Telia Turvanett on nagu su praegune kontoriinternet, aga ebaturvaliste lehtedeta. Proovi uut Telia Turvanetti praeguse interneti kuudasu eest. Tutvu Turvaneti tingimustega. www.telia.ee kaldkriips, Turvanett. Kuku raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku raadiot. Restart.
Head Rastardi kuulajad, meil on neliteist november, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on suures viiruse hirmus, aga tegelikult sulgudes ka natukene mugavusest, endiselt virtuaalstudios ja külalised ka virtuaalselt, aga see kõik, kui toimib, siis toimib täitsa hästi. Ja tegelikult täna, miks ma nii pikalt võib-olla alustan seda sissejuhatust, et me räägime täna natukene sel teemal. Edasi, et kuidas on teha inimestevahelist suhtlust, juhul kui inimesed ei saa tulla ühte ruumi kokku, nad ei saa ühest riigist teise reisida, aga kogu tööstus ometi peab ju kuidagi edasi elama ja me räägime konverentsitööstusest, ehk. Sellest, mida nii Taavi kui mina olen, oleme siin professionaalselt eelkõige esineja, mitte niivõrd korraldaja rollis. Seda tööstust me oleme päris seestpoolt nuusutanud palju. Ja meil on külas Lehari Kaustel, kes on Royal Experience'i tegevjuht ja Global Virtual Solutions Consortiumi eestvedaja. Tere, Lehari! Tervist. Taavi, kuidas sul on konverentsi esinemist, aga vanasti oli jube keeruline sinuga aegu leida, et sa olid hommikul, esinesid Zürichis ja pärastlõunal Adelaides ja siis noh, siis järgmisel õhtul veel Texases, et kuidas, kuidas aasta läinud on?
Jah, ütleme niimoodi, et suhteliselt vaiksemaks on muutunud see ilm, et mul endal ei ole konverentsi business'it, et mu naisel on. Aga mina olen tema üks asset'itest, nii-öelda üks varadest, mida ta siis nii-öelda müüb või müüs, müüb siiamaani, eks selles mõttes ta ikkagi päris ära kukkunud ei ole, aga, aga ma arvan, et ongi võib-olla esimene küsimus hoopis Leharile, et, et kui sina vaatad seda muutunud maailma praegu, et, et sina näed seda ikkagi köögi poolt. Et ma saan aru, et kui konverentsid toimuvad, toimuvad mingid, nii-öelda virtuaalsed mingid koosviibimised. Aga ütleme niimoodi, et vähemalt esinejana kindlasti see pole üldse enam see, mis ta oli. Ehk siis tagasiside puudub, vahetut tagasisidet ei ole, räägid põhimõtteliselt musta seinaga, on ju. Et ma olen sunnud üks kord sama ebamugavalt ennast, ma olin mobile conference'i laval Barcelonas, pealaval. Ja seal on see teema, et sul on need prožektorid niimoodi näos, et sa ei näe mitte kedagi saalis. Ja siis on samamoodi, sa räägid nagu põhimõtteliselt nagu noh, nagu teleriga, et, et mitte ühtegi emotsiooni, mitte ühtegi hüüatust onju. Hakkad nalja tegema, siis vähemalt noh, tuleb mingi niisugune väike mõmin, tuleb nagu juurde, eks. Aga jah, tuleme sinna tagasi, Lehari, kuidas ajab üldse vaja konverentsi businessil?
Ei, mulle lihtsalt tundub, et sa vist ei ole veel meie konverentsilahenduse kaudu külalisena ega esinejana viibinud ühelgi sündmusel, aspektid, millele sa viitad, on absoluutselt tõesed ja suureks probleemiks, aga siin on toimunud ikkagi päris palju ja päris suur läbimurre. Ja tegelikult lahendused, mida nüüd nagu tänapäeval väga palju kasutatakse, võimaldavad teha mõningaid asju efektiivsemalt, jõuda kuulajale palju ligemale kui reaalses ruumis, sest sa väga hästi kirjeldasid seda probleemi, mis päriselt laval on, on ju, sa oledki kuskil suure massi sees. See parim ja suurim efekt on tõesti see, et sa tajud seda aplausi ja vaibi läbi mingi sahinate või, või, või selle, kui sa näed seda publikut, kui prožektorite näos, siis ka seda ei näe. Aga tegelikult, kui see asi meisterlikult väga hea režiiga kokku tuua, siis on võimalik virtuaalürituste kaudu ligilähedane samasugune kogemus saada ja tegelikult oma sõnumiga igale kuulajale jõuda palju ligemale, sest inimene kuulab sind tegelikult lähemalt. Ja kui see on korralikult kokku traageldatud, siis kogemus ja efekt sõnumi saamisel on kuulajal suurem.
Vaata, sina, Lehari, siis tahad öelda, et, et vähemasti teatud ulatuses või teatud valdkondades see konverentsiäri noh, läheb edasi, kõik toimib, üritused on, rääkijad on, pealtvaatajad on, raha liigub.
Tead, see on niisugune väga delikaatne teema, selles mõttes, et kui ikka üdini nüüd aus olla, siis on nii, et üks silm nutab ja teine naerab. Selles mõttes, et kui eriolukord välja kuulutati Eestis ja kogu see jama, mis siin kevadel nagu lahti läks, siis ikkagi noh, ei saa salata, et ikkagi väga õõnsaks läks see tunne, et, et ikka kõik, mis seni on olnud, nagu lõpebki päriselt ära. Aga, aga, aga vähemalt meie puhul juhtus selline vahva asi, et, et koos koostööpartneritega, kellega nüüd üheskoos on see konsortsium moodustatud, tekkis kuidagi niisugune sisemine drive, et kuulge, aga noh, mõtleme, mõtleme välja midagi. Et me ei saa ju olla võimalik, et nagu selles mõttes elu seisma jääb. Tegelikult on ju vaja jätkuvalt dialoogi pidada, konverentse pidada, pressikonverentse pidada, autode ehitlusi pidada, sisekommunikatsiooni üritusi pidada, auhindu anda, no ma ei tea, mida iganes on ju, seda nimistut võiks jätkata nagu lõputult. Ja, ja, ja mis on nagu tegelikult vahva, on see, et, et me näeme, et see avab hoopis uusi dimensioone ja hoopis uusi võimalusi. Meie, kes me oleme seni olnud kohaliku turu väikeagentuur, ma julgeksin nii-öelda. Noh, meil, meil on nädala ja päeva sisekoosolekud mööduvad selliselt, et üks projektijuht küsib nii, et kes täna tegeleb Lõuna-Aafrikaga, sul on need, okei, sellega on korras, kas Põhja-Ameerika request'iga keegi tegeles, sinna on ka kohe vastuse anda. Et tegelikult nagu kogu asi on meie vaatest pööratud täiesti nagu pea pea peale ja eks me loomulikult õpime alles, kuidas selles nüüd nagu ookeanis ujuda tuleb.
Oota, aga tuleme kõigepealt kaks saamu tagasi, et räägime, Lehar, kas oskab meile rääkida, milline klassikaline konverentsi business välja näeb, põhimõtteliselt nii-öelda. Siis enne
koroonat või pärast koroonat?
