Kuidas oma asi suureks rääkida

No selles, seal on jah, erinevad faasid ettevõttel, et mina vaatan, okei, olgu öeldud ära, et kommunikatsioon on ülitähtis. Küsimus on see, et kas ettevõte, mis faasis ta on piisavalt rikas, et omada omaette kommunikatsioonijuhti. Ehk siis ma toon siin näiteks Nortalis me omal ajal värbasime täiskohaga kommunikatsioonijuhi, ma arvan, kaheksa aastat pärast asutamist. Ja esimese aasta jooksul veel toona me kusjuures ei suutnud nagu päris sellest rollist nagu aru saada või üldse välja mõelda, et mis ta tegema peaks, on ju, ja. Ja et kust seda nagu rolli kasutada ja, ja õnneks meil jätkus kannatust, et ära oodata, sest ta noh, puhkes täiesti nagu õitsele, see oli meieeliselt õgene muide. Kes enne seda tegi arvutimaailma. Ja ta hakkas, siis on tegelema meil sisekommunikatsiooniga ja see oli see aeg, kus nii-öelda video hakkas minema igapäevakasutusse. Täna me vaatame seda, et keegi tegi, noh, selle asemalt kirjutab ikka teksti, saad ütlen kohe mingi video või klipi, onju. Et tema hakkas neid tegema siis kaks tuhat kaheksa ja seda kenasti parandas meie sisekommunikatsiooni ja sealt edasi me liikusime välise kommunikatsiooni poole. Mida meil ei olnud otseselt vaja nagu müügiks, aga millega tekkis ettevõtte maine ja, ja noh, tema puhul seal ma ütlen teene või karuteene. Vaata, ettevõttel alati sinna, balansseerib selle nii-öelda hea maitsepiiri peale, et tihti võib juhtuda, et kui kommunikatsioon on liiga hea, siis juhtub see, et kuidas ma ütlen siis, maine läheb sisust mööda. Ehk siis sa ei suuda enam palkuda niivõrd head nagu sisu kui nagu maine on, noh, ma ei tea, ehe näide võib-olla, et vaata, kui me, noh, e-residentsust on alati müüdud nagu nii-öelda pisut üle, on ju. Jällegi, kui sa müüd ameeriklastele, siis see on loogiline, sellepärast nemad ongi harjunud sellega, et sa peadki üle müüma, et no Ja kui sina üle ei müü, siis järelikult kahega jagades annad ainult poolt väärtust, on ju. Et selles mõttes nagu kommunikatsioon on tähtis, kus maalt on vaja ometi kommunikatsioonijuhti, noh, sõltub sõna otseses mõttes business'ist. Aga mis mind kindlasti huvitab, on jah, see, et mida ka Marek käest küsida, et, et kui palju ikkagi seda kommunikatsiooni selles mõttes väärtustatakse, et kui strateegiline see positsioon on, et. Okei, üks asi on juhatuse laua taga istuda, aga teine esiteks on see, et kas ta näiteks saab optsioone. Kus on ta palgaahelas, et kas parimate kommunikatsioonijuhtide pealt käib nagu võitlus, täpselt nagu näiteks a la parimate CO-de või, või HR-i värbamise pealt käib võitlus Eestis, on ju, et kas kommunikatsioonis on samasugune konkurents? Et need on küll kindlasti küsimused, mis mind huvitaksid tänase saate jooksul.

sellepärast, see on, aga vot see ongi see noh, et näha, kui mõnel see tuleb veel ja mõnel ei tule, eks ole, näiteks sama e-residentsuse puhul me kuidagi vedas, et see idee ise kandis nii palju, et noh, see ei pidanud seda väga palju nagu ilusamaks nagu tegema või mõtlema seda kuidagi ilusamaks. Ja kuigi see on, ütleme, Eestis saanud kõvasti kotti see teema, siis välismaal ma siiamaani ei ole lugenud ühtegi, ühtegi artiklit, mis oleks negatiivne selle idee suhtes. Noh, võib-olla ma ei tea, ma ei ole sattunud peale või nii edasi, eks, aga, aga, aga see idee iseenesest nagu toidab, onju, sedasamas Bolt onju noh, fantastiline ettevõte, fantastiline business, täitsa nagu müts maha, et tõesti eestlased on nii kaugele jõudnud, onju, samas kuidagi on ikkagi nagu suudetud endale noh, tahes, tahtes või tahtmatult nagu jätta mingi selline märk külge, mis ei pannud kohe riigi jutte hopsti, nagu tal neile raha üle kandma, eks. Noh, Porto Franco sai, on ju, et noh, et, et mis see nagu tundub, nagu vaatab peale, mõtled jabur. Aga

Ja aga mõtlenki, et kokkuvõttes ma ikkagi kontrollin seda sõnumit, et kui ma ise tean seda, et noh, et a la, et, et kõik, mis ma näiteks Twitterisse kirjutan või Facebooki panen, eks, et, et selle kokkuvõttes meedia korjab ülesse. Nii, aga seal tuleb selle vahega, et ma ise panen nii-öelda esimese nagu, nagu sõnumi esimese narratiivi. Ehk siis noh, täna on tõsine tõrge näiteks mul Eesti meediaga selles, et, et isegi kui sa räägid nagu, nagu heal teemal või kasulikul teemal, siis kuna see on nagu tõenäoliselt nagu mitte kõige seksikama pealkirjaga, siis otsitakse mingi nüanss. Ja, ja sellest saab nagu nii-öelda nagu täielik hitt või clickbait on ju, noh, ma ei tea, võib-olla häsikene näide, et, et, et e-residentsust on üle müüdud, on ju noh, a la no kurat küll, on ju, et noh, et, et kas oli nüüd see pealkirjas kõige tähtsam või olulisem selle jutu juures Et selles mõttes nagu noh, tekib ikkagi tunne, et, et ma tõesti lasengi selle PR-i lahti, sellepärast et mul on endal nende kanalite kaudu nagu lihtsam seda maailma mõjutada. Ja vähem on neid segavaid faktoreid, et ma noh, et a la ma võtan seda riski, et ma nüüd pean leppima siin Delfi ja EPL-iga kokku selles, et noh, et jumal teab, mis pealkirjas tuleb, aga noh, me võtame selle riski ja vaatame noh, äkki läheb hästi, äkki on toimetajal hea päeva sel päeval on ju.