelda, nii-öelda öeldakse, ongi see, et. Piirdekaabli paigaldamine on üks asi, aga tegelikult sellega kaasa tuleb väga palju muid probleemi, et suurematel aladel see tehnoloogia vahepeal üldse ei tööta, esiteks. Teiseks näiteks öeldakse, et noh, mingi, mingi, mingi protsessi käigus näiteks väga palju öeldakse, et rohimise käigus läheb see piirdekabel katki. Näiteks Golfi väljakul, kui ta tahab muut, vahetada seal, kus nende erinevate alade piirid lähevad, nad ei pea seda piirdekaablit välja otsama, on meie platvormis, see läheb lihtsalt veebiplatvormile, teed selle kolm-nelja sekundiga selle mu Et seal on nagu väga palju nagu erinevaid aspekte ja, ja, ja just see nii-öelda need robotite manageerimine ka, et kui sul on kümme robotit vastu üks robotit ja hooldused ja nii edasi, et need asjad lihtsalt nii-öelda kumulatiivselt kogunevad.
Kusjuures see piirkaabli katkiminek on väga tõsine probleem, Henrik, näiteks kui sa tahad teha muru õhutamist, jällegi et muru kvaliteed ei tõsta. Ma kuulan huviga. Selle vahva teise robotiga, millega siis nii-öelda, kuidas ma ütlen siis rehitsed või kaabid nagu selle muru pinnase läbi, et. Ma olen korraga lõhkunud seda kaablit niimoodi, et pärast tehnik tuli ja, ja, ja parandas päev otsa mu kaablit siis, et otsis neid vigu, et kustkohast siis selle kaabli katki on läinud, et see on ju ulumeelsuses noh, et. Ja see, et kuidas sul on aed nii-öelda kasvab ja areneb ja sa tahaksid seda muuta kõike, et see kaabliga pidev jändamine, see on üks, üks, üks õudne tüütus, aga lähme siit oma teisele pausile.
Restart jätkub ja tänasel kenal kevadpäeval räägime ei millestki muust kui muru niitmisest ja Joan Kangro ning Kingdom Technologies on meil külaliseks ja räägime sellest, kuidas teha muru, robotmuruniitjat õigesti, nii et on tehtud.
Ühesõnaga, üks innovatsioon on kogu see tarkvara pool. Me saame paremini aru, kuidas, kus robot asub, mis on tema takistil seal ümber ja nii edasi, eks, et. Et oleks võinud ju põhimõtteliselt seda tarkvara ka ainult toota ja, ja müüa sedasama nii-öelda nendele viperitele stiilidele ja Husqvarna teile. Selle asemel tahaksite ise riistvara ka tegema, okei, see aitan laiema niidu ala ka point olemas, aga ütleme niimoodi, et. Et see riistvara komponent tundub seal suhteliselt selline nii-öelda lihtne innovatsioon olema, et, et. Kuidas te üldse nagu täna komplekteerite, teil on oma mingi tehas seal Clasco lähedal või, või teil on mingi poolfabrikaat, mida te upgrade'ite, et mismoodi tootmine käib üldse?
No vastates esimesele küsimusele, see on, see on väga hea point, et meile ka, kui me alustasime selle protsessiga, et miks te enda robotit teete, lihtsalt näiteks litsenseerige seda tarkvara komponenti. Aga see on selles suhtes keeruline mingit tarkvara kuhugi litsenseerida, kus ei ole siis see vajalik riistvara olemas. Et samamoodi nagu sa ei saaks panna Windowsi Apple'i arvutile peale, samamoodi me ei saa enda tarkvara panna sellistele robotitele peale, millel ei ole vajalikke svensoreid õigetes kohtades. Ehk siis see oli nagu üks probleemi, hiljem me saime aru, et. Isegi kui ma oleks selle, selle sammu teinud ja, ja öelnud, et okei, et meie, meie moodulid on näiteks kaamera, need erinevad positsioonisensorid. Ja, ja see, see aju seal ja need kuidagi integreerida praegustesse robotitega, me oleme aru saanud, et tegelikult riistvara peab olema väga teistsugune. Et ma detailidesse praegu ei hakka minema, aga seal on väga palju muid muudatusi, mis tuleb ka mängu, kui sa niidad siis inimese sarnaselt ja kui sa niidad siis nii-öelda suvalise trajektoori järgides. Et me oleme aru saanud, et me tegime õige valiku, et meil ei läinud litsentseerimismudeliga, mida meile soovitati ja enda nagu riistvara arendamine nullist. Jah, me, me ise arvasime esialgu, et see ei ole liiga keeruline ja mingites aspektides me vaatamegi, mida teevad konkurendid, mida nad mõjub aastakümneid juba hästi teinud ja kasutame nagu siis nende õpitud seda know-how'd. Aga, aga jah, peamine komponent ongi see tarkvara pool, mis, mida, mida on noh, selles suhtes keerulisem kopeerida ka ja, ja, ja me oleme isegi ühe patendi sisse andnud just selle veebiplatvormi kohta, kus on võimalik siis neid erinevaid alasid märkida. Siis, mis see teine küsimus oli?