Enne, enne koroonat ja siis räägime, kuidas ta nüüd koroona, pärast koroonat või koroona, koroona ajal nagu välja näeb. Mõlemast
võib hea meelega rääkida, enne koroonat toimus siis klassikaliselt asi niimoodi, et on tellivus. Tellimuse alusel on mingi teema, mida siis keegi käsitleb sisuliselt ja keegi käsitleb vormiliselt. Sõltuvalt kliendist on siis teatud võimekus seal seda sisulist teemat ise edendada, vahest on ka seal abi vaja, aga noh, enamasti on väga palju abi vaja siis selle kõige kokkukorraldamisel ja kokkukorraldamine tähendab siis seda, et mingil hetkel saadetakse kellelegi kutse. Eeldatakse, see võib olla paberil või digitaalselt, e-maili kaudu on seda järjest rohkem tehtud viimastel aastatel, siis eeldatakse, et inimene vastab, registreerib ennast kuhugi. Sätib endale majutuse või teeb seda korraldaja, siis on seal mingid toiduvaliku ja igasuguseid selliseid praktilisi küsimusi. Kuniks siis väga palju tööd vahepeal, kuniks siis konverentsipäevani, kus või konverentsi toimumiseni, kus siis üle kogu maailma mingisugune seltskond kokku lendab kuskile kohta. Seal toimub mingi logistika, siis minnakse kuskile ruumi, mis on täpselt selle jaoks üles seatud, seal on teatud arv toole. Toibub mingisugune tehniline setup, natukene lava, valgust ja videot, siis inimesed istuvad maha, ütleb naabrile tere, istub, kuulab, teeb märkmeid. Konverentsi kuulamise ajal peab loomulikult tasa olema ja siis toimub vaheaeg, kus ta läheb kohvipausile ja kohvipausi ajal saab ta uuesti naabriga rääkida ja siis tuleb uuesti istub maha ja kuulab ülejäänud asja päeva lõpuni ja sõltuvalt mitu päeva konverents kestab, siis istub lennuk
Ja ütleme niimoodi, et kui sa pärisid seda kuidagi nii-öelda kulukategooriate lõikes nagu iseloomustama, et kui palju on seal noh, ma ei tea, esinejate kulu versus nagu ütleme tehniline, tehnilised vahendid versus saaliüür nagu, et oskad sa nihukest nagu break down'i ka tuua meile?
No protsentuaalselt võiks rääkida või?
Nii, no ühesõnaga, kui on mingisugune eelarve, siis sellest. See nüüd sõltub, et kuidas see loomulikult sõltub, kui suure rahvusvahelise kapasiteediga see konverents on, aga noh, väga suur kulu. On logistikal, majutusel, kogu sellel poolel, mis tegelikult puudutab inimeste transport ja kohalejõudmist ja sealhulgas just ruumikulud. Noh, see võib teatud puhkudel olla isegi kuni viiskümmend protsenti eelarvest. Sõltuvalt tõesti selle konverentsi mastaabist, sest see, kui sa paned Saku Suurhalli lava püsti, siis lava hind on ju sama, sõltumata sellest, kas seal kuulab sada või kümme tuhat inimest. Lava hind ei, ei inimeste arvust ei muutu ja. Ja noh, produktsioonikulu, mis puudutab siis puhtalt tehnikat, tehnilist personali, kogu seda setup'i, mis konverentsiks üles seatakse, see sõltub nüüd nagu tellija soovist, kui palju kärtsu ja pauku ja, ja võimendust sinna tahetakse anda. Aga noh, see võib olla seal ka kuskil, ütleme sellise nagu. Kahe-kolmekümne protsendi juures eelarvest ja see kogu aeg ülejäänud korraldus siis on seal võib-olla kuskil kümne-kahekümne vahel sõltuvalt, sest kuidas need tööd on jaotatud, kes kui palju teeb sisulist tööd, kuhu see kommunikatsioon täpselt asetub ja kõik nii edasi, noh, mingi niisugune very roughly. Jaotust niisugusest normaalsest klassikalisest rahvusvahelisest konverentsist võiks olla umbes nii.
Nii, aga nüüd ma saan aru, et kui meil suurt ruumi enam müürida vaja ei ole, kuna meil ei ole vaja ka enam üle maailma lennutada kohale kõiki ja majutada ja nii
nii ongi. Sellepärast, et nüüd uues olukorras alguses mõeldi, okei, lükkame edasi. Okei, siis mingid asjad jäeti ära, lükati edasi, siis tekkis arusaamine, et noh, tegelikult ikka tuleb ju asju teha, kõik lõpuks ära jätta, siis tuleb ikka lõpuks teha, onju. Ja siis pärast seda, vähemalt meie vaatest, kui tekkisid esimesed edulood sellest, kus muidu toss raks, et meil on võimalik tegelikult nagu kogu globaalne publik saada nagu suhteliselt hästi. Eesti digiühiskonnale omaselt ka veel väga nagu kihvtilt, nii et see saavutab rahvusvahelist tähelepanu, et oi kui ägedalt Eestis asju tehakse. Ilma nende kõikide nagu lisakuludeta, mis muidu tekib, sealhulgas andmata alla sellele, et see produktsioon ja kogu see, mismoodi nagu see konverents nagu välja paistab ja kuidas see sõnum inimesteni või kuidas näiteks ka publiku haaratus, engagement, kõik need asjad on nagu neid, nagu seal, seal kompromisse tegemata. Et, et eelarve on nagu enam kui poole väiksem järsku ühel üritusel, et noh, loomulikult ei saa konverentsikorraldaja nagu seda lennukipileti raha endale, aga kui me mõtleme nagu lihtsalt nagu sellise majandusliku mudeli või nagu eelarvejaotuse peale, siis noh, kõik on muutunud kardinaalselt. Ja loomulikult see mõnevõrra võib anda ka võimalust sellele, et noh, siis võib-olla näiteks Stella ütlebki, kuule, aga why not, et võtame siis mingi ägedama külalise artisti, kellele meil muidu ei oleks eelarvet olnud või teeme produktsioonis mingis Mida muidu me ei oleks saanud teha, aga nüüd ju kogu see reisi ja majutuse ja, ja igasugune muu logistika eelarve on, on see, mis jääb järgi.
Nii, aga mõtlengi, et Lear, sa natuke oled juba siin otsast hakanud avama seda, milleks me täna üldse kokku tulimegi, et mis asi see on siis see tänapäeva uus produktsioon ja uus konverentsi business, et. Mul on suunud jumala õigus, et kuna mind peamiselt tellivad väljapoole Eestit olevad agentuurid ja, ja konverentsid, siis minu jaoks on ikkagi see olnud suhteliselt tavaline nagu nüüd ma siin praegu selle. Raadiosaate jaoks teeme, et ma istun oma kontorilaua taga, minu ees on arvuti, minu ees on mingi parema kvaliteediga mikrofon, eks. Ja siis ma teen oma presentatsiooni, eks, et. Kusjuures tegin just Malaisias, eelmisel nädalal oli hästi lahe, tuleb välja, et on olemas sihukene teenuse internetis nagu klikker. Ehk siis lähed kindlale koduleheküljele, sisestad koodi ja siis sinu nii-öelda telefonis on veebileht, kus sul on siis võimalik slaide lükkada edasi ja tagasi. Ehk siis seesama klikker, mis muidu on sinu seal lava peal ootab, on sul sinu käes ja mitte oma asinast ei näitada slaide, vaid nii-öelda siis. Produktsioonifirma näitab seal kohapeal neid slaide siis on ju selleks, et, et publik ja muu maailm seda näeksid, eks, et. Et aga see on ikkagi nii-öelda nagu, nagu kus ma ütlen, nagu kus ma ütlen, et me läksime nüüd paberi pealt PDF-i peale, aga see ei ole veel see päris teenus, mida tahaks nagu saada, et räägi sellest teenusest, mis asi see päris teenus on?
