@ RESTART // 2020.07.11
geenius_restart_0879.mp3
KUUPÄEV
2020-07-11
PIKKUS
42m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, kuidas 2020. aasta kevade keeruline olukord mõjutas Eesti idufirmade ja investorite maastikku. Fookuses on Latitude 59 konverentsi korralduslikud muudatused ning ingelinvestorite koostöövõimalused EstBANi kaudu.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas suure idufirmade konverentsi Latitude 59 juht Maarja Pehk ning investor Kristjan Raude ning räägime sellest, kuidas kevadised jamad on idufirmasid mõjutanud. Kuidas tehakse konverentsi ja kuidas investeeritakse ning kas praegu on hea aeg idufirmadesse investeerida. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Head restarti saate kuulajad, meie saade hakkab, hakkab pihta ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa mikrofoni tehes ja meil on täna kaks külalist. Meil on külas Maarja Pehk, kes on Latitude 59 tegevjuht ja Kristjan Raude, kes on hingeinvestor ja Eesti, Eesti selliseid inimesi koondava ühingu EstBAN juhatuse liige. Ja me räägime täna sellest, et kuidas, kuidas Eesti sellisel ingli, ingelinvesteeringute turul läheb seoses huvitavate muutustega, mida aasta kaks tuhat kakskümmend meile on toonud. Kas raha saab, kes saab raha, kuidas saab raha, kellele helistada, kui palju raha saab, miks raha ei saa? Kas on tulnud investorid juurde või läinud vähemaks ja, ja kuidas teatud selliste väga varajases faasis olevate Eesti idufirmade käsi käib? Aga, aga me hakkame võib-olla peale sellest, et latitud 59, Maarja, see on, see on see suur IT, ütleme idufirmade konverents, kui mõni kuulaja ei tea. See pidi toimuma kevadel, eks ole, tavaliselt on kas kuskil maikuus vist olnud?
Mai lõpp on meil tavaliselt jah, pidi jää, pidi jää nagu, nagu enamik asju, mis kevadel pidid toimuma, kas lükkusid edasi või täitsa ära. Et me saime, me kuulutasime enne selle eriolukorra väljakuulutamist täitsa välja selle, et me lükkame augusti lõppu. Lootsime, et saame teha täitsa suures, suures mahus, nagu me alati teinud oleme, aga, aga nüüd tuleb hübriidkonverents augusti lõpus, kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa august. Mis tähendab seda, et, et kõik need inimesed, kes ei saa Eestisse kohale tulla või ei julge veel kohale tulla mingil põhjusil, siis saavad online'is osaleda. Et minu andmete järgi me oleme täitsa nagu esimene siis start-up ja IT-konverents, mis toimub ka nagu füüsiliselt pärast, pärast seda. Ta on
olnud väga suur üritus, ma olen seal käinud silma järgi, ma ütleks, et väga palju rahvast on olnud kohal, et mis, mis see külastajate ja osalejate arv, mitu inimest muidu on kokku tulnud?
Ja meid on, tavaliselt meil on selline kaks pool tuhat, et me ei ole seda tahtnud väga palju suuremaks ajada, et, et selle kahe poole tuhande seas on alati, ongi selline paras ports start-up ja paras ports investoreid, VC-sid ja siis muidu tehnoloogia ja innovatsioonihuvilisi ja, ja muidugi kogu sellise digi-governance nimesi ka. Et jah, meid on kaks pool tuhet olnud, eelmisel aastal meil oli üle viiekümne kaheksast riigist inimesi, külastaselt üle maailma tullakse, praegu me näeme ka, et online piletajaid ostetakse ikkagi Ameerikast, Aasiast, igalt poolt. Et see huvi on endiselt, endiselt väga suur ja, ja noh, me start-up'ide osas, eks ju, me niimoodi oleme rohkem siis selle. Meie regiooni poole suunatud, et meil on Baltimaadest, hakkab üha rohkem tulema Põhjamaadest, nii start-up'e kui investoreid ja kogu selline Kesk-Ida-Euroopa regioon on kaetud.
Okei, kaks ja pool tuhat, kas, kas augusti lõpuks Jüri Ratas lubab kaks ja pool tuhat inimest saali kokku või luba? Aga mis see piir oli, tuhat või?
Selline viissada ja tuhat on praegu need numbrid, mida, mida on välja kuulutatud, et eks me nende, nende piires siin mängime, et meil on, meil on üsna, üsna keeruline, ausõna. Sest, et huvilisi on kõvasti rohkem, pidime tavapiletid täitsa müügilt ära võtma, sellepärast et tahame, et noh, startupid ja investorid saaksid nagu ikkagi kohale tulla.
Aa, et ainult platinapiletid kümme korda kallimiseks. Võib-olla ei ole, võib-olla ei ole ka halb mõte.
Ei no jah, et sellised nii-öelda regular-guest tickets nagu me neid kutsume, kutsume, nii et, et jätsime start-up'itele, investoritele natukene rohkem, rohkem ruumi.
Miks te ei tahtnud üldse täisvirtuaalselt teha, sest kokkuvõttes ikkagi päris nii-öelda väljakutse, et kui mõelda selle peale, et noh. Me räägime, siin on Tšehhis veel puhang, Rootsi on täiesti nagu out, eks ja Rootsi investorid, eks, et. Et üldse võta selline risk, et miks mitte teha üldse nagu täisvirtuaalne.
Ma küsin, et mitmel virtuaalsel üritusel sa osalenud oled selle kevade
jooksul? Esinenud juba. Esinenud, kuidas oli? Esineda on nagu kehv, aga ma arvan, et kuulata ei olnud küll halb, et esineda on sellepärast kehv, et sa oled. Mida on viisteist minutit ekraani ees, teed oma powerpoint'iga ja nägudega teed siin hullu nagu show'de, on ju. Et aga jah, selles mõttes noh, see publiku tagasiside jääb nagu puudu, et. Et ma olin ühel maailmapanga, oli covidi kriisi üritusel just hiljuti siin, esinesin ja. Ja ühed start-up konverentsil Silicon Valley's ja, ja ütleme ausalt, et noh, endal on hoopis teine noh, tõesti esineda on väga halb. Aga noh,
ma tegin mingi pooleteist tunnise sellise asja, tõesti siuke selline tunne, et räägin iseendale klapid peas ja mitte midagi ei saa aru, et kas, kas mul ajad lähevad korda kellelegi.
Pärast loed tweet'e ja loed LinkedIn'i link ja siis saad aru, et rahval ikkagi läks korda on ju, et noh, selles. Just.
