@ RESTART // 2020.12.19
geenius_restart_0902.mp3
KUUPÄEV
2020-12-19
PIKKUS
43m 36s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse elektriliste renditõukerataste tehnoloogilise arengu ja vastupidavuse üle, mis on tõusnud nädalatest aastateni. Külalised Boltist ja Comodule'ist selgitavad, kuidas insenerilahendused, vertikaalne integratsioon ja vargusevastased tehnoloogiad on muutnud rendimudeli jätkusuutlikumaks.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Hiljuti teatas Bolt, et nende uus enda disainitud renditõukeratas peab tänavatel vastu kuni viis aastat. Alles see oli, kui renditõukside vastupidavust hinnati nädalates, mitte aastates. Milline on olnud renditõuksid areng ja kuidas on osutunud võimalikuks kõigest aasta-paariga nende kvaliteedis selline hüpe teha? Ning mida tähendab see kõik tõuksirenid ärimudelitele ja kliimajalajäljele? Stuudios on Boltis tõuksiteemat vedav Ardo Reinsalu ning oma esimese tõuksirendihooajaga tänavu turule ilmunud CoModule'i juht Kristjan Maruste. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Aga raiskame siin natukene aega, meil sellist riistvara innovatsiooni restardis tihti ei ole, et me kipume rääkima rohkem siin, et kust raha tuleb ja kuhu ta läheb, eks on ju, et. Et ja samas tõuks on midagi sellist, mida enamikel kuulajatel ikkagi mingi kokkupuude on, et, et noh, kas või siis juba nõukaajast on ju mingi sihuke väikse pisikese asjaga, et. Et lähme siit raamist natukene nagu edasi, et rääkime veel, et noh, et mis siis ikkagi on, mis peamiselt kulub, mis on siis see koht, et kui sa räägid siin Kristjan, et noh, et, et sõlmed tuleb nagu ümber disainida ja nii edasi, on ju, et. Noh, a la mina vaatan oma laste hävitustööd, on ju, siis noh, ütleme niimoodi, et, et põhiline, mis laguneb, on, on niimoodi juhtraud murdub ära nagu ülejäänud selle tõuksi küljest näiteks on ju, see on suhteliselt tavaline case on ju, et, et. Ma ei tea, kahe peale loetlege mingeid näiteid, et, et kus on nagu nii-öelda noh, nii-öelda suurem vahe tuleb, et sa ütlesid Kristjan, et laiemad refid peavad olema, et miks nad laiemad peavad olema, on ju ja nii edasi, on ju, et noh, et natuke raiskame aega siin, räägime seda kuulajale lahti. Et kust kohast see innovatsioon, jah.
Noh, ta on niisugune kahekümne nelja kanti rohkem, aga ja ei, ta on raskem. Juba, juba kilo tuli alla. No muidugi, kuule, aasta aega on ju tööd tehtud, et aga, aga noh, ma arvan, et me oleme suhteliselt samas suurusjärgus, üldiselt Ardo näidetega nõus, ma mõtlesin, et ma toon siin ühe laheda näite sellest nagu riistvaralisest tootearendusest, et. Et ei Ardol ega meil ei ole amorti tõukerattal, te võite seda näha, aga sellel uuel ei ole. Ja üks põhjus, miks näiteks amorti tõukerattale on suhteliselt ajuvaba panna. Ongi see, et tõukerattas ise kaalub, võtame keskmise kakskümmend kilo, see inimene seal peal võib kaaluda nelikümmend kilo või võib kaaluda sada kakskümmend kilo. Ehk et siis see mass, mida sa pead nii-öelda siis vedrutama, on hästi suures nihkes. Samal ajal, kui auto kaalub seal tuhat viissada, kaks tuhat kilo ja siis sa paned sinna kakssada kilo peale, et see mass muutub ainult kümme protsenti ja teisel juhul see muutub üle viiekümne protsendi. Mis piltlikult tähendab seda, et sul on võimatu teha sellist vedrustussüsteemi, mis töötaks erinevate sõitjatega mugavalt. Noh, see iga sõitja peaks seda ise kruttima seal, on ju, et see läheb väga keeruliseks ja kalliks, et, et sellel ei ole nagu head, head eesmärki ja, ja lenditõuksidel näiteks sellepärast ei olegi minu meelest mõtet vedrustust
Ja, et nad töötavad loomulikult nagu, et nad töötavad ju miinuskraadidel vabalt, aga küsimus on pigem selles, et noh, et kasutaja turvalisuse pärast me seda teha ei tahaks, aga, aga su küsimus võib-olla sellest, et mis saab nagu tulevikus, et. Et millesse me ise panustame väga palju, on see, et, et see tõuksi, tõuks läheb nagu sihukesest riistvara, riistvarast natukene edasi elektroonika ja tarkvara poole. Et me näeme seda, et tõuks muutub rohkem selliseks kasutaja abistajaks. Meil on täna näiteks automaatsed sellised. Äkilise pidurduse puhul tekib automaatne teavitus ümbritsevale keskkonnale. Et näiteks, kui sa kiiresti pidurdad, tekib selline audiosignaal niimoodi, et ümbritsed inimesed ka teavad, et noh, midagi ohtlikku on toimumas, toimumas, või näiteks, kui tõuks kukub maha või tekib sul selline. Satud liiklusõnnetusse, siis meil tõukk saab sellest aru, võtab sinuga äpi kaudu ühendust, küsib, kas kõik on korras, kui sa ei vasta, siis saadame automaatse teavituse näiteks kuhugi. Et, et need on sellised, ütleme siis kasutaja sõidu ohutust toetavad elektroonilised süsteemid, ma arvan, et see on see, mida me järgmine aasta hakkame selgelt nägema üle kogu maailma.