Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Laupäev on käes ja Restarti saade alustab Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on saatejuhid ja meil on täna külas energiaga tegelev firma Fusebox ja selle firma asutaja ja tegevjuht Tarvo Õng, tere, Tarvo.
Me kutsusime sind saatesse sellepärast, et augustis jõudis avalikkuseni teade, et Eesti start-up Fusebox ja Leedu suurenergiafirma Ignitis toovad Leedust turule uudse virtuaalse elektrijaama. Ja see tekitas mõtte, et võiks sellest elektri energia nutikaks ja, ja ma ei tea, teistsuguseks muutumisest ühe saate teha. Ja sellest, et mis on Fusebox ja, ja et kas see mingi Smart Grid ja kogu see asi, mida meile lubatud N pluss üks aastat on ju, et kas see lõpuks jõuab meieni ka? Aga me võiksime alustada sellest, et sa räägid võib-olla, mis asi on väga ägeda minu arvates nimega startup Fusebox?
Ja, me ehitame põhimõtteliselt sellist asja nagu virtuaalne elektrijaam. Esiteks Baltikumis ja siis me ehitame seda ka mujale. Ja see virtuaalne elektrijaam on vajalik, sellepärast et, et elektritarbimine ja elektri tootmine peavad olema tegelikult igas ajahetkes täpselt samad, isegi mitte igas sekundis, vaid igas ajahetkes. Ja noh, see ongi tavatarbijaline või isegi kohati energeetikutele on see osad nagu täiesti teadmata, et kuidas see on seal pistikust edasi, nagu asjad juhtuma hakkavad. Ja ta ütleme, on selline olukord, et, et kui tarbijad tarbivad, tootjad toodavad ja siis juhtub järsku midagi, et tarbijad tarbivad edasi, aga. Keegi tootja kukkus näiteks ära, et mingisugune generaator ei tööta või mingi elektrijaam ei, ei tööta mingisugusel põhjusel. Või siis tarbimine ootamatult kasvas. Siis tavaliselt on olemas igas riigis selline ettevõte, kes vastutab selle tasakaalu eest ja Eestis on see Elering, Leedus on see Litgrid. Ja, ja siis Elering peab tellima tootmist juurde, et ta, et tarbimist ära katta. Ja tavaliselt siis see tellitakse see tootmine juurde. Kuna seda on väga kähku ja kohe nüüd vaja, siis see tellitakse mingitest elektrijaamadest, mis reageerivad hästi kiiresti. Need siis töötavad tavaliselt gaasi peal või, või, või vedelkütuse peal. Ja need töötavad kogu aeg, sest et nende käivitamine võtab liiga palju aega, nad töötavad kogu aeg, nad on kogu aeg valmis. Nii-öelda vesi keeb seal kolmsada kraadi, eks ole, ja, ja aur on valmis, et kui vaja on, siis võetakse kaan pealt ära. Tuleb ahur välja, turbiinid hakkavad tööle ja toodetakse elektrit juurde. Ja meie siis ehitame selle jaoks alternatiivi. Et selle asemel, et siis tootmist juurde tellida, vähendame meie terves riigis või terves regioonis, vähendame siis tarbimist, et tuleme tarbimise poolt vastu. Et esiteks on see jube palju nagu kiirem, teiseks on see hästi hea võimalus tarbijatele ka elektriturult raha tagasi saada, pakkudes seda paindlikkuse teenust siis eleringile. Ja, ja, ja, ja kolmandaks on see jumala puhas energia nii-öelda, et sa, sul jääb ju CO2 kõvasti tootmata või emiteerimata tänu sellele.
Aga ma, ma olen natuke segan, aga mille poolest see erineb seda Sandor Liive start-upist Gridio, kus oli see idee, et kui sa võtad suure hulga veeboilereid? Mida toidetakse elektri pealt, siis veeboiler on niisugune asi, et kui sa lülitad sellele ütleme nii-öelda mingiks teatavaks perioodiks välja. Siis iseenesest kokkuvõttes midagi väga ei juhtu, sest ega see vesi ei jahtu noh, nii-öelda hetkega, eks, et, et. Et ja kui sul on neid, ütleme seal, ma ei tea, viiskümmend tuhat boilerit on ju, et siis sa suudad päris suure hulga nagu paindlikust elektrivõrku juurde anda. Et nemad vaatasid rohkem seda, et ongi samamoodi oli see nii-öelda peak time'idele anda seda leevendust, on ju, et, et noh, et ükskõik kumbale poole see peak siis läheb, on ju, et kui noh, et on. On hetkeline nii-öelda ületarbimine, et siis lülitame boilerid välja ja, ja anname leevendust. Ja kui on nii-öelda ressurssi üle ja, ja varuks, on ju, et siis lülitame boilerid sisse jälle, et saab odavamalt kätt, saab odavamalt vett toota. Kui palju siit see pilt, sinu pilt nagu erineb tema pildist?
Sandor on õppinud mees ja teab asja, et ta teebki väga õiget asja, et see põhimõtteliselt ongi, ongi sarnane. Nemad lihtsalt võtavad seda hästi väiksel skaalal, eratarbijad, nagu sa ütlesid, et need boilerid. Meie teeme seda lihtsalt tööstuslikul skaalal, meil on kontorihooned, meil on külmhooned, meil on tehased, meil on Eesti kõige suuremad tarbijad, on meie portfellis. Ja, ja noh, Baltikumis me teemegi seda, seda paindlikkuse agregeerimist või meie ülesanne on leida ülesse need tarbijad, kellel on seda inertsi tarbimises või seda paindlikkust, mida me saame siis turule pakkuda. Aga mida me teeme siis teistmoodi, kui, kui teevad teised nii-öelda paindlikkuse agregaatorid globaalselt, on see. Et me ehitame seda virtuaalset elektrijaama niimoodi, et teised ettevõtted ka mujal riikidest. Saavad ehitada enda virtuaalseid elektrijaamu, aga Fusebox'i platvormi peale, me teeme lihtsalt seda nagu ka hästi suurel skaalal.
