Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Laupäev on jälle käes, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa alustavad Restarti saatega. Rõõm on kõigi kuulajatega taas kohtuda ja täna me, tundub, et reisime jälle tehisintellekti radadel, nagu meil siin viimasel ajal täitsa kombeks on saanud. Ning me räägime idufirmast Snackable.ai ja selle firma asutaja Mari Joller on meil külas, tere, Mari.
Elad ja töötad rohkem teisel pool Atlandi kui, kui Tallinnas või?
No ütleme nii, et enne seda pandeemiat küll, aga kaks tuhat kakskümmend muutis meie kõigi elusid päris fundamentaalselt, nii et nüüd ma olen nagu rohkem Eestis ka ka.
Jah, ja praegu oled sa Eestis, aga me kokku ikka ei saa, sest me ei saagi kellegagi kokku praegu. Taavi, kas sina oled, ma vaatasin igaks üks crunch base üle, et sinu nime investorite nimekirjast ei leia?
Kahjuks ei ole jah, et kuulan huviga ja nutan, millest ma kõik ilma, ilma olen jäänud jälle.
Mine tea. Võib-olla on veel võimalusi, sest et elu on pikk, aga Mari, räägi meile, millega Snackable.ai tegeleb ja miks just sellega?
Nüüd, millega me tegeleme, me tegeleme sellega, et me teeme audio sisu otsitavaks ja kättesaadavaks inimestele. Ja põhimõtteliselt, mis see tähendab, on see, et kui nüüd võrrelda, ütleme, kirjalikku internetti. Mis on siis noh, põhimõtteliselt samastub Google'iga. Siis on sul võimalik ilusti otsida, leida need kõige relevantsemad kohad. Ja oma aega nagu efektiivselt siis panustada selle informatsiooni manustamisele, mis sa oled kättesaadnud ja relevantseks pidanud. Audio-video aga kahjuks ei ole võimalik, sest kui me isegi teeme sarnast linnistust nagu praegu. Selle väljundiks on põhimõtteliselt selline play nupp, kuhu siis, siis kuulaja vajutab. Ja ta kuulab selle noh, nelikümmend viis minutit, tund aega oleneb siis saate pikkusest, aga põhimõtteliselt ta ei näe selle sisse. Et audio-video on põhimõtteliselt selline must kast, kus on väga vähe sihukest metadata't, sa üldse nagu ei, ei tea, kas minna minutisse viis või viiskümmend viis, kus kohasest räägiti täpselt sellest asjast, mis sind huvitab. Ja vot selle, selle, sellega me tegelemegi ja miks me tegeleme, teeme seda läbi tehisendorekti, on põhimõtteliselt ainuke viis, kuidas seda skaleeruvalt teha. Et masinad on nagu ütleme, piisavalt võimsad juba ja ütleme, piisavalt efektiivsed ja algoritmid on piisavalt targad, et selle, selle audio ja video sisu sees siis leida need mõtteterad ja see struktuur. Et teha, ütleme, sellele lõppkuulajale kogu see sisu paremini kättesaadavaks.
Ma, täna oli just case, et ma sattusin vaatama Jeremy Clarksoni analüüsi Tesla Model X-i kohta ja noh, nagu ikka nad teevad seal ju noh, kiirendavad ja kõik see pool ja noh, kõik ju teame seda. Aga mind huvitas konkreetselt, et mis on need vead, mida Jeremy Clarkson siis on leidnud selle Model X-i kohta ja kas üldse on leidnud mingit vigu ja see on kaheteistminutine klipp. Ja ma olin sunnitud ära vaatama põhimõtteliselt no küll väikse kerimisega, eks, aga kaheksa minutit ja siis ta hakkas vigadest rääkima.
Eks, eks sa tahad öelda, et ma, ma otsiksin Google'iks nagu Jeremy Clarkson Tesla Model X. Faults või, või midagi noh, ühesõnaga mingid vead on ju, et siis see põhimõtteliselt näitab mulle kohe seda, et näed, hakka vaatama kaheksandal minutil seda asja.
Just, just, täpselt, see ongi see idee ja mis puudutab, ütleme nagu sisu, sisutootjaid, siis nendel on ka tegelikult ju huvi teha, ütleme, kasutajatele see kogu sisu paremini kättesaadavaks. Ja nüüd just eriti selle eelmise aasta kontekstis, kus tegelikult selle kirjaliku interneti osakaal vähenes tunduvalt. Et mis enne, enne kahe tuhande kahekümnendat aastat oli ikkagi audio-video oli niisugune natukene eriline ja niisugune nagu noh, ütleme, et sa kuulasid siin-seal, et tegelikult eelmine aasta sai see inimesele täielikuks nagu põhiharjumuseks. Kõik vestlused, kõik üritused, kõik veebinarid, mainekujundus, nagu mõttekojad, need kõik läksid videosse ja see oli kõik audipõhine video põhimõtteliselt noh, nagu meiegi praegu siin räägime. Et me küll näeme üksteist siin Zoomis või mis iganes see videokonverentsi tööriist on teil, aga kasutame päeva lõpuks ikkagi seda audio osa sellest, seda testluse osa. Et nüüd jah, et, et kui inimestel on lihtsalt niivõrd palju kätte saada seda, seda audio sisu, et seal need mõtteterad leida ja tarbijana oma aega kokku hoida, nagu see tegelikult ongi nagu meie põhiväljund.
Aga ühesõnaga ma räägin mingi audiost, et noh, et a la siin Aktuaalne kaamera tegi koalitsiooniläbirääkimisest väikse kokkuvõtte, siis näitasid Mailis Repsi näoilmeid. Võrreldes sellega, mida Kaja Kallas rääkis, onju, siis neid näoilmeid ma nagu otsida ei saa, onju, et, et ma ei saa öelda, et, et noh, et Kimi Mailis Repsi nii-öelda üllatunud nägu, onju, et, et seda sa veel välja ei otsi, et sa otsid ikka ainult teksti.
See praegu küll jah, ainult tekste, noh, tegelikult ütleme, heli, et seal helis on ka ikkagi nagu, ütleme, osakaal olemas, et see sentiment ja ütleme, heli tugevust või ütleme nagu. Nende rääkijate vahetumine, et kes on näiteks selline nagu saatejuht, kes on siis külaline. Noh, seal saab ka tegelikult väga palju välja lugeda, et noh, tõesti, ütleme, pilti me täna ei vaata. Et, et seda Mailis Repsi ilmet me ei oleks näinud selle videokaamera kaudu, vaid me oleks võib-olla siis tema vastuse kaudu leidnud seal mingisuguse, ütleme, sentimendi, mis me oleks siis näidanud, kuidas ta tegelikult võib-olla siis sõnadele vaatamata reageeris sellele kellegi teise kommentaarile.