No klikker on muidugi üks oluline osa sellest, et Eventtech arendas välja sellise klikkeri Eestis nüüd siis suhteliselt kohe loetud päevi peale seda, kui koroona tegelikult avaldas, nüüd on tore, et internetis mujal on neid asju nagu ka tekkinud, sest liialdamata, eks ole, väga palju neid produktsioone. Mis viimase poola aasta jooksul Tallinnas too, toimunud on, on rahvusvaheliselt ikkagi väga palju nagu esile tõstetud. Aga ma täpsustaks nüüd ühe küsimusega vastu, et, et, et leppin kokku, kummast me nüüd enne räägime, kas kõneleja vaatest või osaleja vaatest või selle tehnilise teostuse vaatest, sest tegelikult nagu. Siin võiks lihtsalt meie, meie jutu mõttes ka nagu kuidagi struktuuri kokku leppida, et, et, et ma, ma, ma ütleks. Väga hea, Lehari, oota. Sisse. Nii.
Teeme nii, teeme siia pausi. Ja tuleme tagasi ja siis võtame kõik ükshaaval ette.
Ja alustame korraldaja vaatest. Okei. Restart. Restart jätkub ja me räägime täna konverentsi ärist ja me jääme selle koha peale, kus me lubasime Leharil rääkida, et kuidas konverentsid on siis nüüd muutunud nii osaleja kui korraldaja vaatest ja korraldaja vaade on esimene, et no natuke juba rääkisime, et raha kipub kõvasti üle jääma. Sul on vaja palgata põhimõtteliselt selline ETV-st võetud operaatorite, režissööride tiim, eks ole, mikerdada ära, kaamerad püsti, lava püsti ja noh, rääkijad ka ja, ja ongi olemas.
No see kõlab nüüd muidugi väga lihtsustatult, tegelikult on virtuaalsündmuse problemaatika ikkagi hoopis teine ja palju mitmekesisem kui see, mis füüsilises maailmas on, et, et see on nüüd jah. Kui lõpus kõik töötab, siis on nagu ikka, iga publik tuleb kohale, vaatab jube äge, lava on püsti, valgused vilguvad, jube lihtne. Virtuaalmaailmas, kui me nüüd kohe publikuvaate juurde lähme, on ju, siis, siis ma lihtsalt nendest kategooriatest tahaksin veel mainida seda, et, et, et, et lisaks nendele küsimustele. Mis muidu võib-olla catering ja mingi asi jäi ära, aga tegelikult on hulk, hulk muid probleeme asemele tulnud, me peame rääkima küberturvalisusest, me peame rääkima võrguinseneeriast, me peame rääkida igasugustest IT-st ja digivahendite ja virtuaalsete tööriistade kasutamisest. Et, et, et see, see režii ja kogu muu pool, mis sinna tegelikult lõpuks nagu juurde tuleb, on, on, on see, mis selle tõesti nagu, nagu võib-olla selliseks nagu kauniks tervikuks moodustab. Aga no ma ei tea, püüame siis kuidagi lühivaates selle, selle osaleja võimaluse nagu, nagu, nagu kokku võtta, kuidas ja mismoodi see siis toimub ja mis siis see erinevus ja parem või halvem kui see, mis nagu tavapäraselt juhtus. Ma ütlen veel, kommentaari muidugi nii palju, et ega, ega siis seda füüsilist touch'i, seda füüsilist lähedalollu, mida inimene vajab. Olgu sõprussuhetes, tutvussuhetes, peresuhetes, töösuhetes, et noh, et, et selles mõttes, et, et ärme sinna dialoogi, see on pigem filosoofiline teema, et ärme sinna dialoogi mine, et kas parem on nagu siukene füüsiline lähedus inimesega või kontakt või mitte. Aga mida me võime ja milles ma nagu hullult hea meelega argumenteerin kaasa, on see, et mis on nagu plussid ja miinused võrreldes virtuaalsündmuse ja tavalise sündmuse nii-öelda nagu sellise võimekuse ja, ja, ja siis sellise tulemuse saavutamise eesmärgil, miks üldse mingi sündmus nagu toimub. Aga võtan kokku. Virtuaalsündmuse algus, kutse on saadud, eks ole, ürituse sündmuspäev on nagu käes, hakkab nüüd natuke teist, teisest otsast, teisest kohast pihta kui see inimene, kes siis kõigepealt lennujaamast bussiga kuhugi transporditi, kus tal oli mingi ooteruum ja kõigi talle ütles tere tulemast, ta andis talle mingi paburi kätte. Virtuaalne sündmus algab pihta sellisest virtuaalsest keskkonnast või virtuaalsest ooteruumist. Siin me jõuame nagu esimese sellise suure teemade ringini, mis muidugi Eesti vaatest on nagu tohutute võimalustega ja tegelikult jõuame nagu IT-maailma. Virtuaalne ruum konverentsile jõudmisel võib-olla lihtsast kodulehest kuni 3D maailmani, kus sa valid endale avatari. Võtad sealt, tahad endale isegi võid juukse värvi sättida, kui tahad. Kuni siis selleni, et, et sul on nagu positsioneeritud firma või ettevõte või tellija sümboolika või vastavalt konverentsi temaatikaga mingisugune selline keskkond, kus see asi kõik toimuma hakkab, millest nüüd räägime. Või sa võid jõuda selliseni, et, et sa oled nii-öelda nagu natukene arvutimängu sarnaselt, see sõltub, kui palju on keegi sinna panustanud, see võib olla ka väga, väga, väga realistlik. Et sa päriselt nagu oma avatariga siis liigud seal ringi, valid seal mingi endale koha või käid seal kuskilt mingit messilauast läbi ja jõuad lõpuks nagu mingisugusesse. Ja täiesti catering muuseas, selle saab koju tellida, seda oleme ka teinud, see on väga-väga vahva. Toidu, toidueelarve on täiesti tegelikult endiselt teemaga virtuaal-eelarvetes, aga praegu selle sisusse tagasi minnes, siis, siis see algus hakkab kuskilt mujalt nagu pihta. Ja, ja nüüd, kuidas inimene kogu selle konverentsi kogemuse saab? Võib-olla veel üldistades rääkides, on tegelikult see, mida ta siis läbi selle ekraani vahetuse kogeb ja kusjuures siin on nagu vahva see, et, et suuremate eelarvetega projektid ja, ja võimekamad korraldajad, võimekamad tellijad kasutavad mitut ekraani. Ehk siis inimesele öeldakse, et palun võta endale kõrvale, ma ei tea, telefon või iPad või arvuti. Ja reaalselt juhtub see, et ühelt ekraanilt sa näed tegelikult nagu seda programmi, kusjuures ülioluline on see, et kas see on ühe või kahesuunaline. Ägedatel konverentsidel on see alati kahesuunaline, mis tähendab seda, et see interaktion part on nagu täiesti olemas. Ja sellele kõrvale on siis mingisugune abistav ekraan, kus sa saad mingeid asju teha ja kus tuleb sulle ka mingisuguseid impulsse, mingisugust infot, mingisugust tegevusi. Mida sa võid siis soovi korral nagu kasutada ja, ja millel on noh, muidugi sihukene väga selge ja kasutajasõbralik instruktsioon. Ja nüüd see suurim vahe, millele ma ennist ka viitasin siin sissejuhatuse vestluse ajal nagu, nagu Taaviga, on see, et, et tegelikult inimene asub nüüd sellele kõnelejale tunduvalt lähedamal. Ehk siis, kui on hea tehtud, hea režii, hea produktsioon ja see on tehniliselt hästi läbimõeldud, siis see tulemus, mida läbi ekraani kuulajale antakse, on tegelikult võimsam. Eriti, kui inimesel on mingisugune normaalne noh, ma ei tea, kontoriarvuti taga mingi normaalne ekraan. Siis, siis, siis see, siis see, siis see tulemus võib olla päris päris võimas. Pluss teine asi, et noh, loomulikult kuulajale soovitatakse panna siis kõrvale kõrvaklapid, et sa saaksid ka selle audioefekti kätte. Ja kui nüüd kogu multimeedia on oskuslikult konverentsi sisuga kokku põimitud, siis tulemus on päris äge. Kordades võimsam kui mingisugune suvaline telesaade, aga tal on väga palju sarnaseid jooni telesaatega.
