Mis on digieuro ja milleks meil teda vaja on?

Head kuulajad, on laupäev ja Restarti saate alustab. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja meil on täna kaks külalist. Meil on külas Luka-Silves, Guardtime'ist ja Rainer Olt, Eesti Pangast ning me katsume järgmise kolmveerandtunni jooksul selgeks teha nii endale kui maailmale kui kuulajatele ühe teema, mida ei ole võimalik kolmveerandtunni jooksul selgeks teha. Aga me proovime ikka ja see teema on digitaalsed rahad, krüptovaluutad ja kogu see küsimus, millega ootamatult nüüd lisaks ma saan aru, Bitcoini entusiastidele on ikkagi hakanud üha enam tegelema ka riigid, me räägime digitaalsest eurost. Me räägime sellest, miks riigid nagu Hiina ja India ja võib-olla ka muud on, on siin mänginud mõttega ja, ja teinud plaane, et äkki peaks sinna krüptoraha maailma oma, oma sammu astuma. Aga ma arvan, me võiksime võib-olla alustada sellisest küsimusest, et mis asi see krüptovaluuta üldse on, selles mõttes, et seda, mis on Bitcoin, ma arvan, meie kuulaja teab. Et kas, kas me võime öelda, et see krüptovaluuta nüüd siis on umbes nagu Bitcoin, aga et seal on, ma ei tea, mingisugune riigi tempel või riigi tugi küljes?

Ja ma nüüd alustan siis keskpanga poolt. Ma ei ütleks, et krüptovaluutal oleks. Riigi tugi sellisel juhul küljes põhi, põhimõtteliselt, et miks riigid ja keskpangad on hakanud tegelema nüüd digitaalse euro uuringutega? Ja tegelikult üle maailma teised keskpangad samamoodi. Et kuidas on võimalik tekitada selline digitaalne uuel tehnoloogial põhinev keskpanga raha. On selles, et kui meil eelmine aasta Libra, Facebooki Libra tuli välja mõttega. Tekitada krüptoraha, siis keskpangad tundsid, et võib-olla oleks vaja hakata seda valdkonda põhjalikumalt uurima. Sest juhul, kui kõik Facebooki kliendid hakkaksid kasutama mingisugust alternatiivset stabiilset raha ja see läheb ringlusesse ka veel maksevahendina, siis, siis sellist olukorda ikkagi päris aktsepteerida ei saa. Ja seetõttu hakkasid üle maailma keskpangad seda valdkonda põhjalikult. Lahti mõtestama, võib-olla siin üks esimesi oli Rootsi keskpank. Ja muidugi noh, nende põhimotivaator oli ka see, et kui me vaatame inimeste maksekäitumist ja tehnoloogia arengut, siis. Me liigume järjest digitaalsema keskkonna, keskkonna poole. Meil on vaja digitaalsemaid makselahendusi, nutikamaid makselahendusi.

No küsime ära selle küsimuse, et miks ikkagi keskpangad librad kardavad või kartsid, et mis siis on, no tuleb üks sellist nii-öelda. Just mõtlen siis nagu mängu keskkonna sees, raha kasutamine on ju täiesti tavaline, et noh, et, et see oligi, ütleme. Näiteks arvutimängudes pikka aega üks peamiseid rahateenilisi, eelmisi võimalusi olid see, et kui sul oli rohkem kulda, siis said osta endale kõvema mõõga ja, ja, ja kõvema, ma ei tea, armori ja nii edasi, onju. Et nüüd siin nüüd üks digihiid tahab oma raha teha, et miks nüüd selle peale kohe siis kõik nii-öelda keskpangad ennast krampi tõmbavad?

No seal on tegelikult põhjus lihtne. Seal see, kui nii suur platvorm nagu Facebook võtaks kasutusele krüptoraha ja. Majandustegevus, kuna neil on ka ju väga palju e-kommertsi kaupmehe küljes. See nende e-kaubandus ja turuplats on järjest kasvamas, siis see tekitaks sellise paralleelmaailma ja tõmbaks inimesed ja ka raha Facebooki platvormile. Ja ühtlasi see natukene nõrgestaks keskpankade rolli selles situatsioonis.

Et küsimus on tegelikult teie võimus, et kui, et see ei ole nii kontraalitav enam.

Ei, ma ei ütleks see, et see küsimus on meie võimus, pigem on ta ka turvalises makselahenduses, sellepärast et kui me räägime krüptovaluutast, mis võetakse kasutusele erasektori initsiatiivil ja poolt. Siis hetkel tegelikult see valdkond ei ole üldse reguleeritud. Inimesed jah, usaldavad seda, aga kui midagi juhtub, siis ega neil ei ole kellegi poole pöörduda. Neil see raha on lihtsalt sellel hetkel kadunud, et sama me nägime või tajusime ka Bitcoini puhul, kui see teema oli suur. Bitcoini väärtus kõikus päris paljuski. Jah, kui me räägime tänapäeval krüptovaluutadest, siis paljuski on nad stabiliseeritud, ehk nende väärtus ei kõigu enam nii palju. Samas ikkagi puudub regulatiivne raamistik, mis kaitseks maksjate ja ka ettevõtjate huve selle kasutamisel. Lukas.

