Miks Eesti firma arvab, et ta suudab isejuhtiva auto teha

Kasuta tööks telefoni, tahvlit, sülearvutit, taskuruuterit või nutikella. Jah, seadmeid on mitu, aga pakette ikka vaid üks. Telia mobiilse äriga jagad oma internetipaketti kasvõi piiramatult kuni viie seadme vahel, et saaksid muretult töötada igal pool ja igas seadmes. Vaata mobiilse äri võimalusi Telia kodulehel.

Head kuulajad, on taas laupäev ning Taavi Kotkal ja Henrik Roonemal on järjekordne külaline siin Restardi stuudios ning selleks, et täna oleks segadust rohkem, siis meie tänane külaline kannab ka nime Taavi ja minu meelest Taavisid on siin ka varem olnud ja mul hakkab juba kergelt nagu kahju, et ei ole mõnda täiesti Henrikut olnud, nii et võib-olla mõne järgmise saate pärast, kui Eesti idufirma maastikul tegutseb mõni Henrik, siis andke mulle teada. Puhtalt sellepärast saate siis kutse Restardi saatesse. Ja täna on meil külas Taavi Rõivas. Tere, Taavi. Taavi hakkas ka tere ütlema, tere, Taavi. Tere. Meil oli küsimus, kuidas me siin saates täna siis korraldame neid asju, aga vaatame. Taavi Rõivas juba mõnda aega tagasi tegelikult sidurdus poliitikast eemale ja liitus ettevõttega Auvetech ning on Auvetechi nõukogu esimees ja Auvetech on siis see firma, mis arendab Eestis isejuhtivaid autosid. On mul õigus, Taavi?

Täpselt nii ja, ja eks tegelikult see fookus on muidugi laiem, et, et see autonoomselt liikuv sõiduk on see kõige nähtavam osa meie, meie tööst ja tegevusest, aga. Aga tegelikult meie soov ja, ja plaan on ikkagi muuta seda viisi, kuidas, kuidas transport toimib, et vähendada isiklike autode osakaalu ja. Ja pakkuda vähemasti osades paikades sellist esimese ja viimase miili inimeste liigutamist ja, ja teha seda loomulikult võimalikult tulevikukindlalt, ehk siis autonoomselt. Oota,

aga teeme ainult kuulaja selgeks sellele, et kas see praegu on, kas ta on start-up või ta on? Mis asi see on, kus sa praegu oled, et kas see on lihtsalt nagu noh, ma ütlen siis institutsioon, MTÜ, mis teeb maailma paremaks, on see startup, kes tahab kasvada miljardiettevõtteks. On see teadusettevõte, mis asi see on?

Ta on väga kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte, mis sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli või TalTechi sajandaks sünnipäevaks tehti algselt siis teadusprojektina. Selline asi, et pandi üks auto autonoomselt sõitma, rajati sellele autole ka, ka kere ja korpus ja nii edasi. Ja, ja sealt saadi aru, et, et, et see, mis välja tuli, oli ma usun, et paljudele üllatuseks vägagi hea. Ja nüüd on investeeritud sellesse hulgaliselt aega ja raha juba ettevõtte formaadis, et seda teha siis ka päriselt tootmis, skaleerimis ja, ja turukõlbulikuks. Ja noh, kui vaadata maailmas ringi, siis on veel mõned ettevõtted, kes, kes suudavad sellist. Autonoomselt noh, tehniliselt öeldes on see level neli, aga seda detaili me võime, võime hiljem täpsemalt rääkida. Autonoomsed sõidukid teha, mis juba tänasel päeval on valmis ja võimeline opereerima. Ja, ja Auve Tech, mul on väga hea meel öelda, on ka üks nendest ettevõtetest, kes, kes on tänaseks üle kümne auto valmis teinud ja need on ka mitmes maailma riigis päriselt opereerinud, et me ei räägi siin mingist. Tulevikutehnoloogiast, mis võib-olla kunagi helesinise unistusena tuleb, vaid me räägime ikkagi päris asjast.

Ma õigesti mäletan, me mõlemad sõitsime Google'i campuses selle Lexusega. Ja,

ja noh, mõtlen,

kui ikkagi Google midagi arendab ja, ja need Lexused sõitsid seal ikkagi päris kiiresti ja, ja käisid lausa ikkagi highway peal väljas, on ju, et. Et sellega võrreldes see nii-öelda pisikene soundbox'i sugune masin tuterdamas kuskil kämpuses, on ju, see tundub kuidagi nagu erinevad liigad täiesti, on ju, et, et noh, et üks ikkagi nagu. Noh, globaalne hiid ja teised sellised nii-öelda väike Eesti start-up, eks, et kas, kas seal räägi sellest turust üldse, et noh, et, et avakuulajal tekib kohe ju tunne, et noh, et. Noh, mis te sebite, et noh, et a la Google või Apple või kes iganes teeb selles juhti valmis, onju, vähemalt nii palju kui me juba oleme siin teinud, onju. Ja, ja, ja millega seal ei ole ju ruum mingile väiksele start-up'ile, et kuidagi nagu, mis ma ütlen, võta see kuidagi see nagu hirm või, või mure nagu maha.

No kui, kui Taavet ja Krista oleks kaheksa-üheksa aastat tagasi mõelnud, et pangad on nii suured, et mis me siin Transferwise'iga jändame, siis, siis nad ei oleks täna Eesti kõige väärtuslikum ettevõte. Aga nad on seda ja, või Transferwise on seda. Et loomulikult on maailmas nii Google kui, kui ka teised, kes, kes tõesti panustavad miljardeid. Selle autonoomse tehnoloogia arengusse ja nad on võtnud ka sellised väga noh, suured eesmärgid, et. Et noh, piltlikult, et kui mina tahan tulla oma kodust uues alus sulle külla Viimsisse. Et siis nemad pakuvad sellist teenust, et kunagi jumal teab, mis aja pärast on see siis võimalik nende autodega. Täna ma ikkagi näen, et, et maailm ei ole selleks, isegi kui tehnoloogia on valmis, siis maailmaregulatsioonid ei ole selleks sugugi mitte valmis, isegi Eestis mitte. Et laskma täiesti autonoomseid sõidukeid, sõitma täiesti võõras keskkonnas suurtel kiirustel. Küll aga on juba täna maailm ja, ja ka Eesti ja ka Euroopa Liit valmis selleks, et näiteks ärilinnakutes. Noh, ma ei tea, Ülemiste linnak on see, kus, kus meie autod on sõitnud näiteks suurtes turismikompleksites, logistikakompleksides. Oleks võimalik sellist viimase või, või esimese miili sõitu teha mõistlikust kiirusel. Ja, ja selliselt, et, et ta on pigem nagu toimib ühistranspordi pikendajana, kui siis oma isikliku auto alternatiivina. Ja noh, eks seda on üldse põnev nagu jälgida ja, ja püüda mõjutada, et kui me mõtleme oma laste põlvkonnale näiteks, siis. Siis, või ütleme, mõtleme kõigepealt oma vanemate põlvkonna, siis vähemasti minu. Minu vanematel on küll olnud kogu aeg ikkagi selline hoiak, et auto peab olema ikkagi enda oma ja parem kui välja ostetud ja, ja omakorda nende vanematel oli see ju lausa eluks ajaks. Siis ma vaatan, minu jaoks on auto selline noh, ütleme, mul on auto, mida ma rendin. Ja, ja minu lapsed tõenäoliselt mõtlevad hoopis teistmoodi, nad mõtlevad, et kuidas nagu punktist A punkti B-st jõuda ja nad ilmtingimata ei pruugi seda autot üldse nagu isikliku objektina käsitleda.

