@ RESTART // 2021.09.29
geenius_restart_0087.mp3
KUUPÄEV
2021-09-29
PIKKUS
47m 08s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates tutvustatakse Eesti süvatehnoloogia idufirmat GScan, mis arendab uuenduslikke kosmilisel kiirgusel põhinevaid tomograafilisi skännereid tollikontrolli ja infrastruktuuri turvalisuse tagamiseks. Külalised Hannes Plinte ja Andi Hektor selgitavad teaduse ja äri ühendamise väljakutseid, bootstrap'imise loogikat ning Horizoni programmi olulisust tehnoloogia kommertsialiseerimisel.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis räägime täna Eestis arendatavast süvatehnoloogiast. Külas on Hannes Plinte ja Andi Hektor idufirmast GScan, kes arendavad välja maailmas ainulaadseid ja uuenduslikke tollikontrollimasinaid. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Ei, see kindlasti ainult tarkvaras ei ole, et, et siin ongi võib-olla nüüd paslik jõuda selle Deep Tehhi selle süvatehnoloogia sõnani. Et see süvatehnoloogia tegelikult koosneb meie noh, meie näitel siis kahest poolest, üks on siis riistvara ja teine on tarkvara. Et loomulikult seal tarkvara poolel on siis masinõpe ja tehisintellekt juba nagu mainitud. Aga sellel riistvara poolel on noh, veel nii-öelda kolm suurt komponenti on siis, nimetaks siis detektor tehnoloogia, ehk see tehnoloogia, mis võimaldab neid osakesi avastada. Ja sinna juurde käib veel väga suur hunnik elektroonikat, mis noh, ei ole just selline ütleme nii, igapäevaelektroonika. Ja noh, siin detektoritehnoloogias võib veel peensustesse minna, et meie, meie kasutame sellist toredat tehnoloogiat nagu mida kutsutakse sintsilaator tehnoloogia. Ehk see on noh, sellised plast, läbipaistvad plastid, mida, mida kui seda tabab üks laetud osake nagu elektron või müonjõuslikult, siis seal tekib väike valgussähvatus ja nüüd me kasutame sellist erilist. Väga moodsat asja, mille nimi on siis. Oh, laviindiood või, või, või selline väga valgustundlik fotokordisti, mis noh, isegi piisab seal ühest kahest footonist, et seda nii-öelda. Käima panna, et ta tekitaks elektrilise signaali ja noh, see on selline tehnoloogia, mis on viimase kümne aasta jooksul nüüd väga hüppeliselt arenenud ja noh, see on, see on üks põhjus, miks me. Noh, ise ka leiame, et miks me just praegu oleme selle tehnoloogiaga õiges kohas, et see tehnoloogia on läinud piisavalt odavaks, et seda noh, me saame kommertsseadmeid juba teha sellest.
rohkem aega, aga, aga ütleme noh, jällegi, et riistvaramaailm on täna peal ka muutunud selliseks noh, jutumärkides programmeeritavaks, et saab, on olemas, meil on olemas 3D printerid ja me saame kõiki väikses skaalas. Ütleme, kui meil ei ole veel päris masstootmine, ütleme meil on masst selline piloot tootmine, siis me saame ikkagi üsna, noh, üllatavalt kiiresti asju kokku panna, et me praegu ehitame. Tartus esimest nii-öelda tootmis, piloot tootmisliini ja noh, see on neli, neli kuud, ütleme kõva tegevust ja on valmis, et. Ma sülitan kolm korda üle õla, sest praegu on muidugi tarneraskesed igal pool, aga noh, see, see on vähemalt see skaala, mis meile on nagu ette antud. Tarnijate poolt ja noh, selles mõttes me olemegi täpselt selles faasis, kus me teame, et asjad töötavad, me oleme laboris ära näidanud. Me oleme tootmistehnoloogia välja mõelnud ja nüüd tuleb lihtsalt vajutada nii-öelda suurele punasele nupule ja see tehas või noh, see ei ole isegi tehas, see on pilootseade, robot selline väike tootmisseade. Ja sealt on see skaleerimine juba noh, ütleme üsna lihtne.