Ja ma tõmbaks natuke tagasi sellele küsimusele, mille Henrik esitas, ehk et mis see, mis see krüptoraha üldse on? Ega tegelikult ei ole ju mingisugust kokkulepitud definitsiooni selle kohta, mis nüüd on krüptoraha ja mis ei ole. Aga kui me hakkame natuke seda mõistet lahti võtma, siis me saame ka aru võib-olla, miks Keskpank tunneb rohkem muret Libra pärast kui näiteks Visa ja Mastercardi ja Apple Pay pärast. Et noh, laias pildis raha on see, mille osas me lepime kokku, et see omab, et, et see teenib väärtusevahetuse vahendina, see võib olla tükk kulda, see võib olla tükk paberit, see võib olla konto seis pangas, see võib olla ka mingi, noh, nagu me näeme. Enne, ennemuistetes ühiskondades, see võib olla kivi või, või mingi muu suvaline ese. Aga. Nendest erinevatest digitaalsetest, digitaalsetest võimalustest me, enamus meie rahast, raha liikumist täna on nii ehk naa digitaalne, eks ole. See, kui, kui mul on pangakontol raha ega mul üldiselt see paber ei istu kusagil, vaid mul on lihtsalt sissekanne andmebaasis. Samamoodi kui ma maksan Apple Pay või, või kredietkaardiga, need on kõik kandmed andmebaaside vahel. Mis tegi, mis nii-öelda eristas Bitcoini varasematest e-rahadest oli see, et kogu see süsteem toimis kombel, mida ükski keskne osapool ei kontrollinud ja, ja paljud nendest asjadest, mida me täna, täna nimetame krüptorahaks. toimivad võrgustike alusel, mis nii-öelda ei jälgi tavalisi jurisdiktsiooni reegleid. Ja siin ongi see erinevus näiteks võrreldes krediitkaardi või, või ka PayPali või Transferwise'i maksega, et tegelikult need asjad, kuigi nad on ka digitaalsed ja seal võib olla ka krüptograafiline element juures. Nad istuvad keskkondades, mis on väga selgelt geograafiliselt piiritletud, kus neil on võib-olla komponent, mis istub Eestis või Euroopas komponent, mis istub Ameerikas. Ja riigid teavad ka, kuidas seda kõike sobituda oma seadustega, oma reeglitega. Ehk me teame väga hästi, mis hetkel PayPali või Transferwise'iga saadetud digitaalne. Euro lahkub eurotsoonist, millal see jõuab Ameerikasse, mis hetkel sellest saab juriidilises mõttes kusagil pangakontol olev digitaalne dollar. Aga kui, kui nii-öelda Bitcoini kaudu raha vahetatakse, siis need juriidilised raamid, need ei ole paigas ja ma ei tea, mis hetkel ameeriklane, kui me üldse teame, et on ameeriklane, vist on Ameerikas, kes saadab, kes nii-öelda maksab kellegile Venezuelast Bitcoini ja mis hetkel see Bitcoin siis on Venezuela Bitcoini. Ehk et see krüptorahade süsteem on olnud noh, tehnoloogiliselt tasemeliselt uus viis, kuidas kokku leppida väärtuse liigutamises. Aga see viis, kuna ta istub väljastpoolt tavalisi jurisdiktsioone süsteeme ja, ja ka tavalisi viise, kuidas riigid otsustavad ka selle üle, kuidas kellelgil on IT-maailmas jurisdiktsiooni, on, on tekitanud igasuguseid keerukusi. Jah, Taavi.

Eks arusaadav, aga mõtlengi, ma ikkagi norin selle koha pealt edasi, et, et kokkuvõttes noh, majandus on üks suur usaldus, on ju, et see, et ma teen ülekande PayPaliga, kasutades dollarit või eurot, on ju, see tegelikult ei tasa, tagan mulle mitte mingit turvalisust, ehk siis nagu noh, mu lehe näide, mina pean tunnistama, olen lõpetanud ära Hiinast kola tellimise, sellepärast et noh. Viimasest viiest korrast vast kahel juhul olen kauba kätte saanud, on ju, muudel juhtudel on näidatud lihtsalt, et noh, ups, on ju, et tellimust täitmata ja, ja taotlegu oma raha kuidagi tagasi ja kui hakkad tagasi taotama, siis tegelikult tuleb välja, et ikkagi saa seda raha tagasi, isegi kui saad Paypari kasutanud, et selles mõttes nagu. Noh, juura ruuduse, on ju. Ja kokkuvõttes inimesed ikkagi valivad selle keskkonna ise, kelle, kus nad tahavad äri teha ja mis äri nad tahavad teha, mismoodi nad tahavad äri teha. Mis jällegi viib mind selleni, et kes te tõesti usute, kes, noh, ma mõtlen siin praegu me ei saa täietada sellepärast, et Luukas ei ole siin keskpank, on ju, aga ma mõtlen, kui ma keskpank, ta vaatas, et tundub mulle kummagi, et. Et kes päriselt nagu usutakse, et, et selliseid virtuaalsete keskkondi, mis hakkavad omaette toimima. Kus inimesed kogunevad, noh, ma ei tea, ehe nä Kus toimusid kümnete miljonite inimestega massikontserdid. Ehk siis ongi, tekivad mingid virtuaalsed kogukonnad, virtuaalsed community'd, mis võib-olla elavad, ma ei tea, mõned kuud, pool aastat, aasta võib-olla kaks aastat on ju. Aga nad toimivad oma räiglite järgi ja nende kontrollimine kuskilt mingi keskvalitsuse poolt nagu tundub kuidagi nagu võimatu. Ja põhimõtteliselt nagu nende inimeste enda asi, mismoodi nad oma väärtust nagu noh, tahavad tõsta, noh, mis, mille, mille vastu vahetada, on ju. Noh, sama hästi võiks ju öelda, et noh, et, et tegelikult meile antakse toidulettidel ka pidevalt nagu suure kalorirohkusega toite. Mida tegelikult, kui me ütleme, tahaksime seda süsteemi kontrollima, päriselt hooliksime inimeste tervisest ja nende pikaajalisest kestusest. Siis me peaksime sekkuma ja keelama, eks on ju, aga me ei tee seda, sest me anname inimestele teatava vabaduse ise omaenda keha ja, ja tulevikule otsustamisele, eks Et selles mõttes nagu ikkagi pigem tundub mulle kummaline see katse nagu seda, seda librat nii-öelda nagu ruttu nagu eos maha surma hakata.

Ma arvan, see on väga, väga hea point ja ma tuleksin kohe, korraks tagasi selle PayPal'i näite juurde, sellepärast et PayPal'i puhul on väga, väga lihtne, et isegi kui ei õnnestu raha kohe tagasi küsida. PayPal ütleb, et noh, mingisugused tingimused ikkagi on olemas ja noh, sa ei saa seda raha tagasi. Siis on sul vähemalt selge, kelle poole pöörduda, et PayPal on litsenseeritud Luksemburgis ja tegelikult PayPal'i muresid saab menetleda ka õiguslikult, kui me räägime. Taavi,

selline näite puhul, see ei ole rahasüsteemi usaldusväärsus, see on, eks ole, see on ühe kaupmehe usaldusväärsuse küsimus, aga on väga suur vahe, kes küsimus on selles, kas sa teed äri ühe suliga või tuleb välja, et nüüd see raha, mis sa oled talle üle kandnud, on üleüldse küsitava väärtusega.