Aga põhimõtteliselt see on ikkagi siis nagu see AI, mis nii-öelda transkriptib, aga ta suudab transkriptida täna ikkagi jätkuvalt ju ainult nii-öelda enamlevinuid keeli, et noh, et sellised mikrokeeled nagu eesti keel või soome keel näiteks, et sinna see tehnoloogia ikkagi ei ulatu veel.
Ta tuletub väga hästi, tegelikult Eestis on päris palju head tööd tehtud selle kõnetuvastuse alal Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tegelikult, kui me Snackable'iga peale hakkasime, siis me saime, siis me tegimegi koostöölepingu mõlema ülikooliga ja saime tegelikult väga palju sealt seda masinõppe nagu abi ja kogu seda nii-öelda brain trust'i kasutada. Et meie küll täna Snackable'is ainult töötleme inglise keelt, aga see tuleneb ka sellest, et me oleme start-up ja siis peame ikkagi nagu fokusseerima ja USA turg on suur, homogeenne, väga palju inimestel räägib inglise keelt, et sellise otsuse me tegime. Aga tegelikult juba väga see tehnoloogia on üsna nagu kõvasti laienenud, kaasa arvatud sellistele nii-öelda mikrokeeltele, nagu sa ütlesid Taavi, et nagu eesti keel.
Aga mis see, ma mõtlen, mis selline lõppväljund tarbija poolest nägu on, et noh, et kui mul on mingi konverentsi, ma ei tea, salvestus näiteks Youtube'is või mingis videokeskkonnas ja mind huvitab. Ma ei tea, kolleeg Kotka näiteks on käinud seal midagi rääkimas, väga huvitav, ma tahan just teada, et kuna sigavad inimesed ära rääkisid, et kuna see kotka osa hakkas. Noh, et üldjuhul konverentsikorraldaja on, eks ole, pannud selle kirja, et noh, minutist nelikümmend viis on kotka ja noh, siis ma vaatan. Seda või, või noh, kui ma otsin AK-st mingit uudisklippi, kus Mailis Reps rääkis, noh, siis need on lõigatud tükkideks täna ja pandud, eks ole, kodukale välja või noh, Youtube'is ka samamoodi, et. Mul on nagu raske võib-olla praegu näha, et mis minu kui tavatarbija vaatest, et kunas ma sinu teenust tarbida saaks. Küll aga ma kujutan väga hästi ette, et kui ma jooksutan mingit firmat ja tahan teada, et noh. Mida need elevandid siin väljaspool Eestit minust arvavad ja, ja noh, kes minu firma kohta midagi rääkinud on ja seda statistikat koguda, et seda ma nagu teeks või kuidas sa ise seda teenust näed?
Tegelikult on, on niimoodi, et, et väga palju need ürituste korraldajad ka tegelikult tänapäeval ei lisa seda metadata või sihukest nagu informatsiooni ümber nende salvestuste. Võib-olla kui nüüd, kus ütleme, sul on see konverents ja Taavi on rääkinud seal ja sa tead, et noh, et tema, tema see sessioon oli kolmas. Aga võib-olla sind huvitab selle nagu tunnise sessiooni sees just täpselt mingi spetsiifiline teema, mida ta seal ka nagu käsitles, võib-olla ongi, ta rääkiski sellest Tesla mudel X-st ja nendest vigadest, et tegema ei ole kahjuks aega isegi Taavit tund, aga kuulata, ma hea meele kuulaks seda viis minutit. Ja siis ongi see küsimus, et okei, et kus ma need viis nüüd leian. Et noh, ongi see, et sa lähed, ütleme noh, tegelikult on väga huvitav analoogia minu meelest on just, et eelmine aasta plahvatuslikult kasvasid kaks ala, üks oli e-kaubandus ja teine oli audio-video. Ja e-kaubanduses on kõige selline, kõige mõjukam leht on see tooteleht. Näiteks saad Amazoni midagi otsima, ostma, sa lähed kohe sellele tootelehele. Siis sa otsid näiteks, ostad endale kõrvaklappe, siis sa valid, sa vaatad neid iga nurga alt, sa näed, kus nad tehtud on, seal on see, ütleme, sul on seal mingi see kirjeldus, et täpselt, mis dimensioonid ja kui palju helivõimsusi ja nii edasi, nii edasi ja kust maal ta toodetud on, kes seal mingid inimesed on oma mingeid neid arvamusi jätnud ja selle põhjal sa siis tegelikult kas vajutad või vajuta seda ostunuppu. Kui sa lähed nagu noh, siis ühesõnaga see, see, see tootja või see, see kaubanduskeskus, see on ikkagi nagu sinule kui tarbijale mõelnud sinu aja kokkuhoiule ja sinu informeerimisele, et sinna otsuseni jõuda. Et kas ma ostan või ma ei osta. Nagu audio-video puhul see täiesti puudub. Et sulle antakse, et noh, et mine kuula seda veebinari, et see on tund väga pikk. Ja sa lähed sinna leheküljele, sa näedki lihtsalt see musta kasti, seal on play nupp on peal. Võib-olla sul on mingisugune väike see kirjeldus, seal on mingi pealkiri. Oleneb, kui palju see inimene, kes seda on teinud, selle ühe sessiooni on siis vaeva näinud sellega. Aga sul ei ole näiteks sellist, ütleme. Noh, sisukorda või peatükke või ütleme, sihukeseid nagu ütleme, neid tsitaate, niukesed häid tsitaate või sihukest nagu kokkuvõtet. Mille põhjal sa teeksidki selle otsuse, et noh, kas ma kuulan seda tund aega või oo, et siin viies peatükk ongi see, kus ta räägib selle Modelxi vigadest, ma lähen just sinna ja panustan sinna oma väärtuslikult viis minutit. Et põhiliselt nagu meie kui tarbija peale pole seal mõeldud. Et noh, seda viga me üritamegi nüüd kohe esimese sammuna parandada ja kui sa ütleme lisad sellele veel selle kohutu plahvatusliku kasvu, kus see audio pidev on muutunud nagu inimeste nagu tavaelu suureks osaks ja seda sisu on lihtsalt niivõrd, niivõrd palju, siis see, siis on veelgi olulisem, et, et inimeste ette just viia selline nagu läbipaistvus. Et kuhu panustada ja, ja kas üldse panustada kuulamisele?
See kõlab midagi sellist, nagu mida Google peaks tegema juba ammu-ammu.
