KYCer, eCMR ja Moderan

Restart jätkub ning järgmise paljulubava algatusena on meil plaanis kolmteist minutit kulutada asjale, mille nimi on elektroonilise kauba, elektroonilise rahvusvahelise kaubaveoleping. E, mis selle nimi oli? Heiti ütle, kuidas see, sellel on mingi lühend ka?

See lühend on ECMR ehk siis ta on jah, rahvusvaheline kaubaveo, maanteekaubaveoleping. No ma ütlen ausalt,

Probleem on selles, et digitaliseerida võib ka ju väga mitut moodi ja, ja ei saa öelda, et nüüd logistikas ei ole digitaliseeritud, neid. Erinevaid lahendusi on nagu kirjuid, kärbseid, aga, aga nad ei suuda omavahel infot vahetada ja kui. Iga, iga vend arvab, et noh, et minu süsteem ongi kõige parem, siis, siis päeva lõpuks tulemus on ikkagi sama, et. Et igalühel ongi oma, tema enda kõige parem süsteem, aga, aga kui. Kokku ei lepita standardites, kui, kui, kui sinna sellist nagu ühenduskihti vahele ei, ei tehta, siis, siis infot ka ei vahetata. Ja, ja kui me räägime, noh, logistika on üldisugune globaalne teema, et kaubad liiguvad üle riikide piiride ja, ja need vahemaad on suured, siin tulevad kultuurilised erinevused. Tehnoloogilised erinevused kõik mängu, nii et noh, infot kaupade osas tegelikult vahetatakse. Aga, aga see põhiprotsess, kui me räägime siin maantee kaubaveost, ju põhineb ikkagi samadel alustel, mis ta oli siin sada viiskümmend, kakssada aastat tagasi, ehk siis keegi trükib kuskil paberi välja. Annab selle, sellele vaesele autojuhile. Autojuht sõidab koos selle kaubaga siis kuhugi järgmisse kohta, annab selle paberi üle, keegi paneb allkirja. Paneb templi sinna ja, ja noh, nii see elu täna, täna paraku kulgeb.

Ma arvan, et siin küsimus ei olegi niivõrd konkurentsihirmus, vaid, vaid, vaid noh, see paber on nagu, nagu harjumuspärane ja. Ja, ja veofirmadele see paber on mõneti ka mugav, et noh, paber kannatab ju kõike. Ja kui paberit nõutakse, kui riigid aktsepteerivad täna ainult paberit, noh, siis võib sinna paberi peale kirjutadagi midagi, et, et selle paberi roll. Võib-olla nagu noh, pärises, päriselt kaubaveos või selle kaubavahetuse andmest, andmete vahetamises ei olegi nimega suur. Aga, aga ta on täna see alusdokument ja, ja, ja midagi teha pole, ehk siis see paber tuleb sinna kaasa panna. Ja enne, kui see paber ei ole kohale jõudnud, noh, enne tegelikult ka midagi nagu enne neid järgmiseid samme ka teha ei saa.

Eelkõige üritame täna tõesti maanteevedusid aidata sellele tasemele, kus see infovahetus võiks olla nii ja, ja mis aitaks seda protsessi siis nii palju kaasa, et, et see. Kauppade füüsiline logistika noh, jääb sinna, kuhu ta jääb, eks ole, et siin ei ole teha midagi. Aga, aga see info, mis, mis on siis nagu see digitaalne logistika paralleelselt selle, selle kaubaveoga. Võiks käia nagu sammuke ette ja, ja aidata seda protsessi siis tõesti muuta. Efektiivsemaks, nii et, et need osapooled, kes sinna tarneahelasse on kaasatud. Saaksid oma tööd teha ja planeerida nii, et seal ei teki ootejärjekordi, et noh, et see töö on tegelikult paljuski ette tehtud. Ja, ja kas siis automaatselt või manuaalselt, ükskõik kuidas fikseeritakse need sündmused lihtsalt ära, mida. Okei, võtame

Ma usun, et kas teeb, teen selle ära mina või, või, või teeb selle keegi teine, siin nagu pääsu pole, ehk siis see, see, see asi liigub väga suure kiirusega sinna, et kõik on sellest vajadusest aru saanud ja, ja see tuleb. Aga, aga mis muutub, on see, et noh, see info on ju täna, nagu ma ütlesin, igal pool olemas. Kui see info ära siduda, siis kõik võikski käia lihtsalt paari klikiga ja nagu vajutusega ja. Ja on sellel kauba saajal, kellele sa seda kurki siis saadad, info kenasti olemas. Eelkõige, mis teda huvitav, on see, et kas see kaup tõesti ka õigeks ajaks kohale jõuab. Sest see info kipub täna nagu kuhugi ära hajuma, et, et sa ootad küll seda kaupa. Aga sa ei tea, kas see tuleb täna, homme, ülehomme, sellepärast, et see sõltub sellest, kui raske jalaga siis see. Autojuht parasjagu on või kui palju teda kuskil piiride peal või, või politsei poolt kinni peetakse.

