Head kuulajad, on taas laupäev ning Taavi Kotkal ja Henrik Roonemal on järjekordne külaline siin Restardi stuudios ning selleks, et täna oleks segadust rohkem, siis meie tänane külaline kannab ka nime Taavi ja minu meelest Taavisid on siin ka varem olnud ja mul hakkab juba kergelt nagu kahju, et ei ole mõnda täiesti Henrikut olnud, nii et võib-olla mõne järgmise saate pärast, kui Eesti idufirma maastikul tegutseb mõni Henrik, siis andke mulle teada. Puhtalt sellepärast saate siis kutse Restardi saatesse. Ja täna on meil külas Taavi Rõivas. Tere, Taavi. Taavi hakkas ka tere ütlema, tere, Taavi. Tere. Meil oli küsimus, kuidas me siin saates täna siis korraldame neid asju, aga vaatame. Taavi Rõivas juba mõnda aega tagasi tegelikult sidurdus poliitikast eemale ja liitus ettevõttega Auvetech ning on Auvetechi nõukogu esimees ja Auvetech on siis see firma, mis arendab Eestis isejuhtivaid autosid. On mul õigus, Taavi?
Ei, on ikkagi revenue't ka, aga, aga see revenue ei ole tänapäeval selline kindlasti, mis, mis tooks break even'it, et meie täiesti. Noh, ikkagi selgelt oleme kasvufaasis ja, ja noh, ma just nagu mõtlesin selle peale, et poliitikuna väga nagu pingutasime selle nimel, et, et kuidas nüüd saada. Ettevõtted investeerima teadus- ja arendustegevusse ja nüüd Auve Tech tegelikult, noh, lähes sada protsenti oma, oma käibest just nimelt seda teebki, et kõik, mis, mis Auve Tech'i nii-öelda kulupool on, on tegelikult kõige klassikalisem arendustegevus.
Meie nipp on see, et me ei trügi nendesse piirkondadesse, mida me ei tunne. Ehk siis Auve Tech ja autod enne kaardistavad selle konkreetse ala, see ala võib olla. Ma ei tea, üks tänav, aga see ala võib olla ka näiteks Tallinna vanalinn, kaardistavad selle siis ette ära. See, see punktipilv ja kogu see nii-öelda 3D vektorkaart puhastatakse, tehakse kvaliteetseks ja, ja me sõidame selles alas, mis on varasemalt kaaristatud. Nüüd, mida üritavad teha Tesla, Google, veel paljud ettevõtted, on see, et, et minna täiesti võõrasse olukorda. Jooksvalt sõidu pealt, eks ole, sõites ma ei tea sada kakskümmend kilomeetrit tunnis, hakata objekte tuvastama ja kõike jälgima. Ja, ja see on, ma olen täitsa kindel, et tehnoloogiliselt nad ongi selleks võimelised, võimelised ja, ja kui miljardeid investeerida saavutab väga palju. Aga, ja me Taaviga ju nägime juba, juba kuus aastat tagasi Californias sõites, et, et tõesti need autod sõidavad turvaliselt ja liiguvad väga kenasti ka linnaliikluses. Aga eeskätt küsimus on selles, et millal on regulatsioonid valmis selleks, et. Et näiteks Teslal või, või minu pärast Volvol. Anda täielikult kontroll inimeselt masinale üle. Ja mulle küll tundub, et, et see aeg ei ole väga lähedal, et, et ma, ma arvan, ma tunnen poliitilist mõtlemist päris hästi ja, ja ikkagi siin ollakse väga ettevaatlikud. Et eeskätt ikkagi autonoomsus peab minema enne massidesse sellises turvalisemas ja ettearvatamas kontekstis ja see on just see nišš, kuhu. Kuhu auväe on läinud, et me ei, me ei arva, et me peaksime ootama kümme aastat ja, ja. Meil ei ole neid miljardeid, mida, mida investeerida, et Elon Muskiga nagu võidu jooksta.
