Ladina-Ameerika on meist mõneski mõttes arenenum

Tere päevast kõigile Restarti kuulajatele. Taavi Kotka, Henrik Roonemann on, on stuudios koht sisse võtnud ja tänane tunnike kulub meil füüsiliselt Eestis, aga mõtteliselt tegelikult hoopis kusagil mujal. Me räägime Ladina-Ameerikast ja sellest, kas seal saab teha meie saate temaatilist äri, idufirma äritehnoloogiaäri, mis seal toimub. Aafrikast me oleme siin juba mitu saadet rääkinud ja, ja paari, ma ei tea, ühes-kahes saates me oleme seda Ladina-Ameerika teemat puudutanud. Ühes. Kes viib kokku laenuandjaid ja taksojuhte või midagi sellist ja peamiselt Mehhikos. Aga täna on meil külas Kristi Rosenberg, kes on peamised Ladina-Ameerika kogemused saanud Tšiilis, aga teab ka pärisasti, kuidas mujal riikides seda äri aetakse ja mis seal väga põnevas maailmakandis üldse toimub. Tere, Kristi.

Tere, tere ja aitäh kutsumast. Ise kutsusin enne.

Väga tore, meile meeldivad sellised külalised, kes tulevad ise ja ütlevad, et mul on jube põnev lugu. Aga sa oled Eestis praegu, ma saan aru, et seal ei, ei ole, miks sa, miks ei ole, kas seal on halvem ilm või?

Seda ka jah, ilm on halvem, viimased päevad olen veel Eestis, et siin juba hakkab ka külmaks minema ju. Ja tõsi. Tuleb, tuleb jalga lasta.

Kevad.

Ja täpselt nii, vaata jälle kevad, aga nii ta on, et nii mul elu käib päikese järgi. Talv, talved siis kõik, kõik suved veed on nii-öelda siis Eesti suved suve Eestis ja Ladina-Ameerika suved siis Ladinas.

Taavi, kas sa oled siilis käinud ise, mina olen kunagi. Meil

oli isegi kokkusaamine seal kogu kõige suurem, kõige rohkem eestlasi oli tol hetkel, siilis, hetkel on vist alles jäänud ainult paar-kolm.

Mina olen käinud kolm korda siilis.

Mulle väga avaldas muljet see, see siiliriik eelkõige geograafiliselt, et ta on ju kohutavalt pikk. Aga mulle meeldis, et oli väga kitsas, et noh, põhimõtteliselt tund aega sealt pealinnast ühele poole oli ookean ja pealinnast teisele poole sai suusatada. Ja kõik tundus kuidagi selline väike ja hallatav mõnes mõttes seal Tšiilis. Kas, kas see, Kristi, see, et sa Tšiilis oled, tähendab, et Tšiili on siis nagu Ladina-Ameerika tehnoloogia äri kuidagi kuum keskpunkt või, või on see pigem nagu, et sa ei ole sellel põhjusel just Tšiilis, et seal tohutu tehnoloogia äri käiks?

Olen ikka sellel põhjusel, et juhtus kunagi ammu see kaks tuhat kaksteist aasta. Kui ma üldse sattusin sellesse nii-öelda IT maailma tänu spordi ideele, osalesime Start-Up Wiseguys'i Kirendis. Seal oli üks tšiilikas, kes arvas, et aga miks me siis ei võiks ka sporti ideega minna start-up chile'i kiirendisse. Ja nii me siis kandideerisime ja kuidagimoodi meid sinna valiti, olime neljas Eesti tiim, kes sinna start-up chile'isse jõudis. Üks esimesi oli Pipedrive'i tiim, seal käis veel peale meid mõned tiimid. Kokku ma ei teagi selleks, et kas praegu vist on juba äkki kaheksa tiimi käinud. Ja, ja see oli kaks tuhat kolmteist, siis kui me sinna lendasime, SportID tiimiga ja, ja nii ma sinna jäin ja nüüd ma siis tegelen hoopis, hoopis teise valdkonna logistikaga.

See start-up Chile oli muide omal ajal väga kõva sõna, et kui muidu maailm rääkis Silicon Valleyst ja noh, räägib siiamaani Silicon Valleyst, siis selliseid muid tõmbekeskusi väga palju ei olnud ja. Ja Lõuna-Ameerikas oli ainult üks ja selleks oligi see start-up Chile.

See oli üks valitsus, esimesi üle maailma vist selliseid valitsuse poolt initsiatiivil tehtud. Kiirendeid, kus nad siis annavad, endiselt see toimib muidugi, annavad mingi summa, paarkümmend, kolmkümmend tuhat dollarit, ma ei tea, kas see on muutunud juba. Nad osalusest vastu ei võta, nad tahavad lihtsalt nii-öelda talenti tuua maailmas tšiilisse ja, ja. Ecosüsteemi nii-öelda sellega elavdada ja, ja tšiilikaid rohkem tehnoloogia poole. Meelitada ja see on ka päris hästi õnnestunud neil, nad alati ütlesid, et kui vähemalt kakskümmend protsenti. Nendest inimestest, kes sinna tulevad, jäävad siis tšiilisse, et siis on juba nagu ja see programm edukas olnud. Ja mina siis olen üks nendest nii-öelda, ma ei tea, kas siis ohvritest või mitte ohvritest, kes siis jäi sinna tšiilisse.

Aga mis sa praegu teed, mis see praegune äri on, millega te tegelete?

Ja ma praegu olen partner ja, ja juhatan ühte osa siis Chipifyst. Mis on Tsiili, Tsiili-poolsete ettevõtted, Chipify, Chipify on last mile pakiveoteenus, põhineb siis nii-öelda crowdsourced mudelil. Oleme, väga raske on eesti keelde jälle tõlkida neid sõnu assetless ettevõtte, et ei oma ühtegi autot ega töötajat nii-öelda draiverite nimel. Ja viime pakke välja laiali linnas esjaselt, nii Tšiilis ja ka Brasiilias juba kahesajas linnas.

Kas see on midagi nagu, et te olete umbes nagu, ma ei tea, Bolt, aga lihtsalt inimeste asemel. No

ja me üritame ennast ikkagi seletada natukene fääntsimate sõnadega, et ei taha öelda, et me oleme teine Uber või Bolt ja viime pakke laiali, aga, aga okei, kui Eesti lihtsalt ära seletada, siis jah, et. Ma arvan, kui mu founder'id praegu kuuleksid seda, et ma niimoodi pitsisin siis.

Pakkide Tinder on tegemata, see oleks ka tore tegelikult, tore teenus, aga okei. Nii, aga kuidas teil läheb?