Kas see on elektrijaam või pigem nagu aku, ehk siis ühesõnaga, kas sa saad tuua mõned praktilised näited, et, et mismoodi ikkagi see nii-öelda teenus selles mõttes toimiks, et? Oletame, et ma olen siin selline start-up, kellel on hetkel tõsised cash flow probleemid ja siis kuna nüüd tuli signaal sisse, et kuulge sõbrad, et. Et hetkel või me võiksime nii-öelda kontori pimedaks tõmmata, et siis me saaksime nagu mingi väikse kõbina peale, on ju, et. See vist ei ole päris nagu hea näide või hea case, et oskad sa tuua mingeid selliseid nii-öelda reaalsed, reaalelu näiteid, noh, ma ei tea, keegi jätabki suure sae seisma või mis iganes, on ju, et, et. Et, et me saaksime aru, et mismoodi täpselt see toimib ja kuskohast see nii-öelda hakkab üldse nagu nii-öelda mingit nii-öelda make sense, et noh, et kui mitu megavatti.
Et sellega on niimoodi, et ma toon, meil on igasuguseid ägedaid tööstuslikke lahendusi, aga võib-olla nagu kõnetab rohkem mingi kontorihoone näiteks. Et kontorihoone, see on jahutusvedelik, mis käib seal ringi, ülaterbe hoone. Ja sellel on mingisugune temperatuuri set point paika pandud, ütleme see on näiteks kaksteist kraadi, mis käib seal hoones ringi ja toob siis seda jahedust nendesse ruumidesse. Ja aga kui me hästi lühikeseks ajaks nihutame seda set pointi, et see jahutusvedeliku temperatuur võib minna ka näiteks kolmeteistkümne kraadini. Siis, siis see mõjutab selle hoone või selle jahutusseadme elektritarbimist lühiajaliselt, mida ongi vaja. Aga see ei jõua mitte ühelgi moel selle hoone kasutajani, kes on seal sees. Kelle ümber on seda betooni, vaipu, laudu, kõike, mis on, ühesõnaga see on selle hoone inerts, mida me kasutame ära. Sest hoones sees viibijad ei tohi seda mitte kunagi tunda ega, ega, ega, ega, ega kuulda. Seal on näiteks naljakad asjad, on üks huvitav asi, mida kontorihoonetest tuleb silmas pidada, on see, et kuigi temperatuur tarbijate jaoks ei muutu ja õhukvaliteet jääb samaks. Siis lühiajaliselt näiteks ventilatsiooni reguleerides peame jälgima seda, et, et mis inimesi paneb mõtlema, on see, et kahin kaob ära. Siis kõik saavad aru, et nüüd on järsku vaikus, ei tea, kas nüüd keerati õhk kinni. Et ventilatsiooni me sellepärast katsume ainult hästi natukene, aga jahutus on, see on see inerts, mida saab siis kasutada. Ja kui sa küsid seda, et no ütleme, kui sa, kui sa, kui sa küsisid seda, Taavi, et, et kui sellele nagu startup ja kõbinat on vaja, eks ole, siis tegelikult ongi see, et kui, kui sa juba oled paindlik ja sa saad nagu see automaat, automaatselt töötab. Siis sa võidki eluks ajaks sinna tiksuma jääda, see on väike raha, mis sealt tuleb, aga see tiksub selle nagu kogu aeg.
Mis see tüüpiline selline elektriolgu tasakaalustamiseks vajalik aeg on, et, et kas see noh, nii-öelda madalseis, milleks ma oma need seadmed pean välja võtma, et on see, ma ei tea, sekund või minut või tund või pool päeva või kuidas sellega on?
Tavaliselt see vajadus, tead, see varieerub, vahest on see kümme minutit, mida Elering tahab, vahest nad tahavad, ma ei tea, kaks päeva järjest. Aga
siis see juba jõuab minu kontoritöötajateni, kui see on kaks päeva järjest, on ju.
Jah, aga, aga meie süsteem jälgibki seda, et, et, et me ei ütle sul. Nagu ei tee, me ei tee seda, et me tõmbame nii-öelda rubilniku välja, et lülitame su elektritarbimise kinni ja nüüd ootame, kuni võrgust läheb asi korda, et siis sa saad tagasi oma ventilatsiooni või jahutuse. Vaid see on see, et, et me seepärast muudamegi automaatikas neid set point'e, et kui sinu süsteemi see temperatuur näiteks või paindlikkust saab otsa. Et see hakkab juba sind mõjutama, siis sa enam ei osale, siis su süsteemid lähevad normaalselt käima ja me asendame sinu süsteemid kellegi teise süsteemidega külmhoonetega, tööstustega, teiste kontorihoonetega ja nii edasi. Ja, ja, ja seal on maailmas on nagu erinevaid teenuseid selle võrgu tasakaalustamiseks, seal on hästi kiired reservid, mis peavad nagu kohe reageerima murdosa sekundiga. Siis meil on siin hästi aeglased reservid tegelikult ja tulevad kiiremad juurde. Et siis me alati võtame nendest hoonetest, kes meil portfellis on, selle paindlikkuse, mis nendel on ja kasutame seda nii hästi ära kui võimalik. Ja kusjuures nende paindlikkus ju ka suvel ja talvel on erinev ja mõndadel tundidel on ühtemoodi, teistmoodi, aga meil on selle jaoks prognoosimudelid, mis siis prognoosivad kogu aeg, et palju seal seda paindlikkust igal pool on.
Aga oota, ma ei saa ikkagi päris täpselt aru, et kui Eestis, Baltikumis on ju maailmas on suur hulk ettevõtteid, kes kulutavad täna noh, väga palju energiat. No nii palju, et neil on mõtet, on ju, seda sinu, sinu teenusega liituda. Ja tuleb välja, et, et ilma, et mitte midagi kellegi jaoks halvemaks läheks, on võimalik neid elektrienergiat tarbivaid seadmeid noh, aeg-ajalt välja lülitada kümneks minutiks või pooleks tunniks või. Miks nad seda niikuinii juba täna elektrienergia säästmiseks siis ei tee?