Täna kahjuks ongi seda digitaliseerimist, digitaliseerimist suuresti tehtud möödaminnes riikidest. Ehk tegelikult sellesama politseil ja tollil on, ongi ju väga suur roll, ta kas laseb seda kaupa läbi või ei lase, tema käes on ju see sau, mis siis seda autot kinni peab või mitte. Ehk kui me tahame seda, seda vedu nagu sujuvaks ja paberivabaks saada, siis on, on ülimalt oluline, et ka neil oleks see info olemas ja, ja ka nemad saaksid siis oma tööd teha. Segamata võib-olla neid ettevõtjaid ja vedajaid, kes siis tegelikult tahaksid selle kauba ju võimalikult kiiresti ja valutult kohale viia.

Toon hästi konkreetse näitse, nii, meie hea klient, Rotermann City. Neil on umbes selline, ütleme kolmsada üürnikku ja, ja hästi erinevad on kontorid, on restoranid, on kõike võimalikku. Jah, põhimõtteliselt neil on see pikaajaline leping, aga esiteks on ka leping, need tepingud on hästi erinevad, et kui sul korterites on tüüpiliselt sul on mingi tüüpleping. Siis kui me räägime äri kinnisvarast, siis kui sul suuremad kliendid mingid kaubandusketid tulevad, siis nemad tulevad oma lepinguga ja ütlevad, et tuleb kas see leping või ei tule üldse lepingut, mis tähendab seda, et, et tegelikult sellel omanikul on lõpuks neid kõiki tingimusi, mida ta peab arvestama, millel on juriidiline mõju pärast, on väga keeruline jälgida, kui ta. Kui ta, kui tal selleks ei ole süsteemset lähenemist, sest Exceli üks esimesi puudusi, kus kõik valud hakkavad, on see, et need tähtajad, mis sul saabuvad üks kuni kaks korda aastas random kuupäevadel, lihtsalt suunustad nad ära ja sellel on juriidilised tagajärjed. Et see on, lepingute pool on üks pool ja teine pool, mis meil tegelikult nüüd siis veel lisandus siin viimase poole aasta jooksul me teeme ka kõrvalkulude arvestuse ära. Ehk siis, kui me võtame hästi praktiliselt näiteks, siis me automatiseerime. Täna siis peaks esimest korda minema ka Ülemiste City's näiteks õpikumajadest, kõrvalkulude arvete arvestus sisuliselt käib sellisel juhul sellise noh, varasemate võib-olla tundide asemel, kümne minutiga saab valmis.

Põhimõtteliselt küll jah, et selles mõttes see osa on täna ikkagi veel, veel käsitsi, et siin on üritatud ka neid automaatlugemisi teha, aga, aga. Ja, aga noh, see, mida põhiliselt jälgitakse, on tegelikult ikkagi sellised üsna tüüptingimused, et on teatavad tähtajad, on teatavad. Noh, konkreetselt on kõigepealt, sul on vaja näiteks teada, loomulikult kõik tasud on ju, sul on üürid, sul on parkimised, kaubanduses on turundustasud, siis võivad olla veel ekstra kokku lepitud mingisugused teenused, mida võidakse pakkuda. Siis lisaks on vaja jälgida sellised, et kuidas on noh, tagatisraha tasemel näiteks ärikinnisvaras on palju kasutusel pangagarantiid, emafirma garantiid, neil kõigil on lõpukuupäevad, mis tähendab seda, et, et seda tuleb noh, kui, kui üürnik selle üle laseb, siis on see üks hetk omaniku probleem. Samamoodi kindlustused, millel on jällegi lõputähtajad, et tegelikult on seal nagu terve rida selliseid. Kuupäevalisi kohustusi ja neid on hästi lihtne üle lasta ja, ja pärast on lihtsalt see, et kui üürnikul kindlustust pole restoranil, siis tuleb köögis tulekahju. Siis põhimõtteliselt, siis on, siis on kõik, see läheb omaniku või, või omaniku kindlustuse kattamise pruugi alati kõike katta, et selles mõttes, et seal, seal ongi need olulised osad.