Kus on Turismify äpp?

Head restardi kuulajat on laupäeva pärastlõuna, kes kuulab meid otse ja muidu on ilus suveilm, kes kuulab meid podcastist kusagil mujal. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on võtnud stuudios koha sisse ja, ja me räägime tänasest saatest turismist ja me räägime osalt, ma arvan, sellepärast, et meie eelmise nädala külaline Taavet Hinrikus teatas nagu muuseas, noh, nii nagu mööda minnes, et, et tema jaotas firmad, ma ei mäleta, kas kaheks või kolmeks, aga igatahes kõige hullem jaotus oli turism, kelle käive tema sõnul on kukkunud nulli. Ja, ja see on hea koht, ma arvan, kust edasi minna, sest saab ju minna ainult paremaks ja, ja me katsume tänases saates siis uurida, et mis see turismiseis on ja kas seal on ruumi selliseks tehnoloogiliseks sekkumiseks, disruption'iks või start-up'ideks või nutikateks ideedeks või, või kas turismitalu ja mingit Raba järve teenust saab ka näiteks hakata läbi Zoomi müüma või, või mida peaks siis kogu see tööstus nüüd tegema? Ja kas siin on võimalusi ja meil on külas kaks inimest sellest rääkimas, meil on EAS-i turismi- ja arenduskeskuse juht Liina-Maria Lepik ja. Meil on Eesti idufirma GuestJoy kaasasutaja Alar Ülem, nii et selline saade tuleb. Tere, Taavi.

Tsau, ma pean muidugi täpsustama, et Taavet lihtsalt mainis seda, et nende d-betkaart, mida kasutatakse peamiselt välismaale, et selle d-betkaardiga seotud business on, on langenud peaaegu nulli, et turism. Ei, see

oli neil, aga ta.

Turismifirmade käive, ta ütles, et lükkus nulli. Aga okei, hakkame pihta. Kumb on parem rääkima, et kui halb siis on või oli, et ma saan aru, Liina-Maria, sina tulid tööle just siis, kui tuli kriis, järelikult sina ei olegi head aega näinud.

Just mina alustasin märtsi alguses, mis tähendab seda, et minu jaoks ongi turism üks suur kriis. Et, et mina nüüd saan tegeleda sellega, et see jälle vähehaaval kokku ehitada ja üles ehitada, et, et minu jaoks on põnev väljakutse pigem.

Aga kas teil on mingi, mingi meetrika ka, te näete mingeid numbreid, et saad sa lihtsalt panna meie kuulaja kuidagi nagu mingisse alguspunkti, et öelda ära, et ala, et, et kui enne oli näiteks saja punkti kallal sada, siis me oleme kohas, kus on viisteist või kakskümmend.

Tegelikult siin jaanuar ja veebruar olid imeilusad kuud, esimesed noh, niisugused tublid rekordid ja noh, lihtsalt super, super tõusujoones läks kõik. Ja märtsis kukkus siis kuuskümmend neli protsenti, aprillis on juba sada protsenti või üheksakümmend viis protsenti, nii et, et Eesti turismil on ikkagi olnud täiskäik allapoole.

Ja noh, siseturism ei saanud ka ju toetada, sellepärast et me ise istusime kõik kodudes ja, ja kuskile reisinud.

Just heal juhul võib-olla trügisime seal Viru rabas, aga, aga majutusasutustes ei käinud paraku suurt keegi, jah.

No Alar, kuidas sinu poolt vaadates on, et teie olete ju, teie kliendid ongi hotellid, et kuidas viimased kaks ja pool kuud läinud on?

Ja tere ka minu poolt. Jah, põnevalt, et meil oli just niimoodi, et kui siin esimese kvartali lõppe oli, me hõõrusime käsi, et saime breakevenisse ja kõik oli ilus ja noh, ainult ülesmäge, siis oli niimoodi, et kahe-kolme nädalaga vaatad, kuidas see äri kuiab kokku põhimõtteliselt. Et vaatamata sellele, et meil on kliente päris paljudes riikides, siis ikkagi kogu Euroopa käitus ühtemoodi ja mõni nädal, mõni nädal varem, mõni nädal hiljem ikka riigi tasapisi sulgesid ennast. Ja jah, ja väga vähesid jäid töötama.

Starship teeks kohe nii-öelda pausile kogu ettevõttega praktiliselt olukorras, kus nende peamised kliendid on ju nii-öelda campuses, Ameerika Ühendriikides võib-olla campuses lülitasid ennast välja, campuses ei töötanud, siis klienti ei olnud järelikult noh. Lähed kohe nii-öelda nullseisu, on ju, et töötajate suur koondamislaine ja, ja kulud nagu võimalikult maha, et kuidas teil oli, et oli ka kohe sama, sama tunne, et tuleb samamoodi käituda, et kõik põhimõtteliselt kaheks kuus koju või, või mis see, mis see plaan teil oli?

No see laual see idee käis, aga noh, õnneks aitasid ikkagi Eesti riigina ja see kahe kuu toetus aitas päris palju välja, et seal kompenseeriti palgakulu, et ma arvan, see aitas väga palju väikeettevõtjad välja. Aga me päris nii radikaalselt ei teinud, et ma just eile vaatasin ühte seda, ühte Saksa Unicorn'i CEO intervjuud, kus ta rääkis Get Your Guide. Nad plaanisid minna vist aastaga IPO teha ja ütles ka noh, sama teema, et kuu ajaga oli üheksakümmend üheksa protsenti käibe langus ja siis nad mõtlesid täpselt sama asja teha, mida sa välja pakkusid, et koondada, aga see on niisugune hästi ameerikalik lähenemine, ma kujutan ette, kui on sul Ameerika investorid sees, et sul ongi, et kiiresti värbad, kiiresti lased lahti ka. Et kui sa näed nagu nii palju vaeva meeskonna ülesehitamiseks ja leida see talent ja kes nagu fit'ib kultuuriliselt ja siis noh. Ma ei tea, paari nädalaga siukseid otsuseid teha, sa lased need kõik minema ja loodad, et sa saad nüüd kuu aja või noh, ütleme kui kõik taastub tagasi. Noh me, me ei tundnud, et see on õige otsus, et selle tõttu me ikkagi proovime hoida kõiki nii kaua kui võimalik, aga noh, ei välista, et see otsus on vaja ükskord teha.