See, seal on see, see põhjus, et kui sul on näiteks seesama kontorihoone, kus on see jahutusvedeliku temperatuur paika pandud. Siis seal on pandud paika, pandud paika mingisugune, mingisugune set point, mis on nagu niisugune kindel, et see on nagu okei. Aga seal on alati on niisugune mingisugune koridor, kus ta võib natuke õõtsuda. Või näiteks suuremad külmhooned, kus on kalad või jäätsid või asjad sees. Et seal on alati mingi koridor, kus ta natukene võib õõtsuda. Aga turvalisem on seda hoida kogu aeg samas, samas kohas. Meie lihtsalt viime nagu lühiajaliselt korra sinna ühte äärmusesse või teise äärmusesse. Ja külmhoonete puhul ju näiteks tegelikult ei teki ju säästu kilovattides. Sest et kui ta siin jahutab vähem, siis ta järgmises tunnis peab jahutama rohkem, et kilovattide arv jääb samaks. Lihtsalt selle paindlikkuse eest meie teenime talle tulu. See on tema jaoks nagu ekstra tulu juurde.
Ei, ma saanangi aru, et küsimus on selles, et see, et külmhoone võtab korraks oma jahutuse välja, on lihtsam muutus kui see, et mingi elektrijaam suurendab oma tootmisvõimsust, eks, et, et sealt tuleb see nagu vahe sisse, et sa. Kokkuvõttes ei säästa energiat, et sa lülitad ta välja ja ütleme, ma ei tea, pool tundi hiljem pead uuesti tagasi nii-öelda jahutama või kütma, on ju. Et energia kogu jääb samaks jah, aga, aga mis muutub, on see, et, et see suur, suur nii-öelda tootmisjaam ei pea ennast käivitama on ju või juurde panema jõudu. Et sealt tuleb see vahe. Aga ikkagi räägime nagu reaalselt numbrites ka, mina olen natukest isegi mälu järgi, mul on tunne, et see just keskmine oligi, mis oli vaja, oligi seal kümme minutit kuni kakskümmend minutit, mida tegelikult Elering vajab, et see ei ole noh, need päevad. On pigem harvad nähtused, et, et, et see niisugune lühiajaline nii-öelda võnge on, on kõige valusam, eks. Et, aga lähme ikka praktiliseks, et noh, et, et kui suur see nagu sinu see virtuaalne elektrijaam peab olema või ütleme, kui palju neid seadmeid peab küll olema. No ma ei tea, mis kontorimaja üks pump, kui võimas see on? No
Baltikumi puhul on üldiselt niimoodi, et kuigi me siin Baltikumi sees räägime, et me agregeerime või otsime neid suurtarbijaid, siis suurtarbijaid Baltikumi peale on umbes viis tükki, mis võrreldes nagu muu maailmaga. Tegelikult on meil siin kõik nagu SME väiketarbijad. Ja mis teebki meid sellepärast eriliseks, et me, et Baltikum on ka igas muus mõttes, on tarbimise ja juhtimise nagu äri jaoks on kõige kehvem platvorm üldse, kust minema hakata. Aga see on sundinud meid tegema asju targalt, automaatselt ja või noh automatiseerides, eks ole. Et see on, see on selles mõttes hea. Ja tulles tagasi su küsimuse juurde, siis mis su küsimus oli?
Et noh, ma ütlengi, et mitu seadet on sul vaja selleks, et selle eringi ega point võib omada, et mitu kilovaiti, mitu megavaiti, eks, et. Jah,
selleks, et sa saaksid kauplema hakata, on sul vaja üks megavatt tund võimsust, üks megavatt tunniks ajaks vähemalt. Ja see, see on miinimumpakkumine, mille sa saad turule panna. Ja see tähendab nagu kontorihoonetest, noh, sa saad võid ühest kontorihoonest saada umbes viiskümmend kilovatti erinevatel tundidel, erinevalt kaubanduskeskusest võid sa saada ainult vahest nagu kakskümmend kilovatti, eks ole, vahest nendele ei reageeri üldse. Et see tähendab seda, see peab olema ikka kümneid ja kümneid hooneid selles süsteemis sees.
Olgu, ma arvan, et see on hea koht, kus me võiksime teha pausi ja, ja siis võib-olla edasi minna sellega, et kuidas see puhttehniliselt nüüd siis töötab, on ju, et kas ma annan oma külmutatud kalavarud nagu Tarvo, Tarvo nagu hoole alla või mitte, aga me teeme pausi ja siis oleme tagasi. Restart jätkub ja meil on täna külas idufirma Fusebox ning selle asutaja ja tegevjuht Tarvo Õng. Me räägime sellest, kuidas ehitada virtuaalset elektrijaama ja kuidas elektrivõrku tasakaalustada, mitte sealtpoolt, et, et kui vaja on, siis toodame juurde, vaid et, et kulutame vähem. Ja minu küsimus nüüd on, et kui mul on see külmhoone, eks ole, mis on otsast otsani sügavkülmutatud kala täis. Ma tulen sulle kliendiks ja sina ütled, et oh, ära muretse, et kui Elering tahab, et noh, me võtame sul tarbimist vähemaks, aga et kõik on hästi. Kas, kas see käibki nii või, et ma, palju minul jääb sõnaõigust oma kalade osas ja palju sinul jääb?
Ma just praegu tulin ühest kalatööstusest, kus on külmhoone ja see on täisääreni kala ja igasuguseid mere, mere andmistemperatuuri kõikumist ei, ei salli ja kus ei tohi seda olla, kus kontrollitakse kogu aeg. Ja siis nende esimene küsimus oligi see, et mida, et kas siis me anname oma selle temperatuuri juhtimise nagu teie kätte. Siis selle peale oleme muidugi mõelnud, et, et, et me seda isegi enda kätte ei taha mitte mingisugusel moel võtta. Vaid alati, kui me läheme kusagile hoonesse, kus on see paindlikkus olemas. Siis me otsime siis välja selle ettevõtte, kes on kohaliku automaatikasüsteemi ehitanud või kohaliku süsteemi ehitanud, mis teda temperatuure hoiab. Ja palume nendel teha vajalikud muudatused ja just sellest, nagu varasemalt sai öeldud, selles nii-öelda temperatuuri koridori turvalistes piirides nii-öelda. Ja siis nemad, ütleme noh, näide, et külmhoone, seal on miinus kakskümmend kaks kraadi tavaliselt temperatuuri set point. Siis me palume seal kohalikul automaatikaettevõttel panna kaks setpointi juurde. Näiteks soojem miinus kaheksateist kraadi ja külmem miinus kakskümmend viis kraadi. Nad teevad selle uuendus, muudatuse ära, upgrade'ivad selle automaatikasüsteemi, meie ise maksame selle kinni, nii et sellel tarbijal isegi on nagu nullkulu. Ja, ja siis meil tekib võimekus anda siis sellesse automaatikasüsteemi sisse ainult seda signaali, et ole hea, tarbi nüüd nii vähe, kui sa saad. Kui kõik tingimused vastavad, ehk siis see setpoint läheb miinus kaheksateistkümne peale, ehk siis see soojema peale. Ja siis, kui kõik tingimused vastavad, siis nende kompressor, külmakompressorite töö väheneb, tarbivad vähem elektrit. Kui neil juba on temperatuuriga seal jama, siis nad üldse ei reageerigi meie siga, signaalile. Ja kui elektrivõrgus on ülejääk, ehk siis taastuvenergiat on jube palju võrgus, siis ülejäägiga tuleb ka midagi teha, muidu läheb sagedus liiga kõrgeks, kellad hakkavad ette käima ja hakkavad igasugused hädad juhtuma. Siis, siis meil on võimalus teha seda, et saadame signaali, et ole hea, tarbi nüüd nii palju, kui sa saad, ehk siis see setpoint läheb külmema peale ja nende kompressorid hakkavad täiega tööle ja jahutavad nii-öelda ette ja me saame selle reguleerimisturult selle ülejääks, ülejäägi või ülejäänud elektrienergia kätte lihtsalt soodsama hinnaga ja nemad saavad siis, külmahannet saab säästu.