Ei, vot siin ongi see, et noh, et ma, ma tahan oma jutuga tegelikult sinna kohta välja jõuda, et, et loomulikult ma ei lähe siin Luksemburgi kohtusse, noh, jutt käib mingist kuuekümnest eurost või, või saja kahekümnest eurost on ju, keegi ei viitsi nagu jännata, on ju. Aga kokkuvõttes ma jõuda tahan, on see, et, et see, keda inimesed usaldavad, mida nad usaldavad, kas maa on lapik või ta on ümmargune, on ju. Et see on kokkuvõttes nagu vaba tahe ja noh, ütleme eriti, eriti digitaalses maailmas muutub järjest noh, nii-öelda hoom Ehk siis nagu neid keskkondi, millel on omad rahad, omad väärtusvahetuse süsteemid ja nii edasi on ju, neid tekib nagu juurde, neid tuleb tuhandeid ja tuhandeid, seda ei ole võimalik kontrollida. See oli mu point.

Ja tegelikult, tegelikult jah, need mängu, mängukeskkonnad, ma arvan, et noh, seal ei olegi sellist majanduslikku suurt mõju taga ja need on kõik fine, me varasemalt ei ole ka neid mängurahasid ju üldse vaadanud. Aga kui me räägime ikkagi suurest globaalsest. Turu tegijast, kuhu võiks koonduda päris oluline majandustegevus, siis see risk, et inimestel midagi seal läheb kehvasti ja nad tahavad. Siis saada kaitset ja olles harjunud tavaliste makselahenduste kaitsemeetmetega, et noh, midagi läheb halvasti, tehing ei olnud autoriseeritud, võeti mult raha ära, ma saan raha tagasi, aga sellistel platvormidel selline kindlus puudub. Inimesel lõpuks ei ole kellegi poole pöörduda ja see, see ongi see põhjus, miks me oleme just vaadanud, rääkimas. Et tuleb teenuseid pakkuda selliselt, nagu on Euroopa Liidu õigusraamistikus sätestatud.

Kusjuures see on huvitav nüanss, mis on psühholoogiline siinjuures, et. Et kui sularaha hakati vahetama tegiraha vastu nii-öelda, et noh, et a la hakkasid maks, maksma kaardiga, siis üks argument oli, et see on turvalisem, et noh, et ala, et, et sul ei ole seda probleemi, et keegi sularaha ära varastab ja näed, et noh, inimesed isegi ostsid ära selle konksu, onju, ja noh, mingil määral on see tõde ka, onju. Kuni mingil hetkel hakkasid vaatama, et, et isegi kui läheb seda nagu raha ära. Noh, ma toon mingi näit, väga hea näite, et varetud subscription'id või see, et sa kuskil oled oma kaardi läbi tõmmanud või ma ei tea. Sul tiksub mingi, ma ei tea, siin Postimehe liikmelisus või mis iganes muu liikmelisus, sa ei tajugi, et sa oled tegelikult maksnud, noh, et sulle järjest raha võetakse maha, on ju. Et ühesõnaga, kui ma tahan jõudma jutuga, on see, et, et ühelt poolt me arvasime, et jah, et, et nagu taskust varastamine selle hulk nagu väheneb digirahaga, mis on tõenäoliselt õige. Aga noh, nii-öelda, kuidas ma ütlen siis, tegelikult me kaotame tänu selle mugavusele, me teeme palju rohkem emotsioonioste, me teeme palju rohkem nagu mingeid niisuguseid noh, mingi noh, mõttetuid subscription'eid. Sellepärast, et see kõik on nii lihtne, et see on niisugune alati kahe otsaga asi, aga me peame siit oma esimese pausi tegema.

Restart.

Restart jätkub ja me räägime täna krüptorahadest ning eelkõige sellistest krüptorahadest, kus on teatav selline riigielement ka küljes ja ma kuulasin siin enne teie diskussiooni, siis ma, Taavi, tahtsin praegu sinu käest küsida, et vaata sellel, et noh, ma arvan praktiliselt kõikides maailma riikides, kes ka riigid on, on mõned asjad, riik hoiab väga kiivalt oma monopolina, eks ole, no näiteks. Noh, vägivalla monopol, eks ole, iga sotsiaalteadusi ja ajalugu, politoloogiat õppinud inimene teab, see on umbes esimene asi, mis öeldakse loengus, kui lähed, et, et vägivalla monopol on riigi monopol. Mõnes riigis alkohol on riigi monopol ja, ja raha on ka igas riigis riigi monopol. Sellepärast, et noh, see, sellega on võimalik, eks ole, igasuguseid asju siis teha, et kui raha on riigikontrolli all, et noh, siis me saame seda näiteks üldse ära võtta, kui sa oled väga halb inimene olnud. Me saame kontrollida, palju seda on, eks ole, noh, lisaks sellele, mis Rainer juba rääkis, Et kui sind keegi tõmbab, et siis me saame noh, nii-öelda sekkuda, lüüa korra majja, eks ole, ja sulle võib-olla selle siis tagasi anda ja noh, ühesõnaga riik saab igast selliseid asju teha. Et ega noh, kõike seda nagu kuskilt Facebooki käest minna küsima, eks ole, mingi rahapesuteema, et noh, näiteks nii kotkal on järsku mingi igavene hunnik, neid mingeid librasid, et Zuckerberg, ole hea, et noh, kas sul on mõni inimene, kes suudaks meile kuidagi öelda, et kust kotka oma librad sai, et see. Seda me ka nagu kuidagi vist ei kujuta ette tulevikuna või sina kujutad?