Aga kui te alles saite, et millest te siis nagu hoiate, et kes teid püsti hoiab, kas riik või on investorite mingit raha alles veel või mis te teete?

No see ongi, esiteks sa ikkagi teed töötajatega kokkulepped, et, et noh, töötamegi väiksema koormusega, üritame kuidagi siuksest natuke usust, midagi siis veel nagu jah, kirge meeskond, et hoida inimesi küljes. Aga see riigi see kompensatsioon aitas väga palju. See töö, tööjõutasude kompenseerimine ja eks me loodame, et siin ikkagi noh, mingi kolme kuuga hakatakse tasapisi maksma, et me loodame seda, et noh, meie panus on selle peale, et meie toode on selline, et kui nad nüüd avavad oma hotellid ikkagi, siis nad ei saa lõputult kinni olla, neil on suured rendikulud kuskil, vanalinna hotellid. Siis nad peavad avama ja siis me oleme ikkagi toode, mis neil peab olemas olema, et avada hotelli ja selle tõttu meil see kuutasud hakkavad taastama.

Aga kuidas üldse praegu kogu see sektor käitub, et näiteks kui oli eelmine kriis kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa, mis näiteks IT-sektorile tähendas seda, et kukkus ära senine suurim tellija, küll eks oli erasektor noh, a la suured pangad, telkod, kõik läksid sellisesse nii-öelda seisaku mode'i, et. Ja see oligi siis, et noh, et siis kõik vaatasidki riigi poole ja noh, toonal ajal mingitest sellistest palgatoetustest keegi ei unistanudki, et seda pole olemas, on ju. Aga mis oli unistus, oli see, et noh, et avalikult teede ehitusegagi, et kui riik paiskab lihtsalt rohkem raha uute süsteemide arendamisse, et siis see nii-öelda toidab kogu sektorit ja hoiab nagu kogu sektorit elus. Et kuidas üldse Eestis selle asjaga on, et kas EAS on pigem selline nii-öelda noh, nii-öelda, kes ajab kliente lehtrisse ja toob kliente nii-öelda kohale natuke rohkem kui tavapäraselt? Või teda nähakse päris sellise partnerina, et kes on võimeline ka siis sektorit nagu reaalsete sammudega aitama igapäevaselt.

Et, et EAS, mis esmalt on tegi, et, et needsamad hotellid, kes oma suurte püsikuludega jäid jõuda seisma, et, et esmalt oli selline kriisi toetus, mis suveni. Välja aitaks nii majutusettevõtteid, toitlustust, turismiatraktsioone, reisiettevõtteid ja ka turismiteenuse pakkujaid. See on see kakskümmend

viis miljonit.

Just nimelt, et see on lisaks siis sellele Töötukassa meetmetele, et, et just see, et saaks püsikulusid ja käibelangus kompenseerida. Et siis, kui ikkagi suvel võiks siseturism alata, et, et siis on kuskile minna, et natukenegi hakata seda sektorit taas niimoodi üles kruttima. Et see oli üks meede, aga noh, see oli niimoodi raha pihu peale katsu elus püsida, aga jätkusuutlik see ju ei ole. Et lisaks nüüd siin maikuus andsime võimaluse ka ärimudelite uuendamise toetusele, et, et saime seda siin ka koroonavalguses natukene. Paindlikumaks ja paremaks teha, et naljakal kombel oli jah, et see meede, mis on meil umbes kaks aastat olnud, väga leige on olnud huvi selle vastu, on olnud väga raske saada sinna projekte. Sellepärast, et turist ju laiutab õue peale, et, et miks me seda vaeva peaks ette nägema. Nüüd siis, kui avasime, väikeprojektid läksid ühe päevaga ja suurprojektid läksid umbes kolme päevaga. Et noh, nüüd on meie asi sinna natukene uurida, kas on võimalust ka lisarahastust, sest järsku on huvi väga suur. Ja see on ilmselt kriisist parim asi, mis välja võtta, et, et uuendusmeelsus on nüüd hoogu saanud. Aga mis nüüd laiemalt vaadates, siis meie asi muidugi on aidata sektorit nüüd reformida, targemini käituma ja paremini nüüd siis kaardistama, et keda me tahame, kuidas me tahame. Et eks muutub hästi palju see turisti maitset praegu, et enam ei taha võib-olla minna Taisse, et hakata seal Tai tervishoiusüsteemiga või koroonavõitlusega hakata rinda pistma. Et võib-olla teeks lähemal ringi, saan kiiresti koju, kui midagi jamaks läheb. Ja eks see, see reisimise hirm on nagunii inimestel praegu suurem kui kunagi varem. Ma muidugi üldistan siin julgelt, sellepärast, et, et ilmselt osad inimesed juba ootavad, et saaks Egiptuse tšarterlennulehele ka minna basseini äärde. Aga, aga üldjuhul on jah, et see hirm, mis siis, kui jamaks läheb, kuidas ruttu koju saab ja kas mulle pakutakse seda vastutustundlikku turismiteenust, et see on praegu kindlasti tugevalt laual.

Aga mõtlengi teine, kui me lähme selle päeva juurde ja ma arvan, me jõuame sinna teises plokis, et mismoodi üldse kogu see turismimaailm muutub. Räägiks veel kord ikkagi ära selle, et Eesti puhul kui suure valdkonnaga on tegemist, kui palju seal on nii-öelda ettevõtteid, inimesi, kes nüüd sellest samast seisakust pihta saavad ja kelle huvides on vähemalt siseturism või, või ma ei tea, Baltikumi turism või Soome turism. Võimalikult kiiresti taastuks, et ma mõtlen IT-startupi maailma numbrit, ma tean peast une pealt, aga, aga sa oskad Liina-Marie öelda meile ka turisminumbreid?

Turismi osakaal on kaheksa protsenti SKT-st, et ta on isegi suurem kui IKT sektor siinkohal.

See sõltub, kuidas me loeme seda asja, aga okei.