No eks nad teevad ka, et see on, see on tegelikult noh, Google'il on Youtube ja Youtube on täis, eks ole, sellist igasugust audio-videot. Youtube on huvitaval kombel tegelikult ka suurim podcast'i kuulamise platvorm. Et inimesed tegelikult ka kuulavad Youtube'ist palju, mitte ainult ei vaata. Et Google on tegelikult niimoodi siin seljad nagu vaikselt niimoodi transkribeerinud päris kaua neid Youtube'i videosid. Aga ütleme, et see ei ole Snackable'e probleemiks, see tegelikult ainult tugevdab seda, ütleme seda usku, et, et seal on väga suurt potentsiaal. Sest on väga suur osa turust, mis tegelikult ei taha, et Google nende sisu transkribeeriks, et Google nende sisu nagu analüüsiks ja saaks ligi nende väga, ütleme vahel ka üsna sellisele konfidentsiaalsele informatsioonile. Nii et tegelikult Snackable'i võimalus on ju rohkem niisuguse privaat interneti pool. Mis puudutab, ütleme nagu firmasisest sellist sisu, ütleme sellist sisu, mida võib-olla Google'ile ei antagi käsitleda.
Ja aga ma ütlen, et oma põhi selles mõttes massis või ütleme üldse selles kogu selles audiovisuaalis, mida praegu luuakse ja noh, Youtube on selle nii-öelda hoidmise üks peamisi koht ja on ju, et selles mõttes ikkagi Google'il on meeletu eelis, et ta suudab tuua neid otsingutesse välja ka neid õigeid, õigeid kohti seal videote sees. Aga mul on tunne, et nende praegused Google'i otsingud ikkagi baseeruvad rohkem nii-öelda video kirjeldusele, mida video ülespaneja ise noh, lisab, mitte sellele, et nad ise sealt tekstist välja otsiksid midagi.
Just, see on küll õige, jah.
Okei, aga võib-olla teeks siia pausi ja siis läheme Snackable'i tegemiste juurde detailsemalt. Restart jätkub, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks on idufirmas Snackable.ai asutaja Mari Joller ja me räägime siis sellest, kuidas kuulatavat ja vaadatavat internetiks, heliga internetti teha otsitavaks tekstiliseks internetiks.
Aga me ei räägi oma saates ainult tehnoloogiast, ehk siis mind ikka huvitab see, et kuidas sa Mari sellise nii-öelda startup'ini üldse jõudsid ja me teame, et sa oled founder, mitte co-founder. Ehk siis kuidas üldse üks nii-öelda üksik, üksinda ettevõtet alustada või üksiku, üksinda startup'i alustada, minu jaoks tundub alati nagu tohutu saavutus, et see risk, et sa hakkad seda teed üksinda kõndima, on alati nii suur, et. Et kuidagi võiks nagu jagada seda koormat ikkagi või seda muret nagu vaata, vene multikas oli Gryšast, kes pidi mure jagama ära teistega, et, et räägi see lugu ära, et kuidas see sündis, kuhu sa jõudsid ja kuhu sa siis täna oled jõudnud, et kas noh, mis faasis sa nii-öelda oled, on ju, et kas sa oled juba miljardär, kas sa oled veel miljonär või oled veel nii-öelda kapis?
Noh, mure jagamisest nii palju, et eks ma loomulikult jagan seda muret ka igapäevaselt, nii oma tiimiga kui oma investorite kogu selle oma kogukonnaga, et see päris noh. Eks ta on mingit moodi algusfaasis üksi alustades kindlasti sihukene üsna sihuke eraku teema, aga ütleme, seal ongi see põhi. Põhiasjongi sellise enda ümber kogukonna loomise. Ka seotud, et see on ka minu mõnest niisuguseks edu võtmeks, nii kas teed seda startup'i üksinda või mitmekesi, et see kogukond on oluline, kellel sa toetud ja kelle baasil sa siis nagu ka kasvad.
Ma alustasin Snackable'i kaks tuhat kaheksateist, nii et firma saab kohe-kohe kolmeaastaseks.
Nii, ja nüüd kaugel sa oled. Palju sul on kuulajaid, kasutajad, käivad?
Jah, meil on, me oleme, me rõhume B2B peale, nii et meil on nii meedia kui sihukesed enterprise suurfirmad klientideks. Et me alustasime meediaga just, just podcast'ide pealt, et kui juba natuke tagasi ajas minna, et siis. Tegelikult Snackable sai alguse mu eelmisest firmast, et ma olen selle audio.ai nagu sisu teemal tegutsenud nüüd viimased viis aastat. Et mu eelmine startup oli selline firma nagu Scarlett, kus me siis ehitasime sihukese uut tüüpi nutisekretäri. Idee oli see, et, et kui masin on tark, siis ta ei peaks sundima inimest küsimusi küsima, vaid peaks nagu ise niimoodi ülale koputama või kõrva sosistama, et kuule, et noh, et mul on seal midagi head öelda. Et siis me ehitasimegi sellise audiol baseeruv nutisekretäri. Ja üritasime siis ümber panna sinna sellise nagu audio ökosüsteemi, et igasugust sisu sinna lisada. Et just lühivormis, sest me nägime, et inimestele see väga meeldis. Ja siis, kui me hakkasime seda tegema, siis me leidsime, et tegelikult audiot ja videot ei, ei kajastata üldse niimoodi, tehaksegi sihukesed pikad tunniajased lindistused ja sinna sisse vaadata on praegu võimatu. Ja samal ajal mul oli endal oli, ma olin New Yorgis, siis mul endal niisugune pooletunnine nagu tööle minek, kõndimine ja ma kuulasin podcast'e. Siis üks hommik ma võtsin lahti selle äppi ja ma vaatasin, mul oli sadu, sadu ja sadu episoode, kui ma lihtsalt polnud jõudnud, mõtlesin, et see ei ole võimalik sellest, sellest sisust ei ole lihtsalt võimalik ennast läbi närida. Ja seal tegelikult see Snackable nagu alguse saigi. Ja see idee, et tehagi just ütleme see audio-video niimoodi läbipaistvaks ja otsitavaks. Ja, ja kui me siis, siis Scarleti ostis ära selline firma nagu SkyBuds, mis oli selline noh, isegi enne Airpods sellised tarkade kõrva droppida firma. Ja siis oligi sihuke nagu Pac-Man'i teema, et siis nagu väikekalas, siis suurem kala, siis suurem kala. Et siis selle järgmise aasta jooksul, kui me Scarlett'i ära müünud, SkyBalsile, siis ostis SkyBalsi ära niisugune firma nagu Livesteam. Ja siis ma selle, sel hetkel otsustasingi nii, et, et nagu riistvaraga ma ei taha rohkem tegeleda. Ja see Snackable idee oli mul nagu niimoodi kuklas kummitanud pikka aega. Ja siis sealt see firma tegelikult nagu alguse saigi. Et siis tänaseks oleme jõudnud sellisesse paika, et me oleme tõstnud kaks ringi finantseeringut, me tegime seed round'i eelmine aasta. Et üks meie varasemaid backer'eid oli siis super angel, seed round'iga tulid kaasa tera Jaan Tallinn ja siis usapoolt Graycroft, nii et siis. Riskikapitali vanaisa, nagu öelda, Alan Patrikov on meie board'is, et meil on sihuke väga, väga ägedad investoreid, et. Üksiku founder'ina või üksi founder'ina on ikkagi see investorid ja ütleme, see kogukond palju kaasa aidanud.