Mina kujutan väga hästi, et ehk siis mida ma tahangi toonitada, on see, et ükski asi oli ultimatiivne, on ju. Noh, täna minu kantol on olemas Šveitsi frankid, eurod ja USA dollarid, noh. Mis asja nüüd me siis ütleme selle kohta, on ju, et, et ega see, et ma vajan nagu mingit õigusruumi selleks, et elada oma kogukonnana inimestel, toimetada, on ju. See ei tähenda seda, et ma virtuaalmaailmas ei võiks omada mingeid muid ambitsioone ja käituda kellegi teisena, on ju, et noh, et, et selles mõttes. Ja see elu ongi nii-öelda mitmest elemendist koosnev, on ju, ja ma tahangi öelda, jõuda selleni, et me kokkuvõttes tõenäoliselt nagu lõpplahendus ongi mingi hübriid. Et seal on nagu mingi nii-öelda füüsiline maailm mingite füüsiliste reeglitega ja siis on digimaailm mingite digireeglitega, eks on ju. Ja need ei ole päris üks ühele, see oli mu sõnum, aga Luukas siis tahtis kokku võt

Ei no Henrik on juba ilusti, eks ole, selle probleemi välja joonistanud, et noh, kui me vaatame raha konkreetselt, siis nüüd, nüüd riigid praegu, kus riigi monopol raha suhtes ei kehti. Venezuela, paljud Aafrika riigid lõpuks, eks ole, seal toimub reaalne arvete klaarimine dollarites. Riik võtab küll makse vastu ainult teistes vääringutes ja see, selle kulu majandusele on tegelikult meeletult suur. Ja samamoodi, eks ole, paljude digimaksjate lahenduste puhul, noh, kui me seda tõmbame, siis on üks teine väike kulu juures, mis on see, et Visa või Mastercard tegelikult võtab päris priske vahendustasu. Ja, ja samamoodi, kui me vaatame igasuguseid võimalusi raha ära privatiseerimiseks, siis osa sellest privatiseerimisest võib-olla see, et tegelikult lähevad vahendustasud suuremaks ja raha kasutamine läheb kallimaks.

Nii, aga ma tahangi öelda seda, et inimesed kokkuvõttes hääletavad jalgadega, on ju, et noh, me oleme seda näidet nagu tuhat korda toonud, et, et inimesed ei osta enam CD-sid ja seetõttu on CD-poed kadunud Eestimaastikult, on ju, läinud pankrotti. Sellepärast, et me tahame anda oma raha Spotifyle või SoundCloudile, on ju. Aga hea,

kui, kui võib-olla on, on, on ka aeg, et ka keskpangad hakkaksid digitaalset raha välja andma, et ei olekski valida selle vahel, et meil mingi äge ja tore kihvt digitaalne asi, mida annab välja Libra või mida annab välja Visa isegi. Või meil on nõme paberraha, mida annab välja Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga.

Aga tõmbame selle joone, paneme räim, kuradi, et see digieuro on. Rainer.

Digieuro tegelikult, kui me võtame ja me alguses juba rääkisimegi, et meil on sularaha, mis on meie rahakotis, siis tegelikult see. Ja mis on nõue keskpanga vastu, seda saab alati kasutada, et ei ole mingisugust probleemi. Korra mainisime ka siin, et inimesed hääletavad jalgadega ja tänapäeva ühiskonnas on inimesed järjest rohkem elektroonilisi makseid kasutamas. Ja nüüd, kui me räägime sellest digieurost, siis tegelikult olekski tegemist kõige lihtsamalt ja inimesel arusaadavalt sularahaga, aga digitaalsel kujul, et inimene saab oma. eurod, mis tal võib-olla on rahakotis, tulevikus oma mobiiltelefoni rahakotist välja võtta ja poes digitaalselt kasutada.

Vaata, aga mul on juba see ju selles mõttes, et mul on eurod, on minu telefonis, mul on seal mitu äppi, teen lahti, ta ütleb, mitu eurot mul on, need on kõik digitaalsed, ma ühtegi nendest ei näe.

Täpselt, meil nagu ma ütlesin, et inimesed hääletavad jalgadega ja me kasutamegi pangakontodel olevat raha väga aktiivselt, meil on välkmaksed, meil on kaardimaksed. Ja kõik on selles suhtes hästi. Aga nüüd, kui me oleme vaadanud, mida turg tahab ja uued tehnoloogiad tekitavad uusi turuplatse, kus tahetakse veelgi turvalisemat maksevahendit kui see digitaalne raha pangakontol ja seal tulebki mängu digitaalne euro näiteks, mis võimaldaks ka. Programmeeritavust, automaatsust aitaks kaasa digitaliseerimisele, et, et kõik sellised nüansid tulevad siin mängu.

Ma pean selle hirmse sõna nüüd ikkagi välja ütlema esimest korda tänase saate jooksul, kas see on kuidagi seotud blockchain'iga?

Jah, see on seotud ka blockchain'iga ühe tehnoloogia valikuna. Tegelikult neid tehnoloogia valikuid siin on mitmeid, et. Lukas saate alguses rääkis just, et meil on raha kasutatav, kasutatav kontodel ja nii edasi, et, et siin võib-olla ongi paslik, kui Lukas blockchain'ist räägib.

Ja, kohe räägin blockchain'ist ühe valikuna, aga ma ütlen juurde, et, et minu arust suurim vahe on selles, et kui sul on digitaalne euro, siis lõpuks seda garanteerib keskpank. Ehk et see on see vahe selle Libraga ja tegelikult ka rahaga, mis seal istub pangakontol, kus sul on küll olemas nii-öelda pangal deposiidikaitse, aga kus tegelikult seda garanteerib pank, et kui sa tuled digitaalse euroga, siis seal taga on Eesti riik ja eurotsoon, kes ütleb otse, et mina garanteerin seda. Ja nüüd see tehnoloogia valik on tegelikult lihtsalt see, et milline tehnoloogiline vahekiht, Ja üks variant ongi, et meil on kontosüsteemid nagu pankadel täna ja teine on blockchain. Ja siin oleks võib-olla vastik mainida, et Guardtime, kaks tuhat seitse loodud Eestis loodud firma, mille plokiahel muuhulgas kasutatakse. Erinevates Eesti riigiasutustes, erinevate riigi infosüsteemide turvamiseks, et me oleme välja töötanud digitaalse raha lahenduse sellesama blockchain'i põhjal. Ja noh, kui nüüd reklaamjuttu rääkida, siis mis on selle juures äge, on see, et erinevates enamustes blockchain'i laadsetest tehnoloogiatest on hästi skaleeruv. Ehk et need nii-öelda transaktsiooni hulgad, mida sa vajaksid selleks, et ära katta eurotsooni, mis täna on kümnetes tuhandetes, aga tulevikus saavad olema sadades tuhandetes või miljonites, me suudame neid ära katta ja noh, on ka teisi asju, millest me jõuame võib-olla hiljem rääkida. Aga noh, selle blockchain'i point, keskpanga vaates jättes eskaleerumise kõrvale. On võib-olla ka see, et ta, et ta siis ei ole konto, et on põhjusi, millest Rainer võiks rääkida, miks tegelikult keskpankadele ei meeldi see mõte, et nad hakkaksid Taavile ja Henrikule ja mulle jagama keskpanga rahakontosid, mis tegelikult üldse viib neid mõtlema blockchain'i teemal.