Aga te panete ise ka vahele mingi adapteri või see käib puhas mingite skaaditanders, standardite järgi teil seal?
Tead, me peame adapteeruma sellega, mis meil seal ees, mis meid seal ees ootab selles hoones, et need hooned on hästi palju erinevaid, osades on uuemad, automaatikasüsteemid osades vanemad. Me oleme just värskelt ühest külmahoones näiteks, maksime tuhandeid eurosid selleks, et nende külmahoone muutuks juhitavaks ja kuna me lubasime ise kõik kulud katta, siis me võtsime selle riski, neil on lihtsalt vana süsteem. Samas on uuemate süsteemidega see lugu, kus me, ma ei tea, see kulu on hästi minimaalne ja me, aga hästi lihtsalt lülitatakse meid sinna külge. Osades kohtades me peame paigaldama oma, oma kontrollerid, et me suudaksime signaali sisse anda ja mõõdikud ja, ja nii edasi, osades kohtades ei ole vaja midagi teha, süsteemid on hästi erinevad.
Aga see tundub tõesti nagu väga suur investeering, sa paned sinna tuhandeid sisse, mehed käivad kohal, teevad tööd ära ja nii edasi, on ju. Et teistpidi noh, ma just mõtlen, et see, mis see kokkuvõttes pärast enam paindlikkuselt saab tagasi anda, noh, need annad ikkagi kilovatt, mitte megavatt tagasi sinna üldjuhul. No sinna sinu elektrijaama, et ma ei tea, Elering peab jälle hästi maksma selle väikse selle hüppe eest, et, et see üldse ikkagi ära tasuks või, või ühesõnaga see on muidugi matemaatika nagu ei tule välja kuidagi, et see tasuvusaeg on nagu väga pikk, ma ei tea, viis aastat või seitse aastat.
Jaa, nagu ma ütlesin enne ka, et need hinnad niikuinii Põhjamaades ja Eestis ka reguleerimisturul ja, ja nagu ka börsil on hästi madalad, võrreldes näiteks UK või, või, või USA-ga. Aga me olemegi selles süsteemis sees nagu pikaajalise plaaniga ja, ja me arvestame, et me siin sellega ratsarikkaks ei saa. Et me lihtsalt, tegelikult meie Fuseboxi jaoks on Baltikumi turg. On see, kus me oleme ise hands-on ja teeme seda äri. Aga me õpime selleks, et ehitada neid platvorme, mida me müüme mujale riikidesse ja meie nagu revenue tuleb tegelikult mujalt. Et meil on siin Aasias mitmes riigis, kohe lähevad käima pilootprojektid ja Austraalias ja, ja, ja Soomes ja, ja nii edasi.
Aga selleks, et see noh, ütleme, mis iganes riigi Elering on ju, võtaks sind jutule. Sa pead ikka tükk aega sõitma mööda neid külmhooneid ringi, et, et allkirjad nende käest saada või et noh, sul on, ütleme ükshaaval, sa kogud oma neid lepinguid või? See ei ole nii, et sa teed internetis mingi aadressi lahti ja siis kõik tormavad ise kohale, sa pead paigaldama ja.
Tead, me teeme niimoodi, et mujal riikides, kus on, mis on reeglina väga palju suuremad kui Eesti, seal on see, et meil piisab ühest kliendist, et me saame sellise võimsuse kokku, mis on juba rohkem kui Baltikum ja me saame seda pakkuda sellele kohalikule Eleringile seal ja see on nagu tõsiseltvõetav. Et kui me võtame need ettevõtted, nende, nende tööstusportfoolio või nende kinnisvaraportfell on lihtsalt nii suur, et noh, nagu nad oleksid kogu Baltikumi kinnisvara omanikud või noh, väga suured. Et selles mõttes on meie töö nagu väiksem. Ja, ja teine on see, et me otsime ka kohalikke ettevõtteid, kes tegelevad energiaasjadega. No näiteks on müünud miljon Aircon unit'it, eks ole, konditsioneeri. Ja siis, siis neil on juba enda mingi portfell olemas ja me lihtsalt võimaldame neile, et nemad saavad ise ehitada oma virtuaalse elektrijaama oma turul. Ja nemad teevad selle töö ära ja meie anname selle viimase platvormi, kuhu nad siis ühendavad oma paindlikkuse, et nemad ei pea selle kohaliku Eleringiga jantima seal reegleid ja, ja tagatisi ja nii edasi ja nii edasi.
Aga kumb te siis ikkagi olete, et kokkuvõttes soov nagu tarkvarapakkuja või ikkagi siis teenusepakkuja?
Ma olen Baltikumis teenusepakkuja, mujal oleme tarkvarapakkuja. Me peame ise noh, ka arenema samal ajal või käed sees olema.
Ja see keerukus on ikkagi siis seesama selle nii-öelda erinevate elektritarbijate nii-öelda automaatika ühendamine selle paindlikkusega, mida teie vajate selleks, et siis kas siis energiatarbimist suurendada või vähendada.
