Cleveronist välja kasvanud Parcelsea

On jälle laupäev ja Taavi Kotka, Henrik Roonemann vastu võtmas külalisi oma Restarti virtuaalstudios ja meil on külas täna Indrek Jürgenson ja Andres Sampka ettevõttest Parcelsea nagu pakimeri. Ja kui ma selle pakimere teemaga tutvusin, siis kuidagi mingist otsast tuli see kõik mulle kangesti tuttav ette ja siis ma sain aru, miks see tuleb mulle tuttav ette, nimelt seitsmekümne kolmandal aastal. Taavi, kas sa mäletad? Tuhat üheksasada seitse, me oleme sinuga samal aastal sündinud, aga mina mäletan. Seitsmekümne kolmandal aastal tekkis maailma selline ettevõte nagu Key Games, kõige seda aru, mis ettevõte see selline on, ta müüs väga populaarseid videomänge. Ja siis tuli välja, et tegemist oli, tol ajal oli kõige suurem videomänguettevõte üldse oli Atari. Ja Atari legendaarne looja Nolan Bushnell oli probleemi otsas, nimelt tema kliendid, kes olid suured videomängusaalide pidajad, nõudsid eksklusiivlepinguid Nolan Bushnelli Atari mängudele, pong ja mis tal olid. Ja, ja Nolan sai küll müüa, aga noh, siis oli blokees, sest eksklusiivid olid peal. Ja siis ta leppis oma naabrimehega kokku. Et naabrimees tegi siis nii-öelda mängufirma Key Games ja hakkas sealt välja andma, ostis üle, nii-öelda ostis üle mitmeid Atari juhtivtöötajaid ja hakkas siis välja andma Atari mängude koopiaid. Ja, ja niimoodi siis see Nolan Bushnelli Atari müüsid ühtedele ja, ja siis see Key Games müüs teistele tüüpidele ja ekskursiiv oli nii-öelda korrutatud kahega üleöö. Ja ma ei taha nüüd terve saate tooni sellega sisse juhatada. Aga kui ma vaatan meie tänaste külaliste tausta, siis Indrek Jürgenson on äsja Cleveroni CIO kohalt lahkunud. Andres Sampka on äsja Cleveroni, inglise keeles, Head of Supply Chain Management. Kuidas see, kuidas see eesti keeles oli, Andres?

Eestile see oligi ta tarnnuhela division.

Ahah, ja, ja teie kolmas partner Tanel-Raun on, on väga äsja Cleveroni CEO kohalt lahkunud, ehk meil on tegelikult kolm Cleveroni juhtivtöötajat, veel mõni kuu tagasi olid väga juhtivad töötajad, on nüüd siis asutanud oma ettevõtte Parcelsea, mis tegeleb, üllatus-üllatus, pakiautomaatidega. Ja, ja sellepärast mulle see Nolan Bushnelli ja Key Games'i lugu hakkas kangesti tuttav ette tulema. Ma tean, peaks küsima siis Indrek ja Andres, et kuidas aktsiad jaotavad, et kelle käest siis Arno Kütipakk hoiul on?

Ja tere, tere minu poolt ja, ja väike täpsustus, et Tanel oli meil siis Cleveron USA CEO, et Arno Kütt on endiselt ikkagi kogu Cleveroni CEO. Ja, ja tõsi ta on, et kolm, kolm endist töötajat tegime uue, tegime uue ettevõtte. Aga, aga teeme seda teistmoodi ja, ja meie selles mõttes kogu ettevõtmine ja tehnoloogia on ikkagi täiesti uus, et, et sealt ei maksa paralleele otsida.

Aga põhimõtteliselt äri ikkagi õppis Cleveronist tundma?

Jah, me saime seal küllaltki hea, hea karastuse ja, ja kogemuse ja. Tegelikult probleem kui selline eksisteeris juba enne Cleveroni asutamist. Et selles mõttes see turg ja valdkond on, on hüppeliselt kasvav. Seda on väga hästi näidanud Covidi aeg alates kevadest ja, ja võta ükskõik milline uurimus, siis ennustatakse, et aastaks kaks tuhat kakskümmend kolm e-ostude osakaal või e-ostude arv kasvab veel võrreldes tänasega kakskümmend kolm protsenti. Nende kohaletoomine on väga-väga oluline nii-öelda väljakutse ja valdkond, kus tegutseda.

Kuidas see nüüd siis ikkagi täpselt välja nägi, et töötasite ka, eks ole, Cleveronis, eks ole. Ma ei tea, mingil hetkel saite kuskil veetünni juures kokku ja kõigiliselt pagan, et noh, peaks ikkagi, teeks oma firma, kes neid pakiaautomaate teeb ja kuidas see, kuidas see nagu sündis?

Seal oli üht, ühtemoodi kokkusattumist, aga, aga tegelikult mina ja Indrek. Saime kokku juba Cleveronis aastal kaks tuhat seitseteist ja, ja meil see lihtsalt üks ring sai täis, et kolm pool aastat. Mina isegi veel pool aastat varem töötasin seal konsultandina, tegin koostööd, et lihtsalt ring sai täis ja, ja, ja leidsime, et meil on pealehakkamist. Ja, ja mis kõige tähtsam oli see, et meil oli peas kummitas selline mõte, et kui mitte nüüd, siis millal veel kunagi, et meil oli väga-väga suur soov ise oma ettevõttega teha.

Okei, aga mõtlen, et lähme siit asja juurde ikkagi, et ma küsin selles mõttes täpsustuse ära, et kas see on nii-öelda Uberi Bolti case, ehk siis noh, kus Uber nagu tõestab ära ärimudeli ja, ja Bolt teeb seda lihtsalt efektiivsemalt ja paremalt, paremini. Või see on ikkagi päris nii-öelda õunad ja apelsinid, ehk siis, et Cleveron teeb ühte asja mingile kindlale segmendile, mingil kindlal moel. Ja nüüd Parcelsea teeb seda hoopis midagi muud moodi, mingit muud asja. Jah, see KAP on see ühisnimetaja, on ju, või noh, see business'i valdkond, eks, aga et tegelikult on ikkagi kaks erinevat maailma täiesti.

Ja sul on õigus, Taavi, et meil on ainult üks fookus. Ja meie fookus on täna targad, nutikad kodu postkastid. Meie fookus ei ole, nii ei ole see popis valdkond, buy online, pickup in store, mis on tegelikult Cleveroni põhi, põhisuundi fookus ja, ja kaasnevad siis tooted, isesõigud autod ja asjad, et neid meie ei arenda, et meil on väga selge fookus. Meie tahame teha eramajade, paarismajade, kortermajade elanikud õnnelikuks. Ja pakkuda neile siis nutikat kodu postkasti, mis on alati kodus ja ootab, et kõik pakid, toidud, sõbrad, sõbrale kaubad saaksid siis kontaktivabalt viia, siis ilma kontaktivabalt ja suhtlusvabalt sinna postkasti.

