Ei, seal on erinevad, selles on erinevad sahtlid, selles, selles nii-öelda tünnis. Ja, ja sinu jaoks on, ma, ma ei tea, ma arvan, et Andres saab rääkida, et kas osa neist on siis nii-öelda külmutusega või mitte või. Aga seal on erinevad sahtlid ja kui ta täis saab, noh, siis on, siis on too bad, on ju, aga ma arvan, et see on ka mõnes mõttes nagu ekstreem. Mindest huvitab see, et tõenäoliselt see liidestuse raskus kullerettevõtetega, nagu ka Taavi ütles, on üks põhjuseid, miks Cleveronil ei ole õnnestunud juba Viimsid, Nõmmed ja, ja Kas, kas sellest oli juttu Cleveronis, kas keegi plokis ülevalt poolt ära ja ütles, et ei, me ei saa teha nii, et kapp on lihtsalt lahti, jätke loll jutt ja sellepärast te ütlesite, saab küll, me teeme ise või, või, või selle peale isegi seda juttu isegi Cleveronisil ei olnud ja te mõtlesite omavahel, et aga teeks nii.
Ei, ma olen kogu aeg teadnud, et see peab olemas olema selle vahega, et kuna mina olen sellise vähe erilisemas külas. Nii-öelda kinnise tõkke puudaga ja nii edasi, et, et siis ma olen mõelnud ka selle peale, et lihtsalt, et puhas kapp, mis ei käigi lukku, et ka sellest tegelikult juba piisab nii-öelda meie piirkonnas, eks. Aga tuleme tagasi eelmise ploki lõppu, kus me rääkisime sellest, et, et kas on info vajalik või ei ole, et ma tahtsin siin vastu vaielda, et ma arvan, et selles mõttes Parcelsea on kindlasti nagu õigel teel, et noh, kui sa võtad kokkuvõttes ärimudelis, on ikkagi oluline aru saada, mis selle raha toodab, mis raha ei tooda, eks, et ja mis on kliendile vajalik ja mis ei ole vajalik. Ja kui mul täna probleem, mida ma tahan lahendada, on see, et hästi palju tuleb netist pakke, aga mind ei ole kodus ja ma tahan, et see probleem kaoks mu laualt ära, et ma pean mingeid telefonikõnesid vastu võtma, eks. Siis selle eest ma maksangi ja see, et kas keegi saab mu mingi info sealt pealt või juurest on ju, see tegelikult ma ütlen nii-öelda. GDPR-iga ma isegi ei tahaks seda anda, ehk siis ja kokkuvõttes, kui sa mõtled niimoodi, et sul on miljon postkasti, noh, miljon postkasti, okei, Eesti turul on väljakutse, aga näiteks ma ei tea, Poola turul või Saksamaa turul kindlasti ei ole mingi väljakutse, eks. Ja igaüks maksab sulle kakskümmend eurot, on ju, siis tehke ise korrutasid, on ju kuus. Et noh, ei ole halb business, ütleme niimoodi, on ju, et. Noh, miljon postkasti, kakskümmend milli kuus, korrutame kaheteistkümne, kui oli kakssada neli milli aastas, noh, et ja see on ainult miljoni postkasti pealt on ju, et noh, et, et iseenesest võib neid postkaste teha ju ka kaks milli või, või neli milli või viis milli, eks, et. Et selles mõttes siin on nagu unicorni mudel on nagu lupsti nagu puhtalt selle pealt juba olemas, et, et mingit infot iseenesest ei, nagu täiendavalt ei korretagi ja sellest, seda täiendavat informatsiooni isegi ei väär, nii-öelda ei väärindata kuidagi, eks. Et selles mõttes on äri nagu sisu olemas küll, aga ma tahakski küsida, et noh, et mis see strateegia nüüd siis on, et okei, te olete toote valmis saanud ja toode nagu töötab. Et mis nüüd edasi saab? Eesti, testite ära, okei, arusaadav, toimis. Next, USA?