Et, et tegelikult, eks see on nagu mõlemat pidi on, on keeruline, et inimestele arvuti taga noh, eks selle latitude'il on mitu erinevat osa, et meil on see konverentsi pool ja siis meil on kogu see, mis on see nii-öelda põhiline osa, ongi see inimeste omavaheline kokkusaamine ja matchmaking ja network'imine, kõik see. Et me oleme ise siin hästi palju rääkinud erinevate ürituste korraldajatega, kes on ka on läinud puhtalt online'i ja siin on mitu erinevat aspekti, et inimeste selline. Tähelepanu suutlikkus on tegelikult üsna, üsna nõrk, eks ju, et ja pluss selleks hetkeks, kui nüüd augusti lõpus latitude toimuma peaks, on nagu nii palju üritusi online'is juba, juba toimunud ja noh, vaikselt hakatakse, eks ju, füüsiliselt ka tegema. Et seda online üritust on, on ka üsna raske, raske turundada, eks. Et samas, kui meil on nüüd see võimalus, et meil on osad inimesed kohapeal ja me kaasame need, kes on siis nagu online'is ka sinna sellisesse füüsilisse aspekti. Et siis on, siis meile tundub, et see võiks paremini toimida, eks me teeme ka seda esimest korda. Siis kõik järgmised üritused saavad, saavad siis meie edulugudest ja vigadest õppida, ma loodan.
Aga online pilet on siis ka eraldi olemas selline nähtus või?
Täitsa olemas, et on, ta on kindlasti odavam kui see siis füüsiline pilet. Aga, et me teeme omalt poolt siis kõik, et, et online's osalejatel oleks samasugune kogemus, et nagu meil, meie latitude'i selline kohapealne tunne, nagu sa Hendrik ise oled ju ka käinud, ongi, et, et selline mõnus. Mõnus siblimine käib ja inimesed omavahel räägivad ja, ja tehakse diile, et katsume, katsume online'is ka samasugust tunnet tekitada. Me ei taha online'i liiga suureks ka ajada, et, et see on ka üks asi.
Aga Kristjan, me, me kõik teame, et tegelik latitude'i väärtus on ikkagi see, mis toimub latitude'i konverentsi ümber, eks, et. See
on iga konverentsiga niimoodi, et need tagatoad on see.
Tundub küll nagu eriliselt just, et noh, et, et see sisu seal, see selleks on ju, et, et aga näed, et näed vanu sõpru ja, ja näed võib-olla mingeid uusi huvitavaid, oportuniteid, aga no kuigi ütleme niimoodi, et noh. Kui tõesti koperdada mingi investeeringu otse sellisel konverentsil on noh, suhteliselt nagu mõtlen nagu. Ma tean, et on see võimalik, aga ütleme see, et sinna otsima minna tundub nagu tobe, et noh, et hea investeering ikkagi leiab sind ennast nagu ülesse, eks, aga. Rai, Kristjan, sina kui investor, et kuidas sina Latitude'i näed üldse?
Mina näen seda kui, kui sellise sõprade-tuttavate kogunemispaigana. Et palju ka suhtlen välismaa investoritega ja see on ikka selline tore koht, kus, kus on nagu põhjust külla kutsuda ja öelda, et kuule, et kohtume nüüd seal ja räägime seal juttu.
Aga sa pitch'imist käid vaatamas, siis sul tekib ka kohe tunne, et oh, et see oli päris äge, et lähen võtan pärast nööbist kinni ja, ja, ja, ja proovin ticket'it kätte saada.
No üldiselt seal Eesti, Eesti start-upid on enamjaolt on ikkagi teada-tuntud juba kuskilt laua pealt juba läbi käinud kuskilt kanale pidi, aga, aga mõned välismaa start-upid on seal küll olnud päris sellised huvitavad ja, ja juttu, juttu tasub kindlasti nendega rääkida pärastpool.
Tegelikult ma tahaks küsida, Taavi, nii sinu kui, kui Kristjani käest, et, et kas sellisel avalikul pitch'imisel on üldse mõtet? Et mul, mul on tunne, et mõlemad, et noh, et eriti Eestis on ju, et kui sa hakkad investeeringut tegema hetkel, kui keegi avalikult pitch'b, et see pole juba hiljaks jäänud.
Tähendab head on kindlasti läinud, et selles mõttes avalikul pitch'imisel on selge point. Kui sa oled, kui sa otsid juba nii-öelda midagi suuremat, midagi enamat, ehk siis sul on mingi faas läbi ja, ja, ja noh, nii-öelda tahad järgmisse faasi minna. Aga siis jälle tekib see küsimus, et miks sa Eestis pitch'id, et noh, et miks sa ei lähe pitch'i kohe siis a-la ma ei tea. Seedcampis või kuskil mujal on ju, et, et, et siis seda nii-öelda õiget turgu ja õiget nii-öelda toetavat investorit leida, eks, et. Et selles mõttes, aga noh, kokkuvõttes noh, kui sa võtad selle mõttega, siis ikka Taxify ei ole käinud läbi ajujahi või, et noh, mis tundub nagu. Jõlepikk ja vaevaline teekond, et noh, et oli siis vaja nüüd nii keeruliselt minna selle asjaga, eks, et, et. Sa kunagi ei tea, kustkohast see pärl nii-öelda idanema hakkab ja kasvama hakkab ja lõpuks siis noh, sealt korvist välja tuleb ja on niisugune suur ilus.
Kristjan, mis
sina arvad? on ka mingil määral on see kindlasti investorite suunas, aga, aga, aga kui on sul mingi B2C ettevõte ja, ja mahud on rahvamassi osas suuremad, siis see on kindlasti ka selline väike turunduskanal, kus kohas endal rohkem, rohkem nähtavust tekitada. Taxify Bolti üks, üks point oli ka see, et, et ega ajujuht suhteliselt vaadatav saade ja, ja kõik, mis sealt järgnes on ju, et nad said ikka väga palju tähelepanu läbi seal.
Ja nagu arvestada, et nad on veel mitte, mitte ütleme, Eesti hea kombekaas, et nad ei ole mitte B2C vaid mitte B2B, vaid ongi, eks ole, noh, kõigile inimestele mõeldud, et Eestis seda. Teadmist on vähe, et võib-olla hea platvorm, jah.