Aga toome siin ikkagi, lähme hetke praktilisemaks, et seletame ära ikkagi või katsume seletada ära nagu mingite konkreetse näidetena, et mis. Põhimõtteliselt, kui sa ütled, et oletame, et mul on kontol tuhat eurot, siis tulevikuvaade on see, et mul on kontol tuhat digieurot, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt igal eurol on küljes, noh, nimetame hästi lihtsustame, nimetame nagu tag'e, et number on ju, nagu isikukood, on ju, et noh, et. Et kui sa mõtled, igal pangatähel on ju ka number peale trükitud näiteks, et see samamoodi, et, et minu tuhandetest eurotest. Kõik need on nii-öelda konkreetse numbriga ja nüüd, kui ma teen mingeid tehinguid, noh, ma ei tea, maksan siin kakskümmend üheksa eurot geeniuse või üheksateist, geeniuse see subscription. Sa võid

maksta ka, me lubame maksta sul ka nelikümmend üheksa, kui soovid, sa võid ise valida.

Ja ühesõnaga, et maksan see geenuse subscription'i eest, et siis on teada, et näed, et rahad numbriga seitseteist, kolmteist ja kakskümmend kuus läksid. Nüüd geenusele, on ju, mistõttu põhimõtteliselt on tretsitav igasugune tehing tema alg nii-öelda põhjuseni välja, on ju, et noh, et, et võib vaadata, et noh, et kuidas mingi euro või ütleme nii-öelda. Noh, mõnes mõttes nagu sularaha analoog, et sularaha täht on liikunud läbi ajaloo, on ju, et kas see on õige näide, Rainer?

Jah, tegelikult see ajaloo vaatamine, et milleks on raha kasutatud, kui me võtame meie pangakontol oleva raha, siis iga tehing on konto väljavõttel nähtav. Et, et see põhimõtteliselt kehtiks ka digitaalse euro puhul. Mis on hästi oluline teema, on siin privaatsuse teema.

Ärme sinna mine ja me võime sinna ära surra sinna privaatse teemasse, aga põhimõtteliselt nagu tehniliselt me räägime sellest, et see on tressitav algosani välja, on ju, Lukas?

Ja, ja küsimus on selles, et, et kuidas see treistav on, see sõltub juba natuke sellest, kas on plokiahel või konto või miski muu. Ma küll tooks olulise nüansi vahe sisse, et kui sa täna, eks ole, maksad pangakaardiga, siis see on treistav ka Visale või Mastercardile. Ehk et nagu see mõte on see, et, et see ei oleks tegelikult kõikidele osapooltele sama treistav, kui ta täna on. Ja et me saaks ka tegelikult panna efektiivsemalt seadustega paika need piirid selle kohta, kes saab seda treistida ja mis tingimustel.

Ei, ma ütlengi, et me saame sellest, me oleme ikka täna nii-öelda tehnoloogia start-upi saade, et me peame selle privaatsuse alati ära lõikama, sellepärast et muidu me võime jahuda nelikümmend minutit, viiskümmend minutit ainult privaatsusest, onju, et ja noh, ikka. Kokkuvõttes on inimesi, kes ei usalda isegi pabervalimisi, onju, et, et ärme sinna lähe, et vaatame seda noogiat edasi, aga toome ikkagi kuulajale selle näite ka, et, et okei, üks asi on see, et ma saan nii-öelda. Kontol noh, nii-öelda tekib see, et igal rahal on nagu see tähe, täheküljes, aga, aga toome teise näite, mis oleks nagu kuulajale arusaadav, et noh, et, et mis on ikkagi need konkreetsed tegevused või teenuseid, kui me räägime selle raha programmeerimisest. Et miks seda ikkagi nagu seda digieurot vaja on, et mis võimalusi see juurde annab, mida juba praegu näiteks noh, selle samase kontopõhise lahendusega teha ei saaks?

Ma täpsustaks kiirelt ühe, ühe olulise asja ära, et siin tulevikus me räägime ikkagi, et inimestel jääb täpselt samamoodi nagu neil on täna pangakontol olev raha ja nad võtavad oma äpi lahti, seal on nende kontoraha. Ja noh, näiteks kui praegu nad saavad pangaautomaadist võtta välja sularaha, no tulevikus nad saavad täpselt samamoodi sularaha välja võtta. Ja, ja seal äpis nüüd tekib ka see digitaalne euro, millel need numbrid siis küljes on, nagu sa kenasti ütlesid. Et, et see, see, see on võib-olla selline oluline aspekt.

Lühiajaliselt, Taavi, väga palju ilmselt ei muutu, eks ole, et tarb, tarbija hakkab seda digitaalselt kasutama, nagu ta praegu kasutab raha. Aga pikemas perspektiivis on väga huvitavad asjad võimalikud, näiteks mikromaksed. Mikromaksja võib olla see, et iga gramm CO2-e, mida sinu, ma ei tea, seade emiteerib või elektrit, mida ta tarbib, toimub väike mikromakse ja hoopis niimoodi me teeme rohepööret. Või see võib olla ka seotud nii-öelda smart contract ehk targa lepinguga ehk, et mingisugune algoritm ja juhul, kui mingid tingimused on täidetud, siis ta selle peale paneb nii-öelda automaatselt maksab raha ära. Ehk et sa võtad nii-öelda inimkontrolli mingisugustest maksjatest välja, et noh, seda on, selles mõttes seda on just selles krüptoraha maailmas ja plokiahelamaailmas väga palju väljaspoolt riigi rahasüsteemi testitud ja läbi mängitud. Aga üks võimalus, mida kes panga krüptoraha tekitab, on ta, ta toob selle lähemale jaetarbijale ja ülejäänud majandusele.