Okei, mine selles mõttes selline toode tegelikult oli ju Cleveronil olemas, ma mäletan, ma isegi vaatasin seda, aga minu probleemiks oli see, et tol hetk, kui ma vaatasin, oli. Neid logistikaettevõtteid, kes olid võimelised sinna kappi üldse midagi panema, vist oli ainult üks, et see oli TPD vist, et. Et see jäi nagu kuidagi nagu lahjaks, et maksta noh, nii-öelda kuutasu, mis on ka umbes sama suurusjärgus, mingi kakskümmend eurot umbes, et me saame kõik sellest aru, eks, aga, aga kui see ainult üks firma sinna toob teised kappi lahti teha, et, et siis nagu ei olnud nagu pointi. Kas nüüd, kas see küsimus on nüüd maas, et kas logistikaettevõtted täna on juba nii kogenud ja nad on hea meelega ise nii-öelda? Ühilduvadki selliste süsteemidega ja me, ja hea meelega ei tahakski üldse helistada sellele kliendile, et kuule, ma nüüd olen teel ja kas sa oled kodus, et. Et hea meelega tegelikult tahakski sinna sellesse kappi panna selle paki, et kas see nii-öelda mind shift'i muutus või mõttemalli muutus, kas see on tänaseks ära toimunud?

Ajastus on kindlasti küpsem jah, et me alustasime tegelikult üldsegi kohtumistega kullerettevõtetega ja käisime läbi esimese tiiru kõik kullerettevõtted. Kui mainida Omniva, TPD, DHL, Itella ja nii edasi. Ja, ja tänu neile me saime selle kindluse, et neil oli see probleem olemas, et täna on tohutu ebaefektiivsus kullervedudel just selle tõttu, et inimene ja kuller ei satu ühes ajas ühte kohta. Ja teistpidi, kui ka inimene on kodus, siis tuleb selleks ette helistada, mis on siis aja ja, ja rahaline kulu. Ja teistpidi kogu see üleandmise protsess on siis küllaltki pikk. Et on circa, circa minutites loetatav. Aga Hendrik sai kasutada ka meie lahendust näiteks täna hommikul ja ühe paki üleandmine, kas sõbrale, kas kuller annab siis kliendile, võtab meie puhul aega seal paarkümmend sekundit ja. Ma võin,

nagu ma võin kirjeldada, kuidas see käib, et sa lähed, kui ma viisin neile mikrofonid, sellepärast ma sain kasutada, et sa lähed selle kasti juurde ja see kast ongi nagu lahti. Et, et sa ei pea mingit koodi kuhugi sisestama, põhimõtteliselt kui ma olen naabripoiss, ma võin sinna lumepalle sisse toppida ja siis Andres Vindrek peab minema neid üles korjama, on ju. Et minu kui nii-öelda kulleri vaatest on see väga hea, ma lähen kuhugi maja juurde, kast on lahti ja, ja ta läheb kinni siis, kui ma ta kinni panen. Ma panen kauba sisse, võtan pleksti kinni, siis ta on kinni. Ja, ja mulle tundub, et seal otseselt, ma ei tea, kuidas noh, juristid asjale vaatavad, aga puhttehniliselt ei ole mitte mingisugust liidestust mitte kellegagi vaja.

Tõsine, tõsi ta on jah, et, et meie pakume siis sellist lahendust, mis on avatud kõigile. Integratsioonivaba, et kuller saab tulla, valida endale sobiva sektsiooni vastavalt paki või toidu järgi. Panna toit kappi, lukustada üks kaas ja, ja sellega see nii-öelda protsess lõpebki. Ja ta on avatud just selles mõttes, et meie toote kasutamiseks, nagu sa ütlesid, ei ole vaja äppi. Kulleril ei, ei ole vaja teada ühtegi PIN koodi ja tal on lihtsalt vaja see asi sinna postkasti panna. Ja kui on lukku lukustanud, saab sõnumi siis klient, kes seda postkasti omab. Et näed, sulle toodi üks pakk või sulle toodi just toit ja SMS, miks just see? Kõigil, kõigil töötab SMS. Et meie oma tootearenduses väga varases faasis kohtusime näiteks eri, eri nii-öelda grupid inimestega ja näiteks vaegnägijad. Kohtusime ühe vaegnägijaga, kes ütles, et tema ei näe, mida ta äpis kasutab ja temale SMS töötab kõige paremini. Ja kui me võtame tarbija rühmaga mõned vanemad inimesed, siis ka neil SMS on lihtsalt, lihtsalt kasutatav võrreldes API-ga. Sa

ei tee toodet nii-öelda väikerühmade järgi, eks on ju, sa teed toodet ikkagi massi järgi, on ju. Aga täiesti arusaadav, et selles mõttes, et pean tunnistama, et kui ma esimest korda Cleveroni kapi mudeliga tutvusin, siis mul oli kiusatus, et ma teen ise selle kapi. Ja pean tunnistama, et ma mõtlesin samamoodi, et, et põhimõtteliselt kapp on de facto kogu aeg lahti ja kui kuller tuleb, siis kapi peal on suur puna nupp, et kui ta ukse on kinni pajutanud, et siis ta peab seda punast nuppu tegema, mis siis kokkuvõttes sulgeb kapi. That's it, et noh, et polegi muud vaja, on ju, et noh, et, et plekist jurakas, enam-vähem nägus ja seina peale valmis, on ju. Et noh, et aga ma saan aru, et, et sellest ikkagi ei piisa, et, et see nagu sama SMSi saamine, et teada, et üldse pakk on tulnud, et see on vajalik funktsioon sinna kapile veel juurde. Ja kui, mis siis saab, kui tuleb mitu pakki, noh, päev ots oled tööl, päeva jooksul tuleb mitu pakki.

Ei, seal on erinevad, selles on erinevad sahtlid, selles, selles nii-öelda tünnis. Ja, ja sinu jaoks on, ma, ma ei tea, ma arvan, et Andres saab rääkida, et kas osa neist on siis nii-öelda külmutusega või mitte või. Aga seal on erinevad sahtlid ja kui ta täis saab, noh, siis on, siis on too bad, on ju, aga ma arvan, et see on ka mõnes mõttes nagu ekstreem. Mindest huvitab see, et tõenäoliselt see liidestuse raskus kullerettevõtetega, nagu ka Taavi ütles, on üks põhjuseid, miks Cleveronil ei ole õnnestunud juba Viimsid, Nõmmed ja, ja Kas, kas sellest oli juttu Cleveronis, kas keegi plokis ülevalt poolt ära ja ütles, et ei, me ei saa teha nii, et kapp on lihtsalt lahti, jätke loll jutt ja sellepärast te ütlesite, saab küll, me teeme ise või, või, või selle peale isegi seda juttu isegi Cleveronisil ei olnud ja te mõtlesite omavahel, et aga teeks nii.