No teine asi on see, et kui sa võtad selle kahe tuhande viiesaja inimese peale seal, siis nad kõik eranditult on early adopter'id. Ehk siis kui sa räägid üldse sellest, et kes üldse võiks nagu testida sinu toodet kas või korraks seda nagu äppi sulle telefoni laadida, vaadata, mis sellest toimub, on ju. Et kui see seltskond ka pole huvitatud, siis noh, mine tee pivot, on ju, et või tee oma toode paremaks, on ju, et. Et, et selles mõttes ta on ikkagi väga, väga hea peegeldus ka selle koha pealt kindlasti,
noh. Aga Maarja, nüüd me tuleme siis selle juurde, et sel aastal saab ka pitch'ida.
Saab.
Kristjan ja Taavi suhtuvad natuke leigelt sellesse, aga noh, põhimõtteliselt ikka saab.
Kristjan ei tohiks väga leigelt suhtuda, Kristjan on lead, lead investor meil. Mina ootan,
mina ootan väga seda, et põnevusega.
Et jah, ma arvestasin siin, et EstBAN on meil nüüd kolmandat aastat siis sündikaati tegemas. Ja kui tavaliselt ongi olnud niimoodi, et meil on seal Latitude'i viimasel päeval on suur, suur pitch'i showcase on ju, kus on kõik need tiimid, tiimid laval, et siis sellel korral meil on protsess natukene erilisem. Et kui tavaliselt ongi kandideerimine ja siis on sinna startup visekas ja bootcamp ja siis nad lähevad sinna finaali, et, et siis me oleme sellel aastal otsustanud teha eelfinaalid ja need on siis augusti alguses online eelfinaalid. Et me valime kõikidest kandideerinutest välja viiskümmend meeskonda. Kella me jagame siis erinevatesse vertikaalidesse ära ja siis teevad oma eel pitch'id ja sealt valime siis välja need, kes saavad lõpuks bootcampi ja, ja edasi siis lõppfinaali, mis on kahekümne kaheksandal augustil. Et tahame ka, et, et kuna see selleaastane üritus on natukene erilisem, eks ja natukene teistmoodi, et me tahame start-up'idele anda veel rohkem võimalust ennast, ennast siis näidata. Et noh, turunduskanaleid pakkuda, täpselt.
Ma sain aru, et Eesti inglid panevad reaalselt siis ikkagi raha, sa paned oma raha mängu?
Oma nahk on mängus ikka jah, et, et ticket'i suurus on minimaalselt, tuleb viis tuhat eurot ja, ja orreteeruvalt me sihime seal kuni kahtesadat tuhandet eurot, mida me siis valime välja sobiva startupi, kuhu investeerime.
Nii et üks saab?
Kui see on väga hea startup, siis üks saab, aga ei piruugi võib ka mitmevahelise jagada, et kõik sõltub juba siis täpsemalt sellest startupist.
Aga räägime sellest protsessist ja nendest startupidest siis järgmisest plokist, teeme siia väikse
vaade. Ja aga ma kordaks enne üle, laseks Maarja öelda, et kunas see konverents toimub. Just. Kas, kas pileteid veel saab ja, ja kes sinna üldse täna, tänavu ligi saab?
Konverents toimub kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa august ehk augusti viimane nädal. Tallinnas. Tallinnas, kultuurikatlas ja onlainis, eks. Et ja pitch tähtaeg kõigile start-up'idele, kes kuulavad, on kahekümne seitsmes juuli, et meie kodulehed, Latitude 59.ee, leiab kõik, kõik info. Ligi saavad eelistatult hetkel start-up'id ja investorid, füüsiliselt siis. Ja me ootame praegu juuli lõpuni, kui meil peaks selge olema, kas me saame nii-öelda tavakülastajate pileteid ka veel müügile juurde panna, et hetkel tavakülastajate piletid on välja müüdud meil.
Suna start-up'i tegemine on ju lihtne, et
ilmuda,
ilmuda välja väita ka, et ma olen start-up ja olengi.
Start-upid peavad meil tegelikult täitma päris korraliku profiili, et meie üks selline müügiartikleid investoritele ongi see, et, et me anname päris korraliku informatsiooni start-up'ide kohta ette ära, et, et siis on kogu see hilisem sõelumine natukene, natukene lihtsam, et päris nii ei ole, et.
Kui saade lõpeb, paneme ühe sellise start-upi prospekti kokku, et kirjutame, et me tahame maailma paremaks teha ja, ja mine tea, äkki, äkki saame väikse. Me peame
ikkagi toetama sellist üritust, et nad muudkui kasvaks ja kasvaks ja kasvaks, et me kindlasti peaksime pileti ostma, mitte sinna hindima läbi taga uksega. Ei,
ega kui nad ei müü, me nad, Maarja ei müü.
Sorry, oota, investorid olid ju lubatud.
Investorid on lubatud just täpselt ja meie palve, palve on jah, sel aastal, nii et ikka tahame, et järgmisel aastal ka üritus toimuks, et siis seda enam tuleb pileteid vastu.
Olgu, siia teeme pausi ja siis jätkame. Restart jätkub ja meil on täna külas latitud viiskümmend üheksa tegevjuht Maarja Pehk ja, ja ingelinvestor ning EstBANi juhatuse liige Kristjan Raude.
Pauk käest kevadel ära, mis tähendab seda, et kogu maailm, kaasa arvatud startup maailm vähemalt hetkeks jäi nagu seisma. Ootama, mis siis nüüd edasi saab, et me lindistame seda saadet pisut ette ja antud hetkel ei ole. Eestis nakatunute arv on ikkagi päevas, ööpäevas umbes üks või null, et. Et tundub, et hakkab maha rahunema, et kui nüüd tagasi vaadata sellele kolmele kuule. Kristjan, oskad sa kommenteerida, et kuidas teie vaates EstBANi vaates pilt oli, et. Et kui palju portfellist suutis selle mõne kuuga hingusele minna, sest nad ei jõudnud raha tõsta peale, palju te bridžima pidite oma startup. Ehk siis sinu esimene nii-öelda kommentaar post, ütleme nii-öelda Covidi protsessi keskel olles.
Ja ei, see oli, see oli väga põnev, kui see pauk käis, et hästi palju hakkas erinevaid kirju ringlema, et erinevalt VC-d, et riskikapitalist, et nii edasi, et, et mida teha ja kuidas teha ja checklist'id ja. Ja kõik muud teemad, reaalselt minu portfellis mul on natuke üle kümne neid, startup midagi väga hullu ei juhtunud, kõik on ilusti toimetavad, kenasti. Väike jõnks käis läbi, aga enamus on ikka vähemalt siis samal levelil kus ennem seda, mõned on ka tegelikult nagu saanud puust juurde veel sellest, sellest kogu kriisist. Aga üldiselt läks ikka asi online ära, et, et näiteks EstBANil olid online pitchid, üllatav kombel oli see, et sinna tuli investorid rohkem kohale kui füüsilisele nii-öelda live pitch'ile. Ehk siis mingil määral start-upide visibility investorite suunal tegelikult ma väidan, et natukene suurenes isegi.