Meil läheb päris hästi, kõik muidugi võib kommenteerida juurde, et oh pandeemia on ju, kindlasti on aidanud kõvasti kaasa, aga pandeemia või mitte pandeemia, et meil on ikkagi. Ettevõtte kasv olnud aastalt aastale, eelmine aasta, kahe tuhande üheksateistkümnest kahe tuhande kahekümnendast, see oli nelisada protsenti. Ja hetkel liigume sinna kahesaja viiekümne protsendi kasvuga, tahaks lõpetada siis selle aastat, mis see siis tähendab umbes viieteist miljoni dollariga, close'ida see aasta müügi, müüginumbrid.

Ja mitmes riigis ja kui palju siis nii-öelda neid sõitjaid on? Või vedajaid?

Vedajaid, me oleme hetkel põhiliselt tegutseme siis Brasiilias ja Tšiilis. Brasiilia pool on kuskil kuuskümmend protsenti meie käibest ja nelikümmend protsenti kuulub siis Tšiili alla, mida siis juhatan mina. Mul on hetkel juba kahekümne liikmeline tiim seal Tšiilis koha peal ja ka ja väljaspool Tšiilit ja Brasiilias on siis nii-öelda teine viiskümmend inimest ja arendustiim on Ecuadoris.

Ja omanikud on ka Ecuadoris.

Jah, kaks founder'it on Ecuadorist ja kuna ma olen üks esimesi töötajad, siis ma olen nii-öelda option pool'iga seal ettevõttes ka partner. Oota, palju juhte oli, jah. Juhte on noh, nii nagu oleneb siis hooajast ja oleneb vajadusest, et, et ei ole ju nad kõik seal niimoodi kirjas kokku seda äppi, meie äppi on alla laaditud üle saja viiekümne tuhande Ladina-Ameerikas. Sellest aktiivseid kasutad, aktiveeritud kasutad, kellel on kõik dokumendid korras ja nii, nii edasi on. Kuskil seal kahekümne, kolmekümne tuhande ligi ja sellest siis, kes siis igapäevaselt nii-öelda tööd teevad. On kuskil viie tuhande ligi, et ju kõik ei tee iga päev ja, ja aga kellele me nii-öelda siis maksed välja käime, Tšiili ja Brasiilia vahel.

Nii et kuulaja arusaaks, siis põhimõte, äripõhimõte on väga lihtne, et kellelgi on vaja pakki viia koju kätte. Põhimõtteliselt siis kas kesklaost või poest või kus, kust iganes, on ju. Paneb selle töö, nii-öelda tellib selle töö ära või tellib selle juhi endale. Ja siis see juht tuleb motikaga mingi oma käruga, vahet pole, millisel viisil. Kraavab selle paki kätte ja viib siis sinna sihtkohta ära, et see on business.

Tegelikult

asja taga

on väga palju nii-öelda algorütme ja, ja tehnoloogiat, mis on siis meie enda in-house'is arendatud, iga päev üritame seda parandada. Optimeerida, et kui me alustasime Chipifyga, siis meie margin's olid kuskil kakskümmend protsenti, nüüd me oleme jõudnud neljakümne protsendini. Miks siis, sest me oleme optimeerinud need teekonnad, mis siis, mida need pakivedajad peale võtavad. Et see pakivedu oleks hästi optimeeritud, nad saavad vähem kilomeetreid kulutada ja need pakid ära viia ja need pakid viia ära ka esimesel, esimese nii-öelda katsega. Mis siis ka ju vähendab kulusid ja, ja, ja, ja nii edasi. Et sellega nii-öelda me olemegi tõstnud enda, enda margin'sid neljakümnendini protsendini ja. Et kui lihtsalt oleks ühe paki vedamine teise, ühte, ühest kohast ühte sisse, sisse jah.

Ja aga ütkegi, et see, et see kuula aru saaks, et, et sellel äril on, selles mõttes on hunnik, ei ole lihtne, et. Et lihtsalt kas või see ära seletada, et. Et põhimõtteliselt samamoodi nagu Bolti juhtidel on, et sa põhimõtteliselt tuled ootel, sulle tuleb till-till on ju, nüüd on vaja sinna minna, sealt see pakk peale võtta.

Pakid, üld, üldjuhul pakid, et me teeme ikkagi, et see üks juht võtab kuskil kakskümmend kuni sada pakki peale.

Aa, nii palju või? Jah. Okei, aga nüüd ongi see, et kui ta nüüd laiali ära viib selle, selle lasti, et, et just seesama, et me räägime ikkagi Ladina-Ameerikast. Kus ütleme ausalt noh, see, et mõni pakk läheb vähe kõrvale, ei ole nüüd just eriti suur nagu noh, ütleme. Ei, keegi ei pane, keegi ei paneks imeks, aga ütleme niimoodi, et, et kuidas see tagatud on, et ta siis ei lähe ja jookse nende pakkidega minema ja, ja, ja kokkuvõttes kuidas see tasumudel üldse töötab?

Ja, et see on kusjuures esimene küsimus alati, kui ma kellelegi räägin Chipifyst ja hästi paljud muidugi eestlased küsivad seda esimesena. Aga mis siis saab, tegelikult hästi lihtne loogika, et me viime ju erinevaid tooteid, on ju, ja see pakivedaja. Üldjuhul tal võivad sattuda jah, mingi kümme MacBooki sinna viiekümne paki sisse või hoopis on äkki kõik mingid odavad riided, ma ei tea, kümne, viieteist dollari see väärsus. Või ükskord noh, meil on isegi ka laste poode on ju, pampersid, et, et. Et kus sa tead siis, mida seal, kui sa nüüd varastad selle ära, et see on kah niukene nagu bingoloto, et okei, varastasin ühe korra ära, aga siis sa oled ka meie ju süsteemist väljas. Ja, ja kas see siis on tegelikult kasulik, varastada see üks, ükskord need pakid ära ja süsteemist välja saada või äkki ikkagi on kasulik, et sa viid need pakid ilusti ära ja sul igakuine sissetulek on sulle tagatud.

Kui sul on viiskümmend pakki Apple'i poest, siis ma juba võib-olla hakkaks kalkuleerima vaikselt. Kui kaua ma pean neid pakke vedama, et viiskümmend MacBooki teenida.

No jah, et see tehnoloogia vedamiseks on meil eraldi sellised network'id tehtud, kus siis on eriti nii-öelda. Et jah, et me igaühele nii-öelda sinna, sinna päris seda broadcast'i ei tee, kui on tehnoloogiaga tegelemist, aga. Aga

põhimõtteliselt juhile te ei maksa enne, kui pakk on kohal või siis pakk on tagastatud, kuna ei saanud kätte.

