Kosmiline detektor

Tere päevast kõigile Restarti kuulajatele, iganädalane tehnoloogia idufirma ja, ja IT-ärisaade on eetris. Taavi Katka, Henrik Kroonemaa on saatejuhid ja meil on täna kaks külalist, me räägime sellisest Eesti ettevõttest nagu G-Scan või G-Scan ja kuna teema on teaduslik ja keeruline ja meil on aegaparas ja kui nii vähe kui on, siis me saame minna kohe saate juurde. Meil on külas selle ettevõtte juhatuse esimees Andi Hektor, tere, Andi. Tervist. Ja tegevjuht Hannes Plinte, tere, Hannes, sulle ka. Tervist. Nii, Taavi,

Ma saan aru, et, et oli traumeeriv kogemus noore Taavi ja noore Hannese jaoks ja pärast seda nemad enam rohkem palgatööd ei ole teinud. Nii võib ka juhtuda inimesega. Aga lähme siis G-Scan'i juurde. See lugu, miks Andi ja Hannes siin on, on väga huvitav, nimelt ma arvan, mõni nädal tagasi peast ei mäleta enam. Ma tegin siin saates üleskutse, et kui Eestis on idufirmasid. Mis ei ole kellegi äriprotsessi optimeerimise või need pasteedi ettevõtted, nagu Taavi ütles ja, ja see võib-olla kõlab halvasti, aga pasteed on hea asi ja need ettevõtted on väga vajalikud ja toredad. Aga, aga mul tekkis ühel hetkel tunne, et, et kõik on ühesugused, need firmad, kes meil siin käivad ja see on nagu eestlaste selline lahti hammustatud valem, eks, et me võtame kellegi äriprotsessi, leiame sealt lõigu, mis ei ole optimaalne ja, ja on kuidagi aeglane ja imelik ja teeme korda ja siis küsime selle eest kuutasu. Et kas meil on teistsuguseid ettevõtte Ja ma sain muide terve hulga kirju, neid saateid hakkab nüüd siin ilmselt järjest tulema, ettevõtetest, kes. Teevad teistsuguseid asju, teevad ja teevad ka, inglise keeles on see sõna deep-tech, et tegelevad sellise süvatehnoloogiaga ja seal on selline keeruline komponent sees, mis ei võimalda kuu ajaga nullist praktiliselt turule minna ja hakata kohe kliente otsima, et. Et see võib võtta aastaid ja võib üldse mitte välja tulla, aga kui tuleb välja, siis noh, maailma ajaloo mõttes panus on tõenäoliselt suurem kui mõnel optimeerimisettevõttel. Ja G-Scan on üks selliseid süvatehnoloogia ettevõtteid, kus on teaduslik komponent, aga ma arvan, meil oleks nüüd õige aeg seletada, millega G-Scan tegeleb. Andi või Hannes, kumb alustab?

See on huvitav, et sa ütlesid kogu aeg, et mõtles mõne kuu ja siis ta mõtles mõne kuu ja noh, tänapäeval äris tundub, kui sa saadad kellelegi kirja ja siis ta ütleb, et noh, et vaatame mõne kuu pärast ja ei tea ja et, et see tundub väga aeglane, et võib-olla noh, jätaks selle projekti lausa sinna paika, et jumal teab, kaua ta mõtleb. Kas sellist tüüpi nagu teadusmahukas ettevõtmises, see, et keegi mõtleb mõne kuu või, või, või keegi teeb mingi kaheksateist kuud mingisugust? Teadustööd ja annab sulle väikse, väikse lõigu vastusest. See on see, millega peab ära harjuma, et, et asjad nii käivadki.