Jaa, aga mõtlengi, ma nägin täna Ülemiste linnakus seda, seda aeglaselt tosserdavat seda masinat, on ju, anna, anna andeks ma niimoodi ütlen, on ju, et see on selles mõttes, et noh, ma väga hästi saan aru, et see ongi tänane tehnoloogiline võimekus ja selle lume ja, ja sopaga ja selle nähtavusega parem on, kui ta niimoodi aeglaselt tosserdab, on ju, et. Et, et mis siis, kuhumaani teie praegu olete selle oma ambitsiooni nagu seadnud, et, et kuhumaani teie, kas te ütlete, me teeme praegu turukõlbulikuks ja, ja et oleks ka tootmiskõlbulik, ehk siis kõik jupid on standardsid ja nii edasi, eks. Et kuu peale teie selle praeguse latti olete seadnud, et mida siis teie sõidud peab olema võimeline tegema?

Kõigepealt selle aeglase sõitmise kohta, et, et see, et ta sõidab kuni kakskümmend viis kilomeetrit tunnis, on meie hinnangul täiesti piisav, et, et teha seda sellistel aladel nagu kas või vanalinn või, või õuealad või, või tegelikult ka normaalses liikluses. Ja pigem on see kinni regulatsioonis, kui autos, et, et auto suudaks teha seda ka kiiremini. On mingid kohad, kus on pimealad näiteks ja kus, kus inimjuhid rikuvad reegleid, aga ka sellele me oleme mõelnud, et sellised kohad on tulevikus lahendatavad. Näiteks statsionaarsed, posti otsas olevate lidaritega, mitte selle lidariga, mis bussi küljes on, sest noh, lihtsalt tekivad pimenurgad ja, ja buss, buss ei näe ümber nurga. Aga tulles nüüd selle, ütleme ambitsioonitaseme juurde, siis, siis meie ambitsioon on olla omas nišis kõige kiiremini kasvav ettevõte maailmas, pakkuda nii-öelda turul juba. Noh, siis valmis olevat lahendust, et me, me nagu veelkord, me, me räägime tulevikulahendustest ka ja me räägime, arendame seda ka, et millised need autod tulevikus võiks olla. Aga praegu me sihime tehnilisest keelest level neli autonoomsust. Mis tähendab siis seda, et, et auto on võimeline iseseisvalt ka päris liikluses sõitma. Aga kui tulevad mingid ettenägematud olukorrad, milleks teda ei ole programmeeritud. Siis peab olema inim, inimesel võimalik kontroll üle võtta. Ja, ja praegu me töötame selle kallal, et, et see inimene saaks seda teha teleopereerimise kaudu. Ehk siis üks inimene saaks samaaegselt jälgida mitut autot ja siis muutub see ka majanduslikult loogiliseks, et noh, olgem ausad, niikaua kui inimene sõidab selle autoga kaasa operaatorina, turvaoperaatorina. Nii kaua ei ole seal ju muud, ütleme majanduslik, või seal majanduslik loogika pigem on äraspidine, sest, sest pigem on see odavam siis võtta juba rooliga keegi inimene sinna sõitma. Aga kui me liigutame selle inimese autost välja, mida me oleme juba ka päris mitmes kohas testinud, siis muutub see ka majanduslikult täiesti, täiesti loogiliseks ja ühe inimese kohta saab kontrollida näiteks kümmet autot.

Me oleme seda näidet siin saates toonud, et lifti opereeriti ju sada aastat inimese poolt. Ja alles pärast seda, kui lifti need operaatorid hakkasid streikima New Yorgis ja inimesed olid sunnitud siis kas ise sõitma liftiga või trepist käima, et pärast seda tekkis arusaam, et ups, et polegi väga hullu, et saab liftiga sõita ka nii, et ei ole vaja sinna seda inimest, kes neid nuppe vajutab või seda kangi tõstab, onju. Ei,

ma just selles mõttes huvitav planeer, et ega tegelikult, kui me mõtleme ka sellele, et, et millele me ise ühiskonnana usume, et, et kust nagu need autonoomsed sõidukid kõige. Kõige vastuvõetavamad meil on, siis, siis küllap see nii lähebki, et, et sellistes piirkondades, mis on autole juba varasemast tuttavad ja kus nad teevad. Ikkagi suhteliselt rutiinsemaid sõite kui see, et, et minna siis. Ma ei tea, kuskile India väga-väga ettearvamatu liiklusega piirkonda sõitma, et. Et, aga noh, ütleme meie testid ja, ja opereerimiskogemust on näidanud, et, et autonoomne sõiduk saab hakkama ka täiesti tavalises, normaalses liikluses. Aga kõige paremini toimib ta ikkagi nendes kohtades, kus ta on saanud endale täielikult selle ala selgeks ette kaardistada, korraliku punkti pilve või siis, ütleme siis. Nii nagu masin maailma näeb, lidarite ja kaameratega mõõdetult ja, ja objektid tuvastatult saab sellise pilve ette ja, ja seal ta suudab ikkagi ennast ikkagi väga mugavalt tunda ja, ja väga turvaliselt liikuda.

Ja need asjad ehitatakse Eestis otsest lõpuni, on ju?

Täpselt nii, noh, kõik, mis algab disainist ja, ja kõikide erinevate, ütleme siis elektroonikakomponentide valikust ja kokkupanekust, see nii-öelda arenduspool, see on Eestis ja lisaks on ka siis koostöö ja, ja keremoodulid ja kõikide nende paneelid. Osa, et, et jah, kahes või ütleme kahes pooles erinevas kohas Tallinnas ja Tallinna lähedal me seda teeme ja. Ja see võimekus on selles mõttes päris hea, et, et noh, praegu me oleme jõudnud nagu sellesse faasi, kus me nüüd ootame pikisilmi koroona lõppu, et, et saaks. Ka väljaspool Eestit hoogsamalt nende autodega opereerida, et seni on nad olnud kolmes erinevas riigis, nii-öelda kommertsopereerimisel. Aga neid kohti, mis on huvi avaldanud, on muidugi kordades ja kordades rohkem, et, et loodetavasti saame. Saame selle koroonakännu tagant maailma lahti ja, ja siis on jällegi võimalik seda ka, ka rahvusvahelist tutvustada.

