Põhjamaade ninja 100 miljonit

Tere kaunist laupäeva kõigile Restarti saate kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on saatejuhi toolidel kohad sisse võtnud ja meil on külas Rainer Sternfeld, kes on meil varem käinud, käinud kui idufirma Planet OS asutaja ja nüüd on ta lausa kahes, aga täiesti teistsuguses rollis meil külas. Nimelt Planet OS on müüdud, Rainer on mitu aastat tegelenud muude asjadega ja me räägime täna sellest, millega Rainer tegeleb, me räägime investeerimisfondist Nordic Ninja. Ja me räägime Jõhvi Tehnoloogiakoolist, mille rajajate seas ka Rainer on ja, ja Rainer lubas, et ta saate jooksul teeb ka tööpakkumise avaliku või siis mõnele saatejuhtidest, kes teab, aga, aga seda peate siis ise kuulama. Tere,

Rainer.

Vaatan meeldivalt, meil on kaugsalvestus, et sina elad, elad ja töötad oma magamistoas, ma saan aru, jah.

Nii ta on, nagu paljudel teistelgi viimased kuus kuud on möödunud siis kodust töötamise tähe all ja, ja siis. Alates kevadest on kõik avastanud, kuidas, kui hästi või halvasti see kodu on siis tööks ette valmistatud ja. Ja midagi pole salata, et ega meil see väga hästi ei olnud ette valmistatud.

Jah, vaevalt, et ta üldse kellelgi oli, kas ära ei tüüta või selles mõttes, et sa võid ju rentida pisikese või suurema kontori ja käia üksinda istumas, panna Nordic Ninja sildi välja ja.

Seda küll ei, meil tegelikult on kontor täitsa kesklinnas olemas, et kevadel, kui oli koduõpe, siis me ikkagi aitasime abikaasaga ka lapsi. Ja, ja suvel sai tegelikult käia ka kontoris. Aga üsna efektiivne on olnud kodus töötamine tegelikult lihtsalt jah, ära on tüütanud, nagu sa isegi ütlesid ja. Ja eks me siin vaatame ka vaikselt, et äkki oleks võimalik seda olukord natuke parendada.

Mina pean tunnistama, et mina kindlasti ei ole mingi kodus töötamise fänn, aga ma olen kodu juures töötamise fänn, nii et ma soovitan rentida või osta endale sinna hammasse majja või kõrvale üks korter juurde ja, ja siis nii-öelda hoida töö ja pereelu lahus.

Seda viieteist minuti linna filosoofiat, see on nüüd koroona ajal eriti jõuliselt esile tõusnud, terve Pariis tahetakse teha viieteist minuti linnaks, sul on isegi selline pooleteist minuti linn seal, mulle tundub.

Ma käin vahele autoga, tööl isegi, aga.

Ja siis võib-olla harrastada sellist California mudelit, et kui õnnestub ostemaja, millel on garaaž välja ehitamata kabinetiks, et siis võib seda ka

teha. Nii, aga Rainer, räägi, sa tulid tagasi ja hakkasid tegema Nordic Ninja't. Et meil vist ei ole käinud raadios täpsemalt tutvustamas, et mis fondiga on tegemist, mis tüüpi, kes seal taga on ja, ja mis tüüpi investeeringute teete üldse?

Just, et Nordic Ninja on siis saja miljoni suurune riskikapitali fond, kus me keskendume peamiselt siis Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse investeerimisele. Peamiselt keskendume siis sellisele hilise seemnefaasi Series A, Series B faasi ettevõtetele. Ettevõtted, mis on tegelikult selliseid turu ja, ja toote klapi üles leidnud ja tahavad hakata kasvama ja nendel oleks tarvis abi. Ja meie selline mõte, või esiteks võib-olla me usume sellesse, et sinu tees on sinu portfell, et, et, et ei ole mõtet suurt muud juttu rääkida, kui vaadata, mis portfell sul on, et sellesse saada ka usud. Ja me peamiselt investeerime süvatehnoloogiaga seotud ettevõtetesse, mis siis püüavad maailma veidi paremaks muuta. Ja võtame seda asja üsna tõsiselt. Meil on fondil neli Jaapani investorit, kelleks üks on JPIC ehk Jaapani koostöö pank. Siis kolm tööstusettevõtet, Panasonic, Honda ja Omron. Et nendega koostöös meil on võimalik töötada nende ettevõtete või organisatsioonide tippjuhtkondadega, et sillata siis teed Põhjala või Baltimaade ettevõtetele, Jaapani turule. Ja, ja sealhulgas on ka teist tüüpi koostöövõimalusi, näiteks nagu tehnoloogia siire. Et meie piirkonnas on päris palju huvitavat tehnoloogiat, mida eriti siis puudutab tarkvara. Mida, mida Jaapan tegelikult väga vajab ja milles Jaapan ei ole tegelikult ajalooliselt väga tugev olnud.

Kust see üldse hakkab, alguse sai see koostöö või ütleme mõnes mõttes ikkagi üllatav, et nad niivõrd suure fondi olid nõus siia turule tooma, et. Ma tean, ma ise tegelesin Jaapani suhtega, kui ma riigis töötasin, et see avastus, et nad tegelikult on tarkvaramaailmas, ei olegi nii väga hädelenud võrreldes elektroonika ja ma ei tea, näiteks. Läätsede ja muude sellise tootmise juures, eks, et, et kuidas see, kuidas see sündis üldse, see Nordic Ninja.

Et ma usun, et sinu enda panus on ka seal tegelikult oluline, et Jaapani kultuuri teades natukene, et, et see ütleme ämber täitub tilk tilga haaval, nagu budistid ütlevad, et seda Eesti. Ja Põhjala nii-öelda promomise tööd on tehtud nüüd päris kaua Jaapanis, et see lõpuks siis. See, et see lõpuks langes Eesti ja Soome peale on, on pigem selline kokkusattumus, sest see oleks võinud minna ka kuskile Rootsi või, või Läti või, või, või Taani. See, see tuli sellest, et Jaapan tunnistas tõesti endale, et, et neil on vaja midagi teha. Ja tegelikult esimene säärane fond loodi Palo Altos World Innovation Labs. Kelle juhtija ma väga hästi tunnen ja mis on üsna suur, ühe miljardi suurune fond, mis on investeerinud muuhulgas ka. Ja, ja, ja kuna peale Planet OS-i äraostu InterTrusti poolt ma käisin hästi palju Jaapanis. Vähemalt üks kord kvartalis, siis mul tekkis üsna hea side Jaapaniga ja, ja nende ettevõtete juhtkondadega. Ja, ja see, et, et üks hetk lihtsalt helistas Marek ja ise ütles, et meil on mingid jaapanlased siin, et kuule, et äkki me peaksime rääkima, mida sa soovitad. Sest ma olin nii palju jaapanlastega nagu suhelnud, siis ma tegelikult ei osanud alguses oodata, et nad nii kiiresti selle otsuseni jõuavad, mina küll ei mõelnud. Kaks tuhat kaheksateist aasta lõpus, et ma nüüd poole aasta pärast Eestis olen, et absoluutselt ei, see ei, see ei kuidagi. Aga niimoodi ta läks. Ja, ja, ja see momentum oli päris kuidagi mitte lihtsalt üllatav, vaid, vaid lausa selline nimetlusväärne, kui kiiresti nad selle fondi otsuseni jõudsid. Ja siis alates veebruarist kaks tuhat üheksateist. Nad on ametlikult siis investeeringuid saanud teha siin piirkonnas ja mina liitusin ametlikult esimesel septembril kaks tuhat üheksateist.