Aga see lisab, on ju, Lehari, konverentsi nagu noh, nii tehnilisele kui, kuigi ma väidan, et ka sisulisele korraldamisele hästi palju keerukust juurde. Sest noh, ütleme nii-öelda vanael ajal, eks ole, traditsioonilise konverentsiga, sa pidid vaatama, et see ruum on hea, kus inimesed tulevad, on ju, et kohv on soe ja võiläivade juures ei oleks liiga pikka järjekorda. Ja, ja noh, siis on sul esinejad, on ju, kui sa oled Eestis ja sul veab siis, ma ei tea, avab minister või mõnikord isegi president, on ju. Ja, ja noh, ta räägib kümme minutit ja siis läheb minema, eks, siis tuleb moderaator, ütleb, nii, nüüd on esineja üks, see läheb ära, esineja kaks, lõuna, esineja kolm, et see noh, seal seal võis tekkida selliseid lõtke siis ja, ja noh, sellist nagu hajusust natukene, aga nüüd on online'is. Mulle tundub, et see piir, kust inimene võib selle akna lihtsalt kinni vajutada, on ju, ja noh, või hakata midagi muud tegema, et see on palju lähemal ja järgmise production peab ikkagi olema noh, et me kujutame, ütleme sellist väga heal tasemel noh, sellist kaasaegset konverentsi, ma arvan, ette kui ühe väga pika telesaatena. Ja kui see telesaade on jura, on ju, siis inimene paneb kinni ja läheb vaatama mingit muud telesaadet. Ehk ma kujutan ette, et see väljakutse tegelikult on nagu palju suurem ja me ei ole, ma arvan, üldse valdavas enamuses nagu online üritustega, me ei ole jõudnudki sinnani, et me üldse hakkaks sellisel tasemel mõtlema sündmuste peale.
Täiesti nõus, see ongi täiesti uus tulevik, mida me alles nagu kujundame kogu valdkonnas kogu kogu maailmas ja igaüks, kes sellega tegeleb, saab siin oma nagu panuse anda. Aga sul on tuline õigus, siin on nagu terve hulk uut problemaatikat. Sealhulgas see, et ega tegelikult, kui sul päriselt ei ole neid inimesi, ka neid kõnelejaid füüsiliselt silme ees. Siis noh, see, kui sul mingisuguse, mis iganes tehnilise viperuse tõttu mõni kõneleja paneelist järsku nagu ära kaob, noh, tekitab ikkagi ükskõik kui kogenud tehnikul korraks nagu sellise õõnsa tunde, et mis juhtus, eks ole, me ju ei tea, kas see oli meie pool, oli mingi soft vedas alt või kellelgi kadus vool ära, noh, kõige markantsemad lood, on ju. Neid on nüüd tore rääkida, sest me oleme nendest niimoodi toredasti välja ujunud, et, et tähendab meie produktsioonidel ei ole nüüd nagu välja paistnud on ju, aga see ei tähenda, et, et tegelikult kontrollruumis või režiis oleks kõik läinud nagu pingevabalt ja, ja toimetamata. Ühes paneelis, väärikas kõneleja, järsku pilt kadunud, on ju. Hetke pärast selgus, et vähe sellest, et tal kodusvool ära kadus, oli pärast tormi põhimõtteliselt kogu nagu küla või linn või pool linna või asulat nagu kaotanud mitte ainult voolu, vaid ka mobiil See kõik juhtus, ma arvan, siis tükki nagu minutitega, aga kuna me olime eelnevalt piisavalt hästi, mis meie alati teeme, käime läbi turvaprotokolli, muuseas meie ülekannetuse turvaprotokoll, see on kaks lehekülge, kaks ja pool lehekülge. Nii, käisime läbi sellised ABC stsenaariumid, mis teha siis, kui midagi juhtub, kui midagi juhtub, sest kui midagi juhtub, sest kui midagi juhtub, siis ma ei ole ju selle inimese kõrval, meie tehnikud, meie režissöörid ei ole füüsiliselt inimese kõrval, me ei saa näpupidi teid aidata, füüsilisel üritusel sa lähed Ja, ja mis siis juhtus, oli see, et tal oli nii palju nutti, ta võttis oma arvutiläpaka kaasa, telefoni kaasa ja sõitis lihtsalt autoga nii kaugele, kui tal levi tagasi tuli ja saatis ruttu sõnumi, et, et selline error oli, et mis me nüüd teeme? Ütlesime, et kood on sama, tule ruttu sisse. Aga meie paneelijuht oli olnud nii osav, et kuna me andsime talle kohe sõnumi, ütelda, et meil on ühe panelistiga jama keset juttu järsku, siis ta lihtsalt vestles teise panelistiga seal eetris nii kaua ja publik ei saanud tegelikult mitte midagi aru. Aga meil käis nagu selline tohutu toimetamine, paanitsemine taga, siis mõtlesime, et noh, et, et nüüd on siis seekord, kus me ütleme, et me väga vabandame, eks ole, et, et üks kõneleja lihtsalt kadus eetrist ära, õnneks ta jõudis tagasi. Aga ma tahtsin vastata sellele asjale, mis ütlesid, inimesed kaovad ära, siis siin on üks asi, mis meid toetab. Me saame paljud täpsemalt teada tegelikult, palju neid inimesi on, mida nad teevad ja kuidas nad sind kuulavad, sellepärast et kui see tehniliselt on selliselt setup'itud. Et sa kogu seda, noh, ma ei tea, meie No kui on kahesuunaline, siis sa näed seda esiteks ja teine asi on see, et,
et kui sul on selle engagement'iga seotud tegevused ja tööriistad, siis selle kaudu on mõnevõrra võimalik näha