Muide päris naljakas, Henrik, ma ikkagi olen investor. Sest kuna ma olen, ma olen super angelist, siis järelikult ma olen ikkagi investor.
Saage tuttavaks, Mari teeb startupi, Taavi, Taavi on investeerinud sinna. Okei,
aga lähme, aga lähme siit edasi, et noh, et okei, üks asi on see, et sul, sul on idee, teine asi on see, et sa ikkagi jõuad selle esimese kliendini, mis hakkad aru saama, et turul on mingi vajadus on ju, et. Räägi sellest poolest ka, et, et kas sul on tänaseks juba ikkagi mingi käive, kas see käive on juba arvestatav, on ju, et kas sa oled nii-öelda oma selle. Marketfit'i leidnud, on ju, kui sa ütled seed round on tõstetud, nüüd jah, see peaks olema nüüd ainult puhas skaleerimine, eks, on ju. Et kas sul see kõik on juba käes, või sa ikkagi otsid veel täpselt seda õiget mudelit, õiget klienti ja nii edasi.
No meil on, ütleme, et see turg on nagu väga palju edasi arenenud ka, et me oleme ikkagi nagu sellega sammu hoidnud. Et see on olnud meile üheks suureks väljakutseks, et see tegelikult see võimalused on nüüd selle ajaga, mis me, kust nüüd peale hakkasime nagu ülipalju kasvanud. Et meil on makstud kliendid, käibest ma erafirmana praegu nagu ei, või nagu lähemalt ei süvene sellesse, aga meil on. Sellised suured meediakliendid nagu CNN ja Slay. Nagu ja siis on enterprise'i poole pealt on me oleme, oleme leidnud kliente nagu Elias Bernstein, mis on päris suur nagu finantsettevõte, et, et me seda, seda me praegu eskaleerume jah.
Kusjuures siin on üks huvitav lugu, kui ma võin vahel rääkida, sinna hästi palju märksõnu, mis kuidagi hakkavad nagu klappima, et miks Hendrik, sina tead niisugust firmat nagu Keyhole. Ei. Ühesõnaga nemad olid .com mulli ajal kahe tuhandete. Oli seal jah, umbes, alustasid ja nemad tegid sihukest toodet nagu EarthViewer, nagu selline satelliitfotodelt oli võimalik siis sisse zoom'ida nii-öelda kaarti või ühesõnaga sa umbes nagu Google
Earth nagu umbes, onju. Aga seal ei
olnud, see ei olnud jah, seal olid kõik Google Earth, onju. Ja mingi hetk nad tegid, maksid seal ükstele hobilenduritele, kes siis pildistasid nende jaoks maapinda, noh, täpselt nagu meie see nii-öelda. Maa-amet teeb, eks, ja, ja siis, kui Bush läks Afganistani sõtta või Iraaki läks, Iraaki läks, siis CNN-il, pange tähe nüüd jälle nimesid, CNN-il oli vaja mingit vahendit, millega näidata, kuidas USA väed nagu edenevad, on ju, ja kuidas see pommitamine kõik ikkagi nagu, noh, toimib. Ja siis CNN leidis selle ülesse ja hakkas nagu põhimõtteliselt kakskümmend neli seitse oma eetris siis kasutama nende tarkvara ja näitama siis noh, Zoom'is sisse sinna, kuidas need lahinguväljad siin täpselt toimuvad, on ju. Ja Zoom'is välja ja näitas, kuidas neile pommitatud on, eks. Ja siis Sergei Brin nägi seda. Ja siis näppis seda ja põhimõtteliselt ütles, et noh, et, et palun, minge kohe ja ostke meile see ettevõte, et me peame selle saama, on ju. Ehk siis ja see on tegelikult kogu alguspunkt, et siis paar väga nutikat Taani inseneri panid selle siis nii-öelda Google'i süsteemist tööle ja, ja optimeerisid ta ära, nii et ta oli noh, nii-öelda superkiire, nagu me täna nädalaga kasutame, eks, on ju. Et seal on jah, et, et siin on juba märksõnad olid, et asi, mida Google vajaks ja mida juba CNN kasutab, et siis on ainult aja küsimus.
Ma tahtsin Mari su käest just tegelikult sama juttu jätkuks nagu küsida, et. Et ingliskeelne kõnetuvastus on olnud ju olemas tegelikult päris pikka aega ja on arenenud noh, viimastel aastatel erakordselt jõudsasti, eks ole. Väga palju me näeme seda väljundit nendes pisikestes silindrites, mis mõnel meist kodus on ja mis oskavad ilma öelda, aga muust aru ei saa. Aga, aga noh, see kõnetuvastus on tegelikult suhteliselt hea. Ja nüüd ütleme, et sealt teha see noh, pisikene sammuke, et, et kui meil arvutid loevad internetti ja katalogiseerivad seda kuidagi noh, et nad siis ka kuulaks internetti ja katalogiseeriks seda, et see tundub hästi selline loogiline, lihtne asi. Noh, mida võiks teha peale Google'i, eks ole, noh, kõik noh, kõigil suurtel firmadel on ju need kõnetuvastustehnoloogiad nagu olemas. Et kui palju teie ise arendate, noh, nullist nagu oma sellist tehnoloogilist poolt välja ja kui palju on see selliste olemasolevate legoklotside nagu kokkupanek, et võtame sealt. Jupi tarkvara, mis saab aru, mida räägitakse, võtame, kirjutame ise juurde mingisuguse, noh, paneme seal andmebaasi põhimõtteliselt, on ju, ja siis C muudame selle otsitavaks.
Noh, see, see, kui sa alguses alustada, siis kindlasti nagu kõike nullist teha, tundub ka nagu võib-olla nagu liiga suur ettevõtmine, sa ikka kasutad neid asju, mis olemas on. Ja kõnetõvestus on jah, tõesti olnud pikka aega olemas, aga ta on ka meeletult arenenud just masinaõppe baasil. Et need nagu see viimane areng on tõesti nagu niisugune hokikepisarnane olnud, et, et noh, ütleme see täpsus ja ütleme paljudes keeltes seda saab nüüd kasutada ja kui paljud nagu tõesti nagu ütleme, jutumärkides aru saab sellest tekstist, et nagu konteksti vaatab ja mitte ainult ei ürita niimoodi tuimalt neid sõnu seal siis. Noh, kirja panna. Et noh, meie põhimõtteliselt ka alustasime sellest, et me enda kõnetuvastajat ei teinud, me tegime partnerluse, me analüüsime kõiki neid suurimaid tegijaid. Ja alles nagu lähiminevikus tegelikult läksime enda kõnetuvastuse peale. Sest tegelikult meie väärtuse loomine on kõik see, mis see kõnetuvastuse peal on. Et sellest struktuurist arusaamine, sellest nagu ütleme, kontekstist arusaamine, kogu see, mis tegelikult nagu noh, mis inimesele nagu selle jutu nagu mõistvaks teeb.