Jah, see on keeruline küsimus, millele vastata, et eks Cleveronis olid kindlasti erinevaid lahendusi laual. Miks just valiti integratsiooniga lahendus, ma ei oska kommenteerida. Et võib-olla oskab seda vastata ise Cleveron, aga. Ta oli seal.

Ma arvan, et seal on natuke rohkem tagamaid, tere ka kõigile, et, et see tagama kindlasti on see, et Collectneti siis seda, kes seda, kogu seda äri juib, kogu seda siis avatud võrgulahendust Eestis juba. Cleveronis, nüüd ma arvan, et mingi kaks-kolm aastat kindlasti või isegi pikemalt. Et seal on välja kujunenud juba see tarkvara juba väga ammu. Kindlasti see on üks koht, et kui sa oled väga palju investeerinud ühte lahendusse, siis seda kannapööret teha on keeruline. Ja teine pool on kindlasti ka see, et nende ärimudelis nad tahavad seal vahel ikkagi olla. Et meie puhul see pole üldse oluline, et selles mõttes seal vahel olla, et näiteks me ei paku kullerteenust, me ei konkureeri kullerettevõtetega, noh. Hea näide on võib-olla see toidukas siit Viljandist on ju, kus noh, tootmisettevõte on muutunud ka kullerettevõtteks ja viib inimestel toitu koju, eks. Et selles mõttes kindlasti see toob ka selle raskuse veel juurde, et kas kullerettevõtted üldse tahavad integreerida enam.

Oota, aga seleta natuke seda, mina ei tea seda äri, et, et miks tahab Cleveron või kollektneid seal vahel olla ja miks, miks te ei taha?

No kasutajad selles mõttes, et kasutajate info on ju päeva lõpus kõige tähtsam, eks, et see, mida kasutajad soovivad ja, ja, ja sealt on võimalik ju ka äri, äri nagu kasvatada täitsa uusi ärimudeleid peale, et, et päeva lõpus on kõige tähtsam. Ütleme siis nende kasutajate, kes tellivad kaupa, teada, mida nad tellivad, kus nad tellivad ja kui sa tahad neile kaupa müüa ka veel noh, siis seda saab tulevikus nagu ära kasutada.

Aga sina tahaks lihtsalt Taavile müüa selle kasti ja rohkem küsimusi keegi üksteiselt ei küsi, et pangu, kes mida tahab sinna kasti?

No postkasti võib sulle täna ka ükskõik kes mida panna, eks, et samamoodi sa saad selle kauba kätte ja see lihtsalt, ma arvan, et täna on postkastid jõudnud sinna, et ma ise vaikselt kutsun seda nagu postkast kaks nulliks, et, et täna tuleb pake rohkem kui selliseid väikseid ümbrikuid, eks. Et see oli see samm, mis tuli nagu ära teha. Aga jah, tõepoolest, et, et ma ei süvene nagu sellesse, et, et mida see inimene tellib ja, ja kuidas ta tellib ja ei loe, loe tema pakke. Et see ei ole nagu teema.

Teeme siia pausi ja siis läheme kohe grillimisega edasi.

Restart läheb edasi ja me räägime täna uue Eesti idufirmaga Parcalsy, mis on endiste Cleveroni juhtivtöötajate poolt tehtud nutika postkasti ettevõte. Ja me jääme pooleli sellesse kohta, kus ma ei tea, Taavi, kas sul hakkas nüüd tekkima huvi, et ikkagi selline nutikas postkast peaks su maja juures olema?

Ei, ma olen kogu aeg teadnud, et see peab olemas olema selle vahega, et kuna mina olen sellise vähe erilisemas külas. Nii-öelda kinnise tõkke puudaga ja nii edasi, et, et siis ma olen mõelnud ka selle peale, et lihtsalt, et puhas kapp, mis ei käigi lukku, et ka sellest tegelikult juba piisab nii-öelda meie piirkonnas, eks. Aga tuleme tagasi eelmise ploki lõppu, kus me rääkisime sellest, et, et kas on info vajalik või ei ole, et ma tahtsin siin vastu vaielda, et ma arvan, et selles mõttes Parcelsea on kindlasti nagu õigel teel, et noh, kui sa võtad kokkuvõttes ärimudelis, on ikkagi oluline aru saada, mis selle raha toodab, mis raha ei tooda, eks, et ja mis on kliendile vajalik ja mis ei ole vajalik. Ja kui mul täna probleem, mida ma tahan lahendada, on see, et hästi palju tuleb netist pakke, aga mind ei ole kodus ja ma tahan, et see probleem kaoks mu laualt ära, et ma pean mingeid telefonikõnesid vastu võtma, eks. Siis selle eest ma maksangi ja see, et kas keegi saab mu mingi info sealt pealt või juurest on ju, see tegelikult ma ütlen nii-öelda. GDPR-iga ma isegi ei tahaks seda anda, ehk siis ja kokkuvõttes, kui sa mõtled niimoodi, et sul on miljon postkasti, noh, miljon postkasti, okei, Eesti turul on väljakutse, aga näiteks ma ei tea, Poola turul või Saksamaa turul kindlasti ei ole mingi väljakutse, eks. Ja igaüks maksab sulle kakskümmend eurot, on ju, siis tehke ise korrutasid, on ju kuus. Et noh, ei ole halb business, ütleme niimoodi, on ju, et. Noh, miljon postkasti, kakskümmend milli kuus, korrutame kaheteistkümne, kui oli kakssada neli milli aastas, noh, et ja see on ainult miljoni postkasti pealt on ju, et noh, et, et iseenesest võib neid postkaste teha ju ka kaks milli või, või neli milli või viis milli, eks, et. Et selles mõttes siin on nagu unicorni mudel on nagu lupsti nagu puhtalt selle pealt juba olemas, et, et mingit infot iseenesest ei, nagu täiendavalt ei korretagi ja sellest, seda täiendavat informatsiooni isegi ei väär, nii-öelda ei väärindata kuidagi, eks. Et selles mõttes on äri nagu sisu olemas küll, aga ma tahakski küsida, et noh, et mis see strateegia nüüd siis on, et okei, te olete toote valmis saanud ja toode nagu töötab. Et mis nüüd edasi saab? Eesti, testite ära, okei, arusaadav, toimis. Next, USA?

