Ma saan aru, et, et oli traumeeriv kogemus noore Taavi ja noore Hannese jaoks ja pärast seda nemad enam rohkem palgatööd ei ole teinud. Nii võib ka juhtuda inimesega. Aga lähme siis G-Scan'i juurde. See lugu, miks Andi ja Hannes siin on, on väga huvitav, nimelt ma arvan, mõni nädal tagasi peast ei mäleta enam. Ma tegin siin saates üleskutse, et kui Eestis on idufirmasid. Mis ei ole kellegi äriprotsessi optimeerimise või need pasteedi ettevõtted, nagu Taavi ütles ja, ja see võib-olla kõlab halvasti, aga pasteed on hea asi ja need ettevõtted on väga vajalikud ja toredad. Aga, aga mul tekkis ühel hetkel tunne, et, et kõik on ühesugused, need firmad, kes meil siin käivad ja see on nagu eestlaste selline lahti hammustatud valem, eks, et me võtame kellegi äriprotsessi, leiame sealt lõigu, mis ei ole optimaalne ja, ja on kuidagi aeglane ja imelik ja teeme korda ja siis küsime selle eest kuutasu. Et kas meil on teistsuguseid ettevõtte Ja ma sain muide terve hulga kirju, neid saateid hakkab nüüd siin ilmselt järjest tulema, ettevõtetest, kes. Teevad teistsuguseid asju, teevad ja teevad ka, inglise keeles on see sõna deep-tech, et tegelevad sellise süvatehnoloogiaga ja seal on selline keeruline komponent sees, mis ei võimalda kuu ajaga nullist praktiliselt turule minna ja hakata kohe kliente otsima, et. Et see võib võtta aastaid ja võib üldse mitte välja tulla, aga kui tuleb välja, siis noh, maailma ajaloo mõttes panus on tõenäoliselt suurem kui mõnel optimeerimisettevõttel. Ja G-Scan on üks selliseid süvatehnoloogia ettevõtteid, kus on teaduslik komponent, aga ma arvan, meil oleks nüüd õige aeg seletada, millega G-Scan tegeleb. Andi või Hannes, kumb alustab?
Ei, see kindlasti ainult tarkvaras ei ole, et, et siin ongi võib-olla nüüd paslik jõuda selle Deep Tehhi selle süvatehnoloogia sõnani. Et see süvatehnoloogia tegelikult koosneb meie noh, meie näitel siis kahest poolest, üks on siis riistvara ja teine on tarkvara. Et loomulikult seal tarkvara poolel on siis masinõpe ja tehisintellekt juba nagu mainitud. Aga sellel riistvara poolel on noh, veel nii-öelda kolm suurt komponenti on siis, nimetaks siis detektor tehnoloogia, ehk see tehnoloogia, mis võimaldab neid osakesi avastada. Ja sinna juurde käib veel väga suur hunnik elektroonikat, mis noh, ei ole just selline ütleme nii, igapäevaelektroonika. Ja noh, siin detektoritehnoloogias võib veel peensustesse minna, et meie, meie kasutame sellist toredat tehnoloogiat nagu mida kutsutakse sintsilaator tehnoloogia. Ehk see on noh, sellised plast, läbipaistvad plastid, mida, mida kui seda tabab üks laetud osake nagu elektron või müonjõuslikult, siis seal tekib väike valgussähvatus ja nüüd me kasutame sellist erilist. Väga moodsat asja, mille nimi on siis. Oh, laviindiood või, või, või selline väga valgustundlik fotokordisti, mis noh, isegi piisab seal ühest kahest footonist, et seda nii-öelda. Käima panna, et ta tekitaks elektrilise signaali ja noh, see on selline tehnoloogia, mis on viimase kümne aasta jooksul nüüd väga hüppeliselt arenenud ja noh, see on, see on üks põhjus, miks me. Noh, ise ka leiame, et miks me just praegu oleme selle tehnoloogiaga õiges kohas, et see tehnoloogia on läinud piisavalt odavaks, et seda noh, me saame kommertsseadmeid juba teha sellest.
Restart jätkub, me räägime süvatehnoloogiast täna ja ettevõte on G-Scan või G-Scan, kui eesti keeles öelda ning Andi Hektor ja Hannes Plinte on meie külalised.
Funderbeami, Funderbeami ei lähe, aga teeme pausi ja siis jätkame viimase lõiguga. Restart jätkub ja meie viimane osa põneva Eesti süvatehnoloogiaettevõttega C-Scan. No me oleme nüüd terve satte rääkinud sellest, mida te teete ja miks see hea on ja kui pikaajaline see kõik on ja nii edasi, nii edasi. Kui kaugel te nagu täna olete, kas see asi on kuidagi valmis, et nüüd lükka ainult tootmisesse ja hakka müüma või see tegelikult terendab siin veel kaheksa ja pool aastat uurimistööd ja siis selgub, et kas üldse saab teha või mis see seis on?
Nojah, siin jõuame jälle selle süvatehnoloogia nii-öelda tööjõu poole peale, et see on esiteks see tööjõu pilv, mis seal ümber on, on väga-väga mitmekesine. Ja üks asi on selge, et kõiki neid spetsialiste ei ole võimalik Eestis saada, et. Et siin me, me ikkagi peame täiega nagu noh, ütleme osalema sellel rahvusvahelisel tööjõuturul. Ja eriti noh, järgmistes faasides, et esialgu on küll nii, et meil on noh, tipptehise noh, jälle on selline võib-olla vale ettekujutus, et meil on vaja selles algfaasis, ma ei tea. Sadu inimesi, kes seal tööd teeb, tegelikult ei ole, et ma just vaatasin Ameerika mõningaid tip-tech ettevõtteid, et päris pikalt nad tiksuvadki sellise kümne-viieteist inimesega kuni täpselt jõuavad sinna faasi, kus seda saab kiirendada kiiresti turule minna, nad on nii-öelda küpsed. Ja siis läheb tiim suureks. Aga jah, me räägime siin noh, antud meie kontekstis räägime siis ikkagi nagu füüsikutest, inseneridest. Elektroonikutest, IT inimestest, masinõppe ja andme, andmeteaduse inimestest, et kõik see on see pilv, mida meil vaja on.
Nii et järgmised väljakutsed, vot see on hea, iga, ükskõik millist restardisaadet me teeme, kas on külas üht, teist või kolmanda tüüpi ettevõtte lõpuks, jõuame ikka tööjõu küsimusteni välja. Aga see on see koht, kus me oma tänasele saatele tõmbame joone alla. Aitäh, Andi, aitäh, Hannes. Soovime siis palju edu süvatehnoloogia arendamisega ja loodame, et siit saab. Alguse järjekordne Eesti tähelend. Aga meiega, head kuulajad, kohtute jälle nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]