Ja paki pealt maksame jah, et põhimõtteliselt nende huvi on ikkagi see pakk ära viia. Ja õigesti ära viia, sest et kui ka pakk on valesti viidud või kuskil üle ära visatud ja ei ole pakil nii-öelda õiget proof of delivery. Kus siis olemas peab nimi ja ID koodinumber, kes võttis selle paki vastu. Fotod peavad olema olemas, et kui neid asju ei ole, siis ja, ja tuleb kuskilt klient ütleb, lõppklient, et ma ei ole seda pakki saanud, siis. Siis kahjuks see shipper peab ka selle kinni maksma, nende huvi on, et see pakk oleks korrektselt viidud ja nemad saavad ja tasu paki pealt.

Olgu, kuulge, me peame tegema pausi ja ma lihtsalt ütlen siia lõppu, et ma olles just eile veetnud tund viiskümmend kaks minutit ilma asjata mööda rinna sõites, siis ma väga tahaks, et keegi ajaks neid asju ka Tallinnas minu eest, aga. Aga ei tea, teeme pausi ja siis läheme edasi.

Restart jätkub ja meil on külas Kristi Rosenberg, kes ajab siilist paki äri, pakivedamise äri, aga nagu me saate alguses lubasime, siis tasub restarti kuulata, et katsuks saada ikkagi suurema pildi sellest väga suurest maailmakandist ette. Et Kristi, kui sa teeksid meile sellise lühikese. Nagu tehnoloogia või ma ei tea, idufirmanduse alase ekskursiooni sinna Ladina-Ameerikasse, et, et mis seal nagu toimub, millised, ma ei tea, kui arenenud need riigid tehnoloogiliselt on, mobiilid, ma arvan, on igaühel taskus, on ju, aga milline see selline pilt ja tunnetus nagu kohapeal on suuremates ja väiksemates Ladina-Ameerika riikides?

No ja tegelikult see eelarvamus on ikkagi päris, päris mööda, et ei ole, et džungel igal pool on väga arenenud ja, ja võib-olla isegi mõnes kohas rohkem arenenud mõnes sektoris, isegi kui Eesti. Ma ei tea, võin teile lihtsaja näite tuua, et näiteks pangaülekanded käivad kakskümmend neli seitse Gilles, ei pea ootama, kui nädalavahetus läbi saab ja. Oota, meil juba

mõnes pangas Eestis käivad ka.

Nii, et näed, on midagi ka teistmoodi.

Ma tahan ühe asja korra teha, ehk siis jällegi, et see läheb jälle sinna kampa, et selle peale jälle keegi kirjutab kuskile, et kuidas see tiiger ikka üldse ei hüppa siin Eestis ja nii edasi, tuletame kord meelde. Pangas ülekanded sekundi käpsusega iga päev, igal nädalavahetusel ka, kui tuli Euroopa liit, eks. Siis on Euroopa liidu standard, Euroopa liidu standard ei luba teha nii kiireid ülekandeid. Jah, ühesõnaga, me pidime üle võtma Euroopa standardid, mistõttu läks pilt teistsuguseks, onju. Jah. Nii et selles mõttes Eesti tiiger hüppab küll, aga noh, kui talle ikkagi panna nagu kakssada viiskümmend kilo nagu, nagu selga, onju. Siis ei saa hüppata.

Ei no ma ei tea, selles mõttes, et kui ma Eesti pankasid vaatan, siis kui panga nimi hakkab L tähega, siis on viiekümne protsendiline tõenäosus, et nad on suutnud nagu need välkmaksed implementeerida.

Et Ladina-Ameerikas siis jah, näiteks e-poodlus on, oli kindlasti ennem pandeemiat rohkem arenenud kui, kui Eestis. Ja e-poodluse numbrid olid, on, on ju olnud ka suuremad kindlasti inimese aktiivsused, kes ostavad e-poodlust, et nüüd pandeemiaga on see ka jah. Jõudnud nii-öelda see, see komme, et inimesed ostavad e-poest ka Eesti, Eestisse ja, ja ka rohkem kindlasti veel Euroopasse. Aga väga huvitav oli ja, et mitmeid paar-kolm aastat tagasi. Ma küll märkasin, et Tšiilis inimesed ostsid rohkem e-poest ja, ja see oli väga palju tavapärasem kui, kui näiteks siin, et. Et kui mõelda, et kas tõesti siis Eesti peaks või noh, et Ladina-Ameerika, kas see on tõesti, on ta siis nii arenenud? Ja mida veel, et hästi palju on ikkagi samamoodi neid start-up ja, ja, ja, ja praegusel ajal. Ma neid summasid täpselt ei oska öelda, aga ma tean, et raha liigub päris palju nii-öelda ka VC ja investeerimismaailmas. Tuleb igasuguseid start-up peale, eriti finants ja just logistikasektoris. Erinevatest riikidest, et meil endal ka see Tšiilis, et kui me alustasime kaks tuhat viisteist aasta, siis. Võib-olla oli mõni üksik konkurent hetkel ikka tuleb nii nagu stseeni peale vihma, et. Igalt poolt ja igalt poolt riikidest järjest laienevad Mehhiko konkurendid, Columbiast. Ja, ja nii edasi, et päris aktiivne on see.

Ja ka Tšiilis on alati olnud väga aktiivne nii-öelda vana majandus, ehk siis kuna seal on palju kaevandusi, siis see valdkond on hästi rikas ja ütleme niimoodi, et noh, kui me vaatame. Kes toetavad sporti ja, ja, ja kes toetavad teadust ja, ja, ja nii-öelda uusi arenguid, siis, siis Tšiilis ongi selleks just nagu nii-öelda need mäetööstused ja need, need ettevõtted, et. Meil siin Eestis on viimased kümme aastat olnud selline kunstlik konflikt isegi nii-öelda vanatööstuse ja, ja siis start-up'induse vahel, et kuidas seal see on, et noh, et see mäeltööstus on ikkagi nii võimas, et keegi ei kahtle sellest, et. Et nad ka edaspidi moodustavad üheksakümmend protsenti nagu majandusest, on ju, et okei, ma teen praeguse nutreerijana, et see nagu nii suur ei ole tegelikult, eks, aga. Aga ühesõnaga, et noh, nende, nende võimus keegi ei kahtle, versus siin see, et me Eestis ikkagi mõtlema, et oi, et, et näed, et äkki see IT, IT-maailm, et see võibki olla muutud, on pea meie peamiseks nii-öelda majandusharuks.