Ja meie strateegia on ikkagi piloteerida hetkel teenust ja toodet Eestis kodupinnal. Ja me oleme võtnud endale ühe selge fookuse, ehitada äri üles Eestis ja liikuda Skandinaavia suunas. Ja, ja numbritest rääkides siis eramaju, paarismaju eramaju on Skandinaavias, Eestis kokku kuskil kuus koma kuus miljonit. Ja, ja meie üritame sellest ühte väikest ampsu saada. Et sihime seal viie protsendi ligi oma turgu järgmiseks kaheks aastaks. Ja Ameerika kindlasti on ahvatlev turg, kus on, probleem on suur. Ja, ja inimesi väga palju, kellel on eramaju ja kellel on ostujõud. Kuid Ameerikas sisenemiseks me peame natuke rohkem ennast ette valmistama just õiguskaitse osas, nii toote kui, kui ettevõtte vaates. Ja, ja peame oma nii-öelda product market fit'i ära tõestama kõigepealt siin lähiriikides.

Kas ma sain õigesti aru, et põhimõtteliselt noh, kolmsada, kolmsada kolmkümmend tuhat kasti kahe aasta jooksul? Ütlesid viis protsenti kuu koma kuuest turust.

No seal tuleb arvestada ka tegelikult penetration rate, et kui meil on koguturg olemas, et siis me oleme ise arvestanud niimoodi, et kuskil kümme protsenti sellest sihtturust üldsegi ostab sellise kodu, ütleme, võtab sellise teenuse kodu postkasti näol ja üks protsent ostab selle kohe välja. Ehk et need numbrid on seal paarikümne tuhande juures.

Okei, seda numbrit ma juba usun, sest ma olin valmis juba kihla vedama siin, et, et ei tee ära seda kahe aastaga. Aga noh, nüüd ma, nüüd ma võtan Isamaa kihlipäeva tagasi, sest ma pean kihla ainult siis, kui ma võidan.

Sa oled nagu Donald Trump. Kui su, kui su aeg siin saatejuhina läbi saab, Taavi, siis ma loodan, et sa lähed rahumeelselt. Ja.

Nii, aga, aga ühesõnaga ma saan aru, et kappi saab välja ka osta, et see ei pea ootma seda kakskümmend eurot kuus, et põhimõtteliselt, mis tähendab seda, et teil ikkagi on.

Nii-öelda välja arvutatud see nii-öelda kliendi eluea, eluea kasumi nii-öelda maht või miinimum kasumi maht, mis te tahate saada iga kasti puhul, on mul õigus? On õigus. Et aga mis see, kui ma välja tahaksin osta, praegu on kakskümmend eurot kuu on ju, et üheksateist, mis iganes üheksakümmend üheksa on ju, et, et kui ma välja tahaks osta, siis palju siis on? Kuussada eurot pluss käibemaks.

Ehk siis mõnes mõttes, mis ta siis teeb, mingi nelja aastatasu umbes või? Circa. Jah, okei, arusaadav. Nii, aga tootmine selles mõttes, et toodate nendes samades Cleveroni tehastes või tegite omad tootmise, tootmise tehased?

Ja ikkagi toodame täitsa eraldi tehases, Sauel on meie tootmispartner, partnerettevõte Factory Seven. Ja see disain, tootearendus on kõik meie enda poolt ja, ja tegelikult ma tahaks rõhutada, et enamus tootearendust on tehtud siinsamas Viimsis garaažis.

Ja kas seal seda küsimust ei teki, et, et Cleveronist mingit koodijupp ei ole kaasa võetud või? See on muidugi selline asi, et seal väga palju seda koodi ilmselt sees ei olegi.

Absoluutselt mitte jah, et, et mitte midagi ei ole kaasa võetud ega spioonitud ega, ega sellist, sellist valdkonda me ei viljale, et kõik on nullist üles ehitatud, ise kirjutatud, õpitud, arendatud ja nii edasi.

Okei, no kui ma nüüd tahaks seda kasti endale maja juurde panna, millega ma pean arvestama, kas mul peab olema seal elekter või ta, ma ei tea, akude ja päikse peal suudab toimida. Ilmselt ta on mobiilivõrgus, kas ma pean valama maasse mingisuguse betooni pläraka, kuhu külge ta käib või kuidas see protsess on?

Tehniliselt ma võib-olla oskan kõige paremini siin kaasa rääkida, et ta on iseseisv. Tal on sees põhimõtteliselt üks väike selline noh, kuidas ma ütlen, selline pisike karp, mis on lukustatud, et ainult omanik saab seda väikese võtmekesega avada. Seal sees on aku. Aku ei ole mitte väike selline mobiiliaku suurune, vaid see on pigem selline suurusjärgus nagu mootorratas, tal on selline pisemat sorti. Natuke suurem aku, eks, ja tänased mõõtmised, arvestades seda kasutust inimestel, see aku kestab rohkem kui aasta seal ilma, et sa üldse midagi mõtlema peaksid. Ja kui sa selle nüüd selle kahekümne eurose kuutasuga oled nagu liitunud, siis tegelikult sa ei pea mitte millegi peale mõtlema, et seda akut me vahetame ka nagu ise seal jooksvalt. Et tõe, noh, ütleme, et isegi veel pikem eluiga on tal, aga korra aastas me siis teeme selle ära, et me käime korra seal kasti juures ära, vahetame selle aku ära ja paneme teise sisse.

Aga see aku on, ühesõnaga kast iseenesest selles mõttes nagu rumal, et ta ei teavita teid, et mul hakkan aku tühjaks saama, et kokkuvõttes see on ikkagi nii, et te lihtsalt teate, et eluiga on kaksteist. Kuud, käite lihtsalt kõik oma nii-öelda lepingulised kliendid läbi, vahetate ära, et mitte seda, et kast hakkab karjuma, et kuule, et mind nüüd avati või ühesõnaga, ta ei saada teile informatsiooni.

Täna ta ei saada, aga mul see võimekus on tegelikult sinna tehtud, et ta mõõdab siis seda takistust ja selle takistuse ma saaksin tegelikult meile saata, kui meil seda oleks nagu vaja teada. Et selles mõttes ta on võimeline seda tegema.