Et kuidas te toodate neid, et panete ise klaskos kokku neid?
Jah, et põhimõtteliselt me siis komponendid tulevad üle maailma kokku, seal kaughidast. Euroopast kohalikud komponendid ja siis meil on sihuke nii-öelda labor, kus me praegu neid ükshaavaliselt käsitsi kokku paneme, et tihast meil ei ole nagu, nagu Comodule'il, et meie, me paneme neid hetkel nagu käsitsi kokku, et me tegelikult oleme aru saanud ka seda, et. Nii-öelda ise nende robotite kokkupanemine annab meile natuke paindlikkust, et ühelt poolelt me ise õpime selle kokkupanemisprotsessi kohta ja, ja näeme, mis on võib-olla mingid puudujäägid, mida võiks paremini teha. Ja teiselt poolt, kui mingi muudatus tuleb, siis me suudame väga kiirelt selle muudatuse teha.
Noh, muruniitükid lähevad katki. Üldjuhul on katki sellepärast, et kuhugi on sattunud kivi, kus ta ei tohiks olla, eks. Või kuskilt on, ma ei tea, need sama metallpiirid, mis seal peenra ääres on, on ju, mingi ajumise muudetu on, on mingi nurk nähtavale ilmunud ja nüüd ta paneb raksake sinna sisse nagu omadega, et. Et kui palju te seda üldse näete, mis seal muru sees toimub, et kui sa rääkisid nagu takistustest on ju, et okei, üks on füüsiline takistus, ma lähen lemmikloomale otsa või õunapuule on ju, aga. Aga see, et, et mul on siin nagu ma ei tea, golfipall on seal selle muru sees ja nüüd ma noh, põhimõtteliselt golfipall rikub tera ära, eks on ju, et. Et kuidas teil see pool üldse taga tuleb, üldse, kui palju nagu üldse on probleeme sellega, et kui te olete nüüd selle masina sinna puuga ära installeerinud, et. Et nüüd on vaja käia seal hooga teraseid vahetamas või on ühesõnaga noh, on suur peavalu, kui ta juba on ära müüdud või, või ta möllab seal aastaid ilma, et teie peaks üldse nagu midagi tähele panema?
No siin on võib-olla noh paslik mainida seda ka, et me tegelikult ei müü meie roboteid, et me võtame siis teenustasu ühe hektari liitmise kohta. Et me absoluutselt, me, me noh, saimegi aru, rääkides linna vallavalitsustega, golfiväljakutega, nad tegelikult nii palju ei hooli selle enda riistvara omamisest ja, ja noh, nad ei taha neid nii-öelda cash flow nagu matse võtta ka iga mõne aasta tagant, et neile sobis väga hästi see subscription model. Ja, ja sellega me oleme praegu läinud ka ja selle nii-öelda subscription mudeli sees ongi nagu kindlustus ja hooldus robotitel. Ja ausalt öeldes praegu peame päris, päris tihti käima robotite juures neid erinevaid muudatusi tegema. Et teradega kusjuures väga palju põreprobleeme olnud, et. Golfi pallidele me tavaliselt sisse ei löö, aga seal noh, ongi erinevad kivid ja asjad, kuhu see tera lööb sisse, siis jälle tuleb kasuks see, et need on sellised nii-öelda tagasi volditavad terad siis, et kui seal on, et see ei ole ainult ohutuse pärast inimestele, vaid ka kui sul on kivi, on ju. Et siis ta nagu voldib ennast, ennast tagasi ja nii palju ei kriimusta seda tera.
