@ RESTART // 2020.11.21
KUUPÄEV
2020-11-21
PIKKUS
46m 18s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse 100 miljoni eurosest riskikapitalifondist Nordic Ninja VC ja selle investeerimisstrateegiast Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse. Lisaks arutletakse Jõhvi tehnoloogiakooli rajamise üle, mille eesmärk on pakkuda täiendusõpet ja leevendada IT-spetsialistide põuda.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Kolm aastat tagasi müüs Rainer Sternfeld oma idufirma Planet OS maha ja jäi seejärel elama ning töötama USAsse ilma erilise plaanita lähiajal Eestisse tagasi tulla. Nüüd on ta aga siin ja me räägime tänases saates, miks. Rainer on praegu tegev jaapanlaste ja soomlastega koos 100 miljoni euro suuruses investeerimisfondis Nordic Ninja VC ning kui see raha lähema pooleteist aasta jooksul paigutatud saab, tuleb ilmselt järgmine sarnane ettevõtmine. Miks Rainer Eestisse tagasi tuli, mida ta Nordic Ninjas saavutada püüab ning miks ja kuidas on ta sattunud ka Jõhvi tehnoloogiakooli loomise juurde? Lisaks: kool otsib endale direktorit. Ehk oled just sina õige inimene seda projekti vedama? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Jõhvi Tehnoloogiakool on siis järgmise aasta lõpus, sügisel Jõhvi linnas avatav täiend ning ümberõppe fookusega programmeerimiskool. Kõikidele täiskasvanutele alates kaheksateistkümnendast eluaastast ja. Ja, ja see kool on teise, teistest koolidest erinev seetõttu, et see, seal ei ole õpetajaid, vaid põhineb. Ühel nutikal tarkvaral, mis on arendatud null üks ehk või zero-one education system. Mis siis tegelikult emuleerib väga paljuski seda, mida viimase viie-kümne aasta jooksul on nähtud, ütleme, MOOC-ides. Mis see eesti keeles siis võiks olla nagu massõppesüsteemid, internetiõpped, Courserad ja, ja muud säärased. Ehk siis tegelikult kogu programmeerimise õpe keskendub siis inimeste ümber- ja täiendõppele, ehk siis läävendtasemega programmeerija, programmeerijate ettevalmistusele. Sellisel viisil, et sa alustad, see on nagu väga mänguliselt üles seatud, et sa alustad nulltasemest. Saab nüüd valida neli, nelja erineva raja vahel, andmebaasid, võrgud, rakendused, liidesed ja siis kasutajakogemuse disain. Ja, ja siis sa liigud omas tempos läbi kahekümne ühe taseme. Ja, ja erinevatel tasemetel on erinevad ülesanded. Sulle, kui sa jääd hätta, siis sulle antakse vihjeid. Ja õppeplatvormi kaudu on meil võimalik siis näha tegelikult, kui hästi keegi hakkama saab. Mis on tegelikult täiesti erinevad avapärastest koolidest, et sul on väga hea pilt ees, kes, kuidas. Õpib, kui kiiresti ta omandab teadmisi, kui hästi ta teeb koostööd teistega, kui hästi ta probleeme lahendab ja nii edasi. Et, et see on, see teeb täieliseks lisaks tegelikult sellele õpetada, õpetab see platvorm inimesi ka tiimis töötama. Et esmaspäevast reedeni on tegemist siis individuaalülesannetega, mida võib teha koos, aga esitama peab individuaalselt. Nii umbes nagu sa mingiteks kooli, ma ei tea, kontratöödeks õpid, koos aga ikkagi ise teed. Ja nädalavahetisi on siis hackathonid või grupitööd, mida tehaksegi siis juhuslikult kokku pandud gruppidena ja esitatakse gruppidena. Ja seda saab siis samamoodi nagu mõõta, et kuidas see toimub ja meie veel täiendame seda õppeplatvormi sellega, et koostöös koostöö plat, koostööpartneritega. Kelleks on siis Transferwise, Bolt, Pipedrive, SEB, LHV ja, ja mitmed teised ettevõtted. Et me tõenäoliselt hakkame saatma sinna lektoreid, kes teevad näiteks inspiratsiooni esinemisi, töötubasid, hackathone, võistluseid. Ja kes teab, äkki ka mingisugune lisamoodul võiks tulla mõnes valdkonnas seal. Et kuna nii palju näiteks on finantstehnoloogiaettevõtteid juba seotud. Et see teeb selle kooli veidi erinevaks teistest ja, ja, ja kui me vaatame, miks neid koole on loodud viimase viie aasta jooksul ju üle maailma, üle kahekümne. Siis, siis põhjus on üsna lihtne, et, et maailma majandus digitaliseerub, inimesed tahavad leida endale. Parema töötasuga töökohta ja võib-olla täie, ütleme, tähendusega töökohta. Ja noh, ei pea kaugele vaatama, Helsingis asub kõige lähim nendest koolidest. Ta põhineb küll teisel platvormil nimega nelikümmend kaks, mis on siis tegelikult null ühe eellanne. Ja, ja seal ajas seitsmekümne ühele, mul on nüüd viimased täpsemad numbrid, et saja seitsmekümne ühele kohale kandideeris kaksteist tuhat inimest. Kus kõige noorem oli seitsmeteistaastane, kõige vanem viiekümne kuue aastane ja keskmine valitsus kakskümmend seitse. Et kui on sul selline veidi üle ühe protsendi inimestest saab sisse, siis see näitab, et, et see trend ei ole lihtsalt trend, vaid et inimesed reaalselt otsivad endale paremat väljendit.