Aga see tähendab seda, et okei, ta saadab SMS-i niikuinii, et tal on tegelikult olemas SIM2-s

ju. Teisele SMS-ile tehnilist infot, eks, hoolduse jaoks. Ja ülesehituselt on ta põhimõtteliselt selline, ütleme alustame Arduino platvormilt, eks ESP kolmkümmend kaks, hästi lihtne prototüüp, mida soovitan kõigile, kes vähegi midagi natuke tahavad pusida riistvaraga, et sellest on hästi hea alustada. Siis kirjutatud koodijupp juurde sinna, eks riistvara lähedaselt. Ja, ja põhimõtteliselt releedega lahendus, mis on siis tõesti jah, seal on SIM, SIM-i moodul peal ja reaalselt on ka see, et tuleviku jaoks on seal juba täna sisse ehitatud ka Bluetoothi ja, ja WiFi võimekus. Aga ma neid ei lülita sisse, et akut hoida täna. Ja teiseks selleks, et lihtsalt ma ei näe tehniliselt nagu mõistlikku lahendust, et see oleks wifi peal, sellepärast et kõikidel inimestel seal aia taga ei ole seda wifit ja, ja kulleritel on kõige mugavam pakki panna ikkagi aia taga, mitte koertega kakelda seal kuskil hoovis, eks.

Wi-Fi ja Bluetooth on vist, kas see on ESP32 peal niikuinii olemas või?

Need on olemas jah, selle plaadi peale, mis ma kasutan, et see on nagu, nad on lihtsalt seal olemas ja, ja ma võtsin selle nagu platvormiks ja, ja kui ma natuke ringi vaatasin, siis noh, alguses mõtlesin isegi veel väiksema asja peale minna, aga. Ja, ja korra mõtlesin Raspberry Pibele ka, aga, aga mulle tundub energia nagu tarbimise ja kõige selle mõttes, see oli nagu mõistlik ja, ja täna mul on see kast, mis mul seal aia taga on, kus sa käisid. See on nüüd esimene prototüüp, et teisel kastil meil käib ta natuke teisel viisil lahti, et on veel lihtsam avada. Et see on nüüd õues olnud juba peaaegu kaks kuud. Selle temperatuuri ja selle ilmaga, mis meil siin täpselt on, on ju, noh, väike lumehang on ka tal juba peale sinna tekkinud. Mis on täiesti okei ja, ja, ja käisin mingi päev vaatamas just, et mis see akuseis on ja täitsa, täitsa okei on, et midagi hirmsat ei ole.

Aga kui ma toitu tellin, siis külmiku osa on ka või, või ei ole?

Külmakapp on nagu selline vahvplastist nagu selline väike, mis hoiab siis sul seda toidutemperatuuri noh, ütleme selline tund-kaks, on ju, et tegime ka väikseid mõõtmisi siin pelmeenipakkide ja asjadega, eks. Vaatasime, kuidas ta nagu vastu peab ja, ja külmutatud toiduga, ütleme niisugune tund-kaks on normaalne, et sa ei pea selle peale üldse mõtlema. Kui sa nüüd hommikul lasid tulla ja tuua endale Pelmeene ja, ja õhtul kavatsed selle nagu välja võtta, noh. Siis võib-olla see koht, et natukene nad on võib-olla rohkem sulanud, kui seal oleks olnud, on ju.

Enne kui väljas on pluss kakskümmend viis, täna on nagu miinus üks, ma saan aru, et Pelmeenil on mõnus.

Ja edasiarenduse mõttes on ka siin laua peal on erinevaid mitteid, et kõiki saladusi Aga, aga võib-olla üks selline järgmine tõsisematest asjadest on see, et me tahame ikkagi paki saatmist ka selle kaudu hakata tegema ja siis kuller tuleb, võtab selle sealt. Ja meil on tegelikult PIN-väed ka, et, et sa saad nii kaugelt avada SMS-iga seda luuki, isegi kui ta täitsa täis on. Ja teine asi on see, et sa saad kellelegi seda PIN-koodi jagada, kui sa läksid reisima näiteks ja naabrimees tahab, ma ei tea, mis iganes, tahab sulle jätta võtta, siis samamoodi saab seda nagu lahti teha.

Okei, aga ma just mõtlen, et kuidas seal turvalistusega on, et kui ta niisugusele aia taga võtan selle kasti kaenlasse ja kõnnin minema, on ju, et on, hakkab ta samamoodi karjuma nagu ma ei tea, Husqvarna muruniiduk või, kui ta läheb oma mingis positsioonist kaugemale?

Me oleme selle peale mõelnud ja teine asi on see, et seal on see GSM-i tarkus sees, eks, et selles mõttes ma saan seda ikkagi tõenäoliselt ikkagi teada, kus ta siis asub, eks. Et ei ole mõtet siin raadiosaate kuulajatel kohe nagu ära joosta nendega. Ja, ja teine pool on see, et vandalism noh, kindlasti alati igasuguseid asju võib ära lõhkuda, et, et ma selle peale ülemäära ei mõtleks. Ja, ja seda saab ka nende, nende jalgade sees, mis teda siis üleval hoiavad, on ka väikesed augud, millega saab teda nagu tänavakivi külge lasta, ehk siis saab ankurdada. Et need, kes näevad, et elavad sellises piirkonnas, et iga sõpru käib seal nagu ringi, siis see on võimalik, jah. Seal on

omaette, minu meelest on siin huvitav, on see Covidi moment, sest mina olen väga usin e-kaubanduse kasutaja olnud kogu aeg, aastaid juba. Ja, ja vanasti pidi ikkagi, noh tuli kuller, skännis, eks ole, oma selle väikse asjapuu, asja, asjaga sealt paki pealt koodi. Asjapuudegi piiks ja siis sa pidid sinna puute ekraanil sirgeldama oma allkirja alla. No ühesõnaga, et jäi mingisugune jälg, et, et noh, kuller on käinud minu juures ja selle paki mulle andnud. Siis nüüd Covidi tulekuga on kullerfirmad sellest sisuliselt loobunud. Mingit allkirja mitte midagi ei ole, kõik on kontaktivaba. Ja, ja noh, kui me oleks teinud aasta aega tagasi seda saadet, on ju, siis ma oleks Indrek su käest küsinud, et noh, miks seal ei ole mingit seda triipkoodi lugejat sees, on ju, et noh, TPD mees laseb sealt piiksti läbi ja jääb jälg, et ta tõesti käis minu kasti juures ja ei võtnud minu MacBook Pro'd endale. Nüüd ei ole seda, kas, kas see on teil teemaks nagu olnud? Et kuidagi verifitseerida, et minu kallis noh, okei, kolm pelmeenipaki on suva, eks ole, aga MacBook Pro võib-olla ei ole enam suva. Et kas, kas teil on jutuks olnud, et peaks seda kuidagi kontrollima, et päriselt kuller seal käis või on see usalduse peal?

