Kosmiline detektor

KUUPÄEV

2021-09-29

PIKKUS

47m 08s

SAADE

RESTART

AI_KOKKUVÕTE

Saates tutvustatakse Eesti süvatehnoloogia idufirmat GScan, mis arendab uuenduslikke kosmilisel kiirgusel põhinevaid tomograafilisi skännereid tollikontrolli ja infrastruktuuri turvalisuse tagamiseks. Külalised Hannes Plinte ja Andi Hektor selgitavad teaduse ja äri ühendamise väljakutseid, bootstrap'imise loogikat ning Horizoni programmi olulisust tehnoloogia kommertsialiseerimisel.

KÜLALISED

Hannes Plinte — tegevjuht (G-Scan)

Andi Hektor — juhatuse esimees (G-Scan)

SAATEJUHID

Henrik Roonemaa

Taavi Kotka

TEEMAD

süvatehnoloogia (deep-tech)kosmilise kiirguse tomograafiatollikontrolli tehnoloogiateaduspõhine ettevõtlusEuroopa Liidu teadusrahastus (Horizon)

ETTEVÕTTED

G-Scan Katana CERN SGS DLR Funderbeam

ORIGINAALKIRJELDUS

Restardis räägime täna Eestis arendatavast süvatehnoloogiast. Külas on Hannes Plinte ja Andi Hektor idufirmast GScan, kes arendavad välja maailmas ainulaadseid ja uuenduslikke tollikontrollimasinaid. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

TRANSKRIPTSIOON

119 SEGMENTI | 7,187 SÕNA

[11:33]Andi Hektor

Ei, see kindlasti ainult tarkvaras ei ole, et, et siin ongi võib-olla nüüd paslik jõuda selle Deep Tehhi selle süvatehnoloogia sõnani. Et see süvatehnoloogia tegelikult koosneb meie noh, meie näitel siis kahest poolest, üks on siis riistvara ja teine on tarkvara. Et loomulikult seal tarkvara poolel on siis masinõpe ja tehisintellekt juba nagu mainitud. Aga sellel riistvara poolel on noh, veel nii-öelda kolm suurt komponenti on siis, nimetaks siis detektor tehnoloogia, ehk see tehnoloogia, mis võimaldab neid osakesi avastada. Ja sinna juurde käib veel väga suur hunnik elektroonikat, mis noh, ei ole just selline ütleme nii, igapäevaelektroonika. Ja noh, siin detektoritehnoloogias võib veel peensustesse minna, et meie, meie kasutame sellist toredat tehnoloogiat nagu mida kutsutakse sintsilaator tehnoloogia. Ehk see on noh, sellised plast, läbipaistvad plastid, mida, mida kui seda tabab üks laetud osake nagu elektron või müonjõuslikult, siis seal tekib väike valgussähvatus ja nüüd me kasutame sellist erilist. Väga moodsat asja, mille nimi on siis. Oh, laviindiood või, või, või selline väga valgustundlik fotokordisti, mis noh, isegi piisab seal ühest kahest footonist, et seda nii-öelda. Käima panna, et ta tekitaks elektrilise signaali ja noh, see on selline tehnoloogia, mis on viimase kümne aasta jooksul nüüd väga hüppeliselt arenenud ja noh, see on, see on üks põhjus, miks me. Noh, ise ka leiame, et miks me just praegu oleme selle tehnoloogiaga õiges kohas, et see tehnoloogia on läinud piisavalt odavaks, et seda noh, me saame kommertsseadmeid juba teha sellest.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]