Aga faasiliselt olete nii-öelda popi sõnaga pre-revenue või on ikka juba revenue?

Ei, on ikkagi revenue't ka, aga, aga see revenue ei ole tänapäeval selline kindlasti, mis, mis tooks break even'it, et meie täiesti. Noh, ikkagi selgelt oleme kasvufaasis ja, ja noh, ma just nagu mõtlesin selle peale, et poliitikuna väga nagu pingutasime selle nimel, et, et kuidas nüüd saada. Ettevõtted investeerima teadus- ja arendustegevusse ja nüüd Auve Tech tegelikult, noh, lähes sada protsenti oma, oma käibest just nimelt seda teebki, et kõik, mis, mis Auve Tech'i nii-öelda kulupool on, on tegelikult kõige klassikalisem arendustegevus.

Kusjuures see on hästi huvitav, et statistiliselt tegelikult on see olnud läbi aegade niimoodi, aga no nüüd sa näed seda teise poole pealt, et, et seda statistiliselt kuidagi ei võetud nagu arvesse, et võeti arvesse ainult selliseid asju, noh, see on võib-olla see eestlaslik, ma isegi ei oska öelda, mis asi see on, et. Et kui, kui muudes riikides vaadatakse neid statistilisi näiteid, mis peab Euroopasse raporteerima või OECD-sse. Suhteliselt dünaamiliselt niimoodi, et ikkagi riik hästi välja paistaks või noh, ühesõnaga. Tõlgendatakse seda nii, nagu ta päriselus on, on ju, siis meie vaatab umbes a la, et, et noh, kui palju oli reaalselt ülekandeid ettevõtetelt. Ülikoolile, ah piisavalt ei olnud, ei noh, siis ei ole järelikult investeering, on ju. Sealsamas, kui näiteks anti oma mingit tipptöötajaid. Pooleks aastaks või aastaks nagu õppejõududeks ja see kulu võeti enda kanda kõik, on ju, siis see kulu kuidagi ei jõudnud nagu statistika raportitesse, et see on alati sihukene kahe otsaga asi olnud.

Väga, väga nõus ja tehnoloogiaettevõtteid Eestis või noh, nii-öelda start-up või, või tehnoloogiaettevõtteid laiemalt, kes panustavad väga-väga palju sellesse, mida võiks väga vabalt ka käsitleda teadus-arendustegevusena, on ikkagi väga palju ja see, mida Eestis on. Noh, nii-öelda valmis leiutatud või arendatud, noh Väga paljudel riikidel on põhjust kade

olla. Mõtlengi, seepärast see ei peegelda, see, mis me statistikas näeme, et see alati ei peegelda seda tegelikult, mis me päriselt nagu investeerinud olema, aga ma saan aru, Henrik, sa tahad pausi teha?

Ma tahan väga pausi teha jah, sellepärast, et meie pausiaeg on ammu käes, aga, aga me tuleme tagasi, üsna pea. Restart jätkub ning Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks täna on Taavi Rõivas, kes arendab isejuhtivaid autosid, Obetechis.

Tahtsin seda poolt küsida, et see ka see maailm ka hakkab ühe standardsemaks saama, et on palju ettevõtteid, näiteks, kes müüvad näiteks elektriautode raame, nii-öelda põhja. Et sa võid sinna ise peale ehitada omaenda moodulid, panna nad sõitma mismoodi tahes. Ja ütleme niimoodi, et need komponendid kuni sinna sellesama tarkvarani välja, et mismoodi ümbritsevat maailma näeb, kas ta sõidab joonte järgi või ta sõidab lidaripildi järgi, mis iganes. Et noh, täna on see põhimõtteliselt päris, päris palju ikka selline lego tükkide maailm, et ma võtan riiulist õiged lego tükid. Laks on nad nii-öelda platvormina kokku ja pumm sõidab, on ju. Et kindlasti teil ka noh, noh kõiki komponente ometi ei arenda ise, on ju, et, et seesama kuulajal, aga sa saad selle joonega ära teha, et. Kus see Auve Tech noh, peamine innovatsioon on, et kas see on ikkagi see, kuidas ma sellest lidaripildist selle õige raja leian. Või, või ühesõnaga, mis on see nagu nii-öelda see Auve Tech innovatsiooni koht täpselt?

Jah, eks see, eks see kõige keerulisem osa ongi ikkagi nende erinevate komponentide, esiteks õigete komponentide väljavalimine ja teiseks nende hästi tööle panemine ja sellise tervikliku. Lahenduse toimima saamimine, mis siis ka päriselt sõidab nii lumes, nagu me praegu saame siin näiteks testida viimased nädalad erinevaid lidareid, kus osad lähevad lumesajus. Jooksevad täitsa kinni ja osad töötavad ka lumesajuga väga hästi. Või siis, või siis ka väga soojas kliimas, kus, kus on hoopis teistsugused väljakutsed. Lisaks on ka see kogu ikkagi auto, ütleme siis kere ja, ja sellise noh, konstruktsiooni väljaehitamise pooles ikkagi väga palju neid asju, mida me ise teeme. Mis annab ka selle võimaluse, et kui meil tekib noh, ütleme siis piltlikult homme klient, kes ütleb, et meil oleks vaja kümme või, või kakskümmend autot, mis on hoopis teistsuguse kerega. Noh, näiteks meil on siin konkreetselt olnud juttu, et, et kui minna näiteks opereerima Suurbritanniasse, siis peab olema auto uks teisel pool, et siis me oleme võimelised väga lühikese ajaga selle. Nii-öelda muudatuse tegema, et, et kogu see, see tootmis ja, ja koostöövõimekus on, on majas sees olemas. Aga mis on praegu selle autonoomsete sõidukite tegemise juures just nagu laiemas pildis hästi huvitav, on see, et. Et tegelikult autonoomseid sõidukeid on ju üritatud juba aastakümneid, kauem kui meie kolmekesi oleme maailmas elanud, on, on juba üritatud autosid panna autonoomselt sõitma. Aga alati on olnud see, et, et see tehnoloogia ei ole olnud piisavalt küps, et, et nii nagu kõvakettad, eks ole, olid maja suurused või, või noh, tänases mõttes kõvakettad või, või mälud. Siis samamoodi ka paljud need tehnoloogilised lahendused olid kas liiga suured, liiga kallid, ei, ei saanud neid koos toimima. Isegi veel mõni aasta tagasi, kui üks noh, täna ütleme siis maailma üks suuremaid, üks prantsuse börsiettevõte, kes hakkas mõne aasta eest sarnaseid sõidukeid tegema. Isegi selle mõne aastaga juba on tehnoloogia sedavõrd palju arenenud. Et me saame öelda, et, et natuke hiljem alustades oled sa nagu ajahetke mõttes paremas positsioonis. Ja mis omakorda annab ka selle selge fookuse, et, et see ajaaken nagu edu saavutada ei ole ka väga pikk, sellepärast et tehnoloogia areneb jälle edasi ja, ja võib-olla kunagi tõesti jõuame sellesse, et. Sellesse faasi, kus tõesti LEGO-na on võimalik neid juppidest täitsa nagu järjest rohkem ise kokku panna.