See on meil tegelikult on jutuks olnud ja päris alguses oli ka jutuks, et põhimõtteliselt see üleandmispunkt antud toote puhul ongi siis see, et kui ta lugustab selle nii-öelda sahtli, siis see toode on üle antud sellele inimesele, kes on siis selle kasti omanik. Ja igal kastil on siis aadress ja selle aadresspunkti me tegelikult kullerettevõtetele anname ette juba teada, et kui ta sinna tuleb, siis see efektiivsus oleks veel suurem. Ja see tarkus oleks veel nagu noh, nii-öelda parem, et me anname selle aadresspunkti kullerettevõttele, teab, et kui ta sinna aia taha tuleb, siis tegelikult ta ei pea isegi omanikule helistama, paneb sisse, klõps, teeb ära, läheb minema. Ja seda, et ta pani selle sinna, saab ta sellega tagada, et tegelikult osadel kullerettevõttel täna on juba see, et nad teevad selle kiire pildi nagu, et jätsin sinna. Osad inimesed ütlevad, et pane mulle kuskile puutahana või puu alla või, või mati peale või noh, siis ta on lihtsalt sellega kaitseb ennast, et ta tegi seda, eks, et see, mis pärast.

Ameerikas vist jäetakse lihtsalt trepi peale. Aga okei, aga kaamerat sisse poole ehitada ei taha, et noh, et, et noh, sul võib-olla see on ka tegelikult fakt, et kui sul on pärast pilt olemas sellest, et. Et look avati, pak tuli sisse ja noh, lisaks on näha ka nii-öelda sellesama kulleri mingi noh, nägu pool keha, mis iganes, on ju.

Tehniliselt hästi lihtne teha. Selles mõttes ja mõte on laua peal ka ja ta on seal, ütleme MVP, me panime praegu nii kokku, et mis on see minimaalne, mida, mida nagu turul on vaja, on ju, et see ära täita. Ta on, ütleme siis backlog'is on nagu olemas. Lihtsalt osadel turgudel nagu USA näiteks on, on selge teema, on ju, et siis sa pead seda hakkama, keda sa seal pildistad avalikus ruumis nii edasi, noh, see on väga niisugune. Ütleme, et minu kogemus ütleb seda, et seal turul ei soovitata üldse.

Olgu, me teeme siia pausi ja siis läheme edasi. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa räägivad Eesti idufirmaga Parcalsi sellest, kuidas ehitada veel lihtsamat pakiautomaati.

Seletage mulle üks asi ära, mehed, ma ei ole siiamaani aru saanud, iseenesest ma olen sellest ka rääkinud Cleveroni omanikega ja nii edasi ja kuidagi mul alati noh, see vastus, ma saan vastusest ma aru, ma saan aru, ma ei saa aru ja nii edasi, et, et e-kaubandus, kogu pakingus. Ütleme niimoodi, on Eestis ikkagi noh, kiviajas võrreldes sellega, no mahtude mõttes, sellega võrreldes, mis on näiteks ma ei tea USA-s, Hiinas ja nii edasi. Ja sellest hoolimata sünnib sellist innovatsiooni, noh, et a la Walmart teeb oma lepingut siin Cleveroniga ja nii edasi, onju, et. Et sellist innovatsiooni sünnib nagu ikkagi Eestis ja ma ei tea, nüüd läheme Skandinaaviat vallutama, et tekib küsimus, et vaata, mis sessi, et noh, et. Skandinaaviused on ka väga suured nagu on see tellida, et kuidas on võimalik, et neil ei ole seda? Ja ma ei saa sellest aru ja, ja ma ei tea, kas keegi ei viitsi plekki väänata enam või mis see probleem on ju, et noh, et, et, et, et Andres, seleta mulle ära, miks selline innovatsioon sünnib Eestis, kus e-kaubandus tegelikult Euroopa numbrites on noh, me oleme keskmiselt niisugused, tubli keskmine.

Ja no ma olen ise selle peale ka mõelnud, et, et võib-olla Eestis on pakiautomaatide arendamine nagu Saksamaal on Mercedes ja, ja BMW ja teised autofirmad, on ju. Sul tekib kompetents riistvarast ja tarkvarast, et seal on mõlemad on kriitilise tähtsusega.

Ja sorry, aga Andres, ma jagan vahele, ma, ma ei taha nüüd olla siin nii-öelda üleoleva, aga no ikka ise insenerina öeldes, et noh, tegelikult see ei ole nüüd päris rocket science, on ju, et noh, et see ei ole ikkagi siin, siin Starship, on ju, et noh, et kuidas ta seal tänava peal ikkagi orienteerub ja aru saab, et kus on äärekivi ja kus ei ole, et me räägime lihtsalt, et kas me teeme manetiga ukse lahti või ei tee, on ju, et.

No tegelikult, tegelikult ka Skandinaavias, on ju, on, on täitsa edukaid ettevõtteid just, kes praegu tõusevad mullast ja, ja hakkavad sarnaseid tooteid alles praegu arendama, on ju, et see ei ole ainult Eesti oma nišš. Ja Euroopas on neid teisi ettevõtteid veel. Lihtsalt valdkonna spetsiifikast tulenevalt Eesti oskab võib-olla probleeme kõige kiiremini lahendada. Need tegelikult needsamad analoogsed pakiterminalid, millega me oleme väga harjunud, on ju mingid pakirobotid ja, ja pakiautomaadid. DHL on selle peale mõelnud juba kakskümmend aastat tagasi. Aga nad olid võib-olla mingi aeg patenteeritud ja kaitstud, mingil hetkel saab patent läbi ja Eesti näeb praegu selles mõttes ka võimalust ja, ja ma rõhutaks ka siin ajastust jällegi. Ajastus on praegu väga õige, et kümme aastat tagasi võib-olla Lääne-Euroopa riigid või Kesk-Euroopa riigid proovisid teha, ajastus oli, oli vale. Vastuvõtt oli madal. Aga, aga Eestis on usinaid, jah, nagu siis. Mõtlejaid ja arendajaid, et kes oskavad nüüd täpsemalt õigel ajal sellega välja tulla.

Aga mis seal Skandinaavias ikkagi saab, et noh, et nüüd eesmärk on kahe aastaga kakskümmend tuhat kappi saada Skandinaaviasse püsti. Noh, see ei ole lineaarne ka väga kindlasti, et algus on saelisem ja lõpus läheb kiiremaks, eks, aga. Aga mis on nüüd esimesed sammud, Soome kohe või müügimehed erinevatesse riikidesse või on juba teada mingid partnerettevõtted, mingid frantsiisid, mis see mudel on, millega te lähete edasi?