Kuidas see on üldse suurem trend, et meie Rotary klubi näiteks, mis ka noh, nägi vaeva sellega, et inimesed ei kuidagi ei jõudnud ühte kohta, ühte punkti kokku kolmapäeva õhtutest, siis nii kui asi online läks, nii täis maja kogu aeg, et.
Meil on niisama asi saatega, Taavi, lõpuks isegi Taavet Hinrikus pärast mingit kahtekümmend viit aastat küsimist jõudis meie saatesse ja, ja see sobib inimestele.
Aga ma küsiks Kristjan seda, et EstBAN töötab teisel moel, et teil on ikkagi see ticket'ite ostmine, investor, investeeringute kaasaliikumine, see on selles mõttes nagu vabatahtlik, et teil ei ole selliseid capital call'e. Et a la, et sa pead, noh, et investor peab panema, et ei juhtunud seda, mis juhtus väga paljudel fondidel siin, kus. Kus investorid on neljaks aastaks lubanud, et ma ei tea, iga kvartal paneme sada tuhat. Aga nüüd tuli Covid kätte ja oih, nüüd ma järsku ei saa panna, et, et selliseid, selliseid probleeme teie fondil ei olnud.
Ja selliseid ei ole jah, ja, ja noh, sõna fond käis läbi, et, et me, me ei ole ka fond, eks ole, me oleme lihtsalt. Tore, tore klubi, kes käib koos, kes jagab teadmisi ja, ja, ja kes paneb kokku sündikat ja, ja mingil määral meie laua pealt käib läbi ka päris korralik deep flow Eestist ja, ja lähirikidest. Ja kas siis pannakse kokku sündikat A või, või B on see, et, et mõni ingel arvab, et kuule, et ma tahan siin otse ise investeerida, et.
Aga kas EstBANil seda probleemi ei ole, et noh, siis ma ütlen, et kui sa oled start-up, siis. Sinu motivatsioon on iseenesest hoida oma investorite hulk noh, ärge sõltu sellest start-upist ja kas sul on vaja neid nii-öelda. Ambassadori, kes sinu sõnumit edasi kannab, et kui palju sul neid vaja on ja nii edasi, eks, aga. Aga ütleme niimoodi, et sellisel klassikalisel start-upil, mida vähem investoreid, seda parem sellepärast, et kokkuvõttes investor suhted alati võtavad aega. Sa pead sinna seda aega investeerima ja kui sul on kuskil sündikaadis kuskil, ma ei tea, nelikümmend investorit, kes igaüks omab õigust sul tänava peal nööbist kinni võtta ja küsida, et kuidas sul läheb, on ju, ja sa ei saa vastata, et sorry, kuule, ma jooksen praegust kõnele, et noh, et nagu ei ole aega sul lobiseda, et noh, mõnes mõttes nagu valimistega või poliitiku elu, et noh, et kui ikkagi valija tuleb, võtab nööbist kinni, siis noh, pead vastama, kuigi noh, ütleme nii, et noh, et, et suures pildis on seal võib-olla nagu vä Et teil seda muret ei ole või ühesõnaga, kuidas see nagu peegeldub, et, et ma ei tea, nagu sellised tumisemad tegijad või küpsed tegijad äkki ikkagi ei tule üldse EstBANi sellepärast, et nad kardavad seda, seda tohutut massiga tegelema peab hakkama.
Ma arvan, et see EstBANi investeering sobib ka tegelikult rohkem võib-olla vahealise faasi ettevõttele, kellel on, kellel on siis early traction või, või, või midagi juba natuke ette näidata, aga ta ka väga suureks pole kasvanud. Sest et ma arvan, meie nagu kogu ticket size kambab jälle kokku, noh, see võib jääda seal mõnesaja tuhande kanti pluss-miinus. Et me, me suuremaid ticket'eid ei teegi tavaliselt, aga, aga, aga ma arvan, et see lahendus on ju tänapäeval see, mis me oleme viimased, ka Latitude'i raames ju teeme nüüd see aasta ja ka oleme teinud, et, et me moodustame sündikaadi. Sündikaadil on juhatus ja juhatus tegelikult esindab neid investoreid, on need siis eelmine kaks tuhat kaheksateist, näiteks kui Fractory kaasus oli kolmkümmend üheksa investorit ja, ja juhatus esindab neid ja juhatusel on õigused ja kohustused ja ongi kõik. Et nii mõnedki investorid näiteks ei soovigi, et nende nimed avaldatakse seal sündikaatide osalejate hulgas.
Aga räägime sellest samast konkreetsest näitest, sul on numbrid ka, et kuidas neil läks, eelmise aasta, eelmise aasta võitjad
jah? No kaks tuhat kaheksateist tulid nad pardale Latitude'iga ja pandi kokku siis Nordic Angel program NAPI raames sündikaat. Ja kakssada viisteist tuhat tõsteti kokku, nende jaoks investeeriti. Tegelikult oli Eestist, Hollandist, Belgiast, Saksast ja Saudi Araabiast kokku oli, oli kolmkümmend üheksa investorit. Ja, ja ma ise seal raundis ei osalenud, aga ma konsulteerisin seda saadet juhtinvestori Heidi Kakuga, kes seda vedas. Ja tema sõnul tegelikult nendel läheb täna väga kenasti, et Eesti turg, UK turg, USA turg ja, ja ütleme niimoodi, et selline. Paberi peal on tootlus täitsa olemas, mis ta nagu reaalselt on, kui seda hakata nüüd välja võtma, siis on muidugi teine küsimus.
Aga exitini ma saan aru, et
läheb. See on üks, see on üks näide sellest covidist, mis nõudis siis konkreetse startupi puhul siis bridž roundi, et tehti lihtsalt rahavaa pikendamiseks tehti väike bridž vahele. Enamus vanased investorid tulid ilusti kaasa ja, ja nüüd on kõik kena.
Maarja, kas meil on veel väga häid näiteid nendest attitude'i pitch'idest, kust attitude'i pitch'i konkursi osaleja on, on saanud väga, väga hea hooa nagu tuule, tuule tiibadesse, nii-öelda.