Aga me libisesime, mul on kogu aeg siis ikkagi üks küsimus nagu olnud meeles, millest me väga optimistlikult siin üle libisesime. Ja see on see, et kui ma vaatan seda valdkonda, alguses oli juttu, et noh, Elon Musk paneb sinna, eks ole, miljardeid, Google paneb miljardeid, Apple paneb miljardeid. Ford ja, ja teised panevad miljardeid ja, ja, ja Uber pani miljardeid ja pani aastaid ja ei tulnud noh, ja ei tulnud, ei tulnud ja ega ei ole nagu lõpuks ju sinna välja jõutud, kuhu me oleme tahtnud jõuda, et mis on see Auve Tech'i. Selline noh, konkurentsi, ma ei tea, nipp või eelis või see, et, et mida siis teie nagu saate teha, mida nemad ei saanud teha?

Meie nipp on see, et me ei trügi nendesse piirkondadesse, mida me ei tunne. Ehk siis Auve Tech ja autod enne kaardistavad selle konkreetse ala, see ala võib olla. Ma ei tea, üks tänav, aga see ala võib olla ka näiteks Tallinna vanalinn, kaardistavad selle siis ette ära. See, see punktipilv ja kogu see nii-öelda 3D vektorkaart puhastatakse, tehakse kvaliteetseks ja, ja me sõidame selles alas, mis on varasemalt kaaristatud. Nüüd, mida üritavad teha Tesla, Google, veel paljud ettevõtted, on see, et, et minna täiesti võõrasse olukorda. Jooksvalt sõidu pealt, eks ole, sõites ma ei tea sada kakskümmend kilomeetrit tunnis, hakata objekte tuvastama ja kõike jälgima. Ja, ja see on, ma olen täitsa kindel, et tehnoloogiliselt nad ongi selleks võimelised, võimelised ja, ja kui miljardeid investeerida saavutab väga palju. Aga, ja me Taaviga ju nägime juba, juba kuus aastat tagasi Californias sõites, et, et tõesti need autod sõidavad turvaliselt ja liiguvad väga kenasti ka linnaliikluses. Aga eeskätt küsimus on selles, et millal on regulatsioonid valmis selleks, et. Et näiteks Teslal või, või minu pärast Volvol. Anda täielikult kontroll inimeselt masinale üle. Ja mulle küll tundub, et, et see aeg ei ole väga lähedal, et, et ma, ma arvan, ma tunnen poliitilist mõtlemist päris hästi ja, ja ikkagi siin ollakse väga ettevaatlikud. Et eeskätt ikkagi autonoomsus peab minema enne massidesse sellises turvalisemas ja ettearvatamas kontekstis ja see on just see nišš, kuhu. Kuhu auväe on läinud, et me ei, me ei arva, et me peaksime ootama kümme aastat ja, ja. Meil ei ole neid miljardeid, mida, mida investeerida, et Elon Muskiga nagu võidu jooksta.

Ma pean jah, selles mõttes teist Taavit nüüd siin toetama, Henrik, et see keerukus, kogu selle valdkonna keerukus põhimõtteliselt kasvab iga kilomeetriga, millega suureneb sinu keskmine kiirus. Ehk siis teha midagi ökosüsteemis, mis sõidab maksimaalse või keskmise kiirusega seal kakskümmend kuni kakskümmend viis kilomeetrit tunnis. Versus see, et teha seda viiskümmend kilomeetrit tunnis. See vahe ei ole kaks korda, nagu see keskmine kiirus on, see keerukuse vahe on oluliselt suurem. Ja noh, me põrkasime samade probleemide vastu näiteks neid Wilgeni roboteid arendades, eks siis, et ka seal noh, kui sul on etteäratamatu maastik, sa ei tea, mis on pehme, kõva kui lähedal, mis puu põõsas, nii edasi, on ju, et. Pidurdusteekonnad muutuvad, nii edasi, et see, kogu see keerukus tuleb jah, sellest, et nii kui kiirused kasvavad, nii läheb asi käest ära kokkuvõttes. Okei,

aga kui me räägime vanalinnast, et noh, et majad ja tänavad, sa võid ära kaardistada, aga et noh, nii palju see buss peab siis jõudma ikkagi teha, et, et kui turist noh, ette astub, et siis ta selle, selle suudab ikkagi ära tuvastada. Oi,

loomulikult, loomulikult.

Seal saab teha lihtsustusi, Henrik, seal saab teha niisuguseid lihtsustusi, et näiteks, et kui sul on. Ma ei tea, kümne või kahekümne meetraalsus on inimene, et siis ta hoolimata sellest, et trajektoor ei ristu, ta juba kärbib kiirust, on ju, et noh, et, et. Et ta noh, nii kui põhimõtteliselt ongi, kui sul on kahekümne meetri peal inimene, et siis sa enam kahekümnega ei sõida, et siis tõmmata selle kiirusega juba kümne peale või viie peale, on