No tegelikult meie, see on üks asi, see on üks väga oluline asi, et mida odavam on sul tehnoloogia, seda väiksemaid võimsusi sul tasub nagu kaasata. Aga meie jaoks põhiline on see või, ja meie äri on tegelikult on energiakaubandus. Meie peame suutma neid paind, seda paindlikkust jaotada erinevatesse portfellitesse, erinevatesse toodetesse, suutma seda pakkuda hästi automaatselt erinevatele tahtjatele ja maksimeerima seda tulu, mis sellest paindlikkuse eest on võimalik saada.
Aga ma saan aru, et Eleringi jaoks, kuna noh, ma mõtlen, et Gridio on minu meelest turu peal juba vähemalt kolm aastat, nad on üritanud teha, ma tean, et. Et Eleringi jaoks põhimõtteliselt vahet pole, palju neid virtuaalse elektrijaam on nende jaoks, kõik on kokkuvõttes nende ärivaatenurgast huvitav, sellepärast et tema peab lahendama ära selle probleemi, et. Mis siis saab, kui mul on energiat üle või mis siis saab, kui mul on energiat puudu?
Gridio toimetab praegu põhiliselt Soomes ja nende fookus on see, et võrguettevõtja noh, nagu, nagu meil on näiteks Elektrilevi või Imatra, et kui temal on mingisugused alajaamad, mille taga tarbimine muutub ja tuleb tootmist juurde, eks ole, taastuvenergia näol. Siis nemad lahendavad seda ära, et seda alajaama väljavahetamist või seda võimsust jätkuks kauemaks, et nad seal alajaama taga mängivad selle paindlikkusega. Mida meie ka teeme, aga meie põhiline fookus on ikkagi nii-öelda muude riikide Eleringid ja meie enda Elering.
Ma arvan, et see nende pivot, nad ikkagi algselt minu meelest oli täpselt sama asi, millest sina räägid, et tegeleda nende peak'idega.
Nad teevad tähtsid väiksemal skaalal ja lähevad, nagu sa ütlesid ka boileritesse ja lähevad sinna kodutarbija juurde põhimõtteliselt. Kui
hästi see pool on, kui hästi see pool on täna korraldatud, et, et. Ütleme, kuidas sina oma teenust müüd oma kliendile, eks nendele, nendele erinevatele Eleringidele. Kas, kui palju on maailmas riike, kus seda, mida sina teed, on, on sinu kliendil võimalik tegelikult ka suhteliselt lihtsalt osta, et see. Võimsuste jaotamise turg ongi olemas ja see on, ma ei tea, kuidagi standardiseeritud, sa saad sinna sisse ja sinu käest saab seda, ma ei tea, murdosa sekundi kiirusega tellida ja, ja nii edasi.
Selliseid noh, riigid on need vanad, kust et juba ammu on seda kasutuses olnud, seesama süsteem USA, UK, Austraalia. Euroopas ka, Saksamaa ja, ja paljud riigid, Lõuna-Euroopas, mitmetes riikides on see praegu veel nagu justkui keelatud, aga samas tegelikult Euroopa Komisjon tegelikult määrab asju. Nad kõik liiguvad sinnapoole, et see, et see muutub nagu business'iks nendes riikides ka, kus seda täna ei ole. Aasia riikides näiteks on see, et, et me Sri Lankal toimetame, me teame, et seda praegu seal ei ole seda võimekust, me teeme seal lihtsalt nii kaua muid asju. Aga me otsime selle paindlikuse ülesse, sest me teame, et need tarbimise juhtimise süsteem tuleb sinna, sest neil on viimastel aastatel olnud lihtsalt nii palju blackout. Ja me räägime, et sail on electricity board'iga sellel teemal ja nad on valmis tegema meiega piloote seal. Et me tahamegi olla enne kohal, nagu me olime Baltikumis, me tegelikult ju viis aastat või neli või viis aastat enne pidime tegema kõike muud, et, et üldse see turg tekiks. Et me oleme harjunud ootama.
Noh, selles mõttes Lõuna-Ameerikas ka, blackout'id on täiesti igapäevane teema, et täiesti keset koosolekut, see järsku on kõik pime. Et kui palju te üldse täna nii-öelda tarkvaraliselt seda ette oskate ennustada, et noh, et ütleme. Nii-öelda korgid lööb välja ikkagi siis, kui on nagu peak ass, aga, aga kokkuvõttes sa pead ju hakkama nägema ja mõnikord sa hakkad nägema seda trendi, aga noh, sa ei tea, kas teil läheb kokkuvõttes üle selle. Selle kriitilise piiri või mitte, et mis tarkvarad seadlane kasutusel on või see on kõik juba Eleringi maailm ja ta piisavalt oskab oma AI abil ette ennustada, et näed, et ei, nüüd läheb jamaks, et võtame toru ja helistame tarvale, on
ju. Ja, neil on enda süsteemid, seda meie ei jälgi, et me põhimõtteliselt võiksime ju võrgus võrgust jälgida, et mis see sagedus on, et kas see on nagu paigas või on häda sellega. Jah, aga seda teevad nemad.
Aga ma ütlen, et siis kokku see Elering on ka automaatselt teie küljes ja, ja see nagu täisahel tegelikult ju töötab täisautomaatselt, et see minu kujundlik näide siin, et võtame telefoni, helistame, Tarvole oli tegelikult iseenesest vale.
Ei, see oli väga õige, see oli lihtsalt nüüd suhteliselt hiljuti me saime automaatseks kõik. Muidu meil oli punane, telefon oli nuppudega, telefon oli kogu aeg taskas, ööpäev läbi.
Aga see pool, see ilmselt käib üle, üle tavalise internetti, siis nii-öelda sinu ja külmhoone vahel?
Jah, jah, jah. Okei. Et kui me juba selle külmhoone oleme, oleme omale portfelli saanud, siis nemad ei pea enam mitte midagi tegema. Et meie raporteerime neile, me näitame neile, me mõõdame ja teeme kõik selleks, et nad oleksid õnnelikud ja, ja jumala eest ei tahaks oma paindlikkusega kusagile ära minna või ära lõpetada.