No, EstBANiga seoses, eks ju, meil eelmisel aastal olid võitjad Zelos, mis on siis selline vabatahtlik kaasamise ja, ja majandamise äpp, eks, et. Nad
käisid meil saates ka.
Nemad käisid saates ka, eks just, et nemad said, ma nüüd päris täpselt ei mäleta, mis ma vaatan siit pildi pealt, kakssada kakskümmend viis tuhat vist oli, oli nende, nende investeering. Ja eelmisel aastal oli veel võitja video CV, et noh, eelmine aasta anti kaks, kaks investeeringut lausa, lausa välja. Et nemad mõlemad minu teada on kenasti, kenasti tegutsemas ja, ja liiguvad edasi, et, et selles suhtes on, on hea näha. Et ma tean, et Fractory on vist kunagi veel seda ka öelnud, nende jaoks oli see sündikaat selline päris hea esimene, esimene investeering, et sai kohe, kohe nagu network'i sisse ja kõige kohalike investoritega tuttavaks ja sealt, sealt edasi, edasi liikuda.
Mis see investori vaatepunktist on, Kristjan ja ma, ma arvan, Taavi käest oleks ka hea küsida, et kui sa aasta tagasi andsid kellelegi kakssada kakskümmend viis tuhat, et mis sa tahad näha, et nad tänaseks nagu teinud on, et kas see raha peab olema otsas või nad peavad olema hästi säästlikult põlve otsas vaikselt toodet arendanud? See on, see on nagu palju rahaga tegelikult ju ei ole ka.
Trend liigub jah sinna suunas, et, et vanasti olid ikkagi, kõik sihitsid seda üksarvikut, et täna pigem sihitakse seda kasumlikut ettevõtet ja mis võib-olla üksarvikut välja ei vea, aga noh, sada miljonit on ka täitsa kena summa, on ju. Aga, aga, aga suures plaanis see, see kõik sõltub ettevõttest tema faasist, kuskohast on, mille jaoks ta seda raha nagu tõstis. Näiteks Fractory'de tagasi tulla, siis minu info kohas, et nad see aasta on kasumilainel, et kui see aasta lõpeb, et ilmselt tuleb joone alla siin väike plussmark.
No tegelikult ikka sõltub businessist ja sellest story'st, mis nad räägivad, eks sellega ma olen kohapealt olen Kristjan ju nõus, et kui ütleme viis aastat tagasi oli kasutajate numbrid, et see, et ma saan oma võrgustiku külge näiteks, võtame Twitteri näite, eks, et ma saan. Saad miljonid inimesed, et see oli olulisem nii-öelda eesmärk kui see, et kas, kui palju ma nende inimeste käest raha saan, nii-öelda reaalselt. Ehk siis see story, mis investoritele näidad, näitad või räägid, see kindlasti peab sisaldama selgemalt seda sõnumit, et ahhaa, et pärast ma ei tea, esimese kümne tuhande või, või tuhande kliendi kogumist, et. Et ma paralleelselt fokusseerin ka ikkagi raha võtmisele ja, ja, ja sellele reaalsele rahavoole ja noh, keegi tegelikult ei eelda, et sa peaksid kohe kasumisse jõudma, et, et see ei olegi tegelikult nii oluline, aga just seesama, et. Et sa testid oma seda nii-öelda raha teenimise mudelit võimalikult varases faasis, et see on kindlasti nagu noh, nii-öelda päris oluline muutus, mis on toimunud, et. Et noh, kui muidu oli, et ma ei tea, kui palju hektareid sa saad või, või kui palju sa sul neid subscriber'eid või noh, see oli nagu põhiküsimus on ju. Siis nüüd on see põhiküsimus, et, et kuidas sa subscriber'eid saad ja kuidas sa võimalikult ruttu testid seda, et, et nad üldse maksavad sulle. Ja sellesama kahesaja kahekümne viie tuhandega tegelikult sa ei saa valmis veel oma nii-öelda. Toodet, see on nii-öelda pre-seed round tavaliselt ja mis see meil üksharikute filmilis on see pre-revenue faas või? Käib, käib, käib eelne faas. Käib eelne faas, et, et sellega pigem jah, peaks saama nagu liikuma sinna või see, et sa täidad selle oma muinasjutu, see, mis sa räägid, eks see, et noh, kokkuvõttes ei usu mingit muinasjuttu. Et selle muinasjutu esimese etapi sa peaksid suutma sellega noh, vähemalt aasta siis ära joosta või natuke peale selle, selle rahaga, et, et ära testida seda, et, et kas see, kas see idee, mis sul üldse oli, et kas sellel üldse on mingi jume. Sest sealt edasi on juba nagu nii-öelda seed round kuskil noh pool miljonit, mille puhul sa peaksid suutma nii-öelda toote valmis teha, millega sa siis päriselt hakkad nii-öelda seda kasvu otsima. Ja siis edasi tuleb juba A ja B ja muud raundid, kus sa siis nii-öelda nagu konkreetselt seda, nii-öelda õiget toodet siis lihvid ja, ja
Aga siis sa peaksid, kui, kui ma kuulan Taavi juttu, et siis sa peaksid olema või võib-olla mures, et see ettevõte, mis aastakel on tegutsenud, kakssada tuhat ära kulutanud, nüüd juba pagan kasumis.
Ei, ei ole mures, et, et see, see, ma arvan, et see Covid andis, andis nagu väga hea nagu sellise kainestava signaali kõikidele start-upperitele, et, et sul võivad nagu kasu numbrid väga head olla ja sul võivad olla kõik muud head, aga. Aga kui sul nagu raha pangas ei ole päriselt, kui sa raha päriselt ei teeni ja, ja kui sa nagu plussi poole ei liigu seal bottom line'is, et siis, siis tasub nagu asi võib-olla üle vaadata.