hakkame peegeldama, hakkad üksteist segama, nii et see pilt läheb ruttu käest ära. Aga ärme räägi sellest rohkem, lähme, meil on ikkagi, me ei saa sellest üle, et sa oled endine poliitik, et kui sa nüüd istud teisel pool lauda. Et ja mõtled selle peale, et noh, Eesti on ju arenenud paremini kui meie, ma ei tea, Balti naabrid siin on arenenud ja nii edasi, et kui sa nüüd mõtled, et kas oleks või selgita meile nagu seda, et noh, ütleme mina vaatan ettevõtjana seda, et, et vot näed, kui mingi valdkond areneb, noh, näiteks nagu startup'indust ja kogu IKT valdkond, see areneb. Siis seda taime, mis kastab ja see taime, mis toob nagu nii-öelda ettevõttele kasu. Seda taimel ei oleks vaja nagu nii-öelda, on kasulik anda kuuma ja, ja, ja teha rohkem investeeringuid peale ja nii edasi, on ju. Ja sealsamas nagu ma mõtlen kas või omaenda võitlusi siin Sten Tamkivi koos ja nii edasi, et noh, et. A-le kuidas saada nagu IKT teadusrahastust või haridusrahastust nagu paremaks, on ju, kuidas saada. Noh, nüüd need fond, fondsid tekitatud ja nii edasi, on ju, kõik pisikesed sammud on väga palju aidanud, aga õudselt rasked kuidagi tulevad, et, et kuidas on ikkagi nii keeruline selgitada midagi nii ilmselt, et kuulge, et kui me oleme leidnud oma niši. Et miks me siis ei saa ikkagi nagu sealt noh, nii-öelda suuremat kasumit rutem välja võtta, ma toon mingi näite. Slovakkias, mulle väga meeldib, Slovakkial on pealinn ja siis on neil niisugune väike linn nimega Kositše, mis asub pealinnas päris kaugel ja nad on umbes samamoodi nagu Tallinn ja Tartu, et üks on pealinn, teine on nagu selline ülikoolilinn. Ja see Kositše vaevles ühel hetkel tööpuudusega käest, sellepärast et noh, polnud. Nii-öelda pärast siis nii-öelda nõukaaja lõppu toimus terve Ida-Euroopa niisugune ümber muutmine ja, ja nad ei leidnud nagu oma kohta. Ja siis nad hakkasid tegema Saksa autotöötajatega koostööd, põhimõtteliselt läksid nende juurde ja küsisid, mis teil vaja on. Et selleks, et teha nagu allhanke töökohti Slovakkiasse, said vastuse ja siis nagu tegid kogu oma haridussüsteemi seal piirkonnas, nad tegid selliseid radikaalse reformi. Ja noh, pumaki muutusid väga oluliseks kantsiks kogu Saksa autotööstuse jaoks ja, ja siiamaani see toidab neid, eks, et noh, see oli väga kasulik nagu muuta selle nagu piirkonna jaoks. Et räägi ikkagi, et, et miks selline asi, mis tundub nagu ütleme, tavamaailmaslikult nii ilmne, miks seda poliitikuna nii raske on nagu läbi suruda või muuta?