Ja, aga hästi huvitav on ka, et needsamad vana majandusharu ettevõtted on ka loonud nüüd palju, mitmeid fonde juba ja just, et panna raha start-up'idesse ja, ja panna raha tehnoloogiasse. Et väga palju family office'eid on see just sama nende raha, sama rahadega tehtud viimastel aastatel ja. Ja otsivad aktiivselt, kuhu panna raha ja, ja nii edasi, samamoodi on Brasiilias ju tegelikult.

Kuidas need riigid seal, Kristi, üldse jagunevad, selles mõttes, et, et noh, Borsiili ja Argentiina on ju, me teame, väga suured riigid. Tšiili, no me ei ikka ka suur, aga, aga seal vahel on terve ports nagu väiksemaid. Et kas sa ütleks, et mõned nendest riikidest on kuidagi tehnoloogia, ma ei tea, liidrid või tiigrid rohkem või, või on see pilt kuidagi ühtlasem? Tänu

sellele start-up kindlasti juba see start-up Chile on ju, et, et see oli ju tegelikult kõige esimesi seal Ladina-Ameerikas ja üle maailma. Ja sealt siis võtsid ju initsiatiivi ka Brasiilia, kes tegi siis. Samasuguse seed inkubaatori valitsuse rahadega, kus meie founder'id ka tegelikult läbi käisid. Ja, ja samamoodi on üritanud ka veel teised riigid seda teha, Ecuador on tegelikult, Ecuadoris on kuskil. Tšiilis on seitseteist miljonit inimest, Ecuadoris natukene vähem, natuke väiksem riik. Aga seal on ka väga aktiivne ju samamoodi, et igasuguseid inkubaatoreid tehakse ja, ja just, et nagu valitsus seda toetab, et mis on nagu huvitav, et meil on ju tegelikult. Enamus on ju era, erarahastuse peal.

Alguses oli valitsus.

Noh jah, et, et seda, seda nii-öelda kõik see kõik elu käib, aga ütleme jah, et Tšiili on kõige arenev riik. Siis, siis edasi tulevad noh, Brasiilia on nii suur lihtsalt, et seal on kakssada kakskümmend miljonit inimest, Tšiilis on seitseteist miljonit inimest, et. Brasiili on tohutult suur ja seal on jah, tohutu bürokraatia ja nii edasi, aga, aga on kah pandeemiaga jälle ka. Aidanud kaasa, et not, notariaalsed tehingud on juba mingid asjad liikunud. Veebi ja mis ennem olid ainult, pretensiaalsed pidid minema kohale, et kõik see notary business on seal ikka väga, väga veel vanaaegne. Aga nüüd see pandeemia on jälle millegiga kaasa aidanud, et saab juba mingeid asju teha online'is. Selleni muidugi nad digiallkirjani ja jõuaksid, et nende digiallkiri on siiski veel PDF-ile, et lihtsalt joonistad oma selle allkirja sinna valge paberi peale ja paned pildi. Aga, aga et mingisugused digi sellise sertifikaadid on ka juba tehtud ja, ja näiteks võin öelda, et Tšiilis samamoodi. Maksudeklaratsioon käib automaatselt, et klikid seal kõik on juba valmis pandud ja, ja, ja väga, väga sarnane Eesti, Eesti tuludeklaratsiooni täitmisele.

Uruguay on seal muide tegija, et vähemalt ise presenteerivad.

Ise presenteerivad, aga noh, Tšiili on ikkagi selle koha pealt jah, et number üks, sealt siis tulevad ülejäänud. Noh, Mehhikos käib väga palju, ka Mehhiko on jälle ka nii suur, on ju, et mitte suurem see riik on, seda raskem seda teha, on. Ecuadoris praegu on uus president, kevadel valiti, kas see on ka parempoolne, on ka juba küsitud minu käest erinevaid kontakte, kuidas ikkagi e-valitsust sinna saada. Samamoodi läheb nüüd loodetavasti ka, Tšiilis on just presidendivalimised. Et mul on head tuttavad, kes on ühe põhikandidaadi taga ja juba ka uuriti, et. Kui on midagi, mis, midagi läheb läbi ja see president saab võimule, et siis kuidas saaks ikkagi Eestiga asju ajada, kuigi president meil käis seal eelmine aasta, aga. Need

riigid on suured territooriumilt, eks, et isegi seesama džiili, kus ju rahvast väga ei ole, ikkagi on suured. Kuidas selline elementaarne asi nagu internetiühendus üldse on noh, levinud, et kui sa ringi reisid, kas 4G on ekraanil? Väga, väga hea internet.

Teistes riikides, jah, võib-olla on problemaat ilmselt Brasiilia alati meil kontoris on ka isegi, et juba. Tihtipeale, et ei saa kõnet ära teha, et internetiga on probleeme, aga noh jällegi, et teistes riikides oleneb sellest suurusest, aga. Internet on meil olemas täitsa seal Ladina-Ameerikas.

Enne, mis sa just ise rääkisid, Henrik, onju, pitsas, pikk ja kitsas riik, onju, seal läheb ju. Suur tee läheb lõunast põhja, onju, sinna tee härda mastib püsti ja ongi valmis, onju, polegi vahe rohkem teha midagi.

Muvi, MuviStar toimib, võimutseb, nii-öelda on turuliider seal.

Jah, meie teeme pausi ja siis läheme edasi.

läheb edasi ja me räägime täna Ladina-Ameerika teemadel.

Räägime inimestest, et milline see ärikultuur on ja, ja kuidas üldse on olla, noh, see on jälle seksistlik küsimus, aga. Pikk blond naisterahvas keskmiselt lühema rahvastiku hulgas.

