Kosmiline detektor

Just, just nii ongi ja need kiired noh, nagu igaüks teab, on ju, et röntgenisse vist kopsupilte võib aastas korra teha ja, ja väga tihti sinna sattuda ei maksa. Siis, kui käite mõnikord kuskil altpoolt pilti tehakse, siis pannakse sihuke pli plaate ja mõne tundliku kehaosa peale, sest see kiirgus teatavasti kahjustab inimest. Et aga meie ümber on tegelikult väga palju looduslikku kiirgust, mida me saame samal otstarbel ära kasutada. Lihtsalt sellega noh, kuna looduslik kiirgus on palju nõrgem, ütleme seal tuhandeid isegi miljoneid kordi nõrgem, siis meil on vaja väga palju täpsemat ja tundlikumat aparaati. Ja lisaks noh, ütleme nii, et appi tuleb võtta selline tore asi nagu tehisintelligents või, või masinõpe, nagu meie nimetame. Et seda, nii-öelda seda pildi kvaliteeti siis võimalikult heaks nii-öelda tekitada.

Ei, see kindlasti ainult tarkvaras ei ole, et, et siin ongi võib-olla nüüd paslik jõuda selle Deep Tehhi selle süvatehnoloogia sõnani. Et see süvatehnoloogia tegelikult koosneb meie noh, meie näitel siis kahest poolest, üks on siis riistvara ja teine on tarkvara. Et loomulikult seal tarkvara poolel on siis masinõpe ja tehisintellekt juba nagu mainitud. Aga sellel riistvara poolel on noh, veel nii-öelda kolm suurt komponenti on siis, nimetaks siis detektor tehnoloogia, ehk see tehnoloogia, mis võimaldab neid osakesi avastada. Ja sinna juurde käib veel väga suur hunnik elektroonikat, mis noh, ei ole just selline ütleme nii, igapäevaelektroonika. Ja noh, siin detektoritehnoloogias võib veel peensustesse minna, et meie, meie kasutame sellist toredat tehnoloogiat nagu mida kutsutakse sintsilaator tehnoloogia. Ehk see on noh, sellised plast, läbipaistvad plastid, mida, mida kui seda tabab üks laetud osake nagu elektron või müonjõuslikult, siis seal tekib väike valgussähvatus ja nüüd me kasutame sellist erilist. Väga moodsat asja, mille nimi on siis. Oh, laviindiood või, või, või selline väga valgustundlik fotokordisti, mis noh, isegi piisab seal ühest kahest footonist, et seda nii-öelda. Käima panna, et ta tekitaks elektrilise signaali ja noh, see on selline tehnoloogia, mis on viimase kümne aasta jooksul nüüd väga hüppeliselt arenenud ja noh, see on, see on üks põhjus, miks me. Noh, ise ka leiame, et miks me just praegu oleme selle tehnoloogiaga õiges kohas, et see tehnoloogia on läinud piisavalt odavaks, et seda noh, me saame kommertsseadmeid juba teha sellest.

Nojah, siin jõuame jälle selle süvatehnoloogia nii-öelda tööjõu poole peale, et see on esiteks see tööjõu pilv, mis seal ümber on, on väga-väga mitmekesine. Ja üks asi on selge, et kõiki neid spetsialiste ei ole võimalik Eestis saada, et. Et siin me, me ikkagi peame täiega nagu noh, ütleme osalema sellel rahvusvahelisel tööjõuturul. Ja eriti noh, järgmistes faasides, et esialgu on küll nii, et meil on noh, tipptehise noh, jälle on selline võib-olla vale ettekujutus, et meil on vaja selles algfaasis, ma ei tea. Sadu inimesi, kes seal tööd teeb, tegelikult ei ole, et ma just vaatasin Ameerika mõningaid tip-tech ettevõtteid, et päris pikalt nad tiksuvadki sellise kümne-viieteist inimesega kuni täpselt jõuavad sinna faasi, kus seda saab kiirendada kiiresti turule minna, nad on nii-öelda küpsed. Ja siis läheb tiim suureks. Aga jah, me räägime siin noh, antud meie kontekstis räägime siis ikkagi nagu füüsikutest, inseneridest. Elektroonikutest, IT inimestest, masinõppe ja andme, andmeteaduse inimestest, et kõik see on see pilv, mida meil vaja on.