Head kuulajad, Restart alustab ja täna on laupäev ning Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on, on oma kohad mikrofonide taga sisse võtnud. Ja täna me räägime Restartis ühest teemast, mis kuidas ma ütlen, me väga tihti ei tule jutuks siin saates, aga, aga mõnikord tuleb ka. Me oleme vist, ma arvan, loetud arvu üks-kaks korda rääkinud sellisest teemast nagu PR ja kommunikatsioon. Ja täna meil on külas inimene, kes on seda väga kõrgel tasemel teinud kahes unicornis ja, ja võiks siis öelda võib-olla kolmes unicornis, hakkame neid kokku lugema ja, ja sellel alal väga pikkade kogemustega. Ning üsna hiljuti teatas ta siis, et tõmbub siis vähemasti hetkeks aktiivsest tegevusest kõrvale ja hakkab otsima uusi väljakutseid. Et meil on külas Marek Unt, tere, Marek. Tere, tere. Sa, ma ei tea, loeme need Unicorn siis kokku, et sa oled seda valdkonda juhtinud Transferwise'is ja Boltis. Ja midagi sa tegid Skype'is ka.
Jaa, mu tööelu on tegelikult, võiks öelda kahes etapis, et esimene ots on tegelikult seotud hoopis IT ja teenuste juhtimise ja, ja sellise natukene nohiklikuma poolega võib-olla siis ja, ja siis see. Glamuurne kommunikatsioonitöö on, on minu teine osa karjäärist olnud ja seal tõesti jah, Transferwise'is ja, ja Boltis olen ma seda tööd teinud, aga varem. Skype'is ja Playtech'is, mis on mõlemad omal ajal olnud nendeks lipulaevadeks, keda, keda esile tuuakse.
Kui ma paar kuud tagasi andsin avalikult teada, et jah, mul on tõesti nüüd mõtteaeg maha võtta ja pärast seda pikka sprindi tempos joostud maratoni natukene hingata, siis. Jah, oli päris palju just neid tehnoloogiaettevõtteid ja start-up'e, kes tulid, küsisid ja uurisid ja olid väga huvitatud sellest, et. Et see kogemus, mis mul tõesti on nii Transferwise'ist kui Boltist kui, kui varasemalt. Et kuidas seda oleks võimalik nende heaks rakendada ja, ja, ja soovisid nõu, nii et ma arvan, et see, seda osatakse hinnata küll, aga, aga. Jah, kindlasti on see ettevõtte küpsusastme ja, ja arengufaasi ja, ja, ja juhtkonnaga kõigega seotud, jah.
No tõesti, mul on olnud nagu see õnn olla nendes ettevõtetes, kes ma arvan, seda optsioonide töötajatele motivatsiooni jagamise kultuuri üleüldse on eest vedanud ja arendanud, et Playtech juba tõesti toona. Kahe tuhandete alguses tegi seda ja ei diskrimineerinud selles mõttes ühe, ühtki töötajat, et see kogushulk võis olla ju küll erinev, kui palju. Kui palju ühele või teisele optsioone anti, aga, aga kõik, kõik said tõepoolest ja, ja nii, nii ka Skype'i puhul, nii ka Transferwise'i puhul, nii ka Bolti puhul ja ma arvan, et see on täna nagu pigem erand. Kui, kui mõni ettevõtte just alustav start-up ei, ei motiveeri oma töötajaid optsioonidega.
Selles mõttes ma vastan ise sulle, Henrik, et kui sa oled väike tarkvarabutiik ja teenindad paari-kolme klienti. Ja sul on nii-öelda käibeliin või ütleme, selline pikk leping on ees olemas, sul ei olegi plaanis kasvada. Jumala eest, noh, mida vähem sa seal meedias figureerid, kui sa otseselt nüüd a la tööjõudu ei taha juurde palgata ja. Olla nagu tööjõuna, atraktiivne, siis noh, põhimõtteliselt nagu ei ole üldse vaja tegeleda millegagi. Samas, kui sa oled start-up ikkagi ja start-up'i puhul me ikkagi räägime eelkõige nendest ettevõtetest, kes teevad midagi totaalset uut. Aga uus tähendab, et seda peab ju siis ju selgitama. Noh, a la meil ei ole siiamaani ühiskond aru saanud, eks noh, enamus-vähemalt, eks, et sest noh, see on ikkagi nii uus ja see on nii kosmos, et seal peab ikka süvenema selleks, et üldse mõista, millega tegemist on, on ju. Võtame Bolti, enne Bolti tegelikult oli Uber, kes tegi kogu kommunikatsioonitöö mõnes mõttes ära, et, et oot-oot-oot-oot, et see taksondus ei peagi olema selline, kus. Nahktagiga vend võtab siin nagu peale ja, ja annab tšeki ja, ja, ja peksab, petab maksudega on ju, et võib-olla läbipaistvaid ja nii edasi, on ju. Et Bolt õnneks sai selle sabas nagu sõita, aga noh, nägelt ise me siin kevadel rääkisime, et kui Bolt kutsus, küsis tuge. Siis nende väline nagu kuvand, maine oli selline, mis nagu ei toonud seda, nagu oli Tallinkile, et oh. Mul ei saata laenu, mingit küsimust ei ole, on ju, et, et noh, järelikult seal oli tegelikult mingi puudujääk või mingi, mingi asi nagu tegemata, eks. Kui me räägime Me jälle sellest, et raputatakse mingit osa maailmast, mis on harmuspärane, ehk siis nagu noh, muidu on olemas tavapärane pangandus, on olemas suured tulud rahaülekande pealt, nüüd tuleb mingi punt ja ütleb, et nii enam ei saa, on ju, või nii enam ei pea, on ju. Või näiteks seesama, et Skype'i nähti omal ajal iivelina selle koha pealt, et näed, et telkod ehitavad võrgud, investeerivad tehnikasse, on ju, ja siis tuleb mingi punt ja pakub tasuta kõnesid meie infra pealt, on ju, et.