Kusjuures selles faasis, kui ettevõte on kasumis ja ta teeb joone alla raha, siis mina oleksin mures. Et selles mõttes, et see tähendab seda, et sul on kasv ikkagi selgelt liiga aeglane, et, et. Või noh, sul on selline, meil on Eestis ka juba tekkinud päris korralik kiht, me võiksime teha sellest Hendrik Lazo omaette saate, aga meil on tekkinud kiht mugavustsoonis olevatest start-up'idest ehk siis nad on võtnud investoritelt raha. Noh, kas pool miljonit, miljon võib-olla isegi kaks miljonit, eks. Ja see business on kasumlik, nad teenivad ilusti nagu oma kulud tagasi ja, ja jääb võib-olla sada tuhat üle ka, eks. Aga see sada tuhat, mis üle jääb, selleks on ever ei maksa tagasi investorite seda kahte miljonit, mis alguses sisse võtsid. Et, et noh, põhimõtteliselt sa investorite jaoks oled nagu lost deal on ju, et ja, ja selles mõttes ongi, et noh, see on hästi nagu kuidagi nagu noh, kuidas ma ütlen, on. See ei oligi nagu pahatahtlik, et sa kukud sinna faasi, eks, aga see, et sa mingil hetkel ei jõua enam või sa ei viitsi või sa ei taha või sa ei oska nagu kasvada. Et see on tegelikult üks suuremaid riske, mida noh, ingiline investorid oma, oma töös kohtavad, et. Et sa ei olnudki üldse paha, sa olid jumala hea mees, sul oli või naine, sa olid jumala hea ideega. See idee kasvas teatavamaani, aga kahjuks sa noh, nii-öelda peale selle, et sa muutusid noh, ütleme. Keskmiseks ettevõttes, kes teeb korralikult kasumit, joone alla, aga mitte piisavalt, et need on investorite tagasi maksta. Sa oled perioodi saad seal lost deal.
Kas see mõne nime tahad ka välja öelda või?
No mul näiteks endal on portfellis, ma ei tea, ma ei tohi niimoodi öelda, aga ma tahaks küsida, millega Q-Mainter tegeleb näiteks praegu, et.
Millega nad üldse tegelesid? Nad
tegelesid järjekorra. Optimeerimisega jah, et, et, et tahaks tegelikult teada, et kuidas neil läheb ja kuhu nad jõudnud on ja nii edasi on ju, et. Et sellised lood.
Et sa sellise vaikse tootlusega investorina.
Ei no siis ei ole mõte, et siis on nagu ta teist tüüpi investor, et see on nagu meil siin ühes teises saates oli, et sa annad. Ma ei tea, kahekümne protsendiga laenu või kaheteist protsendiga laenu või viie protsendiga laenu, on ju, et, et siis on see teistsugune business, siis ta ei ole nagu, kui noh, see nii-öelda high risk high return, et.
Kristjan, mis sa arvad? Nojah, et kui saad kümme, kakskümmend saad tagasi, et noh, halb ka ei ole ju.
Halb ei ole jah, et aga siis on jah, nagu, nagu Taavi ütles, et siis on nagu teised varaklassid ja, ja, ja võib-olla, võib-olla teine investeerimissuund natukene, et startupid, et ikka oodatakse, kuna ta on äär, äärmiselt riskaatne varaklass, noh, ei saa ära unustada, et siin ikkagi. Ja erinevate andmete kohaselt kaheksakümmend, üheksakümmend protsenti teatud aastate pärast ikka panevad nagu kõrvad padja alla, et siis see on riskantne ja, ja sealt see võitjad peavad tegema ikka nagu kõik tasasul ja, ja kordasid veel.
Ja ma tahtsin öelda, et ega sellega on tegelikult investor arvestanud, et nii võib minna, et ma ei tahagi öelda, et see on mingi etteheide või halb, eks, aga lihtsalt ma ütlen, et ka meil Eestis hakkab juba, me oleme nüüd see startup maastikuga muutuma nii küpseks, et meil hakkab üha rohkem selliseid nagu tekkima. Et sellepärast võib-olla ongi huvitav, Hendrik, et me teeme ühe saate hoopis neist mingil
hetkel. Jah, paneme teie koosolekule mikrofoni püsti ja ongi saade, aga teeme pausi ja siis jätkame. Restart läheb edasi ja me räägime täna Eesti ingeli, ingelinvesteeringute ja idufirmade maastikust üldse aastal kaks tuhat kakskümmend. Kas pikki aastaid on, on Eesti olnud ju tuntud või me ise oleme rääkinud ka seda lugu, et me oleme kõva idufirmariik? Ja, ja maailmas kõik teavad, räniorus, ütle ainult Eesti ja kõik ütlevad, ahhaa, yes sir, et teil on nii ägedad idufirmad. Kas Kristjan, mis sinu kogemus on või, või Maarja, kas sa suhtled väli, välismaa startupperite ja investoritega oma konverentsiga seoses, kas see endiselt kehtib, kas me oleme endiselt mingi kõva idufirma riik?
Ma, mulle tundub, et ikka endiselt oleme vähemalt, vähemalt nende vestluste põhjal, mida mina siin iga, iga, iga- iga-aastaselt pean Latitude'iga seoses, et just hiljuti üks, üks fond, kes plaanib ka nüüd Baltikumi turule siseneda ja mul oli nendega kõne ja siis. Siis nad ei ole elus siin latitudil käinud, aga et nüüd, kui nad hakkasid uurima, et mis nad tegema peaksid, et siis kõik regioonis räägivad, et, et latitude on see koht, kuhu tuleb, tuleb tulla, et siis saab kõigiga, kõigiga, kõigi vajalike inimestega kokku. Ja, ja noh, see huvi, mis vähemalt meie näeme, et ikkagi näitab, et, et me oleme suutnud seda oma, oma mainet ja loodetavasti ka sisu üleval hoida.
Okei, et me oleme rohkem idufirmariik kui Läti või Leedu. See on ilmselt suhteliselt
kindel.
Jah. Aga kas me oleme rohkem idufirmariik?
Kuidas see on niimoodi siis nüüd nagu? Teeme seda saadet kõigepealt aastaid ja nüüd siin nihukesed küsimused, et. Statistiliselt sa ikka tead seda, et Eestis on rohkem start-upe kui Lätil ja Leedul kokku või?
Ei no vaata, me oleme siin elanud praktiliselt kogu taasiseseisvumisaja teadmisega, et Eesti on kõige kiftim Balti riik ja noh, siis. Aga ma ütlen, et see viimasel ajal, kui vaadata ka, et mis Lätis tehakse, siis võib-olla teatud valdkondades see enam ei ole niimoodi, aga, aga et kas me oleme ka kõvem idufirma riik kui Soome või Rootsi või ei ole?