Aga see meeskond ei ole ainult Eesti meeskond, sa ütlesid sinna, et see on ka Soome meeskond.

Just, et, et tegelikult suurem osa meeskonnast ongi Soomes. Helsingis on meie peakontor, kus töötab neli jaapanlast. Ja siis paar soomlast. Ja siis Tallinna kontoris töötame Marekki, isa ja mina ja lisaks ka meie partner. kes siis toetab kogu fondi backoffice'iga, on, on siis ilmselgelt Tallinnas.

Aga see, kuidas sa räägid portfellist, et selleks, et kuula aru saaks, et sa ütlesid, et iga fond on oma portfelli nägu, et, et oska, too välja nagu mõned sellised, mida nagu eestlased peaksid ka teadma või, või sa ütled, et süvatehnoloogia, et mis siis see tähendab, on ju, et, et mis langeb meil sinna alla?

Et üsna, üsna suur osa fondist täna on läinud, ütleme, mobiilsuse valdkonda. Ja, ja mobiilsuse valdkonnas, meil on kokku kaksteist investeeringut tänaseks, et alustame sellest. Ja mobiilsuse valdkonnas meil on selliseid tüüpi ettevõtted, näiteks Soomes on ettevõtte nimega Sensible Four. See on asuv ettevõte, mis arendab ise algoritmi isesõitvatele sõidukitele, kuid nad keskenduvad konkreetselt siis halvatele ilmastikutingimustele. Ja nende kliendid on siis autotootjad ise, kes arendavad isesõitvat autode tehnoloogiat ja, ja sõidukeid. Kuid nii-öelda põhjala, põhjala ütleme, teadmine sellest, et kui masin ei näe TKT märgistust või liiklusmärke, et mida siis teha. Seda tavaliselt autotootjatel ei ole ja, ja see on puhas tarkvaraettevõtte. Või siis meil on Rootsis ettevõtte nimega Einride, mis loob siis. Veaautode kaugjuhtimistarkvara ja, ja plaanis on ka luua elektrilise isesõitvaid veoautosid, mida tänaseks on ehitatud kolm. Aga see on hetkel selline pigem selline RD tegevus. Aga siis on ka sellist tüüpi ettevõtteid nagu Bolt, mis on loomulikult hilisema faasi ettevõte ja, ja ei ole otseselt süvatehnoloogia, vähemalt kui sa alustad, see ei ole süvatehnoloogia, aga tänaseks seal on väga palju tehnoloogiat, et. Meil on selle kohta täitsa huvitav oma selline raamistik, kuidas me hindame seda. Ja noh, Bolt ja, ja muud sõidujagamise platvormid, mida suuremaks nad lähevad, seda rohkem tehnoloogiaettevõtteks nad muutuvad. Et see on hästi huvitav, et iga sõiduga tegelikult üha tugevamaks. Et see on siis üks pool sellest süvatehnoloogiast, aga teine pool, ma lihtsalt toon näitena ka, on näiteks Tervishoid. Tamperes, meil on üks väike tiim. Nimega kus on umbes tosin inimest, kellest ainult üks ei ole doktorikraadiga. Nemad loovad siis analüütika tarkvara selleks, et sinu MRT skänne. Analüüsides nad suudaksid varakult tuvastada Alžeimeri märke. Et see on hästi huvitav, või siis ettevõtte nimega Logmore, millel on data loggerid, mis siis töötavad koos pharmaettevõtetega, et aidata tarnida siis koroonavaktsiini külmas ahelas näiteks. Et, et need on nagu päris huvitavad teemad, millega me tegeleme.

No tegelikult on natuke ju kuidagi eriline minu meelest selle sinu ja Nordic Ninja puhul, et noh, selline. Ma ei tea, kas ma võin öelda, võib-olla on liiga karmilt öeldud, aga selline harjumuspärane või tavaline Eesti noh, investor, kellega me siin räägime, et, et nad on üsna palju, on ikkagi hästi varases faasis, on ju, pre-seed-seed. Ja, ja hästi palju tahetakse investeerida sellisesse business to business tarkvara asja, et mingisse, mingisse, mingisse tarkvarasse, on ju, mis business to business siis. Optimeerib mingi teatud lõigu ära, et noh, see on see eestlaste selline leivanumber, on ju. Ja, ja seda deep-tech'i ja, ja, ja noh, eriti ka riistvara peetakse üks suureks õnnetuse auguks, kuhu jumala eest ei ole tark oma raha panna. Miks sina seal tegutsed?

Ma olen ka ka oma elu tegutsenud valdkondades, kus, kus üks pool on virtuaalne, üks pool on, on füüsiline. Et, et kui me räägime, eks ole, nendest samadest asjast nagu Sensible Four, et nemad tegelikult loovad tarkvara. Ja nad müüvad seda tarkvara, riistvara tootjatele või autode tootjatele. Nii et ikkagi see, see vedav, vedav komponent on ikkagi tarkvara ja riistvara, kui on üldse meie portfellis seda, siis see on pigem toetav, mis siis aitab kaasa tarkvara parandamisel, aga enamus ettevõtteid, kes meil on ise. Riistvara ei tooda mõnede väikeste eranditega. Nagu Varjo või Logmore. Aga, aga üldiselt nad tegeleb täpselt samade asjadega ja, ja selles mõttes me vaatame täna. Just oli portfelli ülevaatus, et vaatame seda, et kuidas näiteks koroonaviiruse pandeemia on meie portfelli mõjutanud ja, ja meil on portfellis, ma praegu vaatan seda pilti, mul siin ees viis ettevõtet, mis. On võitnud äriliselt koroonapandeemiast, kuivõrd seda võib, võib üldse nii nimetada, sest ikkagi tegemist on nagu inimliku kriisiga. Aga sellegipoolest mõned ettevõtted on sellest võitnud.