Aga ma ütlen, Henrik Jalle, kas minu meelest meediamonitooringu töövahendid ka juba päris ammu suudavad sulle, ütleme, a la telekast tuleb AK, onju, nad pinnivad sulle ära täpselt nagu selle õige koha, et näed, et tõesti Sven Sester hakkas nüüd rääkima täpselt selle koha pealt, onju, ja rääkis seda juttu, onju. Et kas see tehnoloogia on tegelikult juba aastaid ju kättesaadav olnud?
Ma ei tea, kuidas eesti keele baasiga on, et ma ei ole seda, ütleme selle poole tarbija olnud, aga ütleme nii, et ma oleks erakordselt imestunud, kui see poleks ammu-ammu juba inglise keele baasil olemas, aga no Mari teab kindlasti paremini.
Jah, see on täitsa olemas ja seal on ka, ütleme see, ütleme sellise intelleksuse noh, või tarkuse teema, et kui palju see arenenud on, et sa võid neid võtmesõnu sealt välja noppida tegelikult tekstist nagu ilma suuremate raskusteta. Aga et see konteksti panna ja teada nagu, mis oluline on, see on hoopis teine asi. Et nagu meie oleme ka välja arendanud sellise kõnepõhise internetiotsingu. Ja mis ei ole ainult nagu võtmesõnadel baseeruv, sest näiteks kui ma otsin mingisuguses podcast'is, ma ei tea, ma vaatan sellist võtmesõna nagu valimised näiteks. Ja ma tahan seda üle mingi suurema raamatukogu otsida, siis võib-olla esimeses episoodis, ma ei tea, sadu, sadu võtmesõnu, mis kõik mainivad seda valimisi. Et siis mul ikkagi on vaja teada seda allulevat struktuuri, konteksti, relevantsust, noh, selliseid asju, mis tegelikult toob mulle kõige need kõige paremad, mahlasemad tükid kohe kätte. Et ma ei, et ma ei pea minema ja läbi vaatama juba esimeses episoodis mingit kaheksakümmend, kaheksakümmend lauset, mis siis mainivad sõna valimised. Et noh, need on need teemad, mis tegelikult on ikkagi veel arengujärgus ja need ikkagi on lahendamata probleemid.
Te tegelete nagu mitte ainult sellega, et mis sõnu, et arvuti mõistaks, mis sõnu keegi ütles, vaid et arvuti mõistaks, mis mõtteid keegi väljendas.
No seda kindlasti ja, ja ütleme, et see ka, et, et kus, et kui sa ütlesid seda sõna valimised mingi kaheksakümmend korda selle podcast'i jooksul, kus tegelikult oli see kõige olulisem koht. Kus tegelikult kõige rohkem haakus selle teemaga, kus nagu ütleme, kõige rohkem mõtet edastati, kus oli kõige nagu sihuke nagu tihedam selline kontsentratsioon, et sa saaksid nagu noh, et seda nagu tarbile kättesaadavamaks teha, mitte seda, kus sa võib-olla poole suuga mainisid sõna valimised, aga tegelikult polnud selle konteksti või selle podcast'iga su
Me saame aru väga hästi, ma arvan sellest rebust, et, et mis see tehnoloogia on ja mismoodi ta töötab ja nii edasi, onju. Aga see on tavaliselt start-up'i puhul selline nagu ma ütlen easy-bizy. Et alati küsimus on nagu see, et kõik, mis tundub loogiline, lihtne lõpuks küsida, et aga millest siis ikkagi makstakse või noh, ühesõnaga millest üldse raha saab küsida ja kui palju saab küsida, et kui sa võtad sedasama CNN-i näite, et. Et ma nüüd purskan ise peast mingi teenuse, et, et küsides, et kas see on see teenus, et noh, et a la CNN-il on väga palju audiovisuaalset content'i ja selleks, et teha oma content paremini otsitavaks oma klientidele, kellele müüvad subscription'it, on ju. Nad maksavad sulle, et kuule, ole hea, et, et ma ei tea, lisa tag'e või, või ma ei tea, tee meie otsingi nagu intelligentsemaks meie enda saadete pealt. Ja sellest saad sina siis nagu mingit noh, mingit kõbinat, mingit kuud, asu, mis iganes, on ju. Kas see on see teenus?
See on peaaegu see teenus. See esimeses raksus me pakume seda teenust, ütleme, CNN-di enda sises, majasiseselt. Kõigile nendele ajakirjanikele ja edi, ediitoritele ja kõigile, kellel on vaja tegelikult siis sellele sisule ligi pääseda. Ja teine ongi siis ütleme, niisugune struktuuriline analüüs, kus siis näiteks. Eelmine aasta hakkas CNN välja andma sellist koroonaviiruse teemalist sellist nagu infosessiooni. Ta oli nagu podcast'iks tehtud, aga see oli niisugune küsimuste-vastuste baseeritud, noh, ütleme struktuuril baseeruv podcast. Ja see oli vahel kahetunnine. Nii et, et kui sa tahad näiteks otsida, et kas kätepesemine aitab, ütleme viiruse levikut nagu takistada või ütleme, et kas riiete pesemine aitab noh, igasugused küsimused, mis tulid. Ja sa lihtsalt tarbijana ei leidnud seda sealt seest välja ja siis mis nad kasutasid meie tehnoloogiat, et tehagi see kogu see pikk jupp, kahetunnine jupp sellises lühikesteks nagu Q and A klipideks. Ja sellega, see ongi see, millega meie nagu meie masinamärk hakkama saab hästi.
Väga hea, teeme siit oma teise pausi.
Restart jätkub, meie külaline on snackable.ai Mari Joller ja, ja me räägime siis, kui hästi täna ja tulevikus arvutid mõistavad seda, mida me räägime ka kas või siinsamas saates.
AI start-up'ide puhul on väga suur ressurss ja aeg läheb nii-öelda sellele, et masinad ise õpivad kokkuvõttes, eks, et sa nii-öelda õpetad nad ära, nad koguvad informatsiooni juurde, muudavad seda järjest täpsemaks, kuni ühel hetkel nad on mingis konkreetses lõigus siis nii-öelda noh, inimesest pea jagu üle nii mõtlemise kiiruselt kui, kui, kui infotöötlemiselt, eks, et kui te räägite täna meil oma meeskonnast. Siis kas see on selline noh, üks juht ja neli vinget AI-spetsialisti kuskil New Yorgi korteris, on ju. Või see on kuus tuhat inimest Indias või ühesõnaga, mis tüüpi äri sul on üldse?