ju. Jah, sest kui me oleme jalgrattaga näiteks sõitnud aladel, kust liigub ka inimene, siis me teame, et, et inimesed tegelikult. Ei käitu alati loogiliselt ja inimesed hakkavad mingites ootamatutes olukordades liikuma ka külges. Aga loomulikult see, see, see funktsionaalsus ongi see, mis ta autonoomse teeb, et ta. Esiteks on ta võimeline, noh, me talvel oleme siin jälginud, ta sisuliselt on võimeline omaenda jäljest sõitma sedasama ringi, kui, kui tal see mingi ring ette, ette anda, et ta on suuteline ennast ikkagi kogu selles maailmas väga täpselt positsioneerima. Ja teiseks siis lidarid ja, ja kaamerad ja noh. Ka radari, aga, aga põhiosa ikkagi ridarite ja kaamerate pildi abil ikkagi tuvastama loomulikult ka neid liikuvaid elemente ja. Ja, ja noh, siin ongi kõige, kõige huvitavad väljakutsed tegelikult on need, kus, kus näiteks autod pargivad valesti, et kus, kus on auto olukorras, kus, kus seda ei peaks olema, et seda tuleb Ülemistes kogu aeg ette, et. Ja, ja noh, neid huvitavaid asju kindlasti on veel, aga mis on veel üks eelis sellel, kui autole enne, kui ta sinna sõitma läheb, see maailm ära õpetada. On ka see, et, et sõltumata sellest, kas, kas on sadanud maha mingi, ma ei tea, kihtlehti või, või noh, mis praegu on, eks ole, paks lumi. Siis autot see ei heiduta, ta ei pea ilmtingimata igas olukorras üldse tänava jooni lugema, sest ta teab isegi, et. Et, et selles kohas on, on sellised märgid ja see, see on võimalik talle ka ette anda, et. Et see teeb jällegi elu väga palju lihtsamaks, et kui sa saadad nagu näiteks noh, sellise auto, mis, mis läheb võõrasse piirkonda ja siis. Sul järsku on, eks ole, liiklusmärk täistuisanud. Okei, ütleme ka tavalistel sõiduautodel on võimalik nagu teatud piirid ja asjad ette anda, aga ikkagi. Ikkagi see jällegi nagu oluliselt muudab elu lihtsamaks ja loogilisemaks, kui ja-ja vähem me sõltume mingitest välistest teguritest.

No siin on muidugi üks nüanss, mida me peame kõva aega veel välja ütlema, et noh, kui sa peamiselt tugined lidaril. Siis hetketehnoloogiatega tekib see probleem, et okei, kui üks masin sõidab Ülemiste kämpuses, pole probleemi. Aga kujutame nüüd ette, et kui kõikide masinate küljes on lidarid ja me räägime

suuresti,

hakkame peegeldama, hakkad üksteist segama, nii et see pilt läheb ruttu käest ära. Aga ärme räägi sellest rohkem, lähme, meil on ikkagi, me ei saa sellest üle, et sa oled endine poliitik, et kui sa nüüd istud teisel pool lauda. Et ja mõtled selle peale, et noh, Eesti on ju arenenud paremini kui meie, ma ei tea, Balti naabrid siin on arenenud ja nii edasi, et kui sa nüüd mõtled, et kas oleks või selgita meile nagu seda, et noh, ütleme mina vaatan ettevõtjana seda, et, et vot näed, kui mingi valdkond areneb, noh, näiteks nagu startup'indust ja kogu IKT valdkond, see areneb. Siis seda taime, mis kastab ja see taime, mis toob nagu nii-öelda ettevõttele kasu. Seda taimel ei oleks vaja nagu nii-öelda, on kasulik anda kuuma ja, ja, ja teha rohkem investeeringuid peale ja nii edasi, on ju. Ja sealsamas nagu ma mõtlen kas või omaenda võitlusi siin Sten Tamkivi koos ja nii edasi, et noh, et. A-le kuidas saada nagu IKT teadusrahastust või haridusrahastust nagu paremaks, on ju, kuidas saada. Noh, nüüd need fond, fondsid tekitatud ja nii edasi, on ju, kõik pisikesed sammud on väga palju aidanud, aga õudselt rasked kuidagi tulevad, et, et kuidas on ikkagi nii keeruline selgitada midagi nii ilmselt, et kuulge, et kui me oleme leidnud oma niši. Et miks me siis ei saa ikkagi nagu sealt noh, nii-öelda suuremat kasumit rutem välja võtta, ma toon mingi näite. Slovakkias, mulle väga meeldib, Slovakkial on pealinn ja siis on neil niisugune väike linn nimega Kositše, mis asub pealinnas päris kaugel ja nad on umbes samamoodi nagu Tallinn ja Tartu, et üks on pealinn, teine on nagu selline ülikoolilinn. Ja see Kositše vaevles ühel hetkel tööpuudusega käest, sellepärast et noh, polnud. Nii-öelda pärast siis nii-öelda nõukaaja lõppu toimus terve Ida-Euroopa niisugune ümber muutmine ja, ja nad ei leidnud nagu oma kohta. Ja siis nad hakkasid tegema Saksa autotöötajatega koostööd, põhimõtteliselt läksid nende juurde ja küsisid, mis teil vaja on. Et selleks, et teha nagu allhanke töökohti Slovakkiasse, said vastuse ja siis nagu tegid kogu oma haridussüsteemi seal piirkonnas, nad tegid selliseid radikaalse reformi. Ja noh, pumaki muutusid väga oluliseks kantsiks kogu Saksa autotööstuse jaoks ja, ja siiamaani see toidab neid, eks, et noh, see oli väga kasulik nagu muuta selle nagu piirkonna jaoks. Et räägi ikkagi, et, et miks selline asi, mis tundub nagu ütleme, tavamaailmaslikult nii ilmne, miks seda poliitikuna nii raske on nagu läbi suruda või muuta?

No, me oleme sinuga nüüd mõlemad juba nelikümmend pluss vanuses, eks ole, et ma ei räägi siin väga suurt nagu saladust välja, et. Ja, ja hakkame nagu meenutama, et vanasti oli muru rohelisem ja elu ilusam ja eks ta oli ka, et, et eks ongi ju tegelikult, ega omal ajal siis, kui. Kui me mõlemad aktiivselt nende teemadega tegelesime, siis, siis võib-olla see valmisolek ja see hoog oligi ka suurem. No on ikka, et, et kui me mõtleme kas või, kas või erinevad seadusemuudatused selleks, et Eestis oleks kõige atraktiivsem maksukeskkond ja nii edasi. Siis need läksid, noh, ma mäletan siin ühte, ühte maksuseadust, mis puudutas optsioone, mis läks. Siis start, peaministri start-up ümarlauas sündinud ideest, kuni vastuvõetud seaduseni läks vist neli kuud. Mille kohta Ragnar Sass ütles, et talumatult aeglane. Ja kui seda kuskil välismaale öelda, et nelja kuuga ideest seaduseks, siis seda keegi ei usu, eks. Aga, aga noh, tõsi on ka see, et, et vahepeal on ikkagi olnud hoopis teised prioriteedid, teistmoodi lähenemine poliitikutel. Ja, ja noh, paraku see nii on, et, et ma, ma ei, ma ei anna siin sellele hinnangut, ma ei ole siin erapooletu ja selles mõttes võib-olla ei ole ka nagu noh, kohane tagantjärgi liiga palju nagu.