Aga ühesõnaga, ma ütlen ausalt, Henrik, tegelikult see on palju parem. Kui sa nii-öelda teed seda virtuaalset esinemist, siis sa, põhimõtteliselt sa füüsiliselt ei näe, kuidas keegi saalist ära kõnnib. Aga ütleme nii, et üks kõige hullem asi või kõige hullem tagasiside, mis sul saab olla keynote speaker'i jaoks näiteks, on see, et, et sa lihtsalt näed, kuidas inimesed nagu lahkuvad saalist, on ju, et, et noh, noh. Et minu, minu olen seda kogenud päris selliste kohta, juba näiteks, et sa tuled lavale, sa pole veel suud lahti teinudki, aga keegi on nii-öelda sind oma agendast nagu maha tõmmanud, eks nad vahetavad ruumi, nad lähevad kedagi teist kuulama, on ju. Ja siis sa vaatad neid lahkuvaid inimesi mõtele, et issand jumal, ma ju hakkan kohe kuldmõnedele laduma siin, on ju, ja nüüd teie niimoodi siis jätate mind siia maha, on ju. Et selles mõttes virtuaalselt seda muret ei ole, et noh, väga tore, et noh, minge, minge on ju, et, et ega mina ei näe siin, on ju. Aga ikkagi räägi, Lehari, nüüd seda ikkagi seda esineja vaadet, on ju, et mismoodi sa seda ikkagi seal tagasi mulle ikkagi annad, et noh. Mul on muidu on nagu väga lihtne struktuur, on ju, esimese hooga, esimese viie minutiga pead suutma nagu publiku saada nagu enda nii-öelda mõjusfääri või nii-öelda enda karisma alla, on ju. Mis tähendab seda, et sul on piisavalt nagu tead. Nalja seal, onju, sul on väga hea sissejuhatus, onju, kaavas on kohe üles äratatud, onju, kuulab sind, on isegi kui see nii-öelda päevajuhtunul on veits kehvakene, onju, et noh, sa saad nad kohe kampa, kohe kaasa, onju. Aga nüüd noh, nalja teed, see on sama, sama, mul on tunne, et ma nagu räägiks nagu tavaliselt, kui Jaapani publikule räägid, kuna jaapanlased inglise keelt ei oska, siis nemad on alati läheb ju tõlgi. Ja siis ongi niimoodi, et noh, tead nalja ära, siis läheb umbes kaheksa sekundit mööda, onju, siis kõik naeravad, on Ehk siis, et kuidas see käib?
No kõigepealt peaks alustama sellest sinu lennugraafikust ja, ja siin Hendrik viitas, et, et ministri või, või mõne sellise olulise inimese nagu sissejuhatusest, et, et nüüd üks huvitav asi, mis on, on see, et, et sul on nüüd korraga võimalik üheaegselt esineda mitmel konverentsil korraga. Ehk siis, kui korraldaja on nagu väga oskuslik olnud ja, ja tegelikkuses laiv toodangu, mis on loomulikult konverents, on laiv. Siis, siis niimoodi nagu kokku traageldanud, et mingid asjad on seal võib-olla ette valmistatud või, või mingid asjad on ette kokku lepitud, siis noh, tehniliselt võiks, on väga lihtne korraldada nii, et meil on Tallinnas korraga kümme rahvusvahelist suurkonverentsi. Ja neil kõigil korraga sama ajal alguses president ütleb, kallid südamekirurgi inimesed, kallid hambaarstid või kallid, mis iganes IT-tehnoloogia inimesed. On ju, ja, ja siis tervitab nagu Eesti, Eesti riigi poolt seda, see on nagu üks huvitav, oluline asi. Aga nüüd, mis seda korraldaja vaadet puudutab, siis no see, mida meie oleme nüüd loonud mõningatele kõnelejatele ja mõningatele kõnelejate agentuuridele. On, on noh, ma võin mõne mõne näite lihtsalt tuua, et, et ütleme, kõnelejatel on tõesti noh, tegelikult ju samamoodi, nii nagu ka ka ka muusikutel või, või, või kõikidel esinejatel, ükskõik mis, mis valdkonnast neid siis võtta, eks ole, pärast kevadet või pärast seda aastat kõik läks nagu korraks, kadus ära ja läks nagu väga imelikuks, eks. Ja, ja, ja nüüd nüüd on nagu küsimus selles, et kuidas siis kõneleja kõige paremini saaks oma sõnumit edastada. Selleks hakati päris kiiresti tegema mitmesuguseid Zoomi koosolekuid ja väikseid workshop'e ja nii edasi, noh siis tükkis sellest kiiresti tüdimus, oli vaja nagu midagi uut välja mõelda. Ja no üks selline lahendus, millega meie oleme näiteks töötanud. Näeb välja, mis selline, et kõigepealt inimesel, kes kõneleb, on see vaade enda ees, kui ta nüüd teeb seda kodust, muuseas kõneleja võib ju ka minna kohalikku stuudiosse, me. Väga sageli teeme mingeid siukseid ülekandeid, ükskõik mis, mis, mis asukohas siis keegi on, kus on, kus on tegelikult mingi stuudios etapp lähedalt püsti pandud, aga, aga räägime sellest, et kõneleja on kodus praegu. Oleme siin isolatsioonis ja Taavi on kodus, peab kõnelema. Siis selle, seda saab ka püsivalt endale püstitada, aga, aga oluliste kõneleja, kõnede hetkedeks on siis püstitatud selline natukene teistsugune ekraani lahendus sinna, sinna koju. Ja mis see ekraani lahendus teeb, on see, et ta annab sulle sellest publikust. Nagu ülevaadet, et saad aru, et mida need inimesed päris teavad, nokivad nina või vaatavad või kuulavad või kuidagi kirjutavad või noh, et, et sul on nagu mingisugune. Touch selle kohta, et sa näed, kuidas nagu inimene reageerib. Nüüd tõesti, eriti kui neid on sadu või rääkimata tuhandest publikut, noh, ei ole võimalik seda, et neid kõiki on kuulda korraga, muidu tekib ju tohutu eetrimüra. Aga mida saab teha nii tehislikult kui loomulikult, on see, et, et mingil hetkel mingeid asju on tegelikkuses kuulda. Ja see tagasiside, mida nüüd annab publik kõnelejale sõltuvalt konverentsi ülesehitusest, see on nüüd nagu üks selline võtmekoht selleks, et see üritus päriselt nagu kuidagi nagu kuidagi mõjusalt vastastikku nagu toimiks. Ja siin on näiteks rakendusi. Eestis on mitmeid häid rakendusi, muuseas samamoodi, Eventtech eestvedamisel on, on tehtud siin nagu väga, väga, väga häid lahendusi. Aga näiteks on ka selline tubli ettevõte Eestis nagu Vootevo, kes on seda minu teada pakkunud ka täiesti edukalt mingitele telekanalitele. Kus sa saad nagu anda reaktsiooni kõnelejale ja see programm loomulikult käib läbi, läbi režiipuldi ja kõik režissöör ja või režissöörid jälgivad, et see kõik oleks nagu normaalne. Nii helis kui pildis on võimalik sa anda nagu mingil hetkel nagu mingit responsi, noh, kas mingi aplaus või mingisugune naerukoht või mingisugune pöial või kasvõi mingisugune selline