See on hea koht, kuhu me teeme teise pausi ja siis läheme edasi. Restart läheb edasi ja me räägime Eesti idufirmaga Fusebox, mis ehitab virtuaalseid elektrijaamu, mis ei tooda elektrienergiat, aga hoopis panevad vähem kulutama.
Juhib paindlikult, ütleme niimoodi, et aga küsimus, te teete täna peamiselt koostööd leedukatega, et kuhu eestlased jäid?
Me oleme Eestis päris pikka aega juba toimetanud ja oleme siin nagu iseseisvad, aga Leedus jah, me lõime käed Ignitisega, sest lihtsalt muul turul on hea, kui sul on. Nad on Baltikumi üks suurimaid ja nad on kindlasti ühed innovatiivsemad ja aktiivsemad ka samamoodi. Nad ju ja nendega meil ei jää ainult nagu Leedu turule, vaid me läheme ka Läti ja poole nendega.
Aga mis see nende panus on siis raha või ressursid, mingit nii-öelda seadmet nii edasi?
Nad on investeerinud meisse, nad on meil nii-öelda väikeosanikud ka sees, et Fusebox'is. Ja nende huvi ju on pakkuda enda tarbijatel või enda klientidele nii olemasoleval turul kui uutel turgudel uusi teenuseid, mitte ainult elektrimüükist, elektrimüük on ju noh, on madala marginaaliga ärireeglina, nagu selle kohta öeldakse. Sul on vaja, et luua uus, uut väärtust, uut äri, nagu see on paljude elektriettevõtete või nende vanade nii-öelda utility-te probleem, et neil on vaja, nad peavad, on sunnitud liikuma oma vanast nii-öelda mustrist ära täiesti uude maailma.
Kui palju see, kui ma annan üks, ütleme külmhoone, et kas mul on mõtet sinuga seda diili teha või, et noh, anna mingi suurusjärk, palju ma säästan või saan selle eest, et ma sulle üle anna need asjad?
Tean, ma nagu, raha on, rahanumber on nagu, inimesed suhtuvad rahanumbrisse erinevalt, aga meil oli üks jäätisetehas, kellele me arvutasime selle välja, et nad peaksid nende, see tulu, mida meie neile maksame, tähendab nende jaoks sama, et nad peaksid müüma iga aasta. Ma täpset numbrit ei mäleta, aga umbes sada viiskümmend tuhat jäätist rohkem. Noh, seda noh, seda on päris minu arust päris hunnik jäätist.
Iga, iga Eesti laps peaks ostma ühe, ühe jäätise aastas rohkem.
Jah, et, et nagu sa, sa võiksid nagu iga aasta sada viiskümmend tuhat jäätist vabalt rohkem müüa, et rahaliselt tähendab see seda, ühesõnaga nad saavad omale seda lubada nagu väga rõõmsalt. Eriti kui see nende äri ei muuda, nemad selle eest mitte midagi ei maksa, nendele tehakse kõik ette-taha ära, siis nad on sellega väga häpid.
No selles mõttes ma nüüd ruttu lasin peast läbi, see, me räägime ikkagi kümnetest tuhandetest eurodest, aga me veel ei räägi sadadest tuhandetest eurodest.
Sõltub, kui suur sa oled, et, et kui me. Kui see, kui sul on, kui sul nagu väike, normaalne niisugune külma hoone, siis me räägime kümnetest tuhandetest aastas. Aastas? Jah. Jah, ja aga noh, kui sul on neid külmhooneid siin palju või kui sul on kaubanduskett ja sul on poode palju igal pool, siis see tähendab noh, lõppkokkuvõttes ikka päris, päris arvestatavat sissetulekut. Arvestad seda, et kui sa võtad nagu, millega jälle võrdlusesse panna, eks ole, muidugi nende käivetega võrreldes on täiesti köömes. Aga kui sa võtad seda, et nad maksavad iga liitri piima eest nagu põhimõtteliselt peale, eks ole, et need on noh, mingid kommid, mille pärast inimesed poodi tulevad, siis me katame piima, piimale ja pealemaksmise kulu nagu igal juhul ära ja, ja kuidas seda nagu võrrelda. Igal juhul on see nende jaoks majanduslikult äärmiselt kasulik.
Kas sinu see müügiprotsess on selline, et sa sõidad oma elektriautoga külmune ette, jalutad direktori kabinetti, ütled, et tere, mina olen Tarvo ja ma tahaks sulle anda kolmkümmend tuhat euri aastas, ilma et sa ise mitte midagi peaks tegema, mis sa arvad sellest? Müük käib niimoodi või?
Jah, just tulin selliselt kohtumiselt, tehtud.
Ja ühesõnaga need, kes praegu saadet kuulavad, nemad kõik, kes tunnetavad, et oota, sa tahad seda ka selle järgi arvutada, et kui palju neil on üldse elektrienergia tarbimine aastas, et kuskilt mingist piirist läheb üle ja hakkab ta olema huvitav sinu jaoks.
Ja seal, jah, me ise vaatame, kui me ise investeerime ka, et, et siis, mis meil muidugi vaatame seda tarbimise suurust, aga me oleme praegu võtnud ette näiteks hästi palju kontorihooneid, kus on see paindlikkus, on hästi väike tegelikult, aga, aga samas neid hooneid on palju. Ja, ja siis me ka harjutamise mõttes ja enda tehnoloogia arendamise mõttes me teeme neid kontorihooneid ka, muudame selle paindlikkuse nagu kasutatavaks ja, ja hakkame sellega minema. Et põhimõtteliselt need, kes kuulavad saadet ja kes tarbivad elektrienergiat ja nad tunnevad, et neil on selliseid tarbijaid seal, kas jahutus, jahutus, kütmine, pumpamine. Midagi sellist, mille sa saad nagu lühiajaliselt kas välja lükata või lühiajaliselt vähendada või, või tõsta seda tarbimist. Siis need on kõik teretulnud ühendust võtma ja, ja saame kõik järeldi üle vaadata ja me kaasata süsteemi.
Aga see on ikka kuskilt mingi teatava selle nii-öelda tarbimismahu pealt. Mul on kodus bassein näiteks või, või, või, või, või boiler, on ju, et noh, et, et ma ikkagi ei kvalifitseeru, on ju, et see on nagu ikkagi liiga vähe.