Aga miks see nii raske on, et noh, et ütleme, kui sa näed, et nagu see valdkond kasvab ja toimetab, on ju, et noh, väga vaja, see optsioonileping on suurepärane ja suurepärane näide nagu heast koostööst, on ju. Et aga ma ütlengi, et noh, selliseid samme, millega sa saad, noh, ma ei tea, Jaak Vilo üle, üle iga kuu kirjutab, et noh, et, et kuidas võiks ikkagi teadusrahastust parendada ja nii edasi, on ju, aga näiteks sama teadusrahastuse teema, on ju, et noh, et noh. No ei jõua kuidagi, no ei jõua selle nagu protsendikeseni, on ju, või kaheni, on ju.

Lõus, et, et siin on ka, ma vaatan ka nüüd nagu ettevõtluse poole pealt, et, et tegelikult EAS nüüd jaanuari lõpus vist. Käis välja ühe programmi, kus siis iga kahe euro kohta keskmiselt, mida siis ettevõte paneb, paneb riik ühe euro juurde. Ehk siis sisuliselt riik saab ühest eurost teha kolm suhteliselt nagu kindlates valdkondades, sest ettevõtjat nagu. Naljalt nagu kahte eurot ei pane sinna, mida nad ise ei usu. Ja see, see sai täis vist kahe päevaga, see meede. Ja noh, kui mina oleks täna nagu otsustajate hulgas, siis ma esimese asjana vaataks, et kust ma saan sinna raha juurde panna, sellepärast et. Sealtkaudu teadus-arendust rahastada, kus ettevõtjad ka ise on nõus kaks eurot igale eurole juurde panema. On see kindlasti ka, ka tõhusam kui, kui lihtsalt üks euro riigieelarves. Aga üldiselt ma pigem nagu isegi olen nagu mõelnud seda, et, et kui valus oli vahepeal see, et, et töötati vastu nagu erinevatele asjadele, kaasa arvatud näiteks välismaalaste seadus, kus ma pidin vahepeal. Veel olles põhiseaduskomisjoniliega riigikogus nagu täiesti ahastuses start-up kogukonna ja mitmete, mitmete ka tööstusettevõtete. Nagu noh, jutule nagu juttu kuulama, et, et umbes välismaalased ei ole üldse Eestist teretulnud, et noh, ma loodan, et see kõik on. On nüüd väga pikaks ajaks möödanik ja, ja see üldine soosiv suhtumine ja, ja ka riigi positiivse majandi. Positiivse kuvandi nii-öelda edasiarendamine, et, et ka see, see saab uue hoo, et, et ma usun, et. Et kui üldse mõelda, mis, mis Eesti nagu ettevõtetele saaks kasuks tulla, on see, kui, kui poliitikat, poliitikud liiga palju jalus ei ole ja kui poliitikud toimetavad selle nimel, et Eesti kuvand oleks kvaliteetne.

Hea küll, lähme siit pausile ja siis oleme tagasi.

Restart jätkub ning meil on külas Taavi Rõivas isejuhtivate autode firmast, Auve Tech.

Me jääme eelmises plokis, üks läksime poliitika peale, et tahaks, et poliitika pealt ruttu tagasi tulla. Ma läksingi meelega, läksin, aga ma lasen ühe küsimuse veel küsida, et, et kui sa vaatasid, kas peaministrina või riigikogu liikmena. Ümberringi, et kas sa nagu tundsid kadedust ka mingites kohtades, ma ei tea, näiteks mulle õudselt sümpatiseeris, kuidas Tuub oli, kas see oli välisinvesteeringute minister või, või mis asi ta oli täpselt, et ta. Ta sõna ots mõttes käitus ja, ja, ja oli nagu number üks müügimehes kogu riigi jaoks, on ju, et. Tegi igast äridelegatsioone, oli väga noh, nii-öelda sai väga aru, et mis on see väärtuspakkumine, mida need ettevõtted oma klientidele pakuvad ja nii edasi, et. Et kas, kas peale selle jäi sul veel midagi silma, et ma ütlen, Eesti on väga palju teinud ajalooliselt ära oma keskkonna, majanduskeskkonna paremaks muutmisele, siin ei ole mingit küsimust üldse, eks, aga, aga et, et kuskil oli nagu veel parem või, või noh.

Ei olnud, Eesti oligi kõige parem, aga nüüd tõsisemalt rääkides siis muidugi Stubboli, Stubboli tegelikult paljuski ka eeskujuks, sest tema alustas ministrina mõnevõrra varem kui mina. Aga peaministrina jällegi natuke hiljem ja me tegime tegelikult päris palju selliseid asju ka koos, et enne, enne mind oli. Siis, kui Stubboli väliskaubandusminister oli, oli Urmas Paet temaga teinud välisvisiite koos ja, ja meie näiteks. Noh, täiesti nagu ühise, ühiselt esinemiselt Slushil sai alguse see, et Hiroshimikitani, ehk siis Rakuteni omanike asutaja. Tuli Eestisse ja, ja tegi paar investeeringut, et see oli erakordselt spontaanne asi, kus, kust noh, tõesti otse, sisuliselt otse lava pealt. Kus ma pakkusin talle, et, et pärast siis arutelus, et kuna talle pakkus see huvi, mida me olime Eesti kohta rääkinud. Ja, ja siis ta, siis ta ütles, et noh, et võib-olla tõesti peaks läbi tulema, ütles, et muidugi, et laevad käivad meil siin iga poole tunni tagant ja selle peale ta ütles, et no need, et mul on tegelikult nagu lennuk ka ikkagi, on ju. Et, ja tuli ja ostiski paar ettevõtet ära, et, et sellist asjad mõnikord juhtuvad noh, siis kui just õigel ajal õigete inimestega õiges kohas rääkida, eks sul endal, Taavi, on ka neid ju. Kogemusi hulgalisti ja, ja ma väga loodan, et kui nüüd see suur koroonapandeemia läbi saab, siis erinevad Eesti poliitikud ja kõrged ametnikud. Jätkavad seda põhimõtet, et tegelikult iga valitsuse liige, sõltumata sellest, mis valdkonnas, kaitseminister, maaeluminister. Nad kõik on potentsiaalselt Eesti ettevõtete jaoks uste avajad, selle sõna kõige paremas tähenduses. Ja, ja kontaktide loojad ja, ja iga, iga minister võiks enda tööplaani võtta ikkagi hulgaliselt välisvisiite ja arvestades just oma valdkonna ettevõtete huvisid, et sellest oleks kindlasti väga palju abi.