Aga kuidas sa nagu investorid niimoodi hoiad, et meil tegelikult on ju päris palju selliseid deep-tech investorid ka Sten ja Taaveto on, karma on ja nii edasi, eks, et kes nagu on fokusseerinud sellele, et. Et noh, kuidas sa lähed nagu sirge näoga sinna noh, üks asi minna näiteks, ma ei tea. Horizon kaks tuhandest või kaks tuhat kahekümnest, minna võtta teadusraha, et noh, seal on kõik samasugused, need otsustajad on ka samasugused, teavad, et noh, et lähebki lörri ja. Ja teadus ongi selline kulukas ja, ja aeglane, eks, on ju. Aga noh, investor on ikka natuke midagi muud, on ju, et kuidas sa lähed investori juurde ütled, et kuule, et. Et noh, põhimõtteliselt need osakesed seal ikkagi kukuvad ja iseenesest näed, siin on isegi pildikesed olemas, et liigub, on ju, et. Et aga, et läheb veel kaks aastat. Miks ma seda küsin, et ma, mul endal on üks, üks deep-tech investeering ja ma ikkagi alati, kui ma saan neid kuu aruandeid, siis ma ikkagi nagu noh. Ma ütlen, et ma alati sisestan, sisestan endale, et Taavi, ole rahulik, see on deep-tech, see lähebki aastaid, see on okei. Et, et kuidas see mäng käib, kumb teist teile ka tegeleb, kes teil need investor suhted hoiab, Andi või Hannes?

Restart jätkub ja me räägime sellest, kuidas teadus ja äri kokku panna, nii et tuleks lõpuks välja nii teadus kui äri sellest protsessist.

Aga, aga minu jaoks, ütleme kõrvaltvaatajana on, ongi see nagu kuidagi huvitav küsimus, et. Et ühest küljest jah, et teie firma on nagu bootstrappinud, eks, et ei ole nagu raha kaasanud, aga teisest küljest noh, kuskilt tuli seitse pool miljonit, et, et kuidas seda vahekorda noh, sellise nagu teadusarenduse ja nagu avaliku raha ja firma rahakoti vahel nagu hoitakse, et, et mis on siis nagu firma raha või kuidas see sellisel puhul käib, et Euroopa Liit maksab kinni osa sellest uurimistööst, aga firma justkui saab selle peale hakata midagi ehitama?

Jah, Euroopa Komisjonil ongi, et ta ju noh, issand jumal, ise prindid raha juurde, on ju, et. Otsustati ära siin kuskil kümmenkond aastat tagasi, et paneme ühe ilge paki raha siis teadusarendusse. Mille eesmärk tegelikult ongi see, et, et las teadlased müravad, ettevõtted võtavad koos seadestega suuremaid riske, selle riski maksab Euroopa Liit kinni. Noh, jällegi, kuna selle raha on niikuinii prinditud, et siis vahet pole, on ju. Ja et tuleb välja, ei tule, ei tule, ei tule, on ju, aga vähemalt saame midagigi konkurentsis võrreldes USA-ga, sest noh, ütleme niimoodi, et sellises mastaabis nagu USA aastakümneid on investeerinud oma teadus ja ettevõtete koostöösse ja, ja võtnud väga suur risk, et sellist asja Euroopa väga palju teinud ei ole. Ja seetõttu see Horizoni projekt on, on nagu ideaalne ja ütleme niimoodi, et me võime siin nimetada palju selliseid tegijaid, kes on väga hea boost'i saanud. Ka juba meil tuntud start-upe, kes juba ka exit'it teinud on, et, et a la noh, kümmekond aastat tagasi, need ei olnud Horizoni fondist, aga noh, samalaadsest fondist tegelikult.

Ja ei, aga minu nagu mõte oli see, et, et kui teaduse nagu rahastamine käib ju avalikust rahast väga palju, eks, et mis hetkel see eraettevõte või kuidas ta saab sinna nagu sisse sõita, et võib-olla mina ja Taavi teeme nagu F-scani ja ütleme, et noh, kuule, Andi, et siin maksumaksja on maksnud sulle selle uurimistöö eest, et me tahaks nüüd ehitada toote selle peale. Aga see,

valmis tehtud teadust. Aga on ju, kuna teadlane noh, ei oska raha peale mõelda ja see kõik on nii nõme ja huvitav, siis ta võtab selle valmis tehtud teaduse ja paneb riiulisse. Ja nüüd oleks siis nagu eraettevõtte koht on ju noh, kuidagi saada see teadus sealt riiulist, see valmis teadus riiulist kätte, panna karpi ja müüa maha. Aga see, see vist on nagu lihtsustatud arusaam, et.