Okei, aga näiteks ütleme, kui te peaksite hakkama kunagi ka niitma teepervi ja muud sellist, et teil ikkagi mingid teatavad kalded ja võimsusnäitajad peavad olema ikkagi. Ühesõnaga sobib ikka ainult golfiväljakusse on juba eelnevalt suur hein ära hinnitatud, et, et päris suurt heinades nagu nende teradega võtma ei lähe.
Jah, et me teeme noh, nii-öelda erinevad pinnad nii-öelda ongi suht sarnased, mis teised robotid, meie robot praegu suudab noh, me oleme jõendanud, et kindlasti suudab kakskümmend, kakskümmend viis kraadi teha, aga väga, väga paljudest keskkondadest suudab ta ka kolmkümmend ja üle kolmekümne kraadi teha, mis on noh, ütleme niimoodi, et kakskümmend viis kraadi on see industry standard. No Husqvarna on üks robot, mis suudab ka kolmkümmend teha. Aga, aga, aga jah, et kõik, kõik, kõik ülejäänud asjad seal tee, mis see teepervede kohta oligi, see küsimus?
Ma just mõtlengi seda, et täna suur teema on teepervede niitmine, vot seal on, kuna ta on ootamatu, sa ei tea, mis seal takistud seal sees on, eks on ju, sul on seal tee ära postid. Sul on suured kalde, et ta nagu nii-öelda noh, väga-väga. Keeruline keskkond on ju, siis spetsiaalselt traktoritega peab neid nagu täna niitma, on ju. Ja seda asja nii-öelda tundub, et automatiseerida ei ole võimalik, on ju, samas teie algoritme kasutades ja märamärkides, mis on niidualad ja nii edasi, noh, võiks täitsa võimalik olla, eks, et.
Jah, et seal tulebki see teine aspekt sisse, mis just siis, et kas, kas selle noh, kui, kui ühe korra aastas niita neid mingeid kohti seal, et kas meie robotid on sobilikud või vastus on, et ei ole. Meie robotid on ka siiski mõeldud nii-öelda muru, muruhoolduseks pigem, mitte ühe korra aastas lõikamiseks. Et nii-öelda. Kus, kus, kus on vajalik see, et nagu muru näeks hea välja ka siis ei olegi, ei olegi hea, võib-olla liiga pikka vahet nagu muru niitmissessioonide vahel hoida, et umbes üks kolmandik peaks iga, iga kord, üks kolmandik või vähem peaks iga kord lõikama. Ja noh, kui ongi mingid sellised keskkonnad, kus on väga kõrge see rohi, siis me pigem ütleme, et lõika see, lõika see ise nagu vähemalt üheksa sentimeetri kõrguseks ja siis meie tuleme sealt nagu alla. Et me, me liiga kõrget muru ja liiga keerulisi keskkondi hetkel nagu ei, ei, ei nii-öelda target'i. Tänu sellele, et just neid nii-öelda ilusaid platse ja, ja, ja mitte nii suure kaardiline platsi, neid on nagu maailmas piisavalt, millele keskenduda praegu.
Aga millal Eestist saab, siis ütleme niimoodi, ma saan aru, et KOV ja golfiväljak ongi piisavalt suured kliendid, et, et näiteks sellest allapoole, ma ei tea, mõisapark ka veel veel ehkki sobib, aga ütleme nii, et, et erakliendile sellist asja teie vist kunagi pakkuma ei hakkagi, sest noh, hektarid ei tule välja ja vist ei ole mõtet.