No mitte ainult seda, ma õudselt sümpatiseeris, kui me tegime seda andmesaatkonda Luksemburgi. Ehk siis Luksemburga võttis initsiatiivi, nägi, et oh, et nende suurele datatsentrile on potentsiaalne klient, tegi koos meiega teenuse valmis ja siis hakkas seda plaudi, meie käest ei saanudki väga palju raha, et Eesti väga palju ei maksnudki, aga, aga hakkas seda välja pakkuma siis sellistele. Nii-öelda rikastele riikidele Lähis-Idas ja, ja, ja Lõuna-Euroopas, eks, et nad tegid sellest toote. Ehk siis iga põhimõtteliselt ametnik, osakonna juhataja ka igal sammul pidevalt mõtleb, et kuidas oma väikeriiki müüa, kuidas oma väikeriiki rikkamaks teha ja kuidas oma enda teenust paremaks saada. Aga

vaata, see on nagu okei, ma olen ju nõus sellega ka, aga mulle tundub, et ma arvan, Taavi, sinu käest on hea seda praegu küsida, et, et riik on ikkagi üks teistmoodi asi kui ettevõte. Et, et noh, riigi seisukohalt on ju, ma siin, ma olen nalja visanud, aga ma arvan, see on ainult pool nalja, et kõige noh, kõige edukamalt kaasas viimasel aastal investeeringuid rahandusminister. Sest et palju ta seda laenu võttis, poolteist miljardit või lõpuks on rohkem või? No see oli miljardites, eks ole. Ja see oli raha, mis tuli Eestisse ja, ja noh, see vastutuse pool seal, et noh, mis me sellega teeme, on ju, ja kas see kunagi tuleb tagasi maksta ja see ei ole enam otseselt tema isiklik mure. Ja, ja vot kust nagu läks Eesti elu paremaks ja, ja, ja selle riigiga on samamoodi, et noh, sa oled väikeriik ja me kõik saame aru, et, et kui me ise kogu aeg ei sibli, siis ega varsti kedagi ei huvita, et me siin oleme või noh, keegi nagu ei, ei sure põnevusest, et ta tahab tulla Eestisse ja teha õudselt Eestis äri, et me peame ise vaeva nägema. Aga teistpidi, kui me seda ei tee. Kui me noh, ei teegi on ju midagi, siis noh, ega me ka otseselt võib-olla ju ei märka noh, nüüd, et nüüd läks midagi nagu halvemaks või märkame jube pika aja pärast, vaatab kahekümne aasta peast ringi, et noh, vau, et kuulge, et midagi vist on nagu imelik. Aga ettevõttes see juhtub kohe, noh, täna ei tee, homme on jama.

Jah, no ma saan aru, et sa tegid peent irooniat selle laenu võtmise teemal, et see nüüd on kuidagi võrreldav investeeringu kaasamisega,

et. Ja,

ja maksame, maksame protsendiga tagasi, nii, mis. Aga, aga nüüd tõsisemalt rääkides, et, et jah, see on tõsi, et, et saab ka nii, et, et sinu riiki mitte keegi ei tunne. Aga, aga mis elu see on, et Eesti puhul ikkagi, no mis on unikaalne, on see, et maailmas ei ole väga palju miljoni või, või vähem kui kahe miljoni elanikuga riike, mis oleksid globaalselt tuntud mingis valdkonnas ülipositiivselt. Ja eestlasi peetakse just nimelt IT, e-riigi, hiljem ka e-residentsuse. Põhjendamatult ka võib-olla krüpto ja veel mõnede teemade nagu selliseks apolikeediks või selliseks nagu. Noh, tõeliseks nagu avangardiks ja tõeliseks nagu selliseks imelapseks, võib lausa öelda. Ja, ja see tegelikult, seda on mitmed ettevõtted öelnud veel sel ajal, kui ma poliitikas olin, et see tegelikult. Annab positiivset mõju ka nendele ettevõtetele, kes ise üldse IT või tehnoloogia valdkonnas ei tegutse. Et noh, nii nagu Šveitsi kuvand näiteks, eks ole, šveitslased teevad väga häid kellasid, juustu, ma ei tea, armeenugasid, aga kõik, mis on made in Switzerland, kõlab kuidagi palju paremini kui made in. Ja nüüd mõelge ise, mis riigi sinna veel võiks siis öelda. Ja, ja see, et ikkagi Eesti kuvandiga noh, peab tegelema, see on nagu minu meelest ilmselge ja see on tegelikult kõigi valitsuse liikmete ülesanne. See on ka presidendi ülesanne, kelle tegelikult väga suur osa tööst. Peakski olema rahvusvaheline suhtlus ja, ja tegelikult seda on suurepäraselt teinud ka väga paljud Eesti ettevõtted, kelle jaoks on maailm alla, võtame seesama. Täna juba mainitud, Taaveti või, või ka, või ka Bolti asutajad või, või ka mitmed teised, kes, kes tõesti noh, pääsevad ka maailma lavadele ja, ja maailma meediasse.

Aga kui sa ise nüüd oled ka, olete ju Silber autoga investorid ja nii edasi ja olles teisel pool lauda, et kas sul on täna mingi üks või kaks asja, mis sa nagu põhimõtteliselt tänasele valitsusele kohe soovitaksid, et mille, millega tuleks nii-öelda kuum anda, mis ei ole niisugune väike muutus, vaid ikkagi nagu suur muutus, et kas sa tunned, et, et on midagi, mida võiks, võiks nagu teha? Just nüüd, kui sa näed seda asja teise, teise poole pealt.

Nojah, tõsi ta on, et, et umbes juba mõnda aega me oleme ka ise vaadanud nagu investori pilguga Eesti start-up maastikul ja pilt on minu meelest väga positiivne, jätkuvalt tuleb väga häid ideid ja väga tugevaid tiime, kellesse tõesti julgeb panustada ja kellele tahab kaasa aidata. Kus ma näen, alati saab olla valitsusel, roll on kõigepealt, kõige olulisem on see, et valitsus ei teeks takistusi, et ei teeks mingeid totakaid, piiranguid. Ükskõik, kas see on siis talendi Eestisse toomisele, noh, mis iganes, et, et sellisest asjast tuleks kindlasti hoiduda. Aga kust saaks positiivset mõjutada, on. On, lisaks sellele Eesti laiemalt nagu olulisele positiivsele mainele, on just nagu erinevate välisturgude avamine, erinevad esindused, äridiplomaatia, delegatsioonid. Muuseas, peab ütlema, et, et väga head kogemused on just ettevõtluse poole pealt selle paari põgusa kuu jooksul olnud EAS-iga, kelle esindajad ise väga proaktiivselt otsivad võimalusi ettevõtetele kontakte luua. Ja, ja nüüd, kui loodetavasti see koroona nagu kontrolli alla saab ja kõik inimesed varem või hiljem vaktsineeritud. Siis ma paneksin küll suured lootused sellele, et ikkagi koos kas siis välisministri, peaministri, majandusministri, ettevõtlusministriga. Ka, ka erinevatele turgudele Eesti ettevõtted paremini saaksid.