No mikromaktsuste puhul on muidugi selles mõttes selle, see on õige näide, on ju, aga ülejutt kuule aru saaks, et noh, ma ei tea, mul on katusel päiksepaneelid, on ju. Mis toodavad päikeseenergiat ja põhimõtteliselt, kui ma tahaksin reaalajaselt seda raha saada, siis tihti ei tulegi nagu senti või, või, või viite senti või kümmet senti kokku, mistõttu noh, peab olema kuskil mingi. Nii-öelda vaheseade või vahelugeja, mis loeb kokku mingi perioodi peale, on ju, ja ma ei tea, siis kui on kord kvartalis üle või midagi sellist, on ju. Et ja põhimõtteliselt sellise analoogiga või noh, ütleme nii, et tehniliselt ütleme nii, et me suudaksime ka selle mikromaksete. Maailma ära handle'ida sellega, et meil on mingid vahepealsed adapterid, kes siis nagu loevad nii kaua, kuni see count on nagu. Noh, siis kas esimene nii-öelda loogiline rahaühik, näiteks viis senti või kümme senti, on ju. Et, et, väga saadav, Henrik, sul oli mingi point, tahtsid.

Ja ma, mul tegelikult mul on kaks pointi, esimene point on see, et kell ütleb, et me peame minema pausile ja teine point on see, et ma saan oma pointi teha siis, kui me pausilt tagasi tuleme.

Restart jätkub ja me räägime täna krüptorahadest ja eelkõige riiklikest või kuidagi riigiga seotud krüptorahadest. Lukas Ilves ja Rainer Olt on meil külas ja ma siin hakkasin mõtlema, kuulasin teie juttu, et, et Bitcoin on üle kümne aasta siin maamuna peal juba toimetanud. Bitcoin on umbes sama vana kui, kui iPhone või kui Instagram näiteks. Ja, ja kui Facebooki või, või Instagrami või iPhone'i vaadata, siis nende selline sööst üles, on ju, nende see, kui kiiresti nad tulid ja maailma muutsid, et see on ammu ära toimunud. Me täna juba räägime, eks ole, et noh, et mis, mis on järgmine faas. Aga nüüd seda Bitcoini on soojendatud aastaid ja. Ja see, kes see teine mees oli, Vitalik, temal oli oma see Ethereum, eks ju, jah. Tema on ka seda smart contract'i ja seda juttu on sinna sisse progetud ja tehtud, eks ole, mitmes versioonis selles Ethereumis ja see kõik on kuidagi nagu käinud ja käinud ja kuidagi noh, kõik kogu aeg ütlevad, et kohe, homme, homme on maailm muutunud, on ju. Ja tegelikult ei ole nagu ikkagi eriti reaalses elus ju midagi saanud peale selle, et noh, Bitcoini kurss on väga kõrge. Milles see asi on, kas on vara või, või see ongi nii suur asi, et see võtab aega või, või on siin ka võimalik, et noh, et me kõik praegu räägime asjast, mis tundub ei ole kihvt, aga noh, mida reaalselt maailmas nagu vaja ei lähe?

Need asjad tegelikult võtavad aega. Tehisintellekti mõiste loodi aastal viiskümmend kuus ja ma ei tea, kolm korda on räägitud viimase viiekümne aasta jooksul, et nüüd vot tehisintellekt tuleb ja muudab asju. Nüüd kümne, viimase kümne aasta jooksul on päris palju ka tehisintellekti najal toimunud. Aga need asjad võtavad aega, et ma arvan, et siin tuleb ilmselt mitu lainet ja see hetk, kus me, noh, iPhone oli ju tegelikult päris paljude tehnoloogiate umbes viiekümne seitsmesse edasi arendas. Samamoodi sellega läheb aega.

Ise sõitavad autod, digiallkiri, ID-kaart, noh.

Aga

need, Taavi, millest sa ise sõitvad autosid meil esiteks ei ole, aga digiallkiri ja e-valimised, need ikkagi ütleme, nad ei vajanud viittateist aastat, et.

Esimene korralik hüpe digiallkirjade koha pealt toimus, kaks tuhat kaks hakati välja andma, kaks tuhat seitse oli esimene laine ja nii-öelda. Nii, oota nii, ja nüüd märkimisväärne kasutus, mille puhul, mis, mille puhul nii-öelda ajakirjanik märgib ka, et seda ikka on vaja ja enam ei ole mõtet negatiivset artiklit kirjutada, oli umbes kaks tuhat kaksteist ehk siis kümme aastat pärast algust. Ja see on mingi väike reformik ühe riigi sees. Me ei räägi nagu millist maailma muutvast asjast, on ju.

Ei valimist ega samamoodi, eks ole, ka enne aastat kaks tuhat seitseteist, kaheksateist oli see niši ettevõtmine ja taaskord nagu Taavi teeb seda ühe pisikese riigi sees, suurtes riikides võtavad nende asjadega rohkem aega.

Ja noh, seda ma usun jah, seal, ma arvan, et need võtavad igavesti aega suurtes riikides. Nii, aga Rainer.

Aga ma, ma tooks siia näite tehnoloogia arengust, et kui sa ütlesid, et ja, et. Plokiahel või Bitcoini plokiahel on ju nii kaua olnud, no tegelikult. Sellel, sellel ajal ei olnud ta nagu piisavalt küps, nüüd on nii plokiahel kui jagatud andmeahela tehnoloogia oluliselt küpsamaks läinud, me näeme. Lahendusi turul, mille, mis ehitavad selle ümber sellist majandusmulle. Ma toon siin kaks, kaks näidet, üks näide on värkpaberi arendusplatvormid, mis on nüüd päris tugevalt hakanud. DLT peale tulema, seal nähakse suurt potentsiaali nii protsesside digitaliseerimises kui automatiseerimises. Ja see on üks praktiline näide, mis vajab sellist krüptoraha, kui me. Ja, ja see, see on ka üks põhjus, miks me oleme nüüd turul nägemas selliste stabiilsete krüptorahade teket. Teine, teine konkreetne põhjus, kui me räägime valuutamaksetest euroalast väljapoole, siis seal on ka lahendusi turule tulemas, mis või noh, juba praktikas ka kasutusel, mis kasutavad seda tehnoloogiat ära. Selleks, et rahaarveldust teha, nad on tekitanud sinna stabiilse krüptoraha. Ja nüüd, nüüd ongi see, need näited indikeerivad, et turul võiks olla justkui selline praktiline vajadus ka keskpanga poolt tagatud digitaalse euro järgi, mis võimaldaks samasuguseid funktsionaalsusi ja kasutada, kasutades ka siis nende nutikate lepingutega asjade internetis maksmiseks ja nii edasi ja nii edasi.