Aga kui sa vaatad praegu, et te olete kaksteist investeeringut juba teinud ja teil on sihuke ja, ja A-raund. Ja su koll on kokku sada miljonit eurot ja sa oled Bolti ka juba raha pannud, mille väärtus on teatavasti juba üle miljardil, on ju. Mis tähendab seda, et sul on nagu üle poole raha läinud ju või?

Täpselt pool investeeritavast rahast on meil täna allokeeritud ja, ja pool on veel minna. Ehk siis tõenäoliselt kahteteistkümnesse ettevõttesse rohkem me ei investeeri küll, aga no ütleme kaheksa on selline kohutunne.

Aga räägige, et kuidas nagu selles mõttes sellist tüüpi fondi nii-öelda eesmärgistamine ja juhtimine toimib, eks, et okei, et sul on nagu Jaapani investorid, kes on öelnud, et okei, me anname sada miljonit, sina vastu annad lubaduse, et okei, ma püüan seda raha, siis noh. Suurendada, kas siis duubeldada, tripeldada, mis iganes on ju. Mingi aja jooksul, üldjuhul on see kuni seitse kuni kümme aastat, eks on ju, et kus see on see, see ja see juhtub ikkagi sellises, sellisel moel, et sa esimese paari aasta jooksul suure osa rahast investeerid ära. Ja järgmiste aastate jooksul siis jälgid oma start-up'ide tegevust ja paned noh, nii-öelda järgmistes ringides teatud juhtule paned nagu, nagu nii-öelda lähed ringiga kaasa, et mitte oma nii-öelda osalust lahjendada, eks, et. Kuidas teil need kokkulepped on või mis nagu nende jaapanlaste ootused on, et see on ikkagi suhteliselt nagu by the playbook või, või räägi meile, mismoodi see käib teil?

Noh, see, kuidas sa kirjeldasid seda, see toimub ka veel selles mõttes, see on üsna traditsiooniline. Võib-olla erinevus sellest tavapärsest fondist ja, ja miks me oleme siiamaani olnud edukad. Saamaks sisse kõige huvitavamatesse diilidesse Põhjalas ja Baltimaades on. On see, et me ei konkureeri võib-olla kõige kuumemate fondidega, vaid me nii-öelda täiendame teineteist. Ühelt poolt ja, ja teiselt poolt, et kui sa tead Jaapani sellist äri, ärikultuuri, et siis nemad vaatavad. Noh, nad on hästi strateegilised, nad on hästi pika vaatega ja on hästi lojaalsed. Et, et tegelikult meil on ikkagi mitme fondi plaan. Et, et seitsme aastaga, et kui me nüüd investeerime teise poole oma esimesest fondist ära. Sinna läheb võib-olla, eks ole, ütleme veel poolteist aastat, ütleme niimoodi, et sama palju nagu on tehtud. Siis me oleme juba omadega, eks ole, kaks tuhat kakskümmend kaks kuskil, ma ei tea, kevades. Selleks hetkeks peaks kõik esimese fondi vahendid olema allokeeritud ja selleks hetkeks peaks meil olema juba teine fond. Käimas, nii et, et see on ka selline üleüldine plaan, et vaadata seda protsessi kogu, kogu tiimiga oleme tegelikult kokku leppinud, et me teeme seda asja ikkagi pikka aega. Ja, ja vaatame seda mitte ainult Põhjala ja Baltimaade kontekstis tulevikus, vaid et tulevikus vaatame ka neid turgusid, kus meil võiks olla veel konkurentsieeliseid. Et esimese fondi pealt on päris huvitav neid andmeid kokku koguda, et, et meil on tulnud nii Saksamaalt, Hollandist, ütleme üksikut küll Poolast ja midagi sealt Ungarist. Aga ütleme, et kui me vaatame kultuuriliselt, siis Holland ja Põhja-Saksamaa ja, ja, ja noh, UK ka, eks ole, tegelikult lähevad üsna hästi kokku nende väärtustega, mida me siin teeme.

On ju olemas ka inimesi, kes on, ma ei tea, kuidas see nimetus on, sariettevõtja. Noh, et teeb ühe firma, müüb maha, teise, kolmanda, kaheksanda. Sina tegid Planet OS-i, tegid Exiti. Miks sa nüüd pigem otsustasid selles investori nii-öelda poolel aeda olla ja nagu me kuulsime veel väga pikka aega, et kas see on sinu jaoks kuidagi sobivam või, või, või parem või? Kas sa lihtsalt ei jaksanud uuesti seda founder'i jama läbi teha?

Nagu ma ütlesin, et ma tegelikult ei planeerinud üldse Eestisse tagasi tulla, see oli pigem selline üllatav asjade kulg. Ja mingis mõttes üks raskemaid otsuseid üldse, mida ma olen pidanud tegema, et, et tuleme tagasi Eestisse. Aga, aga tõepoolest selleks hetkeks, kui jaapanlased mulle selle üllatusliku pakkumise tegid, selleks hetkeks ma vaatasin korraks niimoodi ajakava, mõtlesin, et okei. Ma olen nagu kakskümmend aastat ehitanud ettevõtteid, organisatsioone, tooteid ja nii edasi. Et, et võib-olla oleks nagu huvitav, et, et kui sa oled ettevõtja, siis see on nagu emotsionaalselt väga huvitav teekond. Aga mul olid ka sellised intellektuaalsed huvid, et mõtlesin, et, et on poole raamatukogu kokku ostetud, aga lugemata. Ja, ja tegelikult päris palju erinevaid huvisid ja mida rohkem saavad ettevõtteid ehitanud, seda rohkem sõnu küsitakse. Ja, ja B2B valdkonnas, ütleme sellise tasemega nagu ettevõtteid siit piirkonnast nagu tihti ei olnud tulnud, et. Et hästi palju oli sellist nagu alt üles tüüpi tehnoloogiad, mis olid edukad. Aga selliseid ülevalt alla, ütleme otsustusprotsessi mõistes ei olnud väga palju. Ja, ja siis ma nägin seda väga huvitava võimalusena lihtsalt, et, et kui. Noh, hakkasin mõtlema, et okei, et kui palju on inimesi, kes on nagu Eestist pärit, kes on ehitanud nullist ettevõtte Silicon Valley's ja siis, kes on palju Jaapanis käinud ja võiks nagu aidata, et neid inimesi ilmselt väga palju ei ole. Ja, ja kes teab, äkki on veel mõne ettevõtte tulevikus, eks ole. Aga lihtsalt praegu tundus see päris huvitav just seetõttu, et Jaapani. Jaapani ja ütleme, Põhjala vahel on selline hästi suur ülekattuvus, mis puudutab tööeetikat ja üldist kultuuri ja ütleme, kvaliteedile orienteeritust. Ja samal ajal Põhjala riski, ütleme, mudel või riski tolerants on ikkagi selline Silicon Valleylik. Nii et mingis mõttes see põhjala on selline kuldne kesktee, ma arvan, ja, ja et me saame nagu hästi suure võrgustikuga nii Jaapanist kui Silicon Valley'st kogu põhjala ettevõtteid aidata, tundus selline asi, mida. Iga päev ei, ei, ei teki. Ma olin sellises kohas elus, et peaid siin mõtlema, et kas minu lastest kasvavad eestlased või ameeriklased. Et nad juba mitu aastat olid mänginud inglise keeles ja, ja mõtlesid inglise keeles ja, ja nii edasi. Ja siis mingi hetk tekkis siis selline nagu tõeline otsuse koht. Ja, ja niimoodi see otsus saigi tehtud tegelikult, et lõppude lõpuks pead mõtlema, et millisesse ühiskonda sina oma eluga panustad, ma olin kaheksa aastat kogu Californias, et võib-olla. Kaks-kolm aastat veel ja olekski üsna püördumatult lapsed ameeriklased olnud, et selles mõttes see on nagu hästi. Pigem selline strateegiline otsus meie perekonna poolt.