Olgu, on ka, on ka SKT-st arvutatud turismi osaks kuusteist protsenti, nii et me selle osas vaidleme edasi mujal. Aga, aga kaasatud on sektorisse umbes kakskümmend kaks pool tuhat inimest, mis on ka omajagu palju ja arvata võib, et praegu enamus neist istuvad ka jõude. Et, et sektor on, on, on suur ja, ja turgudest jah, et meie kolmandik turiste tuleb Soomest, nii et Soome on meie, meie põhiturg. Ja, ja hetkel siis piiri taga kinni. Siseturismi osakaal Eestis on üpris väike, et, et see on kõigest kolmkümmend seitse protsenti võrreldes Põhjamaadega, kus see niimoodi seitsmekümne protsendi kanti. Et ega see siseturist nüüd üksi, need üks koma kolm miljonit eestlast ei, ei hoia seda sektorit sellises, sellises mahus üleval, kindlasti mitte. Aga, aga aitavad vähemalt pinnal püsida ja, ja ikkagi nagu lootust anda.

Aga sa oskad, ega sa sellist mõõdikut ei tea, et kui palju seda õhku nii-öelda sees on, et et ütleme niimoodi, et kui mul on mingi atraktsioon või mul on mingi hotell. Et kui ma run'in seda näiteks kuuekümne protsendise täituvusega, et siis ma olen break even, et kus kohas see nii-öelda selles konkurentsitiheduses nii-öelda see. See täituvus peaks olema selleks, et see kogu see äri üldse äratuseks nagu selles valdkonnas.

No praegu isegi see pannakse niimoodi sundluslikult peale, ehk siis, et täituvus viiskümmend protsenti, kõik peavad kaks meetrit vahet hoidma ja, ja puhastada, õhutada ruume konstantselt, et et see on praegu peale surutud, et viiekümne protsendiga peab kuidagi siis hakkama saama.

Aga sellise mõtlen, kas selle matemaatikaga üldse see business tuleb välja või tuleb?

Noh, me räägime a la väike turismitalu kuni, ma ei tea, Swiss hotellini välja, et see on hästi-hästi lai ampluaa, aga keeruline, väga keeruline.

Ma rääkisin ühe hotellijuhiga, sest nad ütlesid, kui nad suudavad viiskümmend protsenti aitavust saada, sinna vähemalt on nagu nulli piiri peale aasta lõpust. Et omanikke peab peale maksma.

Nii ja numbritest on pilt ees, Henrik, lähme teeme esimese pausi ja siis hakkame rääkima, mismoodi kogu turismivaldkond muutuma hakkab.

Restart on tagasi ja me räägime täna turismist, külas on Liina Maria Lepik ja Alar Ülem ning me jääme pooleli selle koha peale, et vaataks siis, et, et olukord on kehv, aga noh, nagu öeldakse, et siit saab minna ainult paremaks, et, et mitte öelda nii nagu president ütles. Kas on näha praegu, et, et midagi nagu läheb juba paremaks, kas inimesed juba käivad ringi, kas, kas hotellidesse juba tekib käivet ja, ja ma ei tea, kas hotellid on lahti üldse?

No näiteks käisin mina nädalavahetusel Hiiumaal, kus oli täis maja. Parkla oli autosid täis ja, ja kuna siseturist on nende peamine, peamine klient nagunii, siis nemad murelikud ei ole. Aga eks kõige keerulisem on just nendel näiteks Tallinna suurhotellidel, kes välisturistidest sõltuvad, et. Et siseturismi osakaal on kõigest neliteist protsenti Tallinnas, et, et nemad kindlasti hakkavad taastuma alles siis, kui on välisturist ka kohal.

Alar, kuidas teil

on? No ma võin kommenteerida, mis me näeme välismaal toimumas, et kui me mõtleme näiteks Iirimaa näite või Island, siis seal tasapisi küll ikkagi turismid, turism taastub ja aga just eks ta elab selle siseturismi peal. Ja aga me oleme näinud näiteks Soomes ka niisuguseid põnevaid mudeleid, kuidas hotelle avatakse, et mitte ainult, et teeme nüüd hotellid lahti ja elu läheb edasi, vaid. Tehaksegi näiteks nädalavahetuse hotell, et hotell, kus on niisugune väike majutusasutus, sa saad seda lubada, et sul ongi ainult laupäevast pühapäevani lahti, teenindab siseturistini ja siis sul on esmaspäevast neljapäevani enda kinni. Et noh, niisugused leidlikumaid mudeleid tasapisi tekib, et lühiajaliselt kas või.

Sellised mudelid on Uus-Meremaal hästi levinud, et just off-seasonal, et kui klienti on vähe ja kui sa oled kuskil lõunasaare metsa sees, et sa teadki, et sul on klient põhimõtteliselt tuleb või noh astuda lihtsalt sisse. Mis sõltub kõik nii-öelda teenuslepingud noh, a la näiteks teenus või ma ei tea, safari juhi teenus või toitlustus või, või mingi voodilinadepesu pärast. Kõik on siis ad hoc, et lepingutes on kirjas näiteks niisugused punktid, et sa pead olema võimeline olema tööpostil neljakümne viie minutiga. Et, et muidu istud kodus, teed seal lastele süüa, mis iganes, aga juhul kui nüüd klient tuleb, et siis sa nagu lendad neljakümne viie minutiga kohale ja me teenindame selle kliendi ära, eks, et. See on hästi levinud mudel nii-öelda ruraleerijates.

Ja Uus-Veremeale tahtsin lisada veel, et seal ju otsustati, et inimestel on nüüd suveperioodiks neljapäevased töönädalad. Et nad saaksid ühe lisapäeva, et turgutada siseturismi. Et tugevalt selle fookusega, et, et palju põnevaid asju teevad teised riigid ka selle siseturismi nimel, küll on mingeid vautšereid ja, ja peretoetusi, mida nad saavad ainult majutusasutustes nii-öelda välja võtta. Et igasuguseid põnevaid nõudluse tekitamisi tekitatakse.

No me oleme teinud seda saadet nüüd, eks ole, siin üle kahe kuu, Taaviga, praktiliselt ütleme valdavalt selle tähe all, et, et me küsime, et kas siis nüüd maailm on igaveseks muutunud ja, ja kas noh, tööstusharu X on ju, kas sinu valdkond on ka igaveseks muutunud ja. Ja, ja mismoodi seda asja nüüd seal tegema hakatakse, et turismi kohta me ei ole varem küsinud, aga küsime siis ära, et kas te näete, et turism on nüüd igaveseks muutunud ja, ja nüüd tänasest päevast tuleb hakata tegema asju hoopis teistmoodi, kui neid enne tehti?