Meil on niimoodi, et, et me saame alati sinu ka kvalifitseerida sinna sellesse virtuaalsesse elektrijaama või kaasa võtta. Aga lihtsalt siis me müüme sulle selle tehnoloogia, mis vaja on, või sa ise maksad selle kinni, et, et, et sa muutuksid paindlikuks ja juhitavaks. Sest võib-olla meil ei tasu sinna investeerida. Aga võib-olla sina nagu hullult tahad vähendada CO2 emiteerimist ja, ja professionaalsest kretinismist ja võib-olla sul on päiksepaneelid, võib-olla sul on mingisugune aku, mis sul ka niikuinii ära ei tasu, aga sa oled selle ostnud, eks ole. Ja, ja sulle, sulle meeldivad need asjad oma panuse anda. Siis me ühesõnaga võtame ka neid hooneid sisse, kus me ise arvame, et meie jaoks rahaliselt ei ole huvitav, aga siis nad viivad iseennast sellesse valmisolekusse ja liituvad. Ikkagi
seda, et noh, et, et a la, et kui su päevane tarbimine on seal, ma ei tea, kakskümmend kilovatt-tundi või, või, või kaheksakümmend kilovatt-tundi, et.
Ütleme, kui sul on bassein või kui sul on boilerid, elektriboilerid või kui sul on maakütepump, siis oled juba nagu tegija.
No selge, siis me pärast helistame ja nii edasi. Jah, aga räägi Tarvo, kuhu see maailm üldse minemas on, et, et. Millisena sina näed üldse kogu seda energiaturu toimimist kahekümne aasta pärast, kolmekümne aasta pärast? Kas meil mini tuumaelektrijaamad tulevad, ei tule, ehk siis seesama nii-öelda. Kuidas ma ütlen siis, kus sa vaatad maailma arenguid, kuhu see maailm läheb üldse?
Ma loodan, et me lõpuks jõuame kusagile sinna, kus me saame teha veest ja õhust ja armastusest elektrit, et me ei pea muidugi midagi põletama või ringi käima kogu aeg. Ma loodan, et see kuidagi töötab niimoodi nagu, mida varem, seda parem. Aga, aga lühemas perspektiivis ma arvan, et, et, et me liigume ikkagi nagu automatiseerimise suunas ja, ja ma arvan, et mis meid nagu drive'i või mis, mis meid ärgitas seda asja tegema, olles ise varasemalt töötanud suuremates elektriettevõtetes või Baltikumi suurimates. Siis me, meie huvi on see, et me tahame selle turu nagu lüüa kildudeks selles mõttes, et, et ka väiksed tarbijad, kes siiamaani on olnud nagu lihtsalt ainult passiivsed tarbijad ja pidanud neelama alla seda hinda, mis neile ette söödetakse. Siis me tahame, et nad saaksid osaleda selles, sellel elektriturul, et nemad, et nende teadlikkus kasvaks, et nad saaksid nagu raha tagasi, et võtta põhimõtteliselt nagu niisugune Taaveti, Kolljati võitlus või natukene nagu Robin hood või, või midagi, midagi sellist, see on see. Et nagu tegelikult on muutunud ju elektri tootmine suurtest, ma ei tea, generaatoritest, mis Narvas olid, on ju, siin vaata naabrikatusele, eks ole, et on liikunud sinnapoole. Ja ka see tarbimise juhtimine või see tasakaalustamine, see on olnud nagu eriti varjus veel või sellest ei teata üldse mitte midagi. Ja seal on tegelikult võimalik ka tarbijal kaasa lüüa, et me tahame selle viia hästi nii-öelda juure või idutasandile selle, selle võimekuse, et kui sul on. Oma Tais, kui sul on seven eleveni frantsiis ja sul on seal nagu väljas on kolmkümmend viis kraadi, sa hoiad sees kümme kraadi, need kõik külmetavad, siis sul on seal seda paindlikkust, mida turule panna ka. Et, et, et viies sellele tasemele, et need vennad saaksid ka osaleda ja teenida sealt tulu ja oma temperatuuri ühtlasi ära, ära, ära ühtlustada.
No minu loogika ütleb, et kui. Kui sa oled selline noh, suur, mis iganes, on ju, elektrimaailma tegija, noh, seesama Elering näiteks, et, et siis pikemas perspektiivis see, see, mida sina pakud, on ju tegelikult teenus, mida ma tahan endale või et miks ma tahan seda, ma tõenäoliselt pean seda ostma ka siis, kui me toodame elektrit millestki muust, on ju. Et see teatav selline inerts jääb võrku tõenäoliselt ikka, mis tähendab, ma pean aastakümneid sinu käest teenust ostma, mis omakorda tähendab, et ma tegelikult ju tahaks mitte maksta sulle selle eest, on ju, ja et sul on mingid tarbijad. Ma tahaks ise tarbijad ära ühendada ja siis oma võrku lihtsalt ise tasakaalustada või, või, või on see minu selline elektrist mitte tead ja amatöörlik seisukoht?
Kõlab nagu, kõlab nagu sa oleksid nagu businessman või ärimees või midagi sellist, sest see on juba loomulik. Aga õnneks meil on poliitikud ka, nii et poliitiliselt on see keeratud ära. Et Elering ise ei tohi osaleda sellise teenuse pakkumisest, ta peab oskama seda turult.
Aga miks, mis see sisuline põhjus on?
Põhjus on selles, et tekiks turg ja et oleks turuhind, mitte ei oleks monopol ja, ja mingisugune moonutatud hind potentsiaalselt.
Nii et, aga ühtlasi sinu exit'i võimalused on selle võrra ahtamad.
Selle võrra ahtamad küll, jah.
No selles mõttes siin loogiline exit on ikkagi see, et kui sa oled põhi nagu siis, kui sinu tarkvara muutub koortarkvaraks ja selle külge juba on ühendatud tuhanded ja tuhanded seadmed. Siis igasuguse sellise baasasja väljavahetamine, see on põhimõtteliselt nagu noh, vanasti oli, ma ei tea, näiteks. Oracle andmebaasi väljavahetamine või, või ma ei tea, ZAPi raamatutamise süsteemi väljavahetamine, mis noh, jah, teoreetiliselt on võimalik, aga ta on ilge jama ja noh, selles mõttes, et keegi ei viitsi seda teha. Mistõttu kokkuvõttes keegi ostabki tulevikus turgu, ehk siis ta ostabki Tarvo vara tarkvara selle koha pealt, et. Et ta saab selles mõttes selle potentsiaaliga kliendid kätte ja noh. Ta ostab
kliendibaasi põhimõtteliselt.