Jaa, ärikultuur on, on teistmoodi, eks ma juba olen sellega päris palju harjunud ka, et siis tulebki vahepeal siis Eestisse tulla ja, ja pead värskendada ja vaadata, et kuidasmoodi siis tegelikult see Euroopa kultuur on olnud, et muidu harjud väga ära seal Ladina-Ameerikas. Et kõik on ikkagi maniana. Ja siis inimesed ei oskavad, Tšiili ärikultuuris on hästi naljakas asi, nad ei oska ei öelda sulle. Ja siis nad ütlevad kõigele ja, ja siis sa pead sellest aru saama, et kui nad su email'idele pikemalt ei vasta üks-kaks korda, et siis see vist oli ikkagi ei. Et see oli nagu üks asi, millega oli raske alguses harjuda. Ja kuna ma töötan logistika valdkonnas, siis ilmselgelt minu koosolekud ja töökonnad ja kohtumised klientidega näevad ikkagi sellised välja, et ma olen enamjaolt ainuke naine. Ja, ja siis vastas on ikkagi meessust inimesed, kes ilmselt kõne alguses, alguses arvavad, et ma olen mingi sekretär seal. Aga siis ma tavaliselt lasen neil pikalt ilusti ära seletada ja, ja, ja lõpus teen oma suu lahti ja siis on kõik, kõik nad vait. Et tegelikult tuli välja, et aa, tema on hoopis ettevõtte juht ja, ja üldjuhul naljakal kombel, aga. Päris mitmeti viimasel ajal, kusjuures selliseid näiteid tuua oma, oma tööga seoses. Siis minu tiimil näiteks ei ole õnnestunud mingit noh, klientidega mingisuguseid väga lihtsaid kokkuleppeid saada. Ma ei usu, et on küll minu tiimi võimekuses, aga, aga tõesti, nad ei aktsepteeri seda. Et kui sinu töönimetus on mingi assistent või operational manager või midagi sellist. Et siis su kliendile nagu lähed vastu ja ütlema, et ei, et ma ei ole tegelikult nõus selle kokkuleppega või et noh, et võiksime midagi teistmoodi teha. Siis nad ei, tegelikult ei kuula ja mina, mina pean siis ikkagi seal kõnes osalema, sest minu. On ju, ametinimetus on firma juht ja siis, kui mina ütlen, et sama asja teeme nüüd niimoodi. Siis nad nagu kuulavad ja siis on nõus sellega kohe, et neid viimasel ajal. Päris mitmeid juhtumeid on selline, et väga niukene huvitav, et see klassiühiskond on ikkagi hästi tugev. Et missuguse, mis sa, kes sa oled ja, ja, ja mis su jah, et on just nagu näiteks tööalaselt, et ametinimetuse poolest, et kedagi, kelle sõnas aktsepteeritakse, keda mitte.

Aga see klassiühiskond on ka väljapool seda ärikeskkonda neil.

Täpselt nii jah, et see, see on hästi tugev, erinevates riik, erinevatelt on see riigiti nagu võib-olla, et Brasiilia on jälle nii suur, et seal ei ole võib-olla. Nii ta ära segmenteeritud, aga Tšiili on küll, et seal ju kuulub umbes noh, kuskil. Kümnele perekonnale kuulub kogu Tšiili riik, et. Ja ülejäänud siis on nii-öelda seal väga väikse väikeste palkadega ja elavad ikkagi vaesuses. Aga et need ülejäänud, need kümme, kes siis domineerivad, nemad elavad jälle nii, et nende liiklusvahend on helikopter nagu ühest koos teise liikumiseks.

Okei, aga mõtlengi, et seda, mida me nagu noh, näeme, ma ei tea, Hollywoodi filmidest ja ikkagi pahalased ja nii edasi, on ju. Mul on endal üks markantne kogemus Tšiilis, kus Euroopa Liidu palvel kunagi, kunagi, kui ma Ansipit aitasin tema töös, siis paluti meil korraks tšiilinnata, et rääkida neile, kuidas üles ehitada üldse oma. Riigipilve ja, ja ütleme sellist nagu noh, IT-maailma riikliku IT-maailma. Ja see oli niisugune paaripäevane trip, mis oli põhimõtteliselt nagu konverents, kus oli vaja esineda ja siis oli vaja käia. Erinevate niukeste väikeste meeskondadega kohtumas ja käisid ära ja no põhimõtteliselt kaks päeva koha peal tagasi lennukisse ja tagasi Euroopasse. Ja kuna ma olin siis nii-öelda sisse lennanud kaks päeva koha peal ja hakkasin ära lendama, siis ja ma olen Eestist. Siis loomulikult lennujaamas paluti eraldi turvakontrolli tulla, et noh, et, et kui ikkagi eestlane lennab paariks päevaks nagu Lõuna-Ameerikasse, on ju. Mis ta, mida selle ikka tegema läks, on ju, et ju ta siis toob jälle sealt mingit väikest valget pulbrit kaasa või midagi on kuhugi toppinud endale, on ju. Ja, ja selles mõttes on päris nagu piinlik, et. Noh, et ongi, kaks politseinik on vastas ja, ja noh, küsimused, mis te siin teete ja nii edasi. No minu õnneks seda kõrvale tõmbamist märkas Euroopa Liidu teine kõrge ametnik, kes siis. Kes oli muide Hispaaniast pärit ja kes naisterahvas, kes lihtsalt läks ja toorelt sõimas läbi kogu selle seltskonna, seal on ju, ma Hispaania küll väga palju ei osanud, aga noh, ütleme nii, et. See oli niisugune tõlkematute sõnade mäng, et nagu pärit see hea nägi välja. Et, et seda asja nagu. Kus ma seda ütlen, et nagu, et, et see nii-öelda teisest kultuurist tulnud inimeste suhtumine noh, nendega mingid eelarvamused, et peale selle, et sa oled naine, seal nagu muid eelarvamusi ei olnud, et. Et kuidagi ei vaadata nagu neid eurooplasi, nagu mingi sellise pilguga, et noh, et iledad, iledad hanastajad ja nii edasi, on ju.

Tegelikult vastupidi, et just eurooplasena on palju kergem olnud, et uksed avanevad palju kergemini, et. Kas see siis on sellepärast, et neil on hästi suur huvi, et okei, et kes on ja mis ta teeb siin. Aga minul on palju lihtsam ükskõik kelle jutule saada, nii siis tööalaselt, mitte tööalaselt. Et mul ei ole nagu kunagi probleeme olnud, et, et keegi ei vasta mulle või keegi ei tahe minuga kokku saada. Et selles mõttes on jälle nagu hästi huvitav, et ma olen ka teiste eestlaste käest, kes seal on elanud, me oleme seda arutanud. Et just ongi, et see nii-öelda valge eurooplane on siis juba kohe seal nii-öelda kõrgklass, et see nagu ma ütlesin, et see klassiühiskond on seal hästi tugev. Et üldjuhul ikkagi, kui sa lähed kuskile üritusele või kokkusaamisele, siis küsitakse, kui tšiilikad omavahel on. Et mis koolis sa käisid ja, ja kus sa elad ja, ja mis su nimi on, on ju, perekonna nimi, et perekonna järgi nagu kohe siis pannakse sind ära paika. See on nagu Eestis,

et. Lõpmatult on nüüd lugusid, eks ole, kus sa lähed mingi välismaalase juurde ja siis ta ütleb, et aa ja, et mul kooliajal, et ka, et ma, mul oli mingi Eesti toakaaslane umbes või. Ja siis tüüpiline eestlase reaktsioon on, aga mis ta nimi oli. Sest noh, tõenäoliselt sa tunned mingit suvalist eestlast, kes nagu viisteist aastat tagasi Ameerikas, kellega ühikutuba jagas, noh, tõenäoliselt Nende jaoks tundub see nii naljakas.