emotikon, mis lendab ekraanile. Ja kõik publik nüüd omakorda seda näeb, aga see toimub kõik laivis ja see on äge. Ja see muudab siis nii-öelda nagu selle telesaate, mida tavaliselt telesaates teha ei saa nagu hästi mitmekihiliseks ja, ja mitmetasandiliseks. Ja nüüd see vaade kõnelejale kokkuvõtlikult ongi selline, sul on ekraan, mis võimaldab sul näha publikut. Sul on suurem ekraan, mis võimaldab aru saada, milline on see eetripilt, et sul oleks mugavam seda teha. Ja sa tajud tegelikult ennast olevat sellise noh, vanas keeles telesaate sees, uues keeles nagu virtuaalsündmuse või virtuaalkeskkonna sees. Lihtsalt tunduvalt paremini ja need vahendid, mida sa kasutad, omavad nüüd samamoodi kaalu selleks, et sa saaks asju edasi anda. Kui sa rääkisid, Taavi, et võib-olla me hea sisse jäävad, siis loomulikult mingi väga normaalne intro, mis on kindlasti kasutatud nagu multimeediaefektidega, on oluline. Kas laivis või ettesalvestatud või ettevalmistatud kujul. Ja, ja oluline on seesama klikker, millele sa viitasid, eks ole, Eestis on vist nüüd lisaks Eventechile vist üks rakendus veel, mis nagu pakub sellist võimalust, noh tegelikult väga lihtne kood, seal ei ole midagi, aga. Iga IT tudeng saab sellega tegelikult hakkama, aga noh, see on nagu esimene asi, et sa juhid ise oma nagu presentatsiooni. Aga nüüd, kuidas see presentatsioon eetrisse on režiiga tehtud ja kui palju ta on kas animeeritud või kuidagi sinuga nagu kokku mängitud. Seal on nüüd erinevaid mänguvõimalusi ja viimaks. Siis need samad viisid, kuidas see sõnumit edastavad, noh, toon ühe näite siin, millega me ka pisut tegeleme innovatsiooni või tehnoloogia valdkonnas, on see, et, et kui sul on nüüd siin kõrval, raadiokuulajad seda ei näe, ma püüan siin mikrofoni eest seda nüüd kuidagi sestikuleerides teha, et kui inimene kõneleb, eks ole, sa oled eetris ja sul on kõrval on mingisugune tahvel. See võib olla läbipaistev või see võib olla mitte läbipaistev. Siis nii nagu whiteboard'i ees on kõneleja või nii nagu mõnele meeldib ka seda laval teha, sa saad sinna peale kirjutada ja sellega on võimalik nüüd igasuguseid efekte teha. See, mida sinna kirjutad, võib ilmuda otse inimese ekraanile kuni selleni, et kui sul on mingisugune laiv, laivis töötab nagu selline nii-öelda, nimetasid enne PDF-i, noh, tegelikult on ikkagi see mingisugune rakendus. Kui see on selline premium level konverents, kus, kus siis tegelikult ilmuvad need asjad kohe samaaegselt inimesele kuulamisele, sinna võib ka siis omakorda mingeid plussi- Aga kihvt efekt on näiteks see, kui kõneleja on vabas looduses, tema selja taga on pleksiklaas, mida keegi ei näe ja järsku kuulaja vaatab, et otsa raks, et kõneleja kirjutab õhku ja siis, mida ta õhku kirjutab, jääb sinna õhku ja tegelikult ilmub uuesti tagasi eetrisse. Hästi huvitavaid produktsioonilisi efekte on võimalik nüüd kasutada, millest iga publik kohe aru ei saa ja läbi ei näpista, et kuidas see toimub.
Teeme siit teise pausi ja siis räägime sinu businessist Lehari.
Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Lehari kaustel, kes on Global Virtual Solutions. Konsortsiumi eestvedeaeg põhimõtteliselt tegeleb konverentside korraldamisega ajal, mil ei saa konverentse korraldada, vähemasti mitte, mitte nii, nagu neid vanasti tehti. Ma arvan, et on paslik küsida, mis asi on Global Virtual Solutions?
No see on koht, kus on võimalik siis kõikidele koostööpartneritele ja, ja nendega, kellega me viimased kuus kuud koos möllanud oleme tänu ja, ja lugupidamist avaldada. Ja tõepoolest, see on oluline sõna, et tegemist on konsortsiumiga. Et loomulikult siin on, on väga palju erinevaid tegevusi olnud, millega koos need asjad on nagu edasi liikunud, aga see on olnud ühine panustamine. Ja, ja kummardus ja tänu, Eventech'ile, Kultuurikatlale, Milt on ju Nordics'ile. Cisco Systemsile, Teliale, Minu Rada OÜ-le, Tubman Productionile, ProLabile, Codeborne'ile, Valgele Klaarile, Voc Tammsile, DigiScobe'ile, Futuruumile, Sorainenile ja EAS-ile. Et kõik need on sisuliselt panustanud sellesse, mida me tänasel päeval teeme. Ja see on noh, ilma kuidas öelda meie kellegi ühe individuaalse. Kuidagi isegi ettekujutuse või, või, või sellise planeerimata nüüd lahvatanud sellise huvitava olukorra, kus, kus, kus praktiliselt kõikidest ÜRO riikidest on toimunud. Laivis üritusi kõrgel presidendi või ministri tasemel, mida siis Eesti või eestlased on korraldanud ja mida siis suurel hulgal on siin Kultuurikatlas. Või koostöös Eventechiga Peetris asuva stuudios kokku miksitud.
Aga räägimegi sellest, et ühesõnaga, mis nüüd on juhtunud, muidu eestlased olid sihukesed nurgatagused korraldajad, tegid siin, aasta sündmus oli letitud viiskümmend üheksa, on ju, et rahvusvahelises mõtmes.
Ja, ja muidu siin olid siin, ma ei tea, mingit Äripäeva mingid väiksed asjad ja nii edasi, on ju, aga noh, ütleme oma Nordic Business Forumit meil ei olnud või, või arvame üldse räägime mingitest veel suurematest, ma ei tea, MPC-dest, mis iganes, on ju. Et ja nüüd on, tuleb välja, et ups, et nagu maailm ongi hakanud korraldama oma konverentse läbi Eesti või Eesti abil. Et räägi see nüüd lahti, et mis see nüüd, mis asja see nüüd teete siis täpselt, mis on mingi platvorm, mida siis kõik kasutavad?
