Mida Hiina meist mõtleb?

No siin alust on, tegelikult Hiina on väga tõsiselt võtnud, justkui me räägime tehnoloogilist poolt, tehnoloogia arengud nagu endale fookusesse. Ja ega siis põhjuse, et ta ei ole USA alustanud kaubandussõda Hiinaga ja selle kaubandussõja võib-olla. Eesmärk ei olegi nii väga mingite tarbe ja tavakaupade liikumist piirata, vaid eelkõige on siin tegemist nii-öelda selle tehnoloogilise võimekuse. Jah, ütleme niimoodi, et siis Ameerika poolt, et nemad ei soovi, et nende tehnoloogiline võimekus kuidagi paljastuks või liiguks Hiina suunas ja samas nad kardavad ka, et Hiina tehnoloogiline võimekus levib. USAs ja hiinlastel tekib võimalus hakata tulevikus mõjutama läbi selle tehnoloogilise poole USA riiklikku julgeolekut. Ja see ma just vaatasin veel kord järgi, kuna aeg lendab kuidagi kiiresti, endalgi lähevad need aastad sassi. Et just kaks tuhat kaheksateist, kui Hiina kuulutaski, oli usinalt tegelemas oma Made in China programmiga. Mis keskendub siseriiklikule, ütleme et Hiina, Hiina enda oma tehnoloogilise innovatsiooni arendamisesse, arendamisele. Et siis USA ju. Alustaski tegelikult sellist kampaaniat ka, mis ei ole piirdunud ainult USA sisese noh, sisese poliitikaga, vaid see on ju näidanud mõju ka Euroopas just selle Huawei diskussiooni teemal. Et USA näeb, et mitte ainult siseriiklikult on nende julgeolek ohustatud, vaid nad tunnevad ennast tegelikult ka Hiinast ohustatuna teistes regioonides, mis nad on vaadanud, et kuuluvad nagu nende nii-öelda. Alliansi või, või, või mõjupiirkonda või nende nii-öelda traditsiooniliste partnerite hulka.

Ütleme niimoodi, et ma tooks ühe asja välja, et isegi muidugi Hiina valitsuse poolt on ju startup toetus olnud väga suur, et selles noh, just et kui siin on viimaste aastate jooksul räägitud, et kus on kõige niisugused top startup kogukonnad ja stseenid, siis on ju Peking ja Shanghai kohe top kümnes olnud. Ja seda ka mitte ainult tänu sellele, et needsamad patid sinna investeerivad, vaid ka Hiina valitsus on loonud nii-öelda government guidance fund'id. Just selle jaoks, et neil oleks nii siseriiklik innovatsioon, jah, indigenous innovation, nagu nad seda nimetavad. Ja noh, vaatamata kõigele, Hiinas on mingi kakssada seitsekümmend pluss unicorni. Muidugi üks nendest, look in copy, on praeguselt suurema kriitika all. Selgub, et nad nii unicorn ei olnudki, kui nad väitsid, et nad on, et võib-olla tasub alati natukene ka seda niimoodi ettevaatlikult jälgida. Aga jah, et neil, et iseenesest Hiinas oli väga, väga niisugune vabrant start-up community ja siin on ju. Et ja seda ka valitsuse toel ja kõik, aga noh, just küsimus ongi see, et, et kui väheriskantne oleks väljastpoolt tulijale sinna siseneda, sest jälle, et see on ju seetõttu, et Hiina on aru saanud, et jah, selleks, et nad saaksid olla maailma liider ja maailma liidri staatust nad ei saa ju mitte ainult, nad ei saa militaarse jõu kaudu, nad saavad selle läbi majanduse, nad saavad selle läbi tehnoloogilise võimekuse. Ja seetõttu muidugi nad on meeletult hakanud investeerima ja panustama igasugustesse lahendustesse, mis lubab seda innovatsiooni neil nii-öelda kätte tuua, kaasaarvatud startupid. Hiina on pannud fookuse siin eelkõige niisuguste noh, ütleme, et probleemide lahendamisvaldkondadesse nagu green tech on ju, sest neil on meeletu keskkonnareostus, õhureostus ja nii edasi. Ja kindlasti niisugustesse valdkondades, kus nad näevad oma majanduskasvu mudelit nagu seotuna, nagu see New Retail just seesama, et kõik see e-kaubandus ja sellega kaasnevad logistika ja supply chain management. Aga samuti ka sellistesse uutesse tehnoloogiatesse nagu artificial intelligence, tehisintellect, mida nad näevad rohkem isegi kui relva, kui lihtsalt tehnoloogilist lahendust.

Seda ei saa väita, noh ütleme niimoodi, et see on hästi suur diskussioon olnud, et kui ma nüüd Hiina lähen, et kas ma peaksin oma. Kaubamärki kaitsma, kas ma peaksin oma, oma tehnoloogiat ja innovatsiooni kuidagi patenteerima? Iseenesest ütleks üldiselt, et jah, peaks, sest neil on need süsteemid täitsa olemas ja jah, neil on kohtusüsteem, mis ei ole otseselt selline, et nüüd pro, pro Hiina ettevõte, et see kohtusüsteem on täitsa rahvusvaheliselt tunnustatud kui õiglane süsteem. Ja selle suhtes jah. Noh, ise küsimus on see, et kas ettevõtetel, kes sinna lähevad, kui me räägime veel startup-idest, kas neil oleks üldse niisugust võimekust hakata seal Hiinas kohut käima, see on juba teine küsimus.