Seal on nagu just sellel mõttel, et aru saada, et okei, et kui heast perekonnast sa oled ja kas mul üldse tasub sinuga edasi rääkida või mitte. Aga kuna mina olen Euroopas, siis minu käest ei ole mõtet küsida, mis koolis ma käisin või, või, või mis mu perekonnanimi on. Kuigi mu perekonnanimi on ka päris palju nihukest poleemikat tekitanud Rosenberg, et siis nad on seda, nad arvavad, et ma olen juut. Ja kuidagi see on ka neile nagu huvitavalt hästi mõjunud, et ega sellest kümnest perekonnast on ju väga, üks või kaks on ainult ju päris tšiilikad, ülejäänud on ju tegelikult kõik sisserännanud, kes omavad seda tšiilit, et seal on neil nii-öelda erinevaid rahvuseid.

No jah, seal on ka muidugi selliseid vendi, kes on kunagi sisserännanud Saksamaalt, eks, et aga see selleks. Räägi veel sellest kultuuri poolest, et okei, Tšiili on turvaline riik ja, ja seal ei pea nagu muretsema, eks, aga. Aga näiteks Brasiilia on küll selline riik olnud, kes, kus mul on alati tekinud mingi kõhedus, et kas nagu julgeks sinna ikka kärja ajama minna või mitte, on ju, et, et. Kogu on sihuke tunne, et noh, mine tea, äkki varastatakse laps ära või saab nuga või mis iganes, on ju, et noh, et, et. Et kas see pilt on ainult nagu paremaks või, või see ettekujutelm eurooplasel sellest kandist on ikkagi jätkuvalt nii-öelda õigustatud.

Mina olen päris palju ise ka Brasiilias ringi käinud, mul ei ole mitte ühtegi juhtumit rääkida, et oleks kuskil nihukest väga ohtu tundnud. Või midagi juhtunud minuga samamoodi Tšiilis, mitte Ecuadoris, Mehhikos, et. Võib-olla see ka, et kuidas sa nagu ise seal käitud ja oled, et ei pane kümmet kuldketi kaela, ei lähe Google, ma ei tea. Fabellasse jooksma ringi, et, et võib-olla need juhtumid on just juhtunud, inimesed, kes otsivadki sellist seiklust. Ja, ja kus piirkonnas sa elad ja, ja, ja kuidas sa jah. Kus sa liigud ringi, aga, aga äri mõttes tegelikult ju kõik see Ladina-Ameerika, Brasiilia ja eriti noh, see on, seal on nii palju potentsiaali, et noh, kujuta ette, et sa teed ükskõik mis asja mingi äppi või mis iganes. Müüd miljonile inimesele maha selle download'i, seal on juba iga käest küsid, dollar on juba miljon olemas, et noh. Sada protsenti Eesti turust. No täpselt, et, et noh, muidu ma ütlesin, Brasiilias on kakssada kakskümmend miljonit, Tšiilis isegi on ju seitseteist miljonit, pealinnas elab seitse miljonit. Kus meil veel on, Mexico Citys oli meil kontor, kakskümmend miljonit inimest elab ainult Mexico Citys, et. Jah, ma lihtsalt

on see, et nad kõik ei ole seal nõus dollarit maksma.

Aga, ega see keskklass on ka päris tõusnud seal, et kuigi see noh, see klassiühiskonna lõhe siiski on, on päris suur, nende palgalõhed, aga ütleme just. Midagi koha pealt ma olen märkinud, miks ka e-poodlus on tõusnud nii hästi, sest keskklass on väga edukalt tõusnud. Ja nad saavad juba lubada, nad teenivad ilmselt see keskklass rohkem kui Eesti keskmine palk, sest palgad on tegelikult Chilis väga head. Kui sa oled natukene juba mingisuguse ameti peal, kui sa oled jah, natuke lihtsama töö peal, siis see vahe on hästi suur. Aga täitsa sellise keskklassi töö peal kuskil, ma ei tea, mingi sales manager, mis iganes, võivad kolm-neli-viis tuhat eurot, ütleme eurodes kokku teenida. Juhid teenivad seal kuskil kümme, kakskümmend tuhat, näiteks.

Olgu, meil on aeg kolmandaks pausiks, üks, kaks, kolm, jah. Ma hakkasin mõttes pause logema, pausiks on aeg ja siis tuleme tagasi.

Restart.

Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa tervitavad viimases plokis endiselt külalist, kelle nimi on Kristi Rosenberg ja me räägime Ladina-Ameerika tehnoloogia ärist ja sellest, kui lihtne see kõik on, sest rahvast on palju, kõik janunevad uute lahenduste ja, ja Euroopast tulnud tarkuste ja kenade inimeste järgi.

Ennem veel, kui me sinu sellest enda start-up'ist räägime, et korra veel küsimus, et noh, nüüd siin kuulas noor start-upper, mõtles, et oh, mul on tegelikult jumal lahe toode ja. Ega siin Põhjamaades ei lähegi väga hästi, et need turud on, ma arvan väikesed. Eesti turg,

Läti turg.

Jaa, paneks, paneks ikka kurat nagu, paneks kohe nagu Lõuna-Ameerikasse, on ju. Et hästi lühidalt, mis on need nagu, ma ei tea, kaks-kolm sammu, mis, milleta ei saa. Kui sa sinna turule tahad minna, eks, et noh, kas sul on vaja kohalikku co-founder'it või ühesõnaga, või sul on palju raha vaja, mis. Ühesõnaga, mis on need kolm asja, mis sul peab olemas olema selleks, et Ladina-Ameerika turule hakata oma start-up'iga pihta?

No jälle oleneb riigist ja jällegi kõige lihtsam on siseneda Tšiilisse, Tšiilis saab ka teha ettevõtte ühe päevaga, vau. Ja võib-olla raskem osa ongi see mingi pangakonto avamine ja nii edasi, aga jah, on. Sa peaksid saama mingisuguse viisa seal, kõige lihtsam muidugi, mine start-up Tšiilisse, sa saad kõik dokumendid kohe kätte, pangakontod ja nii edasi. Ja siis, kui sul need on juba olemas, siis sa võid kõike teha seal ettevõtte vaadata ühe päevaga. Ja nii edasi, võtta inimesi tööle ja, ja. Aga ma

just mõtlen, et nagu keegi, nagu selleks üldse aru saada, mis muidugi toimub, toimib ja nii edasi, et kui tähtis on see, et see oleks nagu kohalik co-founder?