Ja ma läheneksin sellele küsimusele võib-olla järgneva mõttekäigu või, või, või vastusega. Et kui me eelnevalt rääkisime sellest, kuidas ja millisel viisil füüsiliselt inimesi on võimalik kokku kutsuda. Ruumi suurusi ja füüsilisi ja logistilisi aspekti arvestades, siis praegusel hetkel kõikidel eestlastel, kõikidel inimestel muidugi, kes oma valdkonnas tahavad pidada globaalset dialoogi. On seda võimalik teha tunduvalt efektiivsemalt ja võimsamal moel kui eales varem. Ja siin käib natukene globaalne võidujooks. Meil on üks väga huvitav programm, võiks nii-öelda või selline tegevus, mis koostöös Välisministeeriumi äridiplomaatia suunaga on tugevalt hoogu võtmas ja, ja mis võiks olla huvipakkuv. Ükskõik millise valdkonna esindajale Eestis, ükskõik millise erialaliidu või ametiliidu esindajale või juhatuse liikmele Eestis, kes on oma peas kunagi lasknud läbi mõtte, et kuule, aga tegelikult noh, me siin teeme Eestis või Baltikumis või Nordicus mingit asja, et noh, tegelikult me võiks oma valdkonna tõsta nagu oma kompetentsuse ja võimekuse natukene tõsta globaalsemale tasemele. Ja, ja, ja tegelikult see, mis nüüd sellisel huvitaval moel alguse sai, see rahvusvaheline tegevus siis Eestis. Sellest hetkest, kui ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujaks oli Eesti. See aeg kuidagi mängis nagu Eestile selle olukorra hästi kätte ja, ja Eestile iseloomulikult siis ka. Inimestele, kes, kes sellega tegelesid, eesotsas siis välisministeeriumi ja, ja, ja, ja ministriga. Oli soov, et ei, me peame seda kõike korraldama, tegelikult on, on, on vaja seda kõike korraldada. Välisministeerium võttis erinevaid pakkumisi, meie pakkumine osutus kuidagi nagu edukaks, tollel hetkel siis me juba natukene oli konsortsium kaela tõstnud, aga, aga tegelikult siis pakkumise esitas, esitas Royal Experience. Ja, ja sai alguse nagu selline huvitav tegevus, kus siis, kus siis järsku ÜRO avastas, et oot-oot-oot, et kus mitte kunagi varem ei ole sellist asja juhtunud, et sellisel, nagu nad nimetasid, telesaateliku kvaliteedi kujul. Toimub dialoog, kus osaleb näiteks kaheksakümne riigi ministrid laivis. Nii et kõik toimib, kõik on sujuv, kõik on mõnus, kõik saavad rääkida, saavad küsimusi esitada. Ühesõnaga isegi mingi dialoog või debatt või midagi sellist nagu toimub, kõik nagu töötab. Ja selle tulemusena, tsiteerides ajakirjanikku ja tsiteerides siis seda, mis, mis. Mis välisuudise inforuumis on nagu liikunud, on see, et, et noh, et kui varem oli ÜRO riikide seas riik ja kes võib-olla ei teadvustanud, noh, mis see Eesti või mis see Eesti digiriik või mis ta nagu on. Siis noh, nüüd tänu sellele, sellele möödunud kuuele kuule, kust neid sündmuseid on olnud nagu mõnevõrra mitu. On siis kõikides nendes ÜRO riikides ja nende diplomaatilistes asutustes tekkinud sahinad täitsa metsas, et kuulge vaadake, kuidas Eesti asju korraldab, eks ole, kuni selle toreda uudiseni välja, et oli dialoog siis ÜRO. Peaassamblee korraldamise juures, et huvitav, et kas Eesti oleks võinud ka seda nagu peaassamblee laivi korraldada või mitte, eks ole.
Korraldamisega selles mõttes, et sa ei saa, ega ministrid sulle siia stuudiosse ju ei sõida, mõtlen, mis, mis on see jupp, mida meie teha saame, ta ikkagi istub oma, on ju, mis iganes riigis, mis iganes kodus ja kui äike on, sest läheb vool ära, tal on veebikaamera on kehv, on ju, ja mikrofon on veel kehvem ja siis ta veel niheleb kaameras või, et noh, et kuhumaani sa saad seda asja teha, nii et kõigil on mõnus ja tore?
See mugavus ja toimivus peitub väga laiapõhjalises eeltöös, nii sisulises kui tehnilises. Ja nii nagu ennist ütlesin, et kui sul füüsiliselt on inimene kohapeal, siis saad kogu aeg teda jälgida ja kontrollida, mis ta teeb, siis noh, nüüd on nii, et kui eetrist ära kaob, siis tuleb ruttu nagu, nagu midagi selleks ette võtta. Ja ega need korrad ei olnud nagu mitte vähesagedased, kui selgub, et näiteks seal kuskil kellelgi. Ma ei tea, Vietnami esindajal on nagu sõna ja siis selgub, et kas pole eetris või on eeter tühi või siis midagi muud, loomulikult see ei läinudki eetrisse, aga lihtsalt nagu väga suur inimhulk, kes siis nendega nagu tegeleb, andis signaali, et nüüd on järgmine kõneleja, seal on kõik oma diplomaatiline suhtluskeem ja nii edasi on nagu seda konkreetset näidet tuua. Ja, ja, ja see, et saavutada see tulemus, millele sa, Hendrik, viitasid, on lihtsalt oluline see, et need asjad on nagu väga põhjalikult ja loomulikult kõiki diplomaatilisi reegleid arvestades nagu selliselt ette valmistatud, et see asi nagu päriselt toimib. Ja kõvasti sai siia panustatud, sellepärast väga hea meel, et ma sain kogu konsortsiumi nimekirja ennist ette lugeda. Kõvasti sai panustatud ja noh, tuleb taevale tänu anda lihtsalt. Esimene kord läks õnneks, ühtegi asja hooletuse saateks me nagu ei jätnud, aga ikkagi ka läbi nende probleemide ja ettearvatavate probleemide need suudeti lahendada. Siis teinekord juba õnnestus seda paremini teostada ja sellest siis kasvas järsku mingisugune selline nagu jutt. Rahvusvaheliselt nii Euroopa Liidu koridoridest kui ka siis kuskil kuskil mujal vähemalt poliitilistel tasanditel, mis nüüd Eestile on nagu tohutult palju tähelepanu toonud. Ja siit nüüd seesama üleskutse, millele ma viitasin, mis on, mis on siis üks selline huvitav suund Välisministeeriumi äridiplomaatiaga koostöös, kuhu tegelikult on ka konverentsikorraldajate liidu liikmed, konverentsikorraldajate liit ja, ja mitmed, mitmed, mitmed, mitmed ettevõtted Eestis nagu. Kaasatud kokkuvõttes ideaalis, see peaks elavdama mitte ainult konverentsi businessi tegevust Eesti hüvanguks, vaid võimendama kõikide nende valdkondade positsiooni globaalselt. Ja see on see, mida praegu koostöös välisministeeriumi äridiplomaatia osakonnaga püütakse Eesti erinevatele eriala või, või, või siis nagu valdkonna inimestele öelda, et hambaarstiliit, eks ole, meil on võib-olla seal keegi, kes on mingisuguse regiooni juhatuses, siis palun väga. Pakkuge välja, tehke järgmine aasta globaalne oma liidu konverents virtuaalselt ja Eestis ühe või teise partneriga, näiteks konverentsi korraldajate liidu kaudu. Leidke endale teostaja ja Eesti võib nüüd haarata mitte ainult poliitilisel maastikul, vaid ka teistel maastikul oma digilugu ära kasutades väga paljudes valdkondades juhtpositsiooni ja sellest tasub kinni haarata.