Kusjuures see oleks ikkagi kõva sõna, kui Euroop puutaks ära teha niimoodi, et igal eurol, mis on nii-öelda trükitud, jutumärkidest trükitud, et oleks ikkagi tääg küljes. See muidugi kindlasti loe, lööks valusalt London ja, ja Lõuna-Prantsusmaa kinnisvara äri, eks, aga et kui iga eurod rääkitav oleks kuni tema lõppomaniku ja lõpptehingu ja tekkeni välja, eks, et. Ei, eks igaüks mõtleb ise, kuidas, kust see tuleb.

Sa ei taha, sa ei taha küsida, kes pankade köögi poolt nad võib-olla track'ivad seda paberrahaga natuke rohkem kui, kui sa arvad.

Ei, kindlasti mitte, sellepärast et muidu ei oleks meil teinud skandaale, mis meil siin praegu on, on ju, et. Aga ma tahaks tulla selles mõttes, ma räägiks ühe loo veel ära, et ma ütlen, ma olen kahel juhul olnud sõbralikult kadeva ja kade leedukate peal. Ehk siis ühelt poolt, et nad mängivad jõle ja hästi korra palli. Ja noh, see on läbi ajaloo kadedus, on ju, ja teine, et, et kuskil viis aastat tagasi, kui ma ise veel riigis tegutsesin, siis käies rääkimas nagu Eesti e-lugu ja rääkides, mismoodi üldse digiühiskondi ehitada, ehitada. Rääkisid leedukad ja oli just Leedu Panga, üks asepresidentidest, kes rääkis väga avatult krüptorahate tulevikust ja sellest, mismoodi nagu nii-öelda keskpangad peavad sellega kaasa liikuma ja siis ma vaatasin ka alati kadedusega, et noh, miks leedukad sellest ei räägi, miks meie nagu eestlased. Noh, miks meie eestlased ei räägi sellest, miks leedukad räägivad, et me oleme ikkagi ju siin digiriik, onju. Et mul on hea meel, et nüüd lõpuks ka meie enda Eesti Pank on lõpuks hakanud siis rääkima digiraadiost. Aga ma tahtsin küsida, et Hiina ja, ja India ja siin on veel näiteid, tegutsevad ka sellel suunal. Mida nemad siis täpselt teevad praegu?

Noh, Hiina, eks ole, on võib-olla kõige jõulisemad praegulikult, nad on justkui juba piloteerimas oma, oma DCP ehk Digital Currency Electronic Payment lahendust. Selle tehnoloogia kohta, noh, paar patenti on, on avalikustatud, aga on, ei olegi liiga palju teada. Selle kõigi poolt, aga Hiina igatahes paneb nii-öelda paralleelrahasüsteemi püsti osaliselt selleks, et tegeleda selle, noh, mitte monopoliga, tuopoliga, mis on praegu Alipail ja, ja WeChat Veil. Aga, aga ilmselt see on ka osa laiemast digiteerimisstrateegiast, et nende keskkond kindlasti mõtleb, et, et nad peavad olema nii-öelda tehnoloogiliselt oma rahaga samas kohas, kus on kõige arenevad erasektori maksja lahendused.

Kas me üldse suudame nii-öelda rahapesu kui teema ära lahendada kuniks eksisteerib üldse sularaha, Rainer?

Ma arvan, et me oleme sellega aktiivselt tegelemas ja liikumas sinnapoole, et. Et, et selle sularaha, mitte sularaha, vaid rahapesu vastu võidelda ja luua, luua nutikamaid lahendusi, mida meil on kahtlemata. Ja, ja siin, siinkohal tegelikult seoses sellega, mida sa varasemalt ütlesid, et igal eurol võiks olla mingisugune tunnus küljes, et, et ei digitaalsel eurol, et ei oleks võimalik seda nii-öelda päris anonüümselt kasutada ja siinkohal on Eesti Pank kindlasti. Seda täitsa seda mõtet tulihingeliselt toetamas, et. Ka meie uurimisprojekt, mida me Keskpanga digiraha raames nüüd teeme, et seal on üks oluline aspekt just see võimalik seos just Eesti e-ID-ga. Ja, ja nüüd ma ütlen selle sõna, et tagades ka see privaatsus inimestele, et, et see on ja usa, usaldus selle vastu, et Eestis on see olemas meil e-riigi puhul, me, me. Me näeme, kui keegi meie andmeid on vaadanud ja see on normaalne, meie personaalseid andmeid hoitakse hästi. Aga Kesk-Euroopas on see mureks ja me peame selle, selle, seda adresseerima ja meie tehnoloogiaprojekt võib-olla, uurimisprojekt seda ka teeb.

Aga ma ikkagi küsin ikka ära selle, et kui te nüüd tagasi vaatate, et kas see, et Kaspar Korjusse väljapoolt pakutud Estcoin, mis oligi mõeldud selleks, et saaks nagu katsetada noh, nii-öelda. Kontrollitud süsteemis mikromaksja lahendusi ja nii edasi ja see sai väga tugeva kriitika osaliseks, isegi. Euroopa Keskpank vist ütles, et Euroopas on üks raha ja sellele kesk, see on umbes euro, on ju. Et, et kas nüüd tagasi vaadates tundub, et noh, et, et võib-olla natuke liiga suure hooga visati laps koos pesuveega välja.