Väga hea, ma ütlen, et see on alati kuum teema, et, et kui palju otseselt nendest kontaktidest kasu on, et, et äkki peaks rohkem panema üldisesse maine ja, ja nime tegemisse, aga see on teine vaidlus, et seda me siia ei pane. Aga kui sa räägid praegu, et silbriautoga ka te investeerite, kas teil on mingi kindel tüüp, ehk siis te teete, ma ei tea, ainult. Neid investeeringuid, mis on seotud teie põhifookusega, ehk siis samade autonoomsete autodega või autonoomsete liikumisvahenditega, et kustkohast see teie, see nii-öelda investeeringute fookuspunkt on?

Jah, see on, see on selles mõttes hästi põnev, et, et väga paljud, kes. Kes on selle kohta kuulnud, et, et neid investeeringuid on, on tehtud, siis on just ka seda pakkunud, et, et, et investeeritakse ainult sarnasesse valdkonda või, või hardware'i. Aga tegelikult see fookus on meil laiem, meil on mõned investeeringud, mis on ka otseselt seotud või, või nii-öelda külgnevad kompetentsid, näiteks siis. Selline 3D kaamera, tehnoloogia ja sellised asjad, aga, aga üldiselt me oleme vaadanud ikkagi neid asju, mis, millesse me usume, et teevad maailma päriselt paremaks, et, et see võib kõlata väga selliselt, ütleme. Noh, kuidas siis öelda?

Pateetiliselt.

Pateetiliselt just nimelt, aga, aga tegelikult me, me ei ole nagu huvitunud asjadest, mis, mis on lihtsalt huvitavad, vaid, vaid ikkagi vaatame sellise nagu pikema vaatega. Oleme vaadanud ka seda, et, et mismoodi maailm võiks muutuda koroonapandeemiast tingituna, et on mitmed teenused ja mitmed valdkonnad, mis ilmselt kunagi ei taastu samale tasemele ja samasse kohta, kus nad olid enne koroonat. Ja, ja on väga meeldiv näha, et, et Eestis on väga niimoodi, ütleme siis avatult ja, ja kiiresti mõtlevalt, mõtlevaid meeskondi, kes on suutelised väga loovaid lahendusi looma ja mille kohta me tõesti siiralt usume, et nad on. Maailmas ka konkurentsivõimelised, kui valdkondadest rääkida, siis noh, kindlasti lisaks transpordile ja, ja autonoomsusele kindlasti ka energiasäästu puudutavad teemad ja, ja laiemalt selline roheline maailmavaade on meile väga omane.

Ja, jah, seal vist toimub praegu palju või, ma just, ma mingi hetkel panin lihtsalt raha börsil nendesse nii-öelda uue energiafondidesse, et noh, mõtlesin, et seal ju ei saa kaotada. Ja noh, see on nagu kõige muuga, mis kaks tuhat kakskümmend toimus, et see on kõige rohkem üles läinud, et mulle tundub, et sinna lihtsalt praegu pannakse peale või et minu jaoks on ka isiklikult kuidagi ilmselgelt, ma ei tea täpselt, kus ja mida. Aga et seal, see noh, selles valdkonnas saab minna ainult üles pikemas perspektiivis, et mulle tundub, et see võli põletamine ik

Mõneti see peab minema, et, et, et meie oleme ju esimene põlvkond, kes teadvustab. Seda, et kliimamuutused on päris ja, ja viimane põlvkond, kes saab siin midagi mõjutada või kuidas see, kuidas see pateetiline lause kõlaski, et. Ja, ja sellel on väga, väga tugev sisu sees, et ja kui me vaatame, ütleme sellist maailma globaalset poliitilist suundumust. Siis Euroopa Komisjon on väga selgelt öelnud, et, et kliimapoliitika on prioriteet. Ja Joe Biden, Ameerika presidendina, ta istus, istus minu kõrval siis, kui Pariisi kliimaleppe läbirääkimised käisid ja, ja me vestlesime, et aga. Siis ja, või oleme ka varem vestelnud, et. Et noh, mul ei ole mitte mingisugust kahtlust, et tema panustab sellesse vägagi, nii et, et maailm kindlasti liigub, liigub selles suunas ja see trend on, ma usun ka, et pöördumatu.

Kas Eesti majandusest start-up IKT sektori osakaal võiks olla kümne aasta pärast, ma ei tea, rohkem kui kakskümmend viis protsenti juba?

No siin peab nüüd mõtlema, mis on need võimalikud pudelikaelad, et see kõik sõltub ilmselt eeskätt talendist. Ja, ja inimestest, aga kasvamisruumi on kindlasti. Ma mäletan, kui, kui Transferwise oli oma esimestest ülekannetest teinud vist äkki miljardi, miljardi naela jagu. Ja kui ma küsisin Taaveti käest, et kas tegemist on siis nüüd nagu jäämäe tipuga, siis ta ütles, et noh, vihjatas selle ambitsiooni tasemel, et me alles küüntega kratsime seda jäämäge. Et ma arvan, et tegelikult paljuski tänu nendele edulugudele, alustades Skypeist ja, ja Transferwise'ist ja Boltist ja Pipedrive'ist ja lõpetades sellise. No ütleme siis juba järgmise lainega, kus on ka, kas siis exiteid toimunud või väga, väga tõsiseid kapitali kaasamisi. Siis need on tegelikult need edulood, mis kõige rohkem panevad uutel ja uutel tiimidel silmad särama. Inimesed tulevad koolist, olles saanud objektiivselt võttes väga hea hariduse, mida Eesti haridussüsteem kindlasti annab. Ja kindlasti saab seda veel parandada ja kindlasti tuleb ka, ka. Loodetavasti palju, palju tüdrukuid juurde, sinu, sinuga, abiga, abiga, et, et, et noh, truumi selleks, et Eestis oleks kiiresti kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid, minu meelest on, on väga palju. Ja, ja eeskätt on just see, et, et see varasem edu sünnitab uut edu, et seda me oleme ju väga-väga palju näinud, et me võiksime ju rääkida, et issand, ägedad valitsused või riigiametnikud meil on olnud, et ainult selle tõttu kõik on nii hästi. Ka sellega on olnud hästi vahepeal, aga, aga peamine edulugu ikkagi on see, et meil on need esimesed unicorn'id tulnud ja, ja selle, selle tuules ja sellest innustust ja kogemust saanuna ja, ja ka rahastust saanuna tihti. Või samadelt investoritelt rahastust saanuna, on võimalik sündida uutel ja uutel maailma muutvatel otsustel. Ja see muudabki hoopis nagu inimestega maailma pilti, kui sa usud, et näed, et naabri, naabrid tegid, eks ole, või, või ma ei tea, inimesed, kes on nagu päris, et mitte see ei olnud kuskil CNN-is.

Olgu, aga aitäh mõlemale Taavile ja, ja Restart on tänaseks läbi. Aitäh kuulajatele ka ning kohtume teiega nädala aja pärast.