Aga lähme siin pausile. Lähme, teeme pausi ja siis jätkame Raineriga juttu. Restart jätkub Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa vedamisel ja meil on külas Rainer Sternfeld, kellega me räägime nii Nordic Ninja investeerimisfondist kui. Kui varsti ka Jõhvi tehnoloogiakooli projektist.

Räägi Rainer, kui sa tulid tagasi Silicon Valleyst ja nüüd vaatad kogu selle piirkonna arengule peale, et sa nägid seda piirkonda noh, nii-öelda, nagu sa ütlesid siin kaheksa, kümme aastat tagasi, kuidas meie nii-öelda. Eesti start-upilaine hakkas tekkima, on ju, samas soomlased oleks, hakkasid juba oma mullist, mis need vahepeal oli, hakkasid mullist juba nii-öelda välja ronima, et. Et kui sa nüüd tagasi tuled, kui palju see pilt nagu muutunud on või kui palju Silicon Valley muutunud on, kui kümme aastat tagasi muust ei räägitudki, et, et loome oma Silicon Valley ja olema oma Silicon Valley. Siis tänapäeval kuuldub rohkem, et noh, et keegi sinna sõnnikuna välisse enam väga ei tahagi minna, et, et tundub, et niisugused lokaalsed väga head ökosüsteemid toimub nagu märjata paremini ja mulle tundub, et see Põhjala ökosüsteem just eelkõige siin, kus nii-öelda sõlmpunkt on Soome ehk siis nii Rootsi kui, kui Baltikumi suunal on ju, et sõlmitakse nagu Helsingis need diilid kokku, et, et tundub päris kõvat õmbekeskus, et mis sinu vaade on siin?

No just, et viimase kümne aasta jooksul on päris palju muutunud, et, et kui ma läksin kaks tuhat kaksteist aasta kevadel. Siis, siis seal ei olnud just väga palju selliseid Eesti founder'eid, et Mark Hoffman, kui ma õigesti mäletan, oli. Seal ja siis Fortumo, Rain Rannu käis seal üle aeg-ajalt mingi kontor võetada ka niimoodi, et keegi nullist tuli, hakkab ehitama ettevõtet, seda vist väga ei olnudki ja siis tekkis hästi suur laine. Et, et tuli hästi palju inimesi. Ja, ja siis, ja siis kui mina selleks hetkeks, kui meie ära läksime, ei ka ei olnud seal tegelikult sellest seltskonnast väga palju järgi. Ja, ja see on tegelikult hästi huvitav indikaator, et, et minu hinnangul selleks, et alustada maailma tasemel ettevõtet. Ütleme, ideaalse informatsiooni leviku tingimustes ei ole tarvis olla üldse Silicon Valley's. Et kogu informatsioon on nii-öelda demokratiseerunud ja kättesaadav ja nii palju on kogemusi inimestel juba ja urgustikud on ehitatud. Et, et sa võid alustada oma ettevõtet ükskõik kust kohast maailmast sisuliselt, sa võid selle kasvatada nii-öelda nullist üheni. Ka peaaegu ükskõik mis kus kohas, aga siis sa tahad nii-öelda selle, selle nii-öelda ühest kümneni kasvatada, siis neid kohti läheb juba vähemaks. Ja ma arvan, et üks nendest kohtadest kindlasti. On, on Põhjala ja Baltimaad, et minu arust nagu Euroopa kontekstis, kui ma olen noh, kaheksa aasta jooksul ikkagi muutusin üsna, üsna Californialaseks või ütleme, ränioru. Mütsiga meheks, et, et siis sa vaatad Euroopat üsna niimoodi pika ninaga, et mis, mis Euroopa, nagu tunnustada kärjed, nii aeglaselt. Ja üks koht eristub väga selgelt ja see ongi nagu Põhjala ja Baltimaad, et kus, kus on huvitaval kombel selline nagu nälg ja arengumootor asju luua. Jeraldi fenomen on Rootsi, mis on pikka aega olnud väga jõukas ja ikka süstemaatiliselt on võimeline välja panema väga kvaliteetseid ettevõtteid, et noh, meie Baltimaad siis loomulikult, et meil on tohutu nälg, aga kuidas sa Rootsit seletad, eks ole. Et selles mõttes, aga noh, Silicon Valley jätkuvalt on ikkagi üks. Vähestest kohtadest, kus sa saad selle ettevõtte väga kiiresti nii-öelda kümnest sajani viia ja, ja loomulikult meil on nagu erandeid siin, eks ole, ja sul on London ja, ja Berliin ja, ja noh, Shanghai ja nii edasi. Aga, aga see ei pea enam nii olema, see ei pea minema Silicon Valley'sse enam, et selles mõttes on hästi huvitav ja võib-olla ma toon teise paralleeli, et kui mõelda. Ma ei tea, kakskümmend aastat tagasi, et kus asusid kõige targemad inimesed alla neljakümne aastased, selles valdkonnas, nad olid peamiselt Silicon Valley's, nad tahtsid hullult ära ja kõik tahtsid sinna minna. Täna ei ole enam nii, et täna ei ole kõige targemad alla neljakümne aastased inimesed Silicon Valley's, et ei peagi olema, ei peagi minema, aga sa võid seal käia.