Ma arvan, et mingid muudatused on küll nüüd tulnud, et jääda, et samamoodi kui oli nine eleven ja peale seda me kõik ju saime endale turvanõuded lennujaamas, mis tundus košmaar. Et kuidas ma nüüd lendan, et, et eks mingid muudatused tulevad sellega seoses nüüd küll, et. Aga

nine eleven ei muutnud kokkuvõttes ikkagi me lendame rohkem, kui me lendasime enne nine elevenit.

Jah, et muutus kõiges turvakontroll, et, et eks sellised asjad tulevad nüüd juurde ja räägitakse hirmujutte, kuidas lennukile saamiseks pead nüüd neli tundi ikkagi veetma lennujaamas. Aga noh, võib-olla on uus normaalsus ja harjume ka sellega. Et, et eks ma arvan, et paljuski on see mindset'i teema nüüd, et kui palju ma julgen, noh, ma arvan, et. Kõigil on sihukene psühholoogiline barjäär, astuda lennukisse, istuda seal kõrvuti ja üks inimene aevastab ja ma kujutan ette, et higi hakkab voolama mööda selga kõikidel lendajatel, et. Et see esimesest hirmust üle saamine, et, et see on hästi individuaalne ja ilmselt võtab erinevalt.

Aga see tähendab seda, et ärireisid nagu saavad tohutu laksu, et ma ise ka olen mõelnud, et kui muidu oli täitsa normaalne see, et ma läksin hommikul Zürich'sse ja siis tulin kas õhtul tagasi või tulin järgmisel päeval tagasi ja ma toitsin seda Zürichi ärikliendi nii-öelda reisijana seda siis hotelli hotelliteenust, siis sellised, sellised reisid tõenäoliselt vähenevad ikkagi drastiliselt, et.

Just. Ja vaheldes ka loogiliselt, et kui ma pean tegema selle reisi, siis mu esimene reis oleks nii-öelda sõpradele või lähedastele kuskile külla, et see on mulle endale kõige olulisem. No järgmisena ma võib-olla võtan julguse kokku ja teen selle perereisi ka kuskile puhkusele ära. Aga kui tuleb näiteks EAS ja ütleb mulle praegu, et, et mine sinna Zürichisse, messile, no ei lähe. Et see tundub vastutustundetu, et, et hetkel ma ei julge minna sinna.

Aga Alar, mis teil näitab ta statistika, teie olete peamiselt nagu äri lendi või era nii-öelda turisti

peal? Ikka turismi peal, et meil on, meie hotellid on ühest turismihotellid nagu, kus on ikka mingid lisateenuseid müüa ja seda, aga mida mina usun, on see, et lühiajalises plaanis kindlasti on see raputuskõva ja inimeste harjumused muutunud. Aga pikas plaanis ma siiski arvan, et mingisugune. Noh, mitte päris vana normaalseis, aga see tuleb tagasi, sest inimesed tahavad reisida, inimesed on, nad tahavad suhelda teiste inimestega, inimesed tahavad elamusi, ehk siis nagu, ega meid siin pikalt kodus ei hoia, et kes tahab reisida, siis lõpuks ikkagi see nagu teevad. Aga mis ma arvan, muutub ja see ei ole mitte ainult turismi eripära, aga muutub see, et see kaks-kolm kuus seda nii-öelda seisakut on nagu sunnib võib-olla. Üle vaatama oma neid ärimudeleid ja natuke nagu ma tahaks loota, et suurem hulk majutusasutuse juhted mõistavad, et noh, eks see nagu see trend digitaliseerimise personaliseerimise suunas on püsiv päeva lõpuks, et nad. Tasapisi hakkavad vaatama võib-olla, et kuidas asju teisiti rannida, sest vanasti oli see, et noh, see on nagu see. Amster seal rattas, et noh, sa jooksed ja sa ei, noh, sa ei saa seda seisma panna, sa teed seda kogu aeg, aga nüüd on nagu võib-olla niisugune sunnitud seisak, sunnib neid natuke teisiti vaatama seda äri.

Aga väga hea, et sa selle mängu tõid, katsuksid konkreetsemaks minna, et kui hästi teie arvates täna turismitööstus on nii-öelda, ma ei tea, digitaliseeritud, disrupt'itud, start-up'iseeritud. Osa, me ju teame, sellest on väga hästi tehtud, eks ole, et, et booking'ud ja Airbnb'd ja ütleme, et see kliendi pool, et ma ei, ma ei tea, lennupiletite ostmine, eks ole, et no kus seal neid .com'e on ju kümnete kaupa, aga, aga et kas see on kõik. Et kas see sektor ise pigem on nagu täna tehnoloogiline või on see just täpselt selline, kus alustab ettevõtja nagu Alar, madenturismi start-up on ju, ma lendan peale ja, ja ainult täitsa tühi turg, et mine võta.

Ja see, see innovatsioon on suuresti läbi käinud just seal consumer'i poole peale, eks nagu Airbnb ja booking, kus on nagu sa tegeled seal lõpptarbijaga otse, aga kui me räägime hotellitehnoloogiates, siis seal nagu kahjuks on see väga tagurlik nagu, sest noh, hotelli inimesed on. Nagu mu üks arendaja sõber ütleb, et nad on analooginimesed, noh nad ei taha tehnoloogiast kuulda, neil ei ole tihti IT-inimesi ja selle tõttu võib-olla niisugune tehnoloogiline mahajäämus on nagu suurem ja see on tegelikult tinginud booking'u ja teiste võidukäigu. Sest nad on nagu, nad ei tea seda online turundust, nad ei tea seda digivärki nii hästi ja selle tõttu nad pigem teevad asju vanamoodi, et siis nagu Oteltech on nagu natuke maha jäänud, aga ütleme Traveltech, seal on toimunud arenguid suures plaanis päris palju.

Aga lähme nüüd kahte, lööme nüüd kahte lõiku, et üks on see, et sa lähed ja leiad selle hotelli, noh, ma arvan, et see fookus ongi nagu pigem on seal ehk see, kuidas ma leian selle objekti, kuidas ma jõuan sinna objektini, see on minu meelest nagu väga hästi digitaliseeritud, aga, aga. Selleks, et kuulajale paremini aru saaks, et, et mis siis nagu siit edasi saaks, on ju, okei, me oleme rääkinud sellest, et miks mul on vaja näiteks check in lauda, et miks ma ei või minna kohe nii-öelda tuppa noh, okei, sellest ma saan ka veel aru, eks on ju, aga mis siin, mis siin siis nii palju veel väga nagu digitaliseerida on, et andke see hea pilt ka edasi nagu klientidele, Liina-Maria.