No meil on ikkagi selles mõttes on meil masinaõpe ja, ja AI äri, et me, meie tiim on üksteist inimest täna ja sellest. Ütleme sellest üheksa on väga tehnilised. Et seal on nii masinaõppetiim kui ka ütleme, sihuke tava, tavalisem inseneritiim. Tootedisain. Ja ega seal väga palju rohkem polegi. Et see kommertsosa on enamusealt ikkagi nagu minu ja Verhe partneri kanda.
Aga mõtlengi, et kui lihtne sul seda asja üldse müüa on, et käid lihtsalt koputad uksed uksele või mismoodi see käib?
Me alustasime tegelikult seda firma nii et, et me väga esimesest päevast saadik juba läksime potentsiaalsete klientideta ja me tegime väga sellise detailse sellise uuringu nii-öelda. Et kas see on probleemiks, kui tõsine probleem see on, kas selle probleemi eest makstakse. Kui, nagu, kui, kui kiirene selle probleemi lahendamisega on. Et ole kohe nagu alguses kindel ja hakata kohe klientidega koos arendama seda. Et isegi kui see tol hetkel see masina nagu enda nagu võime ei olnud veel olemas, oli olemas meil päris selge arusaam, et kuhu see firma peaks jõudma, kes sellest maksab ja mismoodi see nagu see äri nagu skaleerituna välja võiks näha.
Aga ma ütlen, et kas see toode on nii standardiseeritud või see on ikkagi pigem selline, et noh CNN-i jaoks üks variant ja BBC jaoks teine variant.
Ei, nad on ikka päris, aga ütleme, et see, see sellest vorstivabrikust tuleb ikka nagu põhimõtteliselt üks sama asi välja. Et selles mõttes ikkagi ta ei ole konsultatsiooni äri, et me teeme nüüd ühele kliendile sellise lahenduse, teisele teistsuguse lahenduse. Eks muidugi seal selle katuse all on nagu erinevaid võib-olla noh, kasvõi sisutüüpe. Et vaadata seda, et noh, et kas igale asja, igale ütleme, sisutüübile näiteks meil on lihtsalt praegu selline vabam vestlus, kui meil oleks niisugune väga struktureeritud, niisugune küsimus-vastus. Või meil oleks näiteks uudistesaade või meil oleks selline webinar, kus räägib ainult üks inimene, sest kindlasti ei saa nagu kõike seda kõike sisu nagu ühe mütsiga lüüa. Aga see on ikkagi ütleme, skaleerituna niisugune standardiseeritav, et ta ei ole päris nii, et, et igale, igale ühele oma asi.
Sul on täna seed round nii-öelda finantseeritud, sa töötad selle rahaga. Kui pikaks seda ranoviid veel on ja, ja millal me siis ikkagi paar raundi näeme?
No seda, see, seda, sellel, sellest võib-olla niimoodi detailselt rääkima ei hakka, aga meil on praegu tõesti väga huvitavad ajad, et meil see momentum on tegelikult nagu eelmise aasta järel on nagu ütleme. Kümne, aga mitte sajakordne, sest ütleme, see osakaal, see kirjaliku ja, ja ütleme, kõnel baseeruva interneti osakaal on ikkagi fundamentaalselt muutunud. Et inimesed manustavad audio-videot, see on paremini kättesaadav, ütleme selles mõttes, et noh, kõik need üritused, mis võib-olla enne toimusid kuskil, ma ei tea, Lasveigase konverentsi ruumides on nüüd tegelikult terve üle terve interneti kättesaadavad.
Aga selle skaleerimise challange sinu jaoks ikkagi peamiselt on müük ja turundus, eks, et selles mõttes, et kuna see on tarkvaraga, siis sa ütled ja, ja see on vorstivabrik, siis selles mõttes nagu põhiküsimus on ikkagi, et kuidas ma teen ennast nähtavaks, kuidas ma müün, kuidas millest teada saadakse, kuidas me saame selle installitud peale toimima, nii et, et see on sinu põhichallange.
No ma ütlen, et, et, et see noh, kindlasti see on, ma arvan, iga meie faasis oleva idufirma põhichallenge on just see skaleerimise teema, täpselt kuidas panna, kuidas panna paikuma müügimasin, kuidas panna paikuma turundusmasin. Ütleme, kuidas jõuda õigete klientideta, õige sõnumiga, et loomulikult sellega me väga põhikohaga tegeleme, eks tehnoloogia koha pealt ikka see ei jää ära kunagi, ütleme, seisma, et seal on nagu edasimineku ruumi päris kõvasti, et me oleme palju ära teinud ja palju on teha ka veel.
No kui meil siin saates on, on käinud startupid, kes noh, kellel on näiteks müügimeeskond Ameerikas või, või kes on seda nagu lähemalt näinud, et noh, siis nad räägivad meile sellest, ütleme meile eestlastena sisuliselt imelugusid nagu Andrus Kivirahul, see lumememm, kes oli tervet maailma näinud ja kõik kohad läbi voolanud, rääkis, et noh, mis kõik tehakse mujal. Et noh, siis me kuuleme, et vot Ameerikas on ju, kus see müük on, et astud sisse, sul on tohutu saali täis inimesi, kes noh, muudkui ainult helistavad ja see on ainuvõimalik viis ü Noh, see kõik on välja trillitud, kas, kas sul on ka selline saalitäis inimesi või on sul plaanis nad kuidagi tekitada või, või, või see, või see ei ole nii, nagu ma kirjeldan, et see ei pea nii olema?
Ma arvan, et igal firmal on natuke enda mudel ja see oleneb väga sellest, mida sa ehitad, kelle jaoks, kes seda ostab. Kui suur on sinu turg, mõte on selles mõttes, et kas sul on ütleme nagu. Miljon väikest kasu, väiksemat kasutajat või sul on ütleme, ma ei tea, viiskümmend väga suurt kasutajat, et see müügiprotsess ja kogu see müügimasin näeb väga erinev välja olenevalt sellest. Et meie tegelikult oleme kasutanud väga palju oma olemasolevat network'i. Et kuna ma olen nagu sellel alal tegelenud, kui me nagu just nagu kui me alustasime, siis me väga palju kasutasime ära neid, neid suhteid ja neid, seda network'i, mis meil juba olemas oli. Et nende inimeste käest just tagasisidet saada. Et noh, esimesed kliendid, kelle, kellega me nagu lepingut sõlmimise, sõlmisime, oligi rohkem selline konsultatiivne müümine, et me ise tegelikult õppisime ka. Just oli rohkem nende nagu probleemi tuvastamine, selle lahendamine, koosehitamine, nagu see oli palju suurema osakaaluga, kui üritada müüa maha midagi, mis oli võib-olla veel natuke toorest tol ajal. Ja ütleme, võib-olla ei oleks, ütleme sellist nagu kliendi poolt kindlust toonud, sellist kasutust, ütleme tagasisidet, mis meid on aidanud tegelikult arendada ja areneda edasi.
