No siin alust on, tegelikult Hiina on väga tõsiselt võtnud, justkui me räägime tehnoloogilist poolt, tehnoloogia arengud nagu endale fookusesse. Ja ega siis põhjuse, et ta ei ole USA alustanud kaubandussõda Hiinaga ja selle kaubandussõja võib-olla. Eesmärk ei olegi nii väga mingite tarbe ja tavakaupade liikumist piirata, vaid eelkõige on siin tegemist nii-öelda selle tehnoloogilise võimekuse. Jah, ütleme niimoodi, et siis Ameerika poolt, et nemad ei soovi, et nende tehnoloogiline võimekus kuidagi paljastuks või liiguks Hiina suunas ja samas nad kardavad ka, et Hiina tehnoloogiline võimekus levib. USAs ja hiinlastel tekib võimalus hakata tulevikus mõjutama läbi selle tehnoloogilise poole USA riiklikku julgeolekut. Ja see ma just vaatasin veel kord järgi, kuna aeg lendab kuidagi kiiresti, endalgi lähevad need aastad sassi. Et just kaks tuhat kaheksateist, kui Hiina kuulutaski, oli usinalt tegelemas oma Made in China programmiga. Mis keskendub siseriiklikule, ütleme et Hiina, Hiina enda oma tehnoloogilise innovatsiooni arendamisesse, arendamisele. Et siis USA ju. Alustaski tegelikult sellist kampaaniat ka, mis ei ole piirdunud ainult USA sisese noh, sisese poliitikaga, vaid see on ju näidanud mõju ka Euroopas just selle Huawei diskussiooni teemal. Et USA näeb, et mitte ainult siseriiklikult on nende julgeolek ohustatud, vaid nad tunnevad ennast tegelikult ka Hiinast ohustatuna teistes regioonides, mis nad on vaadanud, et kuuluvad nagu nende nii-öelda. Alliansi või, või, või mõjupiirkonda või nende nii-öelda traditsiooniliste partnerite hulka.
Jah, ja noh, ei tasu ka ära unustada, et üks asi võib olla seda, et kruvi pärast, kas nüüd just ainuüksi ühe kruvi pärast peaks Hiina jääma, aga kui sa kujutad ette, kui suur turg on Hiina ise, et. Ja Hiina riik on ju omalt poolt olnud väga restiktiivsete poliitikate arendaja ja rakendaja, mis tegelikult annab või jätabki ettevõtetele, välisettevõtetele valiku, et kas te toodate siin meie regulatiivses keskkonnas, allute meie reeglitele, olete sunnitud tegema joint venture'eid, transfeerima know-how'd ja tehnoloogiat või te ei saa siia turule. Et see nagu selles suhtes niisugused mõnikord niisugused karmid valikud, noh muidugi ettevõtted, tehnoloogiaettevõtted on proovinud arendada igasuguseid strateegiaid, et kuidas siis transfeerida seda osa oma know-how'st tehnoloogiast, mis ütleme, et ei ole neile elutähtis, on ju või vähemalt, et mil noh, et nagu. Paberil näitavad, et nad teevad seda, aga tegelikult ei tee, on ju. Aga mõndades, mõndadel juhtudel ei olegi neil valikut, et nad peavad näiteks ka tegema sada protsenti Hiina ettevõtte, kus nendel kontroll täielikult puudub.
No tegelikult siin on ju see Hiina rahaga on see seos olnud hoopis, et kuna see tunneliprojekt ei ole kõige kasumlikum vaatamata. Erinevatele uuringutele, mis siin on tehtud, siis Hiina valitsus on hoopis oma ettevõtteid hoiatanud selle projekti eest, et nii mustvalgelt jälle seda ka ei saa vaadata, et Hiina ikkagi vaatamata kõigele, et nad on olnud. Me räägime sellest, et nad tahavad siin laenu lõkse tekitada ja ostavad kõik asjad kokku. Praeguse seisuga Hiina valitsus vaatab väga täpselt, mis rahad välja lähevad. Hiina pangad vaatavad väga täpselt, kellele nad, mis laenusid annavad, kas see, kas nad saavad selle raha tagasi, see päris nii ei käi, et ükskõik mis hinnaga, ükskõik kuhu ollakse nõus raha puistama, selleks, et saada poliitilist mingit mõjutushooba endale kätte, et, et see, selles suhtes ma oleks natukene kriitiline ka nende väljaütlemiste kohta.
Aga kui nad oleksid nõus seda finantseerima, noh ütleme praegu meil on siin poliitika olnud, et, et Venemaa ja Hiina raha nagu vastuvõtt Euroopa Liidu riigid ei tohiks nii väga avatult, eks, et. Et juhul, kui nad oleksid nõus, siis sina ei näeks probleemi, et nad ehitavad selle.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]