Ja, aga see ongi selle horosini mõte, et üldiselt sellel teadlase seal ikkagi ta valmis teadus ei ole, et ongi pigem selline, et noh, et a la, et me teame, et kosmoses tulevad mingid kiired, on ju. Ja põhimõtteliselt on võimalik neid kinni püüda ja meil on olemas mingi esimene prototüüp selle kohta, on ju. Aga noh, see prototüüp on noh, nii kohmakas ja nii suur, see on vaja saada nagu ma ei tea, tuhat korda väiksemaks ja, ja kümme tuhat korda odavamaks, on ju, et, et oleks nagu masstootmises võimalik, eks, on ju, et. Et sellist teadust tõesti on päris Aga ma mõtlengi, et Hannes räägi sellest investmendi poolest, et, et te hakkate nüüd raundi tegema, kas teil on juba lead investor olemas, kas teil on raund juba lukus, kas teil, mis, mis tüüpi raundeid üldse teete? Kaks sõna.

see on hästi tähtis ikkagi, ma arvan, seda peaks kuidagi nagu rohkem ka riik, riiklikul tasandil, nii-öelda. Forsseerima või, või, või edasi viima, ma olen vist saates rääkinud ka, et kui ikkagi keegi meie teadus, teadlastest on saanud väga suure garanti ja on saanud endale ikkagi jalad maha ja näha, et tootel on potentsiaali, on ju. Et siis võiks olla mingigi, noh, ma, siin riik tegeleb igasuguste, noh, ma ei tea. Inkubatsiooniprojektide ja, ja kurat teab millega, on ju, selle asemel, et võta siis seesama juba nagu toimiv lahendus ja, ja võta see energia ja juurutada ära noh, kas kaitsevaldkonnas või tollivaldkonnas või kus iganes, on ju. Näe selleks ette nagu seesama inkubatsiooni raha kasv on ju, ja motiveeri neid inimesi, kes peavad nagu ekstra tööd tegema selleks, et see tehnoloogia nagu juurutatud saab, on ju. Ja saad jälle nagu noh, palju olulisema boost'i majandusse, kui, kui noh, tehes jälle mingit suvalist häkatoni, on ju, on ju, et noh, et selles mõttes noh, seda

Nojah, siin jõuame jälle selle süvatehnoloogia nii-öelda tööjõu poole peale, et see on esiteks see tööjõu pilv, mis seal ümber on, on väga-väga mitmekesine. Ja üks asi on selge, et kõiki neid spetsialiste ei ole võimalik Eestis saada, et. Et siin me, me ikkagi peame täiega nagu noh, ütleme osalema sellel rahvusvahelisel tööjõuturul. Ja eriti noh, järgmistes faasides, et esialgu on küll nii, et meil on noh, tipptehise noh, jälle on selline võib-olla vale ettekujutus, et meil on vaja selles algfaasis, ma ei tea. Sadu inimesi, kes seal tööd teeb, tegelikult ei ole, et ma just vaatasin Ameerika mõningaid tip-tech ettevõtteid, et päris pikalt nad tiksuvadki sellise kümne-viieteist inimesega kuni täpselt jõuavad sinna faasi, kus seda saab kiirendada kiiresti turule minna, nad on nii-öelda küpsed. Ja siis läheb tiim suureks. Aga jah, me räägime siin noh, antud meie kontekstis räägime siis ikkagi nagu füüsikutest, inseneridest. Elektroonikutest, IT inimestest, masinõppe ja andme, andmeteaduse inimestest, et kõik see on see pilv, mida meil vaja on.