Ja turule tuleku mudel on, ütleme, meil on kõige tähtsam, on ju, praegu product market fit Eestis kinnitada, et see toode on õige, hind on õige. Ja me kasutame oma partnerit kullerettevõtteid, et siseneda siis ka teistele turgudele, et meil on väga oluline teha koostööd, pakkuda lahendusi kullerettevõtetele. Ja, ja me tahame siit hüpata Soome. Ja Soomes on, on sarnane nii-öelda ärikultuur, sarnane tarbijaskeskkond. Ja selleks me vajame ka lisarahastust, et me täna seda enda kapitali pealt ei tee. Et olemegi alustanud juba esimeste investoritega kohtumist ja, ja, ja proovime selgitada neile oma ärimudelit. Me osaleme hetkel ka tegelikult Prototronis, kus me, meil on ka võimalus silma jääda ja, ja, ja kaasata natukene raha oma tegemistesse. Aga jah, ütleme, et üks pool aastat on Eesti, teine pool aasta Soome ja kaks tuhat kakskümmend kaks juba Rootsi, Norra.

Mul on, Taavi, sulle, me juba siin jõudsime selle investori jutu juurde. Sul on nagu kogemust selle investeerimise asjaga. Kas saab olla nii lihtne või et kas, kas nii lihtne saabki olla, et noh, me oleme siin mitmete ettevõtete puhul seda küsinud ja, ja ma ei tea, Transferwise'i puhul, eks ole, seda noh, aastaid räägitud, et kas saabki olla nii lihtne, et te võtate mingi pisikese lõigu pangandusest, on ju, teete selle natukene äppilisemaks ja noh, nüüd ütlete, et te olete unicorn. Aga, aga antud juhul ma ikkagi tahaks su käest küsida, et nagu sa ise ütlesid, see ei ole mingi teadus. Ja, ja see, kas ma ostan selle kasti Andrese ja Indreku käest, on ju. Või ma ostan selle näiteks Huawei või, või, või Xiaomi või mingi tundmatu hiinlase käest. Noh, seal ei ole ju mingit võrguefekti, teenust kui sellist ei ole ka ju nagu taga, eks ole. Nii nagu mul näiteks G4S-ga on kodus, on masin ja on teenused. Et ei olegi mitte midagi, on, on üks täitsa kihvtilt tehtud kast. Et, et see on nagu väga noh, avatud ju konkurentsile tegelikult selline mudel.

See ongi mu hirm, et kus ma ütlen, et ma seda vaatan seda business'it investori pilguga, siis kui me küsime, et kas on ärimahtu ja loomulikult küsime, et kas on potentsiaal kasvada unicorniks, et kas turg on üldse nii suur, et kasvada unicorniks ja on küll, siin ei ole mitte mingit kahtlust. Nüüd küsimus ongi nagu selles, et, et kes siis selle turu nagu nii-öelda esimese naarab, sest tõenäoliselt, kui ma olen selle ilusa kasti, mis mulle meeldib. Olen sinna aeda pannud või sinna maja ette, siis suure tõenäosusega ma seda välja vahetada ei taha, noh, ütleme. Võta samamoodi sinu talle postkast, kuhu sa sulle oma ajalehti tood, noh, kui mitu korda seda oma elu jooksul välja vahetada, et noh, et, et tõenäoliselt ei vaheta üldse. Eks, mis tähendab seda, et, et see on turuhaaramise küsimus, jällegi, kui see asi hakkab minema, siis pleki väänamises ja sinna külge elektroonika panemises noh, keegi ikkagi hiinlastele vastu ei saa, on ju, et noh, et, et see on noh, nemad suudavad seda skaleerida. Loetud kuudega miljonitesse kohe, onju. Aga teistpidi noh, a la noh, ma ei tea, ampere paigil on ka võimalus, onju, et noh, et, et sul on see, et sa oled jalgratta tegija ja sa oled võimas jalgratta tegija, ei tähenda seda teistepääks võimalust, onju. Et selles mõttes on, siin on sihukesed agasid nagu on, aga, aga jah, ütleme niimoodi, et ega need ettevõtted ja need start-up'id, kes lahendavad lihtsa probleemi kõige geniaalsemalt ära, a la Transferwise. Et nende puhul ongi see unicorn'i staatus kõige lihtsam tulema. Ja ma

mõtlesin ämpleri peale, aga ma jäin ka ikka seal nagu pidama, et, et ämpler ja postkast on natuke nagu, et ämpler on ikkagi emotsionaalsem toode ja, ja, ja sa kuidagi noh, ütleme see, see kõneleb võib-olla see, sa tahad, et see toode kõneleks sinu persoonist midagigi. Mul ei ole eramaja, ma ei tea, aga kas, kas sul on eramaja omanikuna tunne, et sinu postkast peab. Olema kooskõlas sinu selliste esteetiliste hinnangute ja väärtustega.

Sõltub inimesest ka, aga noh, loomulikult ta noh, nii-öelda sellesse ansamblisse peab kokku kõlama, on ju, ma pean küll ütlema, et minu maja on selline, kus on väga palju mingid erinevaid materjali kokku jagatud ajalooliselt, eks, et. Et seal võib-olla ei ole nii hull see asi, aga, aga selge on see, et disain on nagu tähtis ja ämpleri puhul ongi see, et selleks, et nemad saaksid unicorn'iks, ta peaks ikkagi muutuma mingiks päris nagu ma ütlen siis nii-öelda. Noh, nii-öelda selliseks brändiks, mis identifitseeribki inimest kui sellist, eks, et aga selle postkosti puhul seda nagu ei ole või seda nagu ei tunne, et ühesõnaga, me lähme jälle praegu kõrvale hakkama.

Siinkohal võib-olla võin, võin kommenteerida, et, et tegelikult.

Laseme sul ka rääkida, muidu me räägime sinust. Jah, jah

Paljud tootjad tegelikult alustavad oma elu, eluteed kui funktsionaalne toode. Et kui me vaatame autotööstust, siis esimesed autod olid lihtsalt kiiremad vankrid, on ju, ja tal oli väga funktsionaalne roll kanda rohkem kui hobune ja liikuda kiiremini kui hobune. Aga kuuekümnendatel, viiekümnendatel muutsid nad elustiili tarbeks juba, et muskela autod versus, on ju, klassikud ja nii edasi. Ja tänapäeval on auto puhtalt elustiilitoode, on ju. Et, et sa ei lähe autot ostma selle järgi, et sõita A-st B-sse, on ju, vaid, et mis sobib sinu perso, persoonaga. Ja tegelikult kodupoiss käest täpselt samamoodi, tal on väga suur funktsionaalne roll praegu tema elutöö alguses, aga ta kindlasti muutub disaini osas palju mitmekesisemaks ja ta ei pea olema lihtsalt üks kast sinu aia kõrval, vaid ta võib sinu kodu täiendada.

