@ RESTART // 2020.12.12
KUUPÄEV
2020-12-12
PIKKUS
42m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse digieuro kontseptsiooni ja selle vajalikkuse üle tänapäevases digitaalses majanduses. Külalised selgitavad, kuidas keskpangad reageerivad erasektori krüptorahade initsiatiividele ning millist rolli mängib plokiahela tehnoloogia riiklike digirahade loomisel.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Seda teab ilmselt igaüks, mis on Bitcoin ja igaühel on ka arvamus, kas see on üks kasulik asi või midagi muud. Tänases Restardis aga räägime, mis asi on digieuro ja kuidas riigid on asunud ka niiöelda krüptorahasid tegema, sest muidu tuleb äkki Mark Zuckerberg ja teeb ise. Restardis on külas Rainer Olt Eesti Pangast ja Luukas Ilves Guardtime'ist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Ja, kohe räägin blockchain'ist ühe valikuna, aga ma ütlen juurde, et, et minu arust suurim vahe on selles, et kui sul on digitaalne euro, siis lõpuks seda garanteerib keskpank. Ehk et see on see vahe selle Libraga ja tegelikult ka rahaga, mis seal istub pangakontol, kus sul on küll olemas nii-öelda pangal deposiidikaitse, aga kus tegelikult seda garanteerib pank, et kui sa tuled digitaalse euroga, siis seal taga on Eesti riik ja eurotsoon, kes ütleb otse, et mina garanteerin seda. Ja nüüd see tehnoloogia valik on tegelikult lihtsalt see, et milline tehnoloogiline vahekiht, Ja üks variant ongi, et meil on kontosüsteemid nagu pankadel täna ja teine on blockchain. Ja siin oleks võib-olla vastik mainida, et Guardtime, kaks tuhat seitse loodud Eestis loodud firma, mille plokiahel muuhulgas kasutatakse. Erinevates Eesti riigiasutustes, erinevate riigi infosüsteemide turvamiseks, et me oleme välja töötanud digitaalse raha lahenduse sellesama blockchain'i põhjal. Ja noh, kui nüüd reklaamjuttu rääkida, siis mis on selle juures äge, on see, et erinevates enamustes blockchain'i laadsetest tehnoloogiatest on hästi skaleeruv. Ehk et need nii-öelda transaktsiooni hulgad, mida sa vajaksid selleks, et ära katta eurotsooni, mis täna on kümnetes tuhandetes, aga tulevikus saavad olema sadades tuhandetes või miljonites, me suudame neid ära katta ja noh, on ka teisi asju, millest me jõuame võib-olla hiljem rääkida. Aga noh, selle blockchain'i point, keskpanga vaates jättes eskaleerumise kõrvale. On võib-olla ka see, et ta, et ta siis ei ole konto, et on põhjusi, millest Rainer võiks rääkida, miks tegelikult keskpankadele ei meeldi see mõte, et nad hakkaksid Taavile ja Henrikule ja mulle jagama keskpanga rahakontosid, mis tegelikult üldse viib neid mõtlema blockchain'i teemal.