See mõõdib mõõtmise küsimus, kui me mõõdame unicorni per capita, siis kindlasti on. Et kui me võtame jälle selle nii-öelda elaniku kohta selle tingimuse siia juurde, siis kindlasti on. Me vaatame võimekust investeerida, kaasa investeerida, järgmiste ringidega kaasa minna, tõsta turult raha, siis kindlasti Skandinaavia riikides on, on see pilt parem, noh, ütleme. Noh, meil näiteks selline kiht üldse puudub, et Taanis, Rootsis hästi ruttu tehakse IPO. Et isegi väikses, väike ettevõte, kellel on ütleme seal esimesed kümned miljonid käivet tekkinud, nüüd kohe IPO-sse, et kohe rahva käest raha kaasama, eks, ja seal neid IPO-sid mingil perioodil nüüd küll vähem, eks, aga mingil perioodil tehti, ma ei tea, üks nädalas umbes on ju, et, et see oli ikkagi tohutu, tohutu tempo, et, et selles mõttes jällegi see. Turu küpsus kindlasti on, on erinev, aga kui me toome seal Latitude'i siin mängu, siis noh, mõtleme kõva häälega. Noh, Rootsi, Taani meie poole väga selles mõttes nagu ei vaata või ütleme nii, et noh, meie investorid on alati kutsutud, eks, aga nad ei ole. Nad ei ole niimoodi, nad ei ole nii võimsad, ütleme. Noh, eestlased kõik teevad Slashi, mis on soomlastega koos, aga ma peast ei oska nüüd küll öelda Taani üritust, kus, mis on nagu nii-öelda Eesti start-upidele, investoritele, Must Co koht. Nagu slash on, et selles mõttes ma peast ei oska sihukest öelda.
Rootsis on või?
Rootsi on ka, Stockholmis on ka nagu minu arust väiksemas mastaabis on ka tihedamini, et, et selles mõttes. Noh, igal juhul latitude on õige asi omal kohal ja, ja selles mõttes minu meelest nagu jällegi ma võib-olla teen kellelegi liiga, aga. Eks ikkne nende üritustega on see, et nad käivad üles ja alla ja, ja mul on praegu tunne, et slash hakkab vaikselt nagu alla käima või on juba käinud viimastel aastatel nagu alla, et sinna väga enam ei viitsi minna. Aga latitude jätkuvalt on nii-öelda kasvutrendis veel, et järjest nagu paremuse poole, et noh, et noh, eks see mingi käib see tipp ära, siis tuleb ka latitude alla kindlasti, eks on ju, aga. Aga noh, et selline mulje on jäänud, ma ei tea, Maarja, sa ise kommenteerid paremini seda.
No eks me ikka üritame iga aasta, iga aastaga aina paremaks ja aina sisukamaks ja aina, aina relevantsemaks muutuda, et tegelikult võib-olla ma kommenteeriks ka seda Põhjamaade teemat. Et Taanis on küll tegelikult, Taanis on tech barbeque, kuhu vist üha rohkem ka eestlasi, eestlasi liigub. Aga, et kui me nagu vaatame Latitude'i aastate lõikes, siis mulle tundub, et me suutsime Põhjamaad lahti murda mingisugune eelmisel-ülejäänud aastal, et, et sealt. Mis
see tähendab lahti murda?
Selles suhtes, et me ei pea nagu tegema sellist hullu nagu müüki nendele, et tulge nüüd Latitude'ile, vaid et nad tulevad ja ostavad selle pileti ja, ja nagu täitsa juba, juba ise on ju. Et, et me näeme nagu just Taani suunalt ja, ja noh, Rootsi suunalt ka suurt huvi, aga noh, Rootsiga on sellel aastal natuke kehvasti.
Marja, minu meelest, kas mitte Atomicu ei ole regulaarne külaline Latitude'il?
On, on.
Et noh, see on selles mõttes ikkagi kvaliteedi näitaja, kui me mõtleme, et Atomic on üks innovatiivsemaid ja, ja vingemaid fonde üldse Euroopas, siis see, et temad regulaarselt kohal käivad, see näitab, et noh, et noh, kvaliteeditempl on küll üles.
Ei, meil on üldse, me just vaatasime ka siin oma praegu registreerunud investorite ja fondide nimekirja, et noh, väga palju on selliseid, selliseid fonde, kes tulevad nagu esimest korda ja, ja vaatavad Grunge base'st, et oo, näed, et täitsa, täitsa kõvad tegijad.
Mis see kohalikule investorile tähendab, Kristjan, sul, ma ei tea, võib-olla sul ei ole hea meel, et sul on niigi neid häid tegijaid siin vähe ja kõik jooksevad võidu, et saada raha panna ja nüüd tuleb veel mingi suur fond ka.
Ma arvan, et inglid ja fondid ei ole üldse konkurendid, nad teevad nagu toredat koostööd, et, et ilma ingliteta on fondidel raske ja vastupidi täpselt samamoodi. Inglid tulevad kõigepealt ja siis ikka lähevad fondid nagu takkajärgi.
Aga inglite nii-öelda turul Eestis, kas see on, palju välismaalasi siin toimetab või see on ikkagi, ongi selline, ma tunnen sind, ma usaldan sind, okei, ma annan sulle raha.
Ja eks selline tundmine ja personal touch on ju, see annab mingil määral sulle ikkagi eelise unikaalsuse. Ehk siis see tähendab, et see on mingi regiooniga piiratud Eesti või, või lähiriigid, et Läti käis siit läbi enne teemast, et noh, näiteks. Mul on üks case praegu startup, mida ma Lätis vaatan, selline raames ja, ja, ja noh, see. See, kuidas ma arusaam startupist ja kogu sellest ökosüsteemist ja nii edasi, see on nagu öö ja päev nagu ökosüsteemide tasandil ja, ja kvaliteedi tasemel ja nii edasi, aga samas väga huvitav startup.
Aga mis, mis mõttes see ja mis see tähendab, räägi natuke.
Eestis on ökosüsteem, know-how teadmised ikkagi olulised nagu paremal tasemel kui, kui näiteks seal on. Ehk siis Eesti keskmine start-up, kes tuleb raha küsima, ta juba teab nagu enam-vähem standardeid, ta teab, mida investor ootab, ta teab, mis, milline peab cap table välja nägema enam-vähem ja nii edasi ja nii edasi. Lätis selline teadmine pigem nagu puudub ja kui Lätis keegi kuskil ka varasem investo, investor näiteks start-upis sees on, siis tavaliselt see varasem investor ei ole selline tüüpiline ingelinvestor, vaid pigem traditsiooniline investor, kes vaatab selliseid rohkem traditsioonilisi investeerimisprintsiipe ka laua taga läbirääkimistel.