see ei olnud, see ei olnud küll avaliku kuvandi pärast, ma arvan, miks Porto Franco sai. Tallink tõenäoliselt sai avaliku kuvandi pärast ja võib-olla mingi, ma ei tea, Marek, laseme, sina olid muide Boltis sel ajal, mida Taavi juba kaks korda maininud on. Kas sa tunned, et sa, et sul oli nagu mingi tegemata jätmine seal?
No sellest olete, ma arvan, olen ma kuulnud teidki siin, siin arutamas mitmete erinevate inimestega, kes on, kes on ka kulisside tagusele elule olnud väga lähedal. Ma arvan, et. Bolti puhul on kindlasti eriline see, et ta on väga polariseeriv ettevõte. Ja siin on väga, väga, ta tegutseb selliste väga tugevate selliste poliitiliste hoovuste kokkupõrke. Kohtade peal samamoodi, et kui me räägime, kui me räägime märksõnadena välistööjõust. Või, või, või, või tööampsudest või, või sellistest. Asjadest, mis on tegelikult nagu lahti rääkimata ühiskondlikul tasemel, et kas me peaksime aktsepteerima sellist teistmoodi töövormi. Kui on palgatöö, kas me peaksime ootama enda riiki inimesi, kes, kes teevad, kes teevad erinevaid töid, nii neid kõrgelt kvalifitseeritud kui ka vähem kvalifitseeritud töid. Need on nagu need teemad, kus, kus ma arvan jah, poliitiline olukord ja, ja Bolt kokku põrkasid. Aga ma arvan, et mida Taavi ütles nagu iseenesest huvitavalt ja, ja õigesti juba enne, on see, et tõepoolest PR-i ülesanne on teatud mõttes olla nagu selline. Optimistlik, optimistlik kõneleja, aga see lünk tegelikkuse ja selle projitseeritava vahel tõepoolest ei saa ka väga-väga suureks kasvada, et selles, selles on ohud,
jah. Väga tore, aga me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame. Restart läheb edasi, meil on külas Marek Hunt, kes on mitmes, mitmes Eesti suures ja väga suures tehnoloogiaettevõttes või start-up'is teinud PR-i ja juhtunud, juhtunud kommunikatsiooni. Ja eelmises lõigus me natuke nagu, me keerutasime ühe teema ümber, mis mulle isiklikult on alati väga suurt sellist huvi pakkunud, et kui ma olen start-up, on ju, siis noh, kõik inimesed, kes on ka Restarti kuulanud, teavad, et noh, et Eesti turg, et. Et noh, no way, et mis, mis Balti turg, mis Soome turg, eks ole, et, et start-up'i turg on maailm. Ja, ja, ja see kajastub loomulikult noh, kogu ettevõtte olekus, on ju, selles, mida tippjuhtkond teeb, mõtleb, kuhu nad oma aega panevad. Mul on ajakirjanikuna, mul ei ole olnud nagu probleeme start-up'pidelt, noh. Kommentaari või ma ei tea, ka, kaasa mõtlemise saamisega, aga see on ikkagi väga selgelt näha, noh, et K-Bolti puhul on ju, et, et enne, kui meil see tööjõukriis algas, ega neid start-upe see Eesti turg kuidagi nagu ei huvitanud. Ja noh, seesama, mida Taavi viitas, on ju, et, et mingil hetkel on teil seda Eestist nagu seda kuvandit vaja, on ju, et mingil hetkel on teil probleem ja teil on vaja, et ühiskond ütleks, oh jess, see on meie. Ja kui te ei ole sellega tööd teinud, on ju, et noh, siis, siis te seda ka ei saa. See on tõenäoliselt, Marek, kuidas sina seda dilemmat vaatad, et istud siin Eestis, aga oled head of PR Europe või global näiteks, siis sul ei ole mõtet ju Eesti peale aega kulutada või peaks seda tegema?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]