Seal sa pead olema jah, et sa pead saama selle mingisuguse Tšiili residentsuse. Ja et selle ID-kaardi seal kätte ja siis, kui sul see on juba olemas, siis, siis sellega saad, sa võid ise selle ettevõtte. Aga muidugi kultuuri ei ole

vaja tunda, noh, alla sakslane ostab ainult sakslase käest, noh, eestlane võib ennast lolliks hüppelda ühele jalavalt teisele, sakslane eestlase käest ei osta, on ju.

Ei, sellist asja ei ole, nad on ikka päris avatud igasugustele toodetele, lahendustele. Teed piisavalt õiget marketing'i, muidugi see on tore, kui sul on olemas keegi seal kohapeal ja lihtsam laieneda ja, ja. Kontakte otsida ja kui kellelgil on huvi, siis ma võin alati kontaktidega aidata, et meil on päris mitmed erinevad Eesti ettevõtted on ka küsinud, alati olen aidanud. Oleneb sektorist, panen kellegi kontakti, kes võib-olla tegeleb samas sektoris või kes tunneb huvi. Ja, ja kellel on siis juba ka olemas näiteks seesama Chilli nii-öelda ID-kaart, millega seal lihtsam ettevõtete avada seal. Ja, ja selle ettevõte saabki avada kellegi teise, kolmanda nimel ja pärast osakud ümber tõsta siis või noh, et osakud kuuluvad siis peaemaevatele ettevõttele Eestis. Ja ongi sul business ju tegelikult käib juba.

Aga talendi mõttes, selles mõttes, et kui lihtne on parata endale progejaid, müügimeeskonda turundajaid?

Vot ma, ma selle progejate poole pealt, ma arvan, ma jääks ikkagi siia Euroopa poole peale.

Mina teeks, ma arvan nii, et ma paneksin lehte kuulutuse, et, et viin, viin siilisse hea elu peale sooja kliimasse viisteist Eesti progejat, kes tahab ja ma arvan, nad on mul homme ukse taga.

Et see, see viisa saamine on tegelikult ei ole üldse hullu, võtab noh mõned kuuksed aega ja kui sul on seal töö olemas ja töölepingud ja asjad siis, siis käib kiirelt, et jah pigem need progejad me jätaks siia niimoodi eurooplastena, aga, aga müügiinimesed ja, ja sellised, et. On, on, on tööjõudu olemas, me ise tegelikult nüüd pandeemia ajal jälle praktiseerisime nihukest huvitavat asja, et laienesimegi, kuna me nagunii keikontoris tööl ei käinud, siis on kõik remote. Võtsin tööle Argentiinast, viis inimest, Columbiast. Kus ma siis põhimõtteliselt tegelikult peaksin, pean maksma palka poole vähem, kui ma maksan Chile's olevatele inimestele, Chile's on tegelikult palgad päris kõrged. Ja, ja seda talenti on just Argentiinas ja Kolumbias näiteks on väga palju, et väga kogenud ja, ja. Haridud inimesed, aga need, nad ei saa seal, nad saavad suht, ikkagi nad ei saa sealt riigist välja, on ju, eriti pandeemia ajal. Ja, ja neil ei ole seda tööd ja, ja tegelikult nad ei suuda ennast realiseerida, et just sellised huvitavad riigid, kust leiab talent.

Okei, aga kapital, ühesõnaga nagu Eestis praegu uputab, on ju, et on sul ainult hea idee, saad ilul raha peale, eks ju, et. Et kuidas seal see raha tõstmine käib, et sa ütlesid, siin on needsamad suurte endavõtete fondid ja nii edasi, on ju. Te tõstate ka praegu raha.

Tõstame raha, tõstame A-raundi, kuidas seal käib, ma kohe räägin lähemalt meie A-raundist, aga et. See tegelikult asjad käivad natuke kindlasti aeglasemalt nagu ikka Ladina-Ameerikas, et kõik need kokkusaamised ja nii edasi, et see ei käi nii kiiresti ja siis. Nende fondidega noh, ikkagi on seal vaja nihukest väikest tutvust ja, ja, ja, et päris võib-olla, kui tuleb mingi Euroopa ettevõte ja läheb kuhugi Tšiili fondi. Raha saama, siis nad kindlasti eelistavad jah, võib-olla Chilli start-up'i, et pigem ma jälle ütleks, et läheksin, mina soovitaks minna turu mõttes, et kuna on nii palju potentsiaali ja seal on nii palju sektoreid. Mis on veel nagu arendamata, kui ja kuhu saaks igasuguste teenustega sisse minna ja seda ju. Turgu on päris palju, aga et jah, et mitte otsima raha, investeeringute otsimine, ma ei soovitaks väga. Et see võib-olla on keerulisem protsess, et see on lihtsam ikkagi vist Euroopas on nende raha kokku. Aga

seesama sinu A-round on ju, et noh, teil on täna Ecuadoris põhiomanikud, on ju, teete Lõuna-Ameerika business'it. Noh, mulle kõlab küll niimoodi, et vaata, öeldakse, et ära investeeri nagu piirkonda või riiki, mille ülesolul on null teadmist, on ju, et noh, et, et. Et noh, a la noh, eestlased praegu sinu start-up'i investeerimas, noh, peaksid seda tegema või ei peaks, on ju, on see üldse nagu mõistlik?

No väga mõistlik on, me räägime numbritest siis ja, ja ei ole vaja hirmu tunda, et tegelikult. Ikkagi ma arvan, inimesed tunnevad ära, millised on sellised nii-öelda soolapuhuja ja mitteusaldusväärsed inimesed, aga, ja, ja teised ikkagi. Et see on jälle nagu väga niimoodi ühte potti panemine, et kõik ladina-ameeriklased ei usalda ja Ecuador, issand jumal, mis, mis koht see veel on, et sealt kindlasti tulevad sellised. Tšurka-murkan, et kellele, keda ei usalda, aga tegelikult asi ei ole nii, et meie founder'id on väga haritud. Käinud USA-s õppimas ja, ja on eelnevalt ka ettevõtlusega start-upidega tegelenud. Osalenud sama start-up Tšiilis ja see ongi, et. Kindlasti on igasuguseid inimesi seal, aga et ei tasuks nagu karta, et ma arvan, et ta võiks olla rohkem nii-öelda open-minded. Selliste turgude osas ja, ja selliste founder'ite ja start-up'ide osas, sest järjekordselt ikkagi, et need numbrid on ju täiesti teised. Mida me võib-olla räägime Balti või Eesti turul, et hetkel noh, meie, meie kohta ma võin öelda nii palju, et panna konteksti jälle, et. Kaks tuhat viisteist me oleme asutatud, siis kuues aasta meil saab täis ja, ja seitseteist koma viis miljonit on meil lifetime revenue. Ja me oleme reisinud üldse kaks nii-öelda ühe seed round ja teise breach'i kokku üks koma kuus miljonit, et põhimõtteliselt ühe koma kuuest miljoniga oleme siis. Jõudnud seitsmeteist koma, poole miljoni käiveni ja, ja nagu ma juba enne mainisin, siis. Year over year kasv on eelmine aasta nelisada, nüüd kakssada viiskümmend protsenti, mis on ikkagi päris ilus fookistik. Numbrid on niimoodi päris ilusad, et me oleme nagu profitable. Ja, ja reisime raha selleks, et võtta uusi turge.