Ma arvan, et seal oli mure, murekoht pigem selles, et kuidas see kõik välja kommunikeeriti ja siis maailmale sellel hetkel paistis. Et kahtlemata see on õige, et Euroopas. Ei saa ükski euroala riik väljastada oma sularaha või oma digitaalset raha, krüptoraha, nimetame seda siis Estcoin'iks või mis iganes asjaks, et meil on euro. Ja me saame seda teha eurosüsteemis ühiselt, digitaalse euro kontekstis. Ja mida me ka täna nüüd oleme tegemas. Et sellel ajal lihtsalt pinnas ei olnud piisavalt küps.

Jah, Rainer mainis varem seda eel, see pinnas nüüd on küps ja see on see suurim vahe, et meil on uus Euroopa Keskpanga juht, meil on ka vahepeal vahetanud päris palju inimesi Eesti pangas, mitte et see nüüd seda vahet tingiks, aga, aga asjad liiguvad edasi. Aga kui meil, mida Eestis saab teha näiteks, kui sul on see ID-kaart olemas, on see, et Eesti riik saaks sulle kanda digitaalseid eurosid. Otse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, teil on vaja jagada, eks ole, Ameerika stiilis stiimulraha tuhat kakssada eurot ja see raha lihtsalt ilmub teie digitaalse euro wallet'ile ja pangad ei pea seda vahendama. Ja, ja noh, kui me, kui me räägime nendest mõjudest, mis võivad olla digitaalse keskpanga rahal, siis see muudab igasugused ärimudelid viisil, mil lihtsalt mingi krüptoraha tingimata ei muuda. Ma arvan, et see mõju pangandusmaailma, keegi täpselt ei tea veel, mis see oleks. Aga muuhulgas see annab fintech'idele nagu Transferwise huvitavaid uusi võimalusi. Transferwise on ühest asjast väga hea. Ta suudab suhelda lõpptarbijaga ja ta, ta suudab olla kasutaja mugav, kasutaja mugav viisil, mil enamused pangateenused ei ole. Aga praegu ta tegelikult ei suuda konkureerida kogu pangandusmaastikul. Digitaalne euro võimaldaks Transferwise'il pakkuda päris palju rohkem selliseid lõpptarbija teenuseid ja seda teha üle kogu eurotsooni ja, ja toob selliseid firmasid nagu Transferwise'i hulganisti konkurentsi juurde.

Ma ütlen vähe ära, et ma olin saate alguses meelega ikkagi nii-öelda ülevoolavalt ründav selleks, et saada ikkagi põnevam välja tuleks, eks. Sa lihtsalt

mõtlesid saate jooksul ümber, Taavi, räägi nüüd.

Ei, sellepärast ma olen ka väga suur ikkagi digiraha fänn ja pooldaja olnud, sellepärast ka see Estcoini küsimus on ju. Aga, ja miks ma selles mõttes selle nii pooldaja olen, et ma saate lõpus räägin ära ka, et, et hästi suur hulk bürokraatiat ja ebaefektiivsust saab välja rookida, kui on võimalik tracida raha kui sellist. Noh, ma ei tea, võtke vastu ükskõik millised toetusrahad näiteks on ju, et. Et ma ei tea, EAS või Kredex väljastab midagi, nüüd on küsimus, et kas see raha kulutati sihtpäraselt või mitte, on ju. Seal on tohutud bürokraatilised massiivid, meeletud inimeste kogused on tööl selleks, kontrollida kogu seda asja, on ju, et. Samamoodi maksud, maksuarjastus ja nii edasi, on ju, et, et seda kõike saab hüppeliselt efektiivistada, ehk siis. Ja ilma nagu pankade vahenduseta, ehk siis kokkuvõttes on võimalik riike teha märgatavalt efektiivsemalt ja mitte ainult riike, vaid erilist majandusruume võimalik teha efektiivsemaks, et see on see.

See kuidas sa seda, Taavi, esitad, ma ütlen, et see saab olema kahekümne esimese sajandi kõige põnevam kommunikatsiooniväljakutse, et kui meil on nagu hulk riike, kus inimesed ei ole nõus suures hirmus, eks ole, isegi endale isikukoodi laskma määrata. Siis sina tuled rõõmsalt, ütled, nüüd me teeme nii, et iga sent on treisitav ja automaatselt ja riig Mul

on siin, mul on siin ka lõpus veel kaks olulist punkti või, ja üks on üleskutse. Et hetkel me oleme digitaalse euroga nii-öelda uurimise etapis ja me vaatame tehnoloogilisi lahendusi ju, kuidas me seda kõike saaksime realiseerida, et. Et kui, kui me seda siis üks hetk peaksime tegema või kui see otsus peaks sündima, et siis me selle, sellega saame edasi minna. See on üks asi ja teine asi, et miks ma nüüd ütlesin, et me oleme selles uurimisfaasis. Põhjus on selles, et Euroopa Keskpank on oktoobri alguses juba välja kuulutanud avaliku konsultatsiooni. Kuhu saab panust anda ka iga Eesti fintech, meie tehnoloogiafirmad, et see konsultatsioon on avatud kuni jaanuaril keskpaigani. Ja tegelikult seal saab täpselt kommunikeerida, et milline see digitaalne euro peaks olema, välja nägema, missuguseid lisaäärtusnüansse pakkuma. Ja kindlasti on siin palju mõtteainet just nendele Eesti tehnoloogiafirmadele, et kuidas siis selle peale ehitada uusi ja ägedaid innovaatilisi lahendusi just siis. DLT maailmas ja nii edasi.

Lõpetuseks nii-öelda ühe Eesti tehnoloogiafirmana ja, ja isiklikult endise ametnikuna kiidaksin nii palju Eesti Panka, et nendega on päris kihvt koos töötada ja see hakkab olema edasi huvitav, et tegelikult on päris paindlikud, päris kiiresti liikuvad, et need vanad kuuldused võib-olla ei pea enam paika. Et, et julgustaks teisi ka osalema selles protsessis.

Hea küll, selle optimistliku noodiga on meil paslik tänane saade lõpetada, aitäh kõigile osalejatele, aitäh kõigile kuulajatele ja, ja ma isiklikult ootan siis huviga, et millal tuleb esimene digieuro minu mingisugusele kontole, aga sinnamaani läheb veel aega ja palju Restardi saateid ning järgmist saadet kuulete juba nädala aja pärast.