Selge, selge, selge, aga mõtlengi, et ka meie enda Eesti nii-öelda inimeste jaoks, kui sa ütled, et konverentsikulu, kas ta on siis läinud kallimaks või ei lähe, ei ole läinud, ma saan aru, et okei, et logistikakulud on maha kukkunud, aga produktsioonikulud lähevad jälle ikkagi ülesse, et kõik seda asja üleval hoida, et kas ta läheb kallimaks või ei lähe, sest teistpidi ka me saame osalejalt vähem raha küsida, kuna füüsiliselt kohale ei tule enam, on ju.
Ei, absoluutselt, kui me võtame nüüd nagu osaleja vaatest või siis nagu tellija või, või, või lõppkliendi vaatest, siis kokkuvõttes on asi odavam, kindlasti palju odavam. Kui me võtame nüüd nagu mingisuguse majandusharu vaatest, siis noh, inimesed, kes meie juures töötavad, tänu taeval on võimalik neil jätkuvalt palka maksta, meeskond on ka mõnevõrra kasvanud. Siis ikkagi lõppkokkuvõttes inimesed, kes ju oma tööd teevad, saavad oma oma töö või panuse või tunni eest ikkagi nagu mingit tasu, lihtsalt see mudel on nagu tervenisti muutunud. Ja kui me räägime siin, millega muidugi väga hea meel, me saime ka EAS-i ühe tunnustuse osaliseks siin vahepeal kõik on nagu nii kiiresti kulgenud. Et noh, ikka tegelikult ka siia turism käib siia tegelikult nagu juurde, et, et, et noh, et nüüd tuleks nagu väga kuidagi selliselt nagu targalt ja pragmaatiliselt mõelda, et kuidas kõik need majandusharud, mis Meil on konkreetselt olnud niisuguseid üritusi, kus põhimõtteliselt catering saadab kõikidele osalejatele, isegi erinevates riikides, asju koju, et see tuleb kõik ümber keerata.
Ja seda küll. No mind ikkagi ju ka natukene huvitab see, et kaua, et mul on tunne, et see sisuline formaat peab nagu muutuma selles mõttes, et, et kaua me jaksame neid noh, mingid kaheksatunniseid või jumal hoidku kahepäevaseid konverentse vahtida nagu arvutist, on ju, oma, oma kodus. Et, et mulle tundub, et see formaat peab minema kuidagi palju kiiremaks, et, et võib-olla noh, sellise ühe kahepäevase konverentsi asemel tekib kakskümmend ühe tunnist konverentsi näiteks või, või kuidagi või kas, kas sa näed seal mingeid algeid juba?
Kindlasti, nii konverentsid, kui me võime rääkida tegelikult sündmuskorraldusest üldse selles valdkonnas, et konverentsid on ju tegelikult ainult üks osa. Me võime rääkida siin B2B sündmustest, igasugustest lansseeringutest, pressisündmustest ja nii edasi. Siis kui hästi, ma olen nüüd viimastel nädalatel päris mitu ettekannet sellel teemal teinud nii Eestis kui väljaspool, siis kui hästi nagu kokku võtta kahe lausega. See on see, et kui meil oli nagu ütleme, skaalal kuskil seal ühest kümneni, kujutame mingi joonlaua endale siia visuaalselt nagu kõrvale. Oli, oli kõik, kogu maailm töötas nagu füüsiliselt nii-öelda laivis. Pärast koroona epideemia puhkemist kõik kukkus alla sinna nulli kuskile laiv. Ehk siis füüsiline üritus oli nagu totaalselt cancel'datud, hakkas toimuma mingisugune digitaalne, virtuaalne nagu tegemine. Nüüd, kui me õpime selle, tähendab, kui me saame lahendatud kuidagi selle, selle, selle tohutu probleemi maailmas seoses viirusega ja õppida, õpime sellega koos elama või, või, või lööme vaktsiini või mis iganes. Siis on ilmselge, et nüüd me jõuame kuskile siia keskele, kus igal heal üritusel, mis on ka füüsiliselt korraldatud ja kuhu inimesed kutsutud. On mõeldud läbi see dimensioon, kuidas virtuaalselt kaasata sinna maksimumarve publikut. Ja see on see reaalsus, mis tegelikult hakkab nagu edasi minema ja see on nüüd hoopis uus, minu hinnangul hoopis uus majandusharu, hoopis uus tegevusharu, hoopis uus nagu koostöökoht, mis noh, jällegi Eestile kui digiriigile avab tohutud võimalused.
Selge, aga aitäh sulle, Lehale, meie saateaeg on tänaseks läbi. Sinuga saab siis ühendust rojal.ee, oli see
või? Kellel on nüüd huvi natukene rohkem teada saada või võib-olla panustada sellesse või oma, ma ei tea, kaasabi osutada selleks, et see seiklus ja rännak, mis siin Eestist on alguse saanud veelgi paremini edasi kulgeks, nagu ma nimetasin, tegemist on meil konsortsiumiga koostööprojekt, kõik on teretulnud. Võtke ühendust, kas Eesti konverentside. Liiduga, kes tahab nii-öelda nagu konkreetselt selles segmendis kaasa lüüa või, või, või sealt kuidagi abi saada. Aga, aga kes nagu spetsiifiliselt huvi tunneb Global Virtual Solutionsi tegemiste kohta, siis e-maili aadress globalvirtualsolutions.org on see koht, kust informatsiooni saab ja. Ma ei tea, kui väikest reklaami tohib ka teha, jõulud ei ole kaugel, meil on väga palju ägedaid virtuaalseid jõulupidusid Eestis kui välismaal, et, et ärge jätke neid ära. Tahate ägedat virtuaalset lahendust, kirjutage ja saate tunduvalt soodsama kulu eest sisekommunikatsiooni mõttes väga ägedad jõulusündmused ära korraldada ka virtuaalselt, nii et ega pole muud öelda kui virtuaalse kohtumiseni.
See, see küsimus, et kuidas oma suur hulk töötajaid panna arvuti ees, seda vaatama, et see saab ka loodetavasti lahenduse. Esimest kord on põnev, teist korda lähed veel kolmandat korda, siis peab juba sisuliselt hakkama päris põnevaid asju välja mõtlema.
Meie statistika on vastapidine, pole muuseas, engagement ja osalejate level virtuaalsetel üritustel sisekommunikatsioonis on nagu võrreldamatult kõrgem füüsiliste üritustega, nii et väga huvitavat statistikat.
Okei, ühesõnaga, aitäh, Lehari sulle, palju jõudu, edu ja aitäh kõigile kuulajatele, kes meiega olid. Restart on ikka eetris, nagu ma ütlesin, saate alguses me juba olemegi virtuaalsed ja, ja see tähendab, et me kohtume kindlasti ka teiega nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]