Jah, Eestis, kas Taavi, see raha, ma ei tea, sina vaatad seda investoriturgu või sul on paremad kontaktid ka mul, et. Mul on kuidagi kõrvalt jäänud nagu mulje, et kergelt nagu raha sügeleb taskus, et inimestele, et noh, et, et Eesti on ikkagi ka selles mõttes ju väike koht, et. Ja, et, et noh,

et, et. Et ega väikeses riigis neid võimalusi, üles leides õige kuldkala, on, on limiteeritud ja, ja väga noh, ütleme nii, et läheb järjest raskemaks, sellepärast et noh, ütleme väga hea potentsiaaliga start-up lihtsalt ei, ei jagu kõigile. Aga, aga, aga teistes riikides just nendest, nendel turgudel, kus alles hakatakse kompama midagi, siis see ongi see eelis, et kui sa tunned ära selle. Et noh, a la noh, ma ei tea, Bolt tüüpi või Uberi tüüpi äri võib nagu õnnestuda, on ju. Et see, ma olen näidanud, nemad on alles alguses omadega, et noh, alles leiavad siin on ju, neilt tuleks aru saada, et kui palju seda konkurentsi seal on, kui palju on seal neid teisi tegijaid, mis on sellesama ettevõtte tõenäosus, et ta. Ellu jääb, et ta kunagi, ma ei tea, sellesama Uberi või Bolti poolt ära ostetak Kõik need väiksed faktorid tuleb nagu arvesse võtta ja, ja, ja kui sul see teadmine on olemas ja riskijuhus ka olemas, on ju, et siis. Turupotentsiaali mõttes kindlasti vargem ja parem investeerimiskoht kui, kui näiteks Põhjamaades, eks, et seesama, et sul see nii-öelda uuele turule liikumise vajadus on väiksem, sest noh, turul endale on väga palju mahtu, eks, et.

Ja aga vaata, teistpidi on huvitav, et me, me oleme ise saateid teinud Aafrikast, eks, meil on mitu idufirmat siin läbi käinud, kes midagi teevad Aafrikas ja, ja noh, ma ei tea, ka Tallinnas on näiteks põhjamaalaste asutatud ettevõtteid, kes tegelikult on Aafrikas väga suurelt sees ja, ja noh, ütlevad, et see on lõpmatu turg, et seal nagu on hästi palju fookust, on ju, me loeme, et iinlastel on Aafrikas see ja too. Ladina-Ameerika kohta ikkagi me loeme ja kuuleme kuidagi palju-palju vähem. Ma ei tea, Kristi, kus sa seal kohapeal oled, kas on rootslased, hiinlased, ameeriklased kõik või ei ole midagi?

Ei ole jah, hispaanlased on hästi, on ju, ütleme Cabify, kes ka just tõesti seal juhasti on tugevalt Tšiilis. Sees ja, aga vot jah, neid nii-öelda Euroopa ettevõtted ei ole jah kuulnud ja samas tõesti, ma olen nõus sinuga, et ega Eesti meedias väga palju ei kajastata ju. Sellega, kuigi meil on ju ka head näited Ladina-Ameerika turust, räägime Pipedrive'ist samamoodi Boltist, nemad Mehhikos. Mehhiksoid kindlasti sees, aga ma nüüd ei tea, kas nad veel mujale riikidesse ka jõudnud on, Transferwise, ma arvan, et nad on väga head numbrid Ladina-Ameerikas. Et tegelikult need näited on olemas, aga vot ei ole just väga palju ja siin on veel teisigi, näiteks Tsiilis. On veel paar Eesti start-up'i, Cleveron. On ju tegelikult minu nihukene isegi konkurent, nemad hoogsalt müüvad minu samale kõige põhikliendile neid oma paki. Automaat ja siis mina üritan ikkagi, et ma tahan need pakid ise koju viia ja nemad üritavad sedasama klienti veenda, et ei, väga hea, et saatke, saadame kliendi sinna kaubanduskeskusesse, sellele pakile järgi, on ju. Et siis mõnes mõttes kaudselt me nagu konkureerime.

Tebo või õpiveeb mul tuli vahepeal meelde, oli, oli Tšiilis, nad said sinnasamasse mingisse.

Ja,

ja midagi nad seal toimetasid, aga minu meelest ma ei usu, et nad seal enam oleks või vähemasti kuulda pole midagi olnud.

Ei, see nendest ei ole, siis ma tean, et kes on veel hästi tegutseb, on Timberter, on Timberter?

Jaa, Timberter, jah.

Jah, nemad ka ju samamoodi, et võimekas turg ja, ja meie enda startup Wisekiesist. Ma ei tea, nad tegid juba, ma ei tea, mitu korda seda pivot'it, et mul see nimi ei ole meeles, aga pakuvad. Procurement software ja nüüd juba vist alguses oli ehitusele, aga nüüd siis seal läksid lennunduse peale, et Latami, nad leidsidki tiilist endale investori mäe otsas. Matkates, nii et, et tegelikult neid näiteid on, aga tõesti ei räägita, et, et jah, niimoodi üleskutse ajakirjanikele, et. Võiks rohkem uurida ja näidata, et tegelikult see turg on ju palju huvitavam ja mis ma veel tahtsin lisada, et. Et see turg on ka keele mõttes, et kui sa nüüd mõtled, et see Ladina-Ameerikas on kokku nelisada nelikümmend miljonit inimest, siis. Pool sellest on hispaania keel, pool on portugali keel, sinu kõiksugused lahendused platvormid, töötajad, sul on ainult kahte keelt vaja, on ju. Et kui mõtleme nüüd, võrdleme Euroopaga.

Aitäh, Kristi, me, ma loodan, et me andsime siis oma väikse panuse Ladina-Ameerika tehnoloogia äri tutvustamisel Eestisse läbi Restardi saate. Ja aitäh sulle, soovime turvalist reisi teisele, teise, teise koju. Suve veetma sinna, meie valmistume talveks ja see tähendab, et me oleme Taaviga siin ikkagi iga nädal eetris. Järgmine nädal, järgmine külaline, kuulmiseni.