Aga kus nad on?

Igal pool, igal pool, et hästi palju toimub regionaliseerumist, inimesed lähevad oma. Koduregiooni tagasi, ehitavad oma regioone üles ja see toimub. Iga regioon ise võitleb, võistleb selle nimel, et saada tipptalenti oma piirkonda, et lõppude lõpuks on talentide sõda.

Kusjuures see on üks huvitav fenomen ka antropoloogilises vaates, et, et globaliseerumine peaks noh, globaalses muutumine peaks nagu nii-öelda neid sidemeid lõhkuma ja, ja nii-öelda ähmastama, eks sa ütlesid ka, et noh, paar aastat B-l ja lapsed ongi nagu puhtalt ameeriklased, onju. Aga teised fenomenid sealjuures ongi see, et kuigi maailm muutub globaalsemaks, siis inimesed, mida rohkem nagu tähtsustavad oma originaalpäritolu. Ja mitte riigi tasandil, vaid piirkonna tasandil, et noh, et, et noh, mitte päris nii, et ma olen Kalamajast, on ju, aga ütleme see, et. Et hispaanlane ütleb, et ma olen Katalooniast, on ju, mitte, et ma ei ütle, et ma, et ma olen

Hispaania väga, noh, Hispaanlane ikkagi, Kataloonia mõtlebki riigi tasandil.

Seda ka muidugi.

Aga no muidugi jah, et ma olen nõus, aga see teistpidi vaata, see on loogiline ka sellepärast, et ütleme sellises maailmas, mis sinu sellist kuuluvustunnet kogu aeg seab küsimärgi alla, et noh, et, et mis on see, onju, mille järgi ma liigitan oma kuuluvust, siis. Noh, nagu me ka poliitikas näeme, et väga lihtne on ju käega haarata siis selle tuttava ja harjumuspärase järgi, eks ole, ja see, kust sa nii-öelda pärit oled, noh, mis, mis on sulle sisse istutatud, ainult ma olen. Mulk või tallinlane või eestlane, et see, see on väga loogiline, et seda tugevdatakse, et sellest kinni võetakse.

Nii, aga tuleme tagasi selle meie ikkagi start-up'iliku saate juurde. Ehk siis Rainer, sa oled ka kindlasti kaasa elanud meie üksarvikute ridade täienemisele. Noh, mida me alati võrdleme, et need on kõvemad saavutused kui mingi olümpiamängude kuld, on ju, et noh, nad on kokkuvõttes kollektiivsed saavutused, on ju, et väga suur mass inimesi peab koos töötama selleks, et. Et meeskondlikult see võit ära tuua. No mitte, ma ütleks, et spordis seda olema ei pea, aga.

Meeskonnaaladel eriti.

Jah, ja eriti, aga ütleme, meeskonnad on suuremad, märgatavalt suuremad kui, kui spordis, eks. Et kui sa praegu vaatad, kas see saabki olema standard, et me põhimõtteliselt Eesti nii-öelda, kui sa mõtled, siis popsatab iga kolme-nelja aasta jooksul ühe startup, ühe unicorni välja. Või sellised on, meil oli praegu mingi noh, ütleme nii-öelda ajaline eelis, et meie piirkond arenes nüüd selle startup'i fenomeni aegadel kiiremini. Ja ütleme nii, et pigem hakkame nägema mujalt neid unikorne tekkimas ja meil endal tekib talendikriis ja nii edasi, onju. Et või ikkagi me oleme nagu Iisrael, et muudkui tuleb nagu Vändrasse lauda, neid unikorne.

Ei no võib-olla kõige kõikide asjade eelduseks on see, et meil on õiged poliitikad ehk või eesti keeles ei ole head sõna, on inglise keeles on policy on politics. Et, et ütleme, et sellised poliisid siis või reeglid, millega me suudame inimesi siia tuua. Võiksid paraneda aja jooksul. Ja, ja see on minu arust eeldus selleks, et, et see kasv jätkuks, et meil oleks hästi elav ökosüsteem, sest lõppude lõpuks sellised ökosüsteemid elatuvad uuest energiast ja uutest inimestest, sama võime näha ränioru. Baasil, et noh, et me kaheksa aastat seal olles, me olime juba nii-öelda veteranidega ja keskmine inimene on seal mingi paar-kolm aastat, siis läheb koju tagasi. Et, et Iisraeli taolist jahvaarvu meile ette näidata ei ole, küll me oleme südikad ja, ja joenakad ja paneme edasi, aga, aga tegelikult uued ettevõtted vajavad uut talenti ja, ja seda meil paraku piisavalt ei ole. Mistõttu me üldse ka algatasime selle Jõhvi Tehnoloogiakooli kui ühe väikse initsiatiivi.

Minu meelest on võtme, võtmetähtsusega ikkagi, et see Eesti noh, investeeriv raha läheks välja, et noh, sa enne tõid, on ju, Rainer, selle Rootsi näite. Et ega noh, seda nii-öelda vana raha, mis on sealt ju välja läinud ja väljaspool nagu investeerinud ja siis seda rikkust kodumaale tagasi tassinud, et seda on ikkagi nagu päris palju, et see. Ma arvan, me, meie oluline võtmetähtsusega küsimus on see, et see raha saaks siit välja ka minna.

Pluss mõned ajaloolised sõjad ja röövimised juba viikingiaegadest peale. Vana

asja ei saa ka meelde tuletada, noh.

Ei no jaa, aga niimoodi sa kogud rikkust ja vara endale ega muudmoodi see ei tule, on ju, et, et käid ja muudkui seal vallutad, eks.

Noh, meile, meile minu arust eesti rahval on esimene võimalus A olla meeskonnaspordis hea, see on nagu iduettevõtete ja ettevõtete ehitamine. Sest tavaliselt me oleme individuaalaladel hea, kui me olümpia paralleeli toome. Vähemalt tipus olles, et see on meie võimalus olla maailmas top üks protsendi seas ja, ja ma arvan, et see ei, kuidas sõna on esmakordne võimalus Eestil üldse ehitada sellist. Pikama vaatega tulevikku ja ma arvan, et see ei rauge niipea, aga loomulikult siin küsimus on selles, kuidas me uut talenti saame, saame siia tuua, sest nagu mainisidki siin. Võitlus talendi eest käib igal pool, talent võib minna ükskik kuhu, ta võib minna Barcelonasse, ta võib minna Berliini, ta võib minna Londonisse, võib minna Shanghaisse. Ja, ja noh, miks ta peaks tulema Tallinnasse või, või Tartusse, eks ole, vahet ei ole.