Aga no Ameerika, ütleme noh, Ameerika on suur ja ingliskeelne maailm üldse on, eks ole, suur, et noh, ega sa ju start-up'i, vaevalt et sa oled oma investoritele löönud, et meie plaan on saada viiskümmend väga head klienti ja noh, et siis on okikapp, et. Et kunagi ikkagi pead ju väga suureks minema või ei pea? Ikka, ikka. Ja siis on see võimlatäis ülikonnas mehi ja naisi plaanis? Ülikonnas,
ülikonnas vaevalt enam tänapäeval või ütleme, et ega nad kõik need New Yorgis enam ka ei ole peale seda pandeemia lõppu, et ma kindlasti näen, et palju inimesi hakkab töötama seal, kus nad ise heaks peavad.
Aga siis on sul neid vaja ühesõnaga, siis on sul seda mudelit vaja või ei ole?
Mingil määral kindlasti, ma ei ütleks, et see saali täis on, aga eks see müügimasin on ikka see, et sa pead leidma endale inimesed, kes ukse lahti teevad, kes teevad selle eeltöö, leiavad need kliendid. Teevad selle eeltöö, helistavad, kirjutavad, loovad suhteid. Ja siis on sul see müügimeeskond, siis tegelikult siis, kes need kliendid siis nagu käest kinni võtab ja läbi siis läbi finiši, üle finišijoone viib. Et noh, see, see on ikkagi nagu ajastuse teema ja ütleme, see on väga seotud, ütleme see toote, product market fit'i leidmisega ja kogu noh, skaleerimise protsessiga.
Aga see ei ole su esimene startup, nagu sa ütlesid, sa eelmise startup müüsid maha, et kas selle eelmise müüga nii-öelda isu täis ei saanud, et ta aitab küll, et kaua me siin ikka pusime ja nii edasi, on ju. Et või ma ei tea, tuli juba miljoneid, tuli juba kontole, et mis seal ikka enam, on ju, et noh, et juba teenitud ka.
Ma arvan, et see on rohkem, ütleme nagu seotud sellega, et mulle meeldib selliseid probleeme lahendada ja leida selle noh, leida asju, mis teeksid nagu inimese sellise igapäevase elu nagu paremaks ja huvitavamaks ja nagu. See Snackable'i teema oli juba tegelikult niimoodi, kummitas mul juba päris pikka aega, isegi enne seda, kui me Scarleti ära müüsime. Et kuidagi vist ei, ei, ei, ei tahtnud niisama ka lihtsalt ootele jääda, et nägin seda probleemi, tahtnud seda lahendama hakata.
Aga see eelmise asja müük oli nii-öelda loogiline exit ja hea exit või see oli pigem niisugune sund-exit, et nagu, et kuna ise ei jõudnud väga kaugele, et siis tuli ikkagi nagu öelda tehnoloogia maha müüa.
Ta oli hea exit selles mõttes, et ta oli nagu väga hea variant, kuidas nagu seda meie tehnoloogiat, välja ehitatud tehnoloogiat nagu edasi rakendada. Et kuna me ehitasime nutisekretäri, kes nagu ideaalselt kõrva sosistas sulle informatsiooni, siis oli nagu hea müüa nendele kõrva, kõrvaklapifirmale. Et kui sa noh, sosistad kõrvast, kõrvast polema Ja sealt see nagu edasi areneski, et seda võib-olla firmat alustades on hästi raske seda ette, ette näha, mismoodi tegelikult nagu võimalused tekivad ja kuidas nendest võimalustest kinni võtta, kui nad tekivad, sest ajastus on üks, nagu te ise kindlasti palju kuulnud, et ajastus on tegelikult see, mis väga palju loeb.
Ei, no nii on jah, ma just mõtlesin seda, et, et see tundub, et, et miks seda start-up'idega kunagi tegelema on hakanud, et nad jäävadki neid tegema, et isegi kui vahepeal on edukaid exiteid, siis nad ikkagi jätkavad, sellepärast, et. See on midagi, mida sa oskad. Ta annab väga palju vabadust sulle ettevõtjana, noh, erinevalt näiteks, kui sa teeksid mingit tehase ja alustad näiteks laenurahaga, on ju, et siis. Istub sul see pank seal cookie'l ja, ja küsib ja annab sulle jao pärast, et ahah, nüüd said selle liini installitud, nii, davai, nüüd siit Kuuskümmend tuhat toodet, tulgu, siis me saame natuke kapitali tagasi, siis me anname natuke kapitali juurde, on ju. Et selles mõttes see, kui kogu see startup maailm ikkagi on meenutult, meenutult palju vabam, et siis sa mängid kellegi teise rahaga. Ja tagasi maksma ei pea, kui halvasti läheb.
Noh, eks seal ikka nagu nüanss on rohkem, on ju, et see on ikkagi enda aja investeerimine ka, et see on see üks asi, mida me kunagi tagasi ei saa, on enda aeg. Ja see, kuidas me seda väärtustame, mille alla me seda investeerime, see on minu meelest ka nagu minu jaoks vähemalt üks olulisemaid Et see vastutus raha eest on kindlasti olemas, et sa ei võta ju endale investeeringut ja lihtsalt ei tee mitte midagi, et sa ikkagi tahad selle oma investeeritud ajaga midagi saavutada ja ikkagi nagu seda noh, investeeringule ikkagi nagu tulu tuua.
See, et sa ise oled New Yorgis, sellest me saame aru, sest noh, see on ikkagi pead olema kliendile lähedale ja see on peamine koht, kus müüa, eks. Aga su meeskond, ma saan aru, et see on ka Ameerikas peamiselt?
Ei ole, meil on tegelikult päris palju inimesi Eestis. Et me oleme nii üks, üks jalg ühe, ühel pool ja teine all teisel pool Atlandi.
Aga sa veel ikka leiad AI inimesi Eestis või nad ei olegi kõik juba ära ostetud meie suurte poolt?