No meie jah, täpselt pigem töötame erinevate organisatsioonidega, kellel on pigem suuremad muruplatsid. Aga üks asi, mida me tahame teha mingil hetkel, ongi nende nii-öelda robotniidukite jagamine naabraskondades. Ehk siis seda me ilmselt veel järgmise aasta jooksul ei tee. Aga mingi piloodi, pool piloodi tahame mingi aeg käima panna, kus me siis mingisse kindlasse naaberkonda näiteks. Näiteks Viimsis või, või Sauel, installeerime need roboti laadimispunktid, kus need robotid on siis sees. Ja siis, kui sina oled ükskõnnest inimestest, kes on seal, elab seal lähedal, siis sul on võimalik öelda, näiteks oletame, et sa oled uu, noor pere ja kolid sinna piirkonda ja ütledki, et mul ei olegi tegelikult muru, muru niidukit vaja seda investeeringut teha, seda hooldada ja ise murru niita. Et sa lihtsalt API-st defineerid, nad tahad, mis sul on vaja niita, ütled, kui kõrgelt sul on vaja niita, kui millal sa tahad, et see robot niidaks ja siis ta niidabki, niidabki sul selle ära, et meil täpselt ei ole see. Kasu, ei ole, ei ole mingil viisil ökonoomne see, et iga inimene ostaks meile endale selle robotniiduki, kuna nad umbes kaks protsenti ajast peaks ainult töötama.
No seal on hästi suur eelis, on see, et iga laupäeva, pühapäeval see põristamise asemel naabruskonnas vaikus.
Oota, ma ei saa aru, aga kui see robot on mul ülejärgmise naabri juures parasjagu, kas ta siis sõidab ise mööda teed minu juurde?
Saadab sulle sõnumi, et pane oma koer kinni ja tee oma vääral lahti, on ju, et ma tulen.
Probleemi, mida veel lahendada, et üks asi on see, et kuidas sellest laadimisjaamast siis saada kellegi koduni, mis on sihukene Starshipi roboti probleem ja me oleme täiesti okei, kui seda nagu manuaalselt ka esialgu teha, kuna see on väga väike aeg kogu sellest. Kogu sellest teekonna, teekonnast ja teine asi on see, et kuidas see üldse nagu väravast sisse saada, kui näiteks inimesed kodus ei ole, et seal on veel asju, mida lahendada, aga see on see, mida, midagi sellist, see jagamismajanduse mudel, mida me, mida me kindlasti tahame mingil hetkel proovida.
Täpselt nagu prügikonteineri puhul pead prügipäeval viima konteineri teeserva, juhul kui see on sul kuskil maja taha peidetud, on ju, ja täpselt samamoodi on sul, oi, täna on niidupäev, et oi, näe, juba ongi aia taga ootab sõber, et tuleb sisse lasta, on ju, et, et. Ei
no kui ta ise tuleks, ma saan aru, aga kui ma pean.
Sest
järgi ma talle küll ei viitsiks, kui ma seal elaks näiteks sinu majas, Taavi, et siis kuhugi sinna. Mõne kabanduskeskuse juurde sõita ja ma ei tea, ta on ju suur ja raske asi, et autosse ei mahu ja see vist ei ole.
Ei, ta vist nii suur ei ole, aga seal on, suurem probleem on jah, see, et sul peab olema tänava pealt, et noh, mul on üks krunt selline, kus. Selleks, et murulapina jõuda, on vaja trepist minna, on ju, et, et seda ta tõenäoliselt veel ei tee, on ju, et, et aga. Aga ühesõnaga põnev oli, Henrik
saadet läbi. Meil on saade läbi ja, ja loodame, et murud saavad niidetud, aitäh, Juhan ja loodame siis muide, kas Eestis mõni neist üldse kuskil toimetab või on
null? Hetkel ei ole, me loodame võib-olla mingi sihukese esimese, esimese piloodi Eestis ka teha selle aasta lõpupoole, aga Eestis on lihtsalt see, et see hooaeg on lühem.
Selle aasta lõpupoole ei ole teil mõtet muruniitjutt kuhugi panna. Et selle aasta lõpupoole on meil siin talv.
Henrikis siis enam ei ole talve, muruga saab aasta läbi.
Aa, võib-olla jah, ühesõnaga, palun anna meile teada, kui me võime minna mõnda Kingdom'i robotit Eestisse vaatama ja oma sõrmi sinna vahele toppida, et, et kas ta tõesti nii ohutu on. Aga aitäh kõigile kuulajatele ja Restart on eetris nädala aja pärast.