No start-up'i maailmas on see lihtsam, et sa saad alati leiutada uue spordiala. Ehk siis sa saad leiutada võistluse, kus keegi veel ei võistle. Ja, ja siis, kui sa oled leiutanud uue spordiala, siis on tänu sellele, et ainult sina tunned reegleid, on sul võimalik saavutada märkimiseärsat edu. Aga enne mõtlengi, et tahaks jätta selle Jõhvi kooli nagu viimasesse plokki, et teeme ühe väikse pausi veel ja siis räägime Jõhvi koolist.

Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa hakkavad nüüd Rainer Sternfeldiga rääkima Jõhvi tehnoloogia koolist, mis on mitmes mõttes kuidagi eriline asutus. Noh, esiteks sellest, et selleks, et selle poolest, et Eesti erakapital tegi Jõhvi tehnoloogiakooli ja teiseks on kuulda olnud, et tegemist on sellise iseõpetava kooliga nagu, nagu on meil isejuhtivad autod, on ju, mis, ühesõnaga kool, kus, kus toimub midagi ja inimesed saavad maagiliselt targemaks. Rainer, sa oled üks osaline seal, räägi see mõte või see idee ära, et mis, mis asi see on?

Jõhvi Tehnoloogiakool on siis järgmise aasta lõpus, sügisel Jõhvi linnas avatav täiend ning ümberõppe fookusega programmeerimiskool. Kõikidele täiskasvanutele alates kaheksateistkümnendast eluaastast ja. Ja, ja see kool on teise, teistest koolidest erinev seetõttu, et see, seal ei ole õpetajaid, vaid põhineb. Ühel nutikal tarkvaral, mis on arendatud null üks ehk või zero-one education system. Mis siis tegelikult emuleerib väga paljuski seda, mida viimase viie-kümne aasta jooksul on nähtud, ütleme, MOOC-ides. Mis see eesti keeles siis võiks olla nagu massõppesüsteemid, internetiõpped, Courserad ja, ja muud säärased. Ehk siis tegelikult kogu programmeerimise õpe keskendub siis inimeste ümber- ja täiendõppele, ehk siis läävendtasemega programmeerija, programmeerijate ettevalmistusele. Sellisel viisil, et sa alustad, see on nagu väga mänguliselt üles seatud, et sa alustad nulltasemest. Saab nüüd valida neli, nelja erineva raja vahel, andmebaasid, võrgud, rakendused, liidesed ja siis kasutajakogemuse disain. Ja, ja siis sa liigud omas tempos läbi kahekümne ühe taseme. Ja, ja erinevatel tasemetel on erinevad ülesanded. Sulle, kui sa jääd hätta, siis sulle antakse vihjeid. Ja õppeplatvormi kaudu on meil võimalik siis näha tegelikult, kui hästi keegi hakkama saab. Mis on tegelikult täiesti erinevad avapärastest koolidest, et sul on väga hea pilt ees, kes, kuidas. Õpib, kui kiiresti ta omandab teadmisi, kui hästi ta teeb koostööd teistega, kui hästi ta probleeme lahendab ja nii edasi. Et, et see on, see teeb täieliseks lisaks tegelikult sellele õpetada, õpetab see platvorm inimesi ka tiimis töötama. Et esmaspäevast reedeni on tegemist siis individuaalülesannetega, mida võib teha koos, aga esitama peab individuaalselt. Nii umbes nagu sa mingiteks kooli, ma ei tea, kontratöödeks õpid, koos aga ikkagi ise teed. Ja nädalavahetisi on siis hackathonid või grupitööd, mida tehaksegi siis juhuslikult kokku pandud gruppidena ja esitatakse gruppidena. Ja seda saab siis samamoodi nagu mõõta, et kuidas see toimub ja meie veel täiendame seda õppeplatvormi sellega, et koostöös koostöö plat, koostööpartneritega. Kelleks on siis Transferwise, Bolt, Pipedrive, SEB, LHV ja, ja mitmed teised ettevõtted. Et me tõenäoliselt hakkame saatma sinna lektoreid, kes teevad näiteks inspiratsiooni esinemisi, töötubasid, hackathone, võistluseid. Ja kes teab, äkki ka mingisugune lisamoodul võiks tulla mõnes valdkonnas seal. Et kuna nii palju näiteks on finantstehnoloogiaettevõtteid juba seotud. Et see teeb selle kooli veidi erinevaks teistest ja, ja, ja kui me vaatame, miks neid koole on loodud viimase viie aasta jooksul ju üle maailma, üle kahekümne. Siis, siis põhjus on üsna lihtne, et, et maailma majandus digitaliseerub, inimesed tahavad leida endale. Parema töötasuga töökohta ja võib-olla täie, ütleme, tähendusega töökohta. Ja noh, ei pea kaugele vaatama, Helsingis asub kõige lähim nendest koolidest. Ta põhineb küll teisel platvormil nimega nelikümmend kaks, mis on siis tegelikult null ühe eellanne. Ja, ja seal ajas seitsmekümne ühele, mul on nüüd viimased täpsemad numbrid, et saja seitsmekümne ühele kohale kandideeris kaksteist tuhat inimest. Kus kõige noorem oli seitsmeteistaastane, kõige vanem viiekümne kuue aastane ja keskmine valitsus kakskümmend seitse. Et kui on sul selline veidi üle ühe protsendi inimestest saab sisse, siis see näitab, et, et see trend ei ole lihtsalt trend, vaid et inimesed reaalselt otsivad endale paremat väljendit.