Oleme leidnud, oleme leidnud, et alustades me vist mainisin, me tegime koostööd siin Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga, siis tegelikult saime ka nagu päris lähedalt tuttavaks selle Eesti tehisintellekti seltskonnaga ja sealt oleme nagu suutnud talenti leida ka. Et mul endal on nagu väga hea meel ja nagu niisugune nagu kuidagi missioonitunnet, et tulin ka üle pika aja jälle uuesti Eestisse tagasi ja siis panime pool tiimi siin püsti, et see on nagu meil väga, väga tore olnud, noh. Muidugi me räägime tänapäeval Eestis väga palju sellest, kui, kui lahe meil on talent ja kui hea on siin firmasid ehitada kõik, aga tegelikult see jah, talendi üle on ka tegelikult päris kuubaks läinud. Selles mõttes ikkagi noh, paneb mõtlema.
Aga mõtlengi, et kas siin on praegu nii-öelda promo kohta, on ju, et me oleme seda Henrikuga varem ka küsinud, et, et kui me peaksime, esiteks kui me, me tahame siit tagasi kutsuda, aga millal sinu arvates praegu oleks õige kutsuda, kas aasta pärast või pigem kahe aasta pärast? Ja juhul, kui üks või teine vastus, siis Snackable, mis on muidugi kohutav nime, ma mõtlesin, et see on mingi toidu, toidu start-up, on ju, noh.
Jaa, mul on ka snickersid on praegu, ma pole lõunat ka jõudnud siia snickersid õigevad silme ees praegu, kui ma sin
Ühesõnaga, et, et mis siis see ettevõte on aasta pärast või ka aasta pärast?
No mina ise ei näe seda nii-öelda kojutulekut nii mustvalgena kui meil vahel siin nagu poliitikud räägivad siin sellest diasporast, et minu meelest see tagasitulek on rohkem nii, kuidas sa ennast Eestiga seod. Et minu jaoks on näiteks ideaalne see, et, et meil ongi võimalus siin turgu ehitada.
Ma räägin Mari saatesse tagasikutsumisest, me ei taha sind siia, noh, ole tore, kui inimene tuleb, eks, aga ma räägin nüüd, et me teeme uue saate aasta pärast või kahe pärast, on
Et kas nagu aasta pärast tasub või aasta pärast ikka veel otsite, on ju, peaks kahe aasta pärast helistama, on ju. Või on nii, et ei, kuulge sõbrad, et läheb nii ülesse ja kõik, kes te praegu ei, ei vähegi teete, tulge meile tööle, on ju, et noh, et, et. Et kumb variant on praegu?
No me, meil on kindlasti väga ambitsioonikad plaanid, et me otsime, otsime väga agaralt talenti oma Tallinna meeskonda, nii et, et selle siinkohal kindlasti teeksin selle reklaami, ütleksin, et kui tal on vähegi huvi sellise. Maailma muutva väga relevantse ajakohase teema vastu nagu sellise kogu helil baseeruva interneti ülesehitamise vastu, siis kindlasti tulge meile tööle. Et see on, meil tuleb väga tihe aasta ja meil tuleb väga suur kasvuaasta, et. Et siin kindlasti on järgmine aasta väga-väga teistsugune, teistsugune olukord, kus kui palju meid on tööl, kui nähtavad me oleme, kui palju me oleme suutnud ära teha selle aastaga.
Ühesõnaga, ja, ja põhimõtteliselt teistpidi on ka lubadus see, et kui meil on siin jälle mingid sihukesed. Kuidas ma ütlen siis post-truth ajastul keegi väidab, et ma ei ole midagi sellist öelnud või, või midagi tollelt, tollelt väitnud on ju, et siis sa põhimõtteliselt võtad telefoni välja. Paned õiged märksõnad ja näed, palun, siin on AK saade kolmteist minutit, ütled seda on ju, et, et põhimõtteliselt need töövahendid muutuvad meil igapäevaseks lähimate kuude aastate jooksul.
Ma, ma arvan, et see on, nagu öeldakse, inevitable, selles mõttes, et nii nagu me ei, ei investeeri oma aega tarbijatena informatsiooni, mida me. Kergesti kätte ei saa ja meil nagu ei, ei tea, kas see, kas see investeering nagu ära tasub. Ma arvan, et meie lähenemine, kuidas me tarbime audio-videosisu muutub täpselt samamoodi.
No tegelikult, kui ma vaatan, kui suure küsimuse ees on täna ju noh, nii Facebookid, Google'id kui, kui ma ei tea, meediaväljaanded või telekanalid, et, et ütleme, tehisintellektil põhineb reaalajas toimiv faktikontroll. Ükskõik, kas ta siis nagu võtab allikana kirjaliku või suulist teksti arvesse, et see oleks ju noh, mitmete suurte, suurte tööstuste päästjaks, ma ütleks tänasele hetkel, et Zuckerberg ju kindlasti mõtleb, kuidas, noh. Kuidas panna on ju kõnelejavale peale alla seda, et punane ring tekib ümber vale või, või, või et õige, et see, see on tegelikult väga kihvt küsimus. See on Facebooki jaoks praegu väga,
väga ta, see on Facebooki jaoks praegu ka väga asjakohane küsimus, sest nende jaoks ütleme, kogu selle sisu monitoorimine on üks suurimaid väljakutseid. Ja mida rohkem tuleb neid deepfake, mida, mida raskem on meil üldse nagu ütleme sisu nagu autentsust kontrollida, seda päevakohasemaks saab see ja seda valusamaks saab see probleem nende jaoks.
Õnneks deepfake'i tarkvara toodetakse ka Eestis, nii et. Muide,
nii deep, deepfake'ide tegemise kui selle tuvastamise tarkvara. Ei, tuvastamise,
tuvastamise tarkvara praegu. Tegemise ka. On eestlaste käes, jah.
Ja tegeleme, me tegeleme mõlema, mõlema otsaga, kui ma teenust soovitad, siis me oleme nõus sulle seda müüma. Ma arvan, võib-olla tulevikus on üldse nii, et kõik, mis me räägime, jookseb esmalt läbi mingi blockchain'i laadse asja. Ja siis, kui ilmub, eks ole, rääkiv pea kotkast, kes ajab mingit täielikku umbluud ja seda blockchain'is ei ole, siis järelikult on fake.
Aga, aga tore oli. Teiega ka. Ja, Henrik võtab saate kokku.
Ma võtsingi just, aga hea meel on öelda, nagu ikka, aitäh kõigile kuulajatele, aitäh Mari sulle ja muide, millal me saame oma eestikeelse saate läbi sinu mootori lasta ja ise ka näha, mis me siin kokku rääkisime.
No ootame võib-olla ühe aastakese veel.
See on lubadus, me võtame seda lubadusena. Nüüd ma ei
saa sealt tagasi kajada, sa leiate kohe sealt helist ülesse, selle minu ütluse.
Veebruar kaks tuhat kakskümmend kaks on siis eesti keeles ka olemas. Aga aitäh veel kord ja kohtume nädala aja pärast kõigi Restardi kuulajatega.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]