Aga kokkuvõttes nad on ikkagi oma fookusega peamiselt siseturu peale, sellepärast et no üks asi, mis mulle Pekingis silma jäi aasta tagasi, oli see, et erinevalt Indiast inglise keelt ikkagi keegi ei räägi. Et kui sa oled inglise keeles nagu Indias saad noh, kõik ärikeskkonnad, kõik äriinimesed, vähegi nii-öelda võimekad tegijad, ükskõik mis valdkonnas, räägivad väga head inglise keelt. Siis Hiinas sul on noh, noh, ma mõtlen isegi turistina on sul raskusi toidu tellimisega on ju, et noh, et, et rääkimata. Noh, mingite suurte äride noh, ütleme jah, tipud, tipud inglise keelt räägivad, aga, aga ütleme nii, et ta väga levinud ei ole, mis tähendab seda, et seda motivatsiooni. Inglise keele ära õppida, sellepärast et see võib sul mingi uusi uksi avada, seda motivatsiooni ei ole, sest sa kokkuvõttes suudad suurema raha teenida omaenda turu pealt.
No ütleme niimoodi, et see nüüd küll ei ole EAS-i abiga, aga noh, selle aja jooksul me ju kaardistasime ka päris palju neid tehnoloogiaettevõtteid, IT-ettevõtteid, kes, kes, kes kas tegid juba Hiinaga või proovisid midagi teha, sest näiteks me tegime ju riiklikul tasemel samamoodi koostööpakkumise Alibabale, kes nagu öeldud on täiesti maailma omaette, et. Et vaatasime kindlasti üle, et mis me, mis meil on ja kes millega tegeleb. Need, kes Hiinas olid ütleme nii, olidki pidanud minema siis nendesse vormidesse, kus neil ei olnud täielikku kontrolli kogu selle ettevõtmise üle. Samamoodi oli valitud siis see teistelt turgudelt Hiina telekomettevõtetega äritegemise mudel või siis tõepoolest me tegime ju päris palju koostööd just ka läbi Singapuri, just et Singapur kui selline Aasiasse sisenemise platvorm, kaasa arvatud sealt sai siis vaadata, et kas Hiina jaoks nii-öelda tasub, tasub Hiina suunas minna või siiski valida mõni teine Aasia turg, on ju. Et selles me kaardistasime ära neid võimalusi küll ja et kes millega tegeles ja mis ärimudeleid oli valinud. Aga noh, jah, et muidugi seal oli näiteks kes proovis, kui ma mäletan, Shanghais, läbi mingisuguse Skandinaavia. programmi, ennast nii-öelda turgu, turule saada. Aga no eks see oli väga keeruline, ma mäletan, et me rääkisime sellest, et eks ta oligi väga keeruline, sest nagu arvata võib, hiinlased on ise ka igasuguste lahenduste leiutamisel küllaltki oskuslikud ja samuti oskuslikud lahenduste kopeerimisel, nii et ega see lihtne ei olnud. Lihtsam oli täpselt rääkida Eesti puhtast keskkonnast tuleva toidu ja söögi ja kõige selle eksportimisest, kui ütleme tehnoloogilise võimekuse eksportimisest sinna. Mis aga huvitav on see, et kui me nüüd natuke tehnoloogiast võib-olla eemale liigume, aga mida, mida me täheldasime samuti muutes valdkondades, kaasa arvatud see majade ehitus on ju. Et see ei pea ilmtingimata olema toode ise, mida sa sinna ekspordid, et samamoodi saab seal seda know how müüa.
Aga selles mõttes praegu tänaseks vaatame, siis jah, toiduainetööstus ongi vist meil kõige edukam olnud sinna eksportimisele üldse. Et muuhulgas noh, kui nüüd lennukid lendama hakkavad, siis, siis tundub, et, et toit sinna ja turist siia, et, et see on päris pikka aega meie peamine võimekus sellepärast. Nii kui sa millegi tehnoloogilisega lähed, nii on see kopitud, noh, ma ei tea, markantsem näide näiteks, mul meeldisid need. Üks ühele Starshipi robotid, on ju, et mis järsku ilmusid Hiinas välja, on ju, et. Hääl
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]