No praegu ütleme nii, et viimase kümne aastaga isegi rohkem, kaheteist aastaga on olulised, me oleme suutnud Eestis ka IKT valdkonna inimeste juurdekasvu suurendada, eks, et noh, seal on ITakadeemia initsiatiivid. Tartu Ülikooli tehnika, Taltechid on kasvanud, kasvatanud oma IKT valdkonda, nii et nad on juba suurimad nii-öelda. Osakonnad või siis instituudid ülikoolide sees, eks. Ja ikkagi sellest, hoolimata sellest me näeme, et on vähe, mistõttu ka eraettevõtted, noh, siin Codeborne'id, Nortalid kõik on teinud oma koole, näidanud, et, et ka nii-öelda, noh, nii-öelda inimese, lihtsa inimese õpetamine on täitsa võimalik, on ju, et. Et mis siin nagu selle kooli otse nii-öelda lõppväljund siis on, et, et kas temalt tuleb välja ikkagi päris juba oskustega spetsialist või? Ma toon näite, et kui siin vähemalt ütleme siin kümmekond aastat tagasi veel ülikooli lõpetanud programmeerija selleks, et teda saaks nii-öelda bill'ima hakata, siis tema töö eest saaks raha küsima hakata, kulus vähemalt noh, ütleme kuus kuud, on ju, et ikkagi sihukest sisseelamist ja koolitamist, on ju. Et kas siin nüüd need programmid, sisu on nii palju paremaks läinud, et, et okei, ma ei ole IT-spetsialist, ma teen selle kooli läbi, saan oma nii-öelda taseme oskused kätte. Et ma olen juba nagu sellisel levelil, et ma põhimõtteliselt võiksin nagu hakata juuniorprogrammeerijana tööle.

Just see, see eesmärk on, et võib-olla esimesena peaks mainima seda, et see kool ei konkureeri mitte kuidagimoodi akadeemilise haridusega, sest ega me peale programmeerimise seal koolis midagi ei õpeta. Et, et ja see keskendub siis kõikidele täiskasvanutele, eks ole. Et inimesed, nagu ma Soome näitelgi oli keskmine hoonus, on kakskümmend seitse. Aga eesmärk on ju tõepoolest, et selle kooli väljendiks saaks olema, ütleme juunior tasemega arendaja. Kellel on tegelikult ütleme ülikooliga bakalaureusekraadiga inimesega võrreldes. Palju rohkem praktilisi oskuseid, tänapäevasemaid oskuseid. Et olenemata, mis koolist sa õpid, kas sa õpid Jõhvi koolis või sa õpid Pariisi või Londoni koolis, mis on zero one'il sa läbid täpselt sama programmi, mis on ka tegelikult erinev teistest tavakoolidest. Mis tähendab seda, et sa alati õpid kõige viimase sõna järgi. Ja, ja, ja siis tänu sellele, et meil on võimalik koostöös oma koostööpartneritega juba aasta peale kooli algust. Hakata õpilastega koos nii-öelda ette, ma ei tea, hakata õpilasi ette valmistama, et kui sa oled ettevõtte ja sa leiad endale huvitava profiiliga inimese sealt koolist, siis sa võid temaga juba hakata ette. Valmistusi tegema, ehk siis, kui kool saab lõpetatud siis koolipingist otse tööle. Nii et selles mõttes me üritame ikkagi nagu sillata neid tegevusi üsna, üsnagi käed küljes moel, mis on, ma ütleksin, noh, ainuke võimalik mudel, et see kool töötaks.

Kui sa ütlesid, et see õpetaja asemel on nagu tarkvara ja, ja, ja, ja protsessid kuidagi käivad seal ise. Nüüd seleta natuke lahti seda ikkagi, et miks, ma saan aru, et see koolil on ikkagi maja ja noh, me jõuame selleni, et te otsite sellele direktorit ja et, et mida nad siis need inimesed seal klassis teevad või miks nad ei võiks igaüks kodus oma arvuti taga seda kõike teha?

See on natukene nagu sellesama migratsiooniteooria valdkonda kuuluv teema, et, et, et on lihtsam. Luua suhteid, kus sa oled koos ja, ja neid võid säilitada üle internetti ja, ja, ja tegelikult meie koolis ei pea inimesed kogu aeg olema kohapeal olemas, küll aga esimesed kuud. Umbes nagu mingi noorteaeg ajateenijatele, eks ole. Et, et selles mõttes nad õpivad kõigepealt selgeks, kuidas üldse selles koolis õppimine käib, et õppima õppimine on üks esimestest asjadest. Et selle struktuur ja siis meeskonnatööd ja nii edasi ja siis pärast seda nad põhimõtteliselt võivad kadunud ka töötada ja see oli ka üks tegelikult naerava tähtsusega aspekt, miks me üldse selle platvormi peale läksime, et vaadates. Mis pandeemiaga või pandeemia tagajärjel juhtus, et me peame olema täiesti paindlikud, et, et juhtub, kui juhtub, nii, et peab kool täiesti tühjaks minema, et ikkagi saame õpet jätkata.

Aga mingi õpetaja, siis nagu ma, ma ei kujuta ette, et ma tulen sinna, istun maha, on ju, mul on selle arvuti, et mida ma siis vaatan või mis ma teen seal?

Et, et võib-olla alustaks sellest, et, et vastuvõtuprotsess ise juba tegelikult sõelub välja inimesed, kes on rohkem sobivad selleks õppeks. Et algab see ühest viie minutilisest kognitiivsest testist, kus on mälu ja mälukiiruse harjutused, siis sellele järgneb pooleteist tunnine. Niinimetatud vana ussimäng, mis tegelikult on ainult command line'i baasil, et sa järgid juhiseid ja siis sa. Pead nende juhiste järgi ülesande lahendama ja lõpuks saab sellest mäng ja siis selle alusel me ka mõõdame, kes kui hästi perform'ib. Ja siis selle alusel me saame tegelikult esimese kohordi kokku panna. Ja inimene ilmub lõpuks kohale, siis, siis ta peab valima. No alguses tegelikult ei vali midagi, alguses on programm kõikidele sama ja poole peal valib, millele ta tahab spetsialiseeruda. Ja aga väga huvitav küsimus selles mõttes, et, et miks ei ole seal õpetajad, tegelikult saab olema meile ka meie koolis neli inimest, kes juhendavad neid õpilasi, aga sellist nagu ühesuunalist loengupidamist klassi ees ei ole, et kõik õpilased on ühes ruumis, igaühelane arvutikoht. Mitte nimeline, sa võid istuda iga päev, kuhu iganes sa tahad. Ja siis sa tegelikult järgid juhiseid arvutis ja arvutis ongi need õpilased, õpetajad, et sul on tegelikult loengud nii nagu MOOC-ide puhul, et sul on õppe, õppe, õppejõud. Kes loeb sulle mingisuguse asja ette, sul on juhendmaterjali ja sulle antakse ülesanne. Kui sa saad hakkama, tore, kui sa ei saa, lähed tagasi juhendmaterjalide juurde ja niimoodi see tsükkel käib ja see on vajalik selleks, et me saaksime eraldada nagu kui parimad õpilased ja. Teistest või ütleme, üldse oleks võimalik hinnata õpilaste õppevõimet ja selle, et kas nad on omandanud selle teadmise number üks ja number kaks, kui kiiresti nad omandavad need teadmised. Ja üle kahe aasta seda teha, siis tekib tegelikult noh, parim pilt üldse inimestest.