Ma ütlen kohe ette ära, mis nendega siin juhtub, et selles mõttes on sul mul õigus, et nad muutuvad. Üks ma ütlen siis, ta on sul nagu uksehoidja, ehk siis ta muutub selles mõttes funktsionaalseks robotiks, et kes iganes nagu tuleb või läheneb sinu objektile, et siis ta hakkab sellega suhtlema, on ju, et noh, a la stiilis, et. Et ta ütleb sulle väravas ära, et kedagi pole kodus, et noh, et ei ole mõtet üldse hakata siit trepist üles ronima või seal aega sisse minema, eks on ju, või.

Või ta

siis tervitab sulle noh, murdvargateenust, ta on võimeline ka politsei välja kutsuma, onju, et kui vaja on, onju, et, et

lähed edasi.

Ja selles mõttes ta ikkagi on nagu maja isikupere osa, ehk siis noh, a la postiljon tuleb, kast eritab viisakat, räägid ta, aga kui ta küsib, kuidas läheb ja nii edasi, onju, et, et selles mõttes nagu. See on niisugune lähiajamaagia, et see kõik tuleb, et need tootearenduse ideed muide pärast siis võime eraldi kokku leppida, sellest tasust.

Idee, muide, idee hinna on ka legendaarsed EMT juhid paika pannud, ma ei mäleta, mis see oli, kakskümmend kopikut pange täis või, või oli lausa viis kopikut,

jah? Nokias oli iga uus idee, mille pealt Nokia võis teenida miljardeid kokkuvõttes, innovaator sai tuhat eurot.

Ahah, isegi hästi, Indrek, jah.

Tahtsin sellega võib-olla selle ideele veel lisada, et kindlasti ma olen nõus Taaviga ja, ja sinna lisandub, ma usun, et lähikümnendil veel see, et pakke ei too mitte inimesed, vaid masinad. Et see koht, et sul värava taga on selline koht olemas, kuhu masin saab selle panna, ma arvan, kindlasti see on teema. Et lihtsalt täna võib-olla me veel ei ole selleks nii valmis, aga ma usun, et see on niisugune lähikümnendi kindlasti teema.

Oota, aga mis see plaan nüüd siis on, et ma olen mingi Rootsi, Rootsi ja eramaja omanik. Et kuidas te sinna turule nagu lähete, et kes see tuleb, Andres ja Indrek panevad mulle kasti ja sõidavad koobikuga Eestisse tagasi või? See päris nii lihtne vist ei ole.

Läbi partnerite, et selles mõttes, et üks, üks tee, mida me oleme mõelnud, on sellised kinnisvara arendajad, kes eramaju ehitavad, et see kohe ehitatakse tegelikult juba alguses, noh, põhimõtteliselt saadki maja ja sul on see olemas. On üks lahendus ja teine lahendus on see, et noh, nagu meil on Eestis näiteks on Hansabeks, Hansabeks, kes hooldab seal tuhandeid ja tuhandeid erinevaid seadmeid, läbi nende on võimalik selliseid asju hooldada, et ise ei pea igale poole nagu kontorit ja veoautot nagu tegema, eks.

Tead, see on lihtsalt uskumatult palju Facebooki reklaame osta, juba sealt saad ka päris suure efekti, et inimene ise saab aru, et ei, mul seda asja vaja kokkuvõttes,

on ju. Kui, kui ühel on, siis noh, ta räägib sauna õhtul. Aga

ma tahtsin üleskutse teha, muide, et, et arvestades, et noh, tänu selle Parcelsiile hakkab meeletus koguses olema aedades selliseid funktsionaalsed disainiva, hea disainiga vastuvõtukaste. Siis siin on, ongi siis nii-öelda uus start-up ja äritee järgmisel noortele, kes tahavad katsetada, on siis seesama robotmoodul sinna otsa, et arvestades, et kunagi on nagu miljonites neid postkaste. Et kuidas see postkastid panna siis nagu möödujatega suhtlema ja teha nad viisakaks, et see on järgmine äriidee siis järgmisele, ma ei tea, tudengite või kelle iganes ettevõttele, kes praegu otsivad endale, millist start-up'i teha, et, et see on täitsa tasuta siin praegu Restarti poolt.

Ja mul hakkas praegu mõte jooksma, mida kõike, mida kõike tegelikult saaks sellise postkastiga teha, et ta on osa sinu meediast ja sotsiaalmeediast ja, ja korteriühistust ja noh, vaata, ühesõnaga me võtsime nüüd geniaalsel lihtsa toote. Inimesed on vaevaranud, et teha üks natuke keeruline toode lihtsamaks ja mina, mina ja Taavi Kotki oleme selle disaininud olulisemalt keerulisemaks ja kallimaks ja, ja ebatöökindlamaks ja keerulisemaks müüa, see ongi tegelikult see.

Väike kommentaar veel juurde, et, et palju keerulisem on arendada lihtsat toodet. Väga lihtne, on väga raske toode välja mõelda, et selles mõttes rõhutan, product market fit on ka meil praegu see eksam, et, et plaan on alati hea, kui see on olemas, aga see muutub täiesti tühiseks, kui sa saad endale hobi näkku. Nagu ütles Mike Tyson, on ju, et, et me ootame seda hoopi ja, ja proovime aru saada, et kas meie plaan peab.

Ja pidage siis ikkagi hea sõnaga meeles ka oma endist tööandjat, eks, et ma arvan, et nad on väga paljud teid inspireerinud kokkuvõttes sellel teekonnal.

Kindlasti ja, ja, ja ma loodan, et ka nemad on õnnelikud, kui näevad, et sellel on turgu.

Nad kindlasti on õnnelikud, aga, aga aitäh kõigile kuulajatele, aitäh Parcelsile ja nagu meil juba siin tavaks on saanud, et kohtume siis aastakese pärast, me teeme linnukese kuhugi oma kalendrisse ja vaatame, et mitmel Rootsi vanainimesel Parcelsi kast majas on ja, ja kas Taavi on ka hankinud nüüd. Ma arvan, et te saate võib-olla pärast saadet kokku leppida, et kust Taavi oma kasti kätest saab. Kortermaja, muide ma siia hästi kiiresti lõppu küsin, kas kortermaja versioon on ka võimalik või selline kaheteistkümnele?

Täitsa nii väiksele kortermajale ilmselt on, et aga kindlasti mõtleme juba ka, kuidas lahendada seda suuremat probleemi suurte kortermajadega nagu Õismäe, Lasnamäe, Mustamäe ja nii edasi.

Ta võiks väga suur kast olema, aga olgu, aitäh veel kord kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.