KYCer iseenesest tegelikult on, me nimetame andmevahetuse platvorm, lihtsama keelega. Tegelikult ta on siis süsteem, mis omavahel vahetab andmeid originaalallikate, näiteks riiklike registrite ja siis kohustatud isiku vahel, kohustatud isik on siis seaduse mõistes, rahapääste tõkestamise seaduse mõistes. See osapool, kes peab seda tegema, ehk tunne oma klienti protseduuri. Ja see platvorm siis vahetab andmeid, eel siis profileeritud andmegrupide järgi on siis need dataset'id paika pandud ja öeldud, et näiteks selline on see andme, andmekoosseis, mida peab küsima ja andma. Ja selliselt siis tegelikult viiakse need andmed ka kohustusse objektile.
Tegelikult, miks ma hakkasin rääkima isikutest, on see, et neid profiil on erinev, sõltuvalt isiku tüübist, sest kõik ei näe sama palju andmeid, aga ma toon siit ühe näite, et mis need andmed on, et tegelikult on siis valdavalt andmed, mis on olemas riigil, sest see ongi selle mõte. Ehk, et mitte küsida andmeid uuesti iga kord isikult, vaid tegelikult andmeid anda, mis on olemas riigid ja mis on selles mõttes ka verifitseeritud. Lihtsalt näiteks, kui me võtame füüsisiku, siis tema elukoha andmed, tema. Töökoha andmed, ehk kas ta töötab, kas tal on töökoht olemas, kui ta on kasusaaja, siis kust on kasusaaja, kui ta on PEP, siis kas ta on PEP. Kui ta on seotud ettevõttega, siis mis ettevõttega, ehk ta annab sulle tegelikult siis olemasolevatest riiklikest registritest selle dataset'e andmed, mida täna küsitakse isiku enda käest. Küsitakse üle, mida isik peab tegelikult igal tüüpilisel juhul, kui see KYC tekib, peab uuesti esitama ja täitma. Ja tegelikult tulevikus on ka selle idee vahetada teatud andmeid, siis näiteks kohustusobjektide vahel. Aga muidugi loomulikult mitte blackly, sest selles mõttes on sul õigus, niisuguseid andmeid vahetada ei tohi. Aga vahetada näiteks neid andmeid, et kui sa oled andnud ühele kohustusobjektile juba, oletame üks kohustusobjekt, ära määratlenud sinu kasusaajad. Võtame näiteks mingi pank või notar, siis tegelikult teine kohustatud isik ei peaks hakkama uuesti kasusaajaid ära määratlema, vaid ta saab kasutada neid andmeid juba, mis on ette määratud, ta näeb näiteks, et see isik on määratlenud need andmed ja ta kas usaldab neid või siis teeb üle kontrolli. Sest kasusaadate puhul, eks ole, kui me räägime Eestist, me saame kõik andmed kätte, kui me räägime kuhugi soojade maapiirkondades, eks ole, siis seal meil ei pruugi andmeid kätte saada ja seal tuleb füüsiliselt tegelikult väga palju vaeva näha, et kontrollida andmeid.
Aga seal on täna nagu Open API-d juba olemas, et põhimõtteliselt see, kes on kuskil ettevõttes omanik või mis ettevõtted on konkreetse isikuga seotud, see on tegelikult üks äriregistri API, mida. Justiitsministeerium on aastaid pakkunud ka turu peale, on ju, küll raha eest, eks, aga, aga see on nagu olemas. See, kes on sinu nii-öelda kasusaajad ja, ja teistpidi ka näiteks, kes on su perekond ja nii edasi, on ju. Need API-d on ka nagu olemas, et mis asi see KYCer sinu nüüd juurde annab täpselt?
KYCer paned need kõik sulle kokku ehk tänasel hetkel sa pead tegelikult kõik need ise omale üles ehitama. Kui sa oled suur võimekas ettevõte, siis sa suudad, eks ole, nad kokku mul keevitada ja, ja ära küsida. Aga kui sa oled tavaline kohustusobjekt, võtame raamatupidaja. Kui sul ei ole mingisuguseid süsteeme, mis suudaks siis sul neid masin loodetavana kätte saada, siis tegelikult sa oledki probleemi ees. Meil on seitse tuhat viissada kohustat isikut Eestis, eks ole, ja sa nagu ilmselt aimad, et neid kiivasti nõudeid täidavad ainult mõni protsent. Ehk, et probleemiks ongi see, et valvevalt neid ei täideta ja üldine foon siis rahapesule mõnevõrra nagu soodne. Et lihtsalt need inimesed liiguvad mööda sealt kõik.
Just, ja tegelikult me oleme nendega arutanud nagu seda varianti, et seesama portaal võiks olla ka selleks kanaliks, mis lõpuks aitab vahetada neid andmeid, siis selle konto ava- ja taotleja ja panga aval, tegelikult me oleme jõudnud sinna faasi, et näiteks kui see isik tahab oma kontot avada, teeb ära selle eelankeedi. See eelankeet jõuab panka enne, kui inimene ise. Ehk mõte ongi selles, et tänasel hetkel inimene peab tulema panka sisuliselt kaks korda, tuleb Eestisse, läheb panka, saab teada, et ta ei saa seda kontot avada või tal ei ole dokumente või ta peab midagi veel tooma, läheb tagasi, tuleb uuesti ehk tegelikult võtta neid faase ära, kiirendada siis mingisuguseid protsesse. Võib-olla teha siis ka seda mugavaks, et inimene, kui ta oma keelduva otsuse saab, ta ei tuleks, ei oleks Eestisse kohale ja saab siit pangakontorisse leivastuse, vaid ta saab selle teada juba varema põhjuseid. Pluss või näiteks selline variant, et Et ka tegelikult näiteks Maksu-Tolliametil ei ole oma nõusoleku teenust vahepeal olemas, ehk teatud toimingud Maksu-Tolliamet võimaldaks teha ka andmeid, Maksu-Tolliamet käitleb näiteks kõiki oma neid andmeid sisuliselt isiku enda andmetena, ta ütleb, et isikul on õigus neid andmeid seada ja saada isegi vajaliselt ka jagada. Aga neil puudub see nõusoleku teenus sinna vahele tehtuna. Meie, meie see nõusoleku teenuse teeme tegelikult sinna, eks ole, me tegelikult olemegi rääkinud erinevate osapooltega seda, et me saame pakkuda ka mingisuguseid lisa, lisafunktsioone juurde, mida tegelikult tänasel hetkel üks või teine osapool pole teinud. Näiteks see RIA nõusoleku teenus, mida nad juba eelmine aasta esimest korda natuke näitasid, saab valmis alles kaks tuhat kakskümmend üks, äkki sügis. Ehk tegelikult kahe aastaga, kaks aastat võtab selline pikk protsess riigil aega, kui tegelikult nõusoleku teenus iseenesest erasektoris on võimalik mõne kuuga üles ehitada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]