Aga see Jõhvi tähendab ikkagi seda, et noh, põhimõtteliselt peadki kaheks aastaks noh, rohkem-vähem seal käib tsüklitega see arendus, ma saan aru, aga, aga et sa peadki kolima Jõhvi. See on seda, et mul, sul on vaja ööbimist ja sul on vaja nagu noh, nii-öelda selles ökosüsteemis ikkagi toimetada, et, et see kool siis peab olema koos sõna otseses mõttes internaadiga nagu või, või mismoodi see läbimõeldud on.

Just, et meie koolis, koolihoones on võimalik majutada hetkel, hetkel plaanide järgi sada kuuskümmend inimest, me ikkagi eeldame, et mingid inimesed elavad sealsamas lähedal, et selles mõttes võib-olla kahte seda poleks vaja. Aga kui me võtame teise aasta vastuvõtte ka vastu kakssada inimest, siis meil on tegelikult vaja leida, ütleme kaks korda sada kuuskümmend kohta, ütleme, ütleme jämedalt. Ja selle nimel töö käib, et leida ütleme, majutus kuskil Jõhvis. Ja, ja see on tõesti investeering inimeste, inimeste investeeringuga tulevikku, et me loodame, et ütleme, kolmandik nendest inimestest võiks tulla Ida-Virumaalt, kolmandik ülejäänud Eestist ja võib-olla kolmandiku. Saaksime tuua väljastpoolt Eestist, et siis tekiks võib-olla kõige huvitavam ja erikohalisem selline kohort.

Aga see on erasektori initsiatiiv, ma saan aru, et enamik sellest alginvesteeringust on pannud ikkagi meie. Start-up'i miljonärid nii-öelda ja, ja, ja mingi mingil osa, osa mingi mära siis toetab riik, ma saan aru.

Et tegelikult seitsekümmend viis protsenti selle kooli avamiseks kuluvast kapitalist tuleb riigi käest. Ja Ida-Virumaa konkurentsivõime arendamise või parendamise programmist. Ja kakskümmend viis protsenti erarahastusest, noh ilmselt selleks hetkeks, kui me selle kooli nagu päris lahti teeme, et võib-olla erarahastus tuleb natuke juurde võtta. Aga peale seda kogu see kool peab toimima tegelikult erarahastuse toel ja selle kooli ärimudel saabki olema siis see, et, et kui ettevõtted sealt koolist tulevaid õpilasi palkavad, siis nad maksavad värbamistasu. Kaks tuhat viissada kuni kolm tuhat eurot per inimene, mis on siis hinnanguliselt neli kuni kuus korda odavam kui värbajatele tavapäraselt makstav tasu. Võib-olla mitte juunior arendajatele, aga igal juhul asja kiirus ja täpsus on midagi muud kui võib-olla traditsiooniline värbamisprotsess.

Sa tahtsid selle kooli juhi osas ka veel reklaami teha?

Ma mõtlesin, et ma kutsun sind äkki koolijuhiks.

Tänan pakkumast. Ei. Mina, mina võin olla soovitaja.

No näed, aga tõepoolest, me otsime sellele koolile elavat, säravat, loovat koolijuhti, kes, kelle jaoks võiks see olla tegelikult mingis mõttes nagu. Eluvõimalus nullist üles ehitada mõne kooliorganisatsioon, organisatsiooni kultuur. Ja panna Jõhvi sellega maailmakaardile. Et, et ma isegi ei, ei mõtleks nii väikselt, et ma mõtleks ikkagi niimoodi, et see inimene võiks täiesti vabalt. Kui ta on edukas, esimese kooliga võiks ju, miks mitte me ei võiks rajada mitu kooli sellist Eestisse. Nii et me tõepoolest otsime kandidaate. Avaldusi võib esitada tulevikukool.ee. Alt leiate või fontes.ee. Leiate vormi. Kuni esimese detsembrini me võtame neid avaldusi vastu, soovitada võib ka, saatke otse kiri ja, ja räägime.

Mis seal sellel direktoril nii väga teha on koolis, kus ei ole õpetaja, õpetajaid? Kas ta on olukene nagu selline haldusdirektor, käib luuaga ringi ja vaatab, et maja oleks puhas?

Haldusdirektorit me hakkame ka otsima üsna huvasti. Aga kaks, kaks kõige olulisemat inimest koolis saabki olema koolijuht või kooli direktor ja teine on kogukonna juht. Et koolijuhi töö on ikkagi paljuski need samad ülesanded, millest me enne rääkisime, koostööpartneritega koostöötamine. Õppeplatvormi pakkujaga platvormi arendamine, sest me arvame, et me tegelikult tahaksime ka sisendit anda, kuidas seda võiks veel paremini teha. Sisseastumise protsessi korraldamine, see on päris suur asi, millega tegeleda kogu selle Jõhvi tehnoloogiakooli ümber ka sellise liikumise. Käimatõmbamine, et me tahaksime, kui sa mõtled, et Jõhvis elab kümme tuhat inimest ja seal selle korraga saab olema nelikümmend, nelisada inimest, sest see on. Eks see on neli protsenti kogu Jõhvi elanikkonnast ja, ja, ja kui seal keegi neist otsustab ikkagi sinnasamma elama jääda või otsustab üks nendest, et meie partneritatudest seal osakonna avada. Siis seal on päris suur spill-over efekt, et ütleme, teenindussektorile. See on, see on nagu asi, mille peale peab koolijuht mõtlema, et ta peab töötama nii kohaliku omavalitsusega, tehnoloogiaettevõtete sektoridega, kogu riigiga ja tegelikult noh, meie terve regiooniga, eks ole.

No ikka meeskonnaga ka, et ma ikka siiamaani meenutan härdumusega, et kuigi ma seda ise väga palju osa ei saanud, et, et meie Treffneri koolis oli kaheteistkümnendal klassil oli õigus käia ja direktor ja koos kooliõues suitsu tegemas, on ju, et sa pead ikkagi minglima selle. Selle, selle õpilaskonnaga endaga ka, kuigi noh, ütleme niimoodi, et siin seda vanuseprobleemi ei ole, et, et siin juba kaheksateistkümnendat võib suitsu teha, on ju, et. Aga sellega meie saade on läbi, et aitäh selle info eest, et Rainer Seifeld ja näeme jälle nädala pärast.

Sure, tänud kutsumast.