No, me oleme sinuga nüüd mõlemad juba nelikümmend pluss vanuses, eks ole, et ma ei räägi siin väga suurt nagu saladust välja, et. Ja, ja hakkame nagu meenutama, et vanasti oli muru rohelisem ja elu ilusam ja eks ta oli ka, et, et eks ongi ju tegelikult, ega omal ajal siis, kui. Kui me mõlemad aktiivselt nende teemadega tegelesime, siis, siis võib-olla see valmisolek ja see hoog oligi ka suurem. No on ikka, et, et kui me mõtleme kas või, kas või erinevad seadusemuudatused selleks, et Eestis oleks kõige atraktiivsem maksukeskkond ja nii edasi. Siis need läksid, noh, ma mäletan siin ühte, ühte maksuseadust, mis puudutas optsioone, mis läks. Siis start, peaministri start-up ümarlauas sündinud ideest, kuni vastuvõetud seaduseni läks vist neli kuud. Mille kohta Ragnar Sass ütles, et talumatult aeglane. Ja kui seda kuskil välismaale öelda, et nelja kuuga ideest seaduseks, siis seda keegi ei usu, eks. Aga, aga noh, tõsi on ka see, et, et vahepeal on ikkagi olnud hoopis teised prioriteedid, teistmoodi lähenemine poliitikutel. Ja, ja noh, paraku see nii on, et, et ma, ma ei, ma ei anna siin sellele hinnangut, ma ei ole siin erapooletu ja selles mõttes võib-olla ei ole ka nagu noh, kohane tagantjärgi liiga palju nagu.
Lõus, et, et siin on ka, ma vaatan ka nüüd nagu ettevõtluse poole pealt, et, et tegelikult EAS nüüd jaanuari lõpus vist. Käis välja ühe programmi, kus siis iga kahe euro kohta keskmiselt, mida siis ettevõte paneb, paneb riik ühe euro juurde. Ehk siis sisuliselt riik saab ühest eurost teha kolm suhteliselt nagu kindlates valdkondades, sest ettevõtjat nagu. Naljalt nagu kahte eurot ei pane sinna, mida nad ise ei usu. Ja see, see sai täis vist kahe päevaga, see meede. Ja noh, kui mina oleks täna nagu otsustajate hulgas, siis ma esimese asjana vaataks, et kust ma saan sinna raha juurde panna, sellepärast et. Sealtkaudu teadus-arendust rahastada, kus ettevõtjad ka ise on nõus kaks eurot igale eurole juurde panema. On see kindlasti ka, ka tõhusam kui, kui lihtsalt üks euro riigieelarves. Aga üldiselt ma pigem nagu isegi olen nagu mõelnud seda, et, et kui valus oli vahepeal see, et, et töötati vastu nagu erinevatele asjadele, kaasa arvatud näiteks välismaalaste seadus, kus ma pidin vahepeal. Veel olles põhiseaduskomisjoniliega riigikogus nagu täiesti ahastuses start-up kogukonna ja mitmete, mitmete ka tööstusettevõtete. Nagu noh, jutule nagu juttu kuulama, et, et umbes välismaalased ei ole üldse Eestist teretulnud, et noh, ma loodan, et see kõik on. On nüüd väga pikaks ajaks möödanik ja, ja see üldine soosiv suhtumine ja, ja ka riigi positiivse majandi. Positiivse kuvandi nii-öelda edasiarendamine, et, et ka see, see saab uue hoo, et, et ma usun, et. Et kui üldse mõelda, mis, mis Eesti nagu ettevõtetele saaks kasuks tulla, on see, kui, kui poliitikat, poliitikud liiga palju jalus ei ole ja kui poliitikud toimetavad selle nimel, et Eesti kuvand oleks kvaliteetne.
Me jääme eelmises plokis, üks läksime poliitika peale, et tahaks, et poliitika pealt ruttu tagasi tulla. Ma läksingi meelega, läksin, aga ma lasen ühe küsimuse veel küsida, et, et kui sa vaatasid, kas peaministrina või riigikogu liikmena. Ümberringi, et kas sa nagu tundsid kadedust ka mingites kohtades, ma ei tea, näiteks mulle õudselt sümpatiseeris, kuidas Tuub oli, kas see oli välisinvesteeringute minister või, või mis asi ta oli täpselt, et ta. Ta sõna ots mõttes käitus ja, ja, ja oli nagu number üks müügimehes kogu riigi jaoks, on ju, et. Tegi igast äridelegatsioone, oli väga noh, nii-öelda sai väga aru, et mis on see väärtuspakkumine, mida need ettevõtted oma klientidele pakuvad ja nii edasi, et. Et kas, kas peale selle jäi sul veel midagi silma, et ma ütlen, Eesti on väga palju teinud ajalooliselt ära oma keskkonna, majanduskeskkonna paremaks muutmisele, siin ei ole mingit küsimust üldse, eks, aga, aga et, et kuskil oli nagu veel parem või, või noh.