Ja, et tegelikult on, me oleme ju e-riik ja, ja seda kuvandit kõvasti siin ka tutvustanud maailmaga, kui tuled Eestisse, lähed hotelli, siis esmalt täidad sa paberil check-in lehe, et sa registreerid ennast kenasti paberil ära, et e-riik, jah. Et see on nüüd küll protsess, millega me ei ole alustanud, et, et lükanud selle analüüsi käima, et, et see ikkagi ära digitaliseerida ja seadus muuta, et, et praegu kohustab seadust seda paberil koguma. Et see on nüüd protsess, mis on tõesti käima läinud, et, et võib-olla selle e-riigi kogemuse saaks sealt check-in'i lauast juba. Aga, mis ju tegelikult meil see praegu viiruse käitumine on ju ettearvamatu, et praegu peavadki teenuse ainult paljuski ka mõtlema, et, et teenus võib-olla on niimoodi, on-off. Et praegu nüüd vist tundub, et on-on, aga äkki sügisel tuleb teine laine on-off ja siis tulevad jälle mingid piirangud, võetakse maha, siis on jälle on ja siis on jälle off, et, et tegelikult see näitabki, et peab olema ilmselt. Rohkem digitaliseerunud, valmis seda ilma inimtööjõuta haldama, et, et sa ei peaks inimesi palkama, koondama, palkama, koondama, et, et kindlasti muutub.

Veriffil on olemas, see muide see check-in'i teenus, kui te tahate seda ruttu saada, et selles mõttes sellega väga siin punnitama ei pea, et seadusega, muutusega nagu jah, peab ära tegema, aga põhimõtteliselt on lahendus, teine lahendus on juba olemas. Aga Alar, sina, sina näed veel laiemat pilti seal, et mis sina näed, mida veel nagu needsamad hotellid, majutusasutused tegema peaksid, mis asi see digitaliseerumine siin peaks olema peale selle, et külalistel on hetk kättesaadav, muide käisin Peipsi ääres puhkemajas. Kauksi puhkemas, internet 4G, mida pakuti, oli üle kolmesaja megabitti sekundis, nii et, et netti nagu tolmub, aga Alar.

Ja et rääkis hotellijuhtidega, see noh, nende, eks nende lühiajaline prioriteet on praegu hotell täis saada, et ma arvan, noh, see võib-olla kõlab inetult, aga nad müüvad oma ema ka maha, et, et see hotell täis saada. Et see, aga see saab üle nagu, et kui nad saavad seal oma viiskümmend protsenti või mis iganes see miinimum on täitevuse täis, siis on nagu, siis hakkavad muud prioriteed rolli mängima. Aga me, mida me näeme, on kindlasti see, et on kaks suurt nagu lõiku, üks asi on niisugune turvalisuse tagamine ja teine on siis igasugune paindlikkus. Et turvalisus on see, et sul on nagu see töötajate turvalisus ja siis ka selle kliendi turvalisus ja selle, see, selle ümber käib hästi palju see kontaktivaba noh, keyless entry põhimõtteliselt. Aga keyless entry on nagu. See on niisugune teema, et seal on nagu kolm hästi rasket küsimust, üks on see, mida sa juba mainisid, et see külastaja tuvastamine, et seal Veriff või keegi teine saaks kindlasti aidata, et sa ei saa, sa pead seadustusest tulenevalt ja enda riskide maandamisest tulenevalt ikkagi tuvastama ära, et see inimene on see inimene, kes ta ütleb, et ta on, et seal ei tule keegi muu jope, ei tule sinna. Siis teine on see payment'i pool, et kui sa oled makse teinud krediitkaardiga, siis on hästi, aga kui sa oled teinud arvega, firma on teinud sekretär, maksad sularahas, et kuidas sa selle krediitkaardi ikkagi sealt kätte saad, kuidas üldse vastuvõtust läbi ei lähe. Et kas sa teed seda check in'i faasis, check out'i faasis, aga see on jälle hotelli riskide vaates hästi oluline, et ta selle saaks kätte. Ja kolmas on muidugi siis see ukse avamine, et siin nagu läheb hotellimaastik ja siis siuke vacation rentalt maastik natuke lahku, et vacation rentalis on väga hästi minusse lahendatud, on see, et kõik uksed on nagu moodsad, wifi enabled ja nendel on see mingi PIN kood. Mida nad saad siis jooksvalt vahetada talle mingi kehtivus ja PIN kood on nii hea, sest sa saad seda edastada SMS-iga, saad meiliga saada, saad selle meelde jätta. Aga hotellides on need vanad uksekaardid. Ja isegi kui nad moderniseerivad, nad paned ikka mingi uksekaardi süsteemi ja see tähendab seda, et sul on mingisugust äppi vaja telefoni, NFC enabled, et see üks üldse uks lahti läheks. Ja see on, see on ma arvan raske seda teha, et see täielik keyless entry sul tööle hakkaks. Et selle tõttu me arvame jah, et see tulevik on rohkem niisuguse PIN koodi päralt, kui me räägime sellest kogu teekonnast.

Aga rääkides nagu sellest teekonnast, et, et praegu, kui me räägime ainult hotellist, aga tegelikult kogu see turisti teekond, kuidas ta liigub, et, et kogu see jupp tuleb nii-öelda targemaks teha, et. Et praegu on päris palju seal auke siin olemasolevas süsteemis ka, aga juba mingid sammud on tehtud, et näiteks Positiumiga koos oleme teinud, kaardistanud mobiilside pealt siis kuidas turistid liiguvad, et kui lätlane tuleb, kus ta käib? Et ta ennekõike käibki, siis näeme, et ta käib seal Lottemaal ja Pärnus ja siis ta käib Peipsi ääres kalal ja, ja kui tuleb soomlane, et kus tema käib, et enam nii palju Saaremaal ei käigi, käib nüüd Rakveres, et, et sellised noh, sihuke data pealt tehtud, sihukesed juba vaatlused on hästi kasulikud. Ja lisaks ka on meil seal Accelerator Estoniast üks projekt tulnud, mis on Maas X-tee, mis on just kaardistamaks kõiki ühistranspordivõimalusi, mis Eestis on. Et ma saaksin ühest platvormist tegelikult otsustada, et tahangi minna siit Viimsist praegu Hiiumaale, et ostan ühe pileti ja mulle organiseeritakse see reis. Et see on ka praegu töös, et, et selliseid lahendusi me ikka väga ootaksime.