Mitte ainult kliendibaasi, aga selle võimekuse kontrollida seda, neid, nii-öelda neid, neid tuhandeid seadmeid ja olla noh, võimalikult tulevikus see, et äkki panen oma tarkvara sinna vahele, eks on ju, et. Et ta ostab seda ja noh, tõenäoliselt siis umbes noh, ma ei tea, viis-kuus korda häbita või sellist, noh, et.
Jah, ja elu on näidanud, et kõik sellised tarbimise ja juhtimise agregaatorid on noh, mis kõik, aga kõik suuremad või, või ostetud turult ära. Nad on ostetud ära vanade utility'te poolt, kõikide Prantsuse, Itaalia, need on ostnud ära agregaatori, agregeerimisfirmasid börsidelt ja nad on kõik, on noh, läinud nagu utility'tele.
Aga leedukatega ikkagi kokkuvõttes oli lihtsam kui eestlastega, et sa käisid kindlasti koputasid ikka Eesti investorite uste peale ja tundus liiga keeruline või nad olid liiga žanrini lummuses või, või, või ikkagi, miks need leedukad sulle nii-öelda nii armsaks said lõpuks?
Tead, leedukatega oli see, et ma olin varem kuulnud erinevaid lugusid leedukatest ja, ja olin nendega ka natuke kokku puutunud ja see varasem kogemus ei olnud üldse meeldiv. Ja, ja kui siis ma sain kõne Ignitiselt ja läksin sinna koha peale nendega rääkima, mul puutusid igasugused ootused. Ja aga see, mis ma sealt sain või leidsin eest, see oli nagu äärmiselt üllatav ja äärmiselt positiivne. Et nad on nagu hästi innovatiivsed, nad on aktiivsed, nad nagu teevad asju ära, nad sellepärast nad mulle nagu meeldivad väga. Ja ma käisin ka rääkimas siin Eesti kõige suurema energiaettevõttega. Sealne suhtumine oli pisut teistsugune, et seal meil asjaks ei, ei läinud.
Milline see Fusebox'ide, nii-öelda Fusebox'ide situatsioon maailmas praegu on, et noh, sina toimetad, on ju, siin. Taavi on korduvalt tähelepanu juhtinud, et kas Ander Liive toimetab või toimetas sarnasele asjale, on ju, aga, aga kindlasti sa ei saa olla ainuke inimene maailmas, kes on ära jaganud, et oot-oot, et nii saab ka teha. Et kas kuskil on hästi selline elav pisikene Fusebox'ide lasteaed kasvamas?
See on, selles mõttes on nagu lihtne, et neid inimesi, kes energeetikaga tegelevad, on vähe. Mina energeetikat õppinud ei ole, ma lihtsalt võib-olla loll või, või hulljulge, et ma läksin sellesse sisse ja nüüd ma selles olen. Ja nüüd ma siis, kuna ma ei tea, kuidas tegelikult süsteemid käivad, siis ma tulengi mingisuguste imelikud ideedega välja, mida pole võib-olla varem tehtud, mis on nagu minu jaoks võib-olla pluss, võib-olla miinus. Ja, ja neid agregeerimise ettevõtteid, need on ju maailmas nagu küll ja, ja veel. Kuigi neid noh, ei ole sama palju kui, ma ei tea, brändirõivast ja Outlet, eks ole, igal pool. Aga jah, neid on ja neid ilmselt tuleb juurde või, või tegelikult sulle hakkab ilmselt agregeerimist pakkuma varsti ka, ma ei tea, Telia, kes müüb sulle. Nutirösteri ja, ja, ja teekannu ja mingid vidinad veel ja siis ta tegelikult suudab su kilovatikest nihutada natukene siia-sinna poole. Et tegelikult me jõuame, ma arvan, nagu hästi kranulaarseks lõppkokkuvõttes välja.
Mõtle kui lahe, kui sinu röstsai ei tule mitte tavapärase kahe poole minutiga õigesse pruunisusesse, vaid tule kolme ja poole minutiga, sellepärast, et hetkel oli kavalam lükata sind natukene väiksema võimsuse peale.
Jah, aga sa saad sinna peale tõmmata selle võrra paksema võikihi, sest sa oled ju väikse kopika saanud.
Siis, siis saab selle tellija, mina ikka ei usu seda, et see, et see imeline maailm, kus ma ise ei tee mitte midagi. Lihtsalt käitan oma külmhoonet või röösterit on ju ja raha muudkui tuleb, et see, see kõlab väga kahtlaselt, ma arvan, et. Eriti kui ma ei saa aru, et mille eest ta tuleb, mul ei ole otsust, et nüüd tuleb, nüüd ei tule, see otsus on kellegi teise käes ja noh, siis küllap see keegi teine võtab pärast mu käest ka selle raha ära.
Ma ütlen selle ausalt, minul on katuse peal patareid ja tuleb. Küsimus on nüüd see, et kas tuleb nii palju, kui ma kunagi investeerisin, see on juba omaette teema, aga see, et kõik jääb automaatselt, kenasti rahad aeguvad kontole. Süsteemid flipivad päikse pealt tava võrgu peale tagasi, kõik see väga kenasti toimib, et selles mõttes on. Ja aga
see ei jää ka selliseks, ma võin, ma võin kihla vedada, et varsti on see turg selline, et tule mingi vend on ju selline Tarvo moodi tüüp ütleb, et kuule, ma panen sulle paneelid, et noh, on ju, ega see väga ei sega sind, et saad uue. See juba
on, Eesti kaas pakub seda näiteks.
Noh, ja, ja lähevad minema ja sa ei näe seda raha, on ju, aga oled saanud jälle selle eest katuse näiteks võib-olla. Pole paha
ju. Aga sa ise ei pidanud mitte midagi tegema, noh, palju sa selliseid katuseid endale lubada saad, kus natuke tiksub kogu aeg, noh, nii palju kui kulub,
on ju. Kõlab nagu kommunism, aga okei, me oleme, meie saateaeg on läbi, meie saateaeg on läbi, väga põnev oli, aitäh Tarvo ja aitäh kõigile kuulajatele ning Restart on eetris nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]