Veelkord, Henrik, et hoolimata sellest, et rahvaarvult Läti ja Leedu on oluliselt suuremad ja kokku ka päris palju suuremad kui meie, et, et see edukate start-upide hulk absoluutnumbrites, mitte per capita. On, on Eestis suurem kui, kui Läti-Leedus kokku, eks, et see annab ka juba mingi teatava nagu põhja või, või sellise nagu. Nagu taseme, pluss tuletame meelde seda, et, et see raha, mis Balti riigid koos Euroopaga kokku panid, et teha selline fund of funds. Sellel ju apelleerisid fondid üle Baltikumi ja minu meelest kõik võtsid eestlased ära, et kõik fondid, mis sealt moodustasid või noh, kes sealt raha nüüd said, meie need. Superangelid ja karmad ja nii edasi, et need on kõik Eesti fondid, et sealt ei läinud midagi, ei läinud ei Leetu ega Lätti, aga ma võin siin natuke eksida, et vähemalt mul on niimoodi meeles sellest ajast.
Ma võin ühe subjektiivse näite tuua näiteks sellest, et, et, et isegi Euroopa ja ka Eesti investorid on hakatud hindama ka väljaspool Eestit. Päris suuresti just mõistlikkuse ja arusaamise ja, ja, ja mingil määral ka võrgustiku nagu tänu tahaks. Lihtne näide, et mul on portfellis üks startup, mis on siis PAN Eesti, PAN Ameerika ehk siis business development on USAs, Silicon Valley's ja, ja, ja siis nii-öelda tech development on Eestis. Ja, ja nemad näiteks pigem on otsustanud otsida investoreid Euroopast ja ka Eestist on nad käinud läbi just nagu selles kontekstis, et Eesti investor pidavat olema oluliselt normaalsem. Nagu tüpaažiga kui siis see kohalik ränioru investor.
No sellepärast eestlaste puhul sa saad ikkagi jah, community taha ja ma tahtsin seda ka veel enne öelda, et sa küsisid, Hendrik, mis puudutab seda nii-öelda. Eeskujude järgi investeerimist, siis tegelikult meil ongi sellised mõnes mõttes tekkinud, ma ei ütle, et sõpruskonnad, aga. Aga sellised investeerijate grupid, kus keegi teeb selle kodutöö ära, läheb, vaatab sinna sisse, analüüsib ta põhjalikult läbi. Ja siis ta põhimõtteliselt annab nagu kolmele neljale oma lähemale sõbrale seal või tuttavale, kellega ta on koos investeerinud, et annab teada. Ja võib juhtuda, et juba selle pealt tuleb raha kokku ära. Nii-öelda, mis sul sinna esimesse ringi vaja on, eks, et, et meil ka saates on käinud sinu läbi päris palju neid, et, et noh, EstBAN ongi selle kohta nagu üks hea näide või üks selline võrgustiku koht, et kui sa oled päris nagu alustav investor. Sa tahaksid siia maailma sisse nina pista, tahaksid aru saada kuidas üldse iduettevõttes investeerimine käib, siis üks lihtsamaid viise ongi see, et, et liitu EstBANiga ja, ja hakka siis valima, et millisesse sündikaati sa tikiti ostad, eks, et. Et see on märgatavalt parem kui see, et sa nagu noh, ma ei tea, ongi Capital, lihtsalt viskad kuhugi fondi raha sisse ja päris tegelikult sisse ei näe, et noh, väga palju ei õpi selle kohta, et mis seal seestpool toimub, ega sul võimalik on õppida, aga lihtsalt noh, et sul ei ole. Teine
kord, kui majandus oli oma sellisel tipuharjal, et siis, siis me mäletame, me vist isegi oleme mingeid saateid teinud, Taavi, sellest, et, et hästi palju uusi investorid tuli Eestisse idufirma maastikule juurde ja siis neil tekkis mingeid küsimusi, et kas ma nii annangi raha või päriselt või nendele? Miks? Kunas ma tagasi saan? Ja, ja nii edasi, et kas, kas sellist asja, Kristjan, on nagu hetkel ka näha? Või on, või lõi Covid nagu kõik sassi ja pigem inimesed nagu kuidagi taanduvad sellest maailmast, kes, kes ei ole päris sees.
Eks jaa, mõni, mõnigi investor nagu pigem nagu võttis koomale, aga, aga sellist nagu üldist nagu massijooksu kuskile suunat ma küll nagu väga näinud ei ole.
Aga uusi tegijaid, kas EstBANiga saab liituda või tulen, kirjutan, avalda sealt, tere, tahan EstBANi astuda?
EstBANiga saab liituda, estban.ee, lähed sinna, vaatad kõigepealt, kes seal on toredad investorid ees, kes seal on juhatus ja kõik, kõik muu teema, EstBANi tegevjuht Anu Oks hea meelega suhtleb potentsiaalsete liikmetega. Meil on selline reegel, et sul peab selline hea tava, on olla kaks soovitajat juba olemasolev liikmetelt, peab sul kaasas olema. Ja, ja siis saadad oma avalduse ära ja selles suhtes ongi, ongi olemas, mina olen EstBANis nüüd mingi paar aastat vist olnud või natuke vähem isegi, aga.
Juba juhatuse liige.
Juba juhatuse liige on ju, kiire karjäära. Aga ma olen nagu väärtust saanud seal nagu anyway nagu väga-väga palju, selles suhtes, et nagu väga asjalikud inimesed, inglid on selles suhtes nagu väga, väga põnevad ja kihvtid inimesed sellega vaata nagu, nagu. Grupp inimesi tuleb kokku, kes on olnud edukad väga erinevates eluvaldkondades ja, ja investeerimisel, kui sa endagi deep flow'd nagu vaatad ja, ja mõtled, kuhu investeerida, kuhu mitte, siis sul endal ju teadmisi noh, jääb vajaka anyway. Ja, ja seal see ongi see, see klubi on ju, kus kohas sa näed, et okei, et sellel inimesel on selles valdkonnas väga head teadmised, ta on seal nagu igapäevaselt ka tegev, sest et hingel tavaliselt on tegev ikkagi oma põhivaldkonnas ja ta investeerib siis neid ülejääke, mis talle, mis talle jääb. Siis sa lähed sinna ja sa saad nagu väga head nõukogud.
Olgu, aga meie saateaeg kellel vaadates on tänaseks läbi, aitäh kõigile osalejatele. Ja meil on siis lausa kaks sellist soovitust võimalik inimestele teha, et kes tahab investeerida või astuda EstBANi, kui, kui, kui see on kõige parem variante vaadates ja, ja kes alles tahab nuusutada, siis võib-olla Maarja müüb pileti ja saab sinna latitud viiskümmend üheksasajale augusti lõpus minna. Või, või läheb internetti vaadata igaks juhuks. Aga aitäh kõigile kuulajatele ja meie oleme eetris jälle nädala aja pärast.
Restart.