Muide, lätlased käivad mitte Peipsi ääres, vaid Peipsi peal ja teatavasti nad käivad ju eriti jaepüüki tegemas ja marjataavalt kauem kui eestlased, miks? Sest neil on kuus varast, nad pühivad jaeval paremini. Et üks

asi on see, mida EAS näeb, eks ja, ja mõtlengi, et endise riigiametnikuna ma tean, kui palju meil tegelikult riigis on data't olemas.

Et kui palju sellest andmestikust on ikkagi täna kasutatav nendesamade start-upide jaoks, nende samade turismiteelmise pakkujate jaoks. Noh, minu jaoks tuli praegu üllatusena see, et, et ohoh, et soomlane ei käigi enam Saaremaale, käib Rakveres, mis nad teevad seal on ju, et vaata. Sest paar on suht pisike, et selles mõttes ta nüüd ei ole mingi, ütleme nii, et selle nagu mugavuse ja mastaabiga, mida sulle Kuressaare pakub versus nagu Rakvere, see on ikkagi. Ma arvan, seal on mingi vähemalt viiekordne vahe, eks on ju, et mahult, ma mõtlen nagu, et, et.

Aga siin on, on ka see vahe, et, et tegelikult soomlane on väsinud käimaks ühte rada pidi, et seal kogu aeg Saaremaal, võttes neid kogu aeg pakette, et nüüd tahab soomlane ka juba vaheldust ja see on jällegi üleskutse siis sektorile, et pakkuge soomlasele midagi uut. Ta on väga oluline meile.

Me läheme siit pausile ja tuleme varsti tagasi, et saatega edasi minna. Restart jätkub ja me räägime täna turismist, külas on Liina-Maria Lepik ja Alar Ülem.

Me jäime pooleli selle koha pealt, et kui palju üldse täna saavad turismiettevõtted seda datat endale küsida, et saada pilti ette nendest turisti liikumistest, mahtudest, nii edasi. Ja kui palju üldse selle vastu huvi tuntakse, et kas see on pigem nagu ikkagi tuleviku muusika või on juba täna olemas ka teadlikke turismi arendajaid?

Dataga on nii ja naa, ei saaks öelda, et on liiga hästi. Datada tuleb suure delay'ga ja kõik sellised piiriuuringud ja asjad on üldse selline paari aasta vahega projekt, et see kindlasti ei ole värske ja näiteks seesama Positiumiga uuring oli meil ka kaks tuhat kaheksateist aasta põhjal, mis on noh, tänapäevases maailmas juba täitsa aegunud. Et, et ei ole sellega hästi, aga sellega me tegutseme, et, et seda parandada. Aga samamoodi jah, et mis sa küsisid, et tagasiside ja kuidas nad ise sellest andmetest huvitatud on, on jällegi suhteline, et, et eks see algab ikkagi tahtest ja meie jagame muidugi nii palju kui võimalik informatsiooni, et meie Puhka-Eestis. Andmebaas ja seal on turismiprofile täitsa eraldi sektsioon, kuidas käituda ja kuidas teenust pakkuda. Küll harime neid nii palju kui võimalik. Kaasa arvatud on Henrik neid hiljuti harinud, et meie suhtleme jah, peaasjalikult erialaliitudega ja sihtkohtadega. Kes siis on hetkel küll väga killustunud, kolmkümmend väikest, väikest sihtkohta, aga soovime, et meil see struktuur oleks toekam. Ja et, et see toimiks ühtlasemalt, et tegutseme selle osas, et sihtkohad ennast ka paremini turundaks ja tunneks huvi, kas tuleb klienti, kust ta tuleb ja mis ta tahab.

Kusjuures, siin on ikkagi tegelikult võimalik päris kiiresti ruttu paremuse poole astuda, et kui me võtame kasvõi seda, et kui välismaalne tuleb meie GSM võrku, siis me teeme ju kohe, saame aru, et kust ta nii-öelda rõõmub, on ju, et või kust riigist ta nagu oma emaoperaatoriga on, ehk siis selles mõttes seda statistikat võiks rahulikult saada. Minimaalselt kuupõhiselt, aga sõna otseses mõttes ka nagu päeva, ma ei tea, tunnipõhiselt põhimõtteliselt on ju. Aga Alar, teie kliendid, teie kliendid on ikkagi juba natukene nagu nutikamad, nemad on juba teadlikumad sellest, et teenust tasub juhtida ja andmeid tasub koguda, et mis on see infobit või info nii-öelda vajadus, mida, mida teie kliendid näevad nagu peamise väärtusena üldse?

Kasutas meie süsteemi ju? Ja. Ja noh, mida nemad näevad meie süsteemis, ongi see, et nad saavad nagu põhjalikuma ülevaate oma külastajate profiilidest ja dünaamikast nagu, et mis tingib, miks mõned külastajad on rohkem rahul kui teised külastajad, mis demograafiad, et segmendipõhisus. Nad saavad täpsemini juhtida seda elamust, et kellele pakutakse, mis teenused, kui nad hotelli saabuvad. Et niisugune nagu kranulaarsem juhtimine, et kõik külastajad ja ühte nägu, et. Et seda poolt saavad kindlasti palju paremini.

Ühesõnaga, kuna võitlus käib iga külastaja nimel, siis te lihtsalt annate oma klientidele rohkema nii-öelda tööriistakasti, millega nagu mängida, et.

Jah, just, et selline, kuidas ma ütlen, praegu on eriti oluline, et see iga sent loeb tegelikult ja selle tõttu, kui sa suudad seda külastaja visiiti kuidagi maksimeerida. Olgu see käibepõhiselt või tema rahulolepõhiselt, et siis sa tegelikult kokkuvõttes võidad nagu, et.

Ma ei tea, Taavi, kuidas sinu enda kogemus turistina on, aga minu jaoks on kuidagi üsna selge, et, et kui oleks kuidagi võimalik, siis kogu seda, ütleme just turismi. Reisimise nagu sektorit ootab, võiks oodata ja siis üks selline korralik taksifiseerimine. Et noh, täna ongi olukord nagu, nagu oli enne, Taxify tulekut, et sa lähed neid samu lisateenuseid tarbima, mida Alar üldiselt tahab müüa ja aitab hotellidel ja see on õudne vaev. No on ju, kas või noh, eriti siis siseturismi puhul, et ma tean, et kui raske on leida mingisugust pagana ratsutamiskohta ja, ja kokku leppida seda aega ja kas sa oled vaba ja, või ma ei tea, kanuumatk on ju, mis kell, kust kohast, kuidas ma maksan? Kas see toimub, kas sul kohti on? Noh, ma, ma ei taha kulutada ju oma nädalavahetuse puhkusest kolme tundi või noh, isegi ühte tundi selle kõige kokkuleppimisele. Et minu meelest oleks elementaarne, et see asi on saadaval, on ju läbi mingi äpilaadse noh, asja nagu, nagu see muutis taksotellimist, plõks minut kohal ja kõik, aga ta ei ole, ta ei paista kuskilt.

Siin on, ongi nüanss, et esiteks küsimus on, et kas selline asi saab sündida üldse nii väiksel turul nagu Eesti, et. Lihtsalt sellise teenuse arendamine ja, ja selle kasutajate hulk tõenäoliselt ei, ei tasuks, tasuks, tasuks ära kohe. Ja teine küsimus on siin just see, et kuidas sa teed sellist reformi niimoodi, et noh, ma ütlen, me ei kujuta seda uut reaalsust ette, aga ma olen täiesti paadis, et minu enda hiljutine kogemus, et tegime lastega matkabussireisi. Puhtalt sellepärast, et me ei olnud kunagi teinud korraliku matkabussireisi, noh, nii et lähedki ja, ja paar päeva oled metsas on ju, noh muidu jube kogemus. Et mitte sellepärast, et buss, bussid kõik on väga priimad ja nii edasi, lihtsalt see, et kui sa magad öösel mingi metsa järve ääres, siis seal on pereisa, on kogu aeg niisugune tunne, et kõik arvud metsas ründavad just sinu bussi ja samal ajal on ju. Aga, aga näiteks seesama, et ise teha research'i, ma tegin ise research'i, ma arvan, üks kuskil tund aega ja siis ma kirjutasin Facebooki, et plaanin minna Ida-Virusesse, et soovitage midagi head. Ja kokkuvõttes ma tegin need otsused ikkagi nende soovituste pealt. Ehk siis kuhu ma oma jutuga tahan jõuda, on see, et siin valdkonnas tuleb disruption, aga ma arvan, et noh, vähemalt meie neli siin saates veel täpselt ei tea, mismoodi see olema hakkab või kui keegi teab, siis ta ei ütle, sellepärast ta juba tegeleb sellega, eks, et seda disruption'it nii-öelda ära teha. Et siin kindlasti tuleb mingi muutus, aga, aga mis see nõks on, et. Et kuidas mul see nii-öelda see teha, see ei nagu meele, meelde ja nädalavahetus või meeleolukus kogemus. Ma sain suurepärase nädalavahetuse muide, see oli väga hea kogemus. Aga ainult tänu sellele, et Facebooki sõbrad sõna otseses mõttes aitasid mul selle kokku panema, ma ei teadnud, et on võimalik saada suitsu sauna Peipsi järve ääres. Noh. Aga

Alar, Alar, mis sinu kogemus on, see peaks olema just täpselt see, millega teie tegelete, et. Tuleks nagu Turismify äpp, on ju, ja ma bronnin selle suitsu sauna sealt ja maksan ja lihtsalt lähen kohale.

Ja noh, me oleme rohkem selle hotelltech'i poole peal, aga siin, kui ma loen neid artikleid ja kuulan kliente ka, siis tegelikult ongi mõnes mõttes ollaksegi nagu teelahkmel, et on kaks varianti nagu trendi osas. Üks trend on selline, kus hotelli või majutususe pidaja. Jääbki nagu põhimõtteliselt majutusasutuse pidajaks ja ta põhimõtteliselt annab enda saba ja karva, ta kannab ennast booking'u ja Expedia teiste armu ja tegele sina minu turundusega, ma panen oma ärimudelisse sisse, et kakskümmend protsenti minu tuludest läheb sinule. Sina tegeled nende lisateenustega, mina lihtsalt tagan turvalise, puhta nagu majutuskeskkonna ja ei ürita mingit brändi üldse luua. Ja siis on teine trend, teine, teine suund, et ikkagi tahetakse seda sõltumatust tagasi saada, et tekivad niisugused tugevad kohalikud brändid. Ja seda on näha selles Airbnb'd haldusfirmade puhul päris palju, ehk siis, et niisugused üksiküritajad hakkab vähemaks jääma ja tekibki niisugune professionaalne kiht ja professionaalne nagu niisugune kohalik bränd, keda saab siis nagu see külastaja usaldada.

Just ja nimelt on ka see, et, et ega kui Räpinamaal on mingisugune tore turismitalu, et see on kihvt, aga kuidas ma sinna nüüd jõuan, näiteks välisturistina, kuidas ma ta leian ja mis mind sinna nüüd siis kutsub see matk ette võtta, et tegelikult see ongi nagu meie siis kriisist õppimise koht. Et, et Põlvamaa ei ütle ühele turistile mitte midagi, temale ütleb võib-olla Lõuna-Eesti, et lähen sinna lõuna poole, et, et nüüd kogunetaks ja pakutaks sihukest ühte, sihukest võib-olla tugevat pakkumist laiemalt kui ainult üks maakond või üks koht. Ja samamoodi ka see, et, et see niši leidmine, et, et praegu on ju tegelikult suurepärane aeg pakkuda loodusturismi, et mine Eesti metsa ja eksi sinna ära, et, et kümme pluss kaks reegel või mis iganes vajalik, et, et. Et tuleb ka seda oma niši leida ja mõelda ka võib-olla niisugust rohepakkumistele ja kõike seda, et, et, et vana on igav.

Aga selles mõttes siin on ikkagi, ma arvan, mida teha eest saab ikkagi paremaks teha, on just seesama, et aidata defineerida neid nii-öelda saavutuspunkte või sihtpunkte, eks, ütleme meil oli selge teema see, et kuna minu pere väga palju Ida-Virumaas, Ida-Virumaal polnud käinud ja me teadsime kõik kaevandusmuuseum, kõik muu on kinni tol hetkel veel. Et meil oli väga selge siht, et me käime ära Narvas, et aga kuidas me jõuame sinna, mis tempoga me sinna jõuame, oih, näed siin Tulive restoranis meil läks tund aega kauem, kui me planeerisime, noh, okei, siis jääb jälle midagi vahepealt ära, eks, et. Et selles mõttes, et spill-over tekib nagunii, et see kokkuvõttes noh, oi näed, Kuremaa kloostrist lähme mööda, no lähme siis vaatame ka juba on ju, et noh, et kui me siin mööda sõidame, on ju. Et, et näiteks sama see Lõuna-Eesti, et või, või Kagu-Eesti, et noh, see on see ideaalne koht, on vaata, kas sa saad Venemaalt läbi sõita ühe hooga on ju, see on see. Setud. Saatuse saabas on selles mõttes nagu hea, et see ei sõltu ei ilmast, ei setude üritustest ega mitte midagi, et, et sa saad selle võtta nagu eesmärgiks ja siis sa võib-olla noh. Käike läbi seal Räpina ja nii edasi, onju. Aga mõtlen, kui sa vaatad, Liina Maria veel praegu, Jaapan tuli siin mingi uudisega välja, et nad on nõus hakkama maksma välisturistide mingi, ma ei tea, poolt lennukipiletit või mis see oli, oli see või fake news või ma ei teagi?

Ei ole, ei ole fake, sest ka Sitsiilia pakub, et nad maksavad pool su reisist ja kolmandikus su majutusest, et tule ainult. Et me ise siin omakeskis naeramegi, et Eesti mõte on see, et ole eriline, puhka raha, oma raha eest. Et, et, et praegu on meil nagu selle slogan'iga, aga, aga see on muidugi kuri nali ja loodetavasti see nii ei jää. Aga, aga just Puhka Eestis andmebaas tegelikult koondab väga hästi seda infot, mille järgi sa, Taavi ütles, et sa puudust tundsid, et sa läksid soovituste peale, aga tegelikult Puhka Eesti andmebaas peaks olema sulle see inspiratsiooniallikas. Ja seal, et koordineeri oma reis, planeeri seda, kuhu minna, mis sind huvitab, et see kõik on seal olemas, aga järelikult hea tagasiside turult, et mitte nii hästi leitav.

Ei, ükskord see ei ole niimoodi, et ei ole hästi leitav või halvasti leitav, tänapäeval on kõik info hästi leitav, selles ei ole küsimust, küsimus on nagu selles kliendi käitumisharjumuses ja kas ta pigem noh sellegi, kas ma viitsin, see on seesama, millest Henrik rääkis, et ma ei viitsi kammida läbi ja vaadata pilte. A la eriti erinevatest hobustest ja nii edasi on ju, kui mu sõber ütleb, et näed, ma ei tea. Tõnu tallides või Toomase tallides olid õudsad kihvtid nagu hobused, õudsalt hea teenus oli, said kohe aru, et lastega on nagu vaja eraldi tegeleda ja nii edasi, et. Mega, megaelamus, siis mul ei olegi rohkem vaja, et kas seal kuskil on meil mingid Tommy tallid juures või Kaupo tallid nagu ei huvita, sellepärast et mu sõber soovitas Toomase talle ja ma lähen sinna, on ju, et. Et selles mõttes nagu see, see nii-öelda, kui me vaatame näiteks, mismoodi inimesed ostavad tööriistu või nii edasi, hästi palju loeb tänapäeval see community soovitus. Et see on hästi-hästi oluline, et see töö sellesama sotsiaalmeediaga ja, ja needsamade arvamusliidritega ja nii edasi, et see on vaieldamata tähtsusega, noh kui Henrikson midagi soovitab, sa lähed, võtad kohe selle noh, ma ei tea mikrofoni või mingi muu vidina, sest noh, tema ju teab nendest digivärkidest kõige paremini, onju. Lähen.

Jah, eks siin on kindlasti teine pool on ka see mugavus nagu, et kui sul on nagu, et miks turismipaketid üldse müüvad nagu, sest ma ostangi selle Egiptuse paketi, ma ei viitsi mõelda, kõike on mul tehtud seal. Aga et praegu sa pidid ise komplekteerima teekonna ja tegelikult see ei ole üldse lihtne, see on päris suur ajakulu. Et kui võib-olla neid programme oleks rohkem valmis nagu ja niukestele, kuidas ma ütlen, see. Spetsiifilisematele persoonadele, mida võib-olla väikemajutusasutuse inimesed ei mõtle nii palju, et nad ei oska, nende jaoks on kõik üks külastaja, et siis nad võib-olla saaksid kergemini kuidagi.

Just see sellel koroonaajastul peab ka nüüd siin veidikene jälgima, et, et mis muutunud on, et näiteks riigiti ka, et soomlastel on praeguse seisuga. Plaanis teha piirang, et seitsekümmend pluss inimesed ei reisi aasta lõpuni. Eestis käib pigem pakettreisil vanemreisija, et, et vanem soomlane, see tähendab kohe seda, et, et üks osa turust kukkus just ära, et siis kuidas seda noort soomlast püüda või siis teisipidi Rootsi, et. Rootslased pigem tahavad minna lääne poole või lõuna poole, et, et pigem nad siiakanti ei taha väga sattuda. Aga kui lähiturud on praegu teema ja, ja flyshame tuleb ka ju Rootsi poolt, et nüüd tule siis jalgrattaga Tallinki laevaga üle. Ja pakkuda võib-olla rootslasele midagi, et võib-olla võtame, et siin lähiturg on praegu teema, et äkki meil on siin lähedal mingeid uusi asju avastada, et, et silmad-kõrvad lahti on kindlasti see aeg praegu. Väga

hea on, väga hea on optimistlikult, väga hea on optimistlikult meie saade lõpetada, sellepärast et Restardi aeg selleks nädalaks on läbi. Aitäh kõigile osalejatele, loomulikult aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume uuesti nädala pärast.