Ei olnud, Eesti oligi kõige parem, aga nüüd tõsisemalt rääkides siis muidugi Stubboli, Stubboli tegelikult paljuski ka eeskujuks, sest tema alustas ministrina mõnevõrra varem kui mina. Aga peaministrina jällegi natuke hiljem ja me tegime tegelikult päris palju selliseid asju ka koos, et enne, enne mind oli. Siis, kui Stubboli väliskaubandusminister oli, oli Urmas Paet temaga teinud välisvisiite koos ja, ja meie näiteks. Noh, täiesti nagu ühise, ühiselt esinemiselt Slushil sai alguse see, et Hiroshimikitani, ehk siis Rakuteni omanike asutaja. Tuli Eestisse ja, ja tegi paar investeeringut, et see oli erakordselt spontaanne asi, kus, kust noh, tõesti otse, sisuliselt otse lava pealt. Kus ma pakkusin talle, et, et pärast siis arutelus, et kuna talle pakkus see huvi, mida me olime Eesti kohta rääkinud. Ja, ja siis ta, siis ta ütles, et noh, et võib-olla tõesti peaks läbi tulema, ütles, et muidugi, et laevad käivad meil siin iga poole tunni tagant ja selle peale ta ütles, et no need, et mul on tegelikult nagu lennuk ka ikkagi, on ju. Et, ja tuli ja ostiski paar ettevõtet ära, et, et sellist asjad mõnikord juhtuvad noh, siis kui just õigel ajal õigete inimestega õiges kohas rääkida, eks sul endal, Taavi, on ka neid ju. Kogemusi hulgalisti ja, ja ma väga loodan, et kui nüüd see suur koroonapandeemia läbi saab, siis erinevad Eesti poliitikud ja kõrged ametnikud. Jätkavad seda põhimõtet, et tegelikult iga valitsuse liige, sõltumata sellest, mis valdkonnas, kaitseminister, maaeluminister. Nad kõik on potentsiaalselt Eesti ettevõtete jaoks uste avajad, selle sõna kõige paremas tähenduses. Ja, ja kontaktide loojad ja, ja iga, iga minister võiks enda tööplaani võtta ikkagi hulgaliselt välisvisiite ja arvestades just oma valdkonna ettevõtete huvisid, et sellest oleks kindlasti väga palju abi.
ja maksame, maksame protsendiga tagasi, nii, mis. Aga, aga nüüd tõsisemalt rääkides, et, et jah, see on tõsi, et, et saab ka nii, et, et sinu riiki mitte keegi ei tunne. Aga, aga mis elu see on, et Eesti puhul ikkagi, no mis on unikaalne, on see, et maailmas ei ole väga palju miljoni või, või vähem kui kahe miljoni elanikuga riike, mis oleksid globaalselt tuntud mingis valdkonnas ülipositiivselt. Ja eestlasi peetakse just nimelt IT, e-riigi, hiljem ka e-residentsuse. Põhjendamatult ka võib-olla krüpto ja veel mõnede teemade nagu selliseks apolikeediks või selliseks nagu. Noh, tõeliseks nagu avangardiks ja tõeliseks nagu selliseks imelapseks, võib lausa öelda. Ja, ja see tegelikult, seda on mitmed ettevõtted öelnud veel sel ajal, kui ma poliitikas olin, et see tegelikult. Annab positiivset mõju ka nendele ettevõtetele, kes ise üldse IT või tehnoloogia valdkonnas ei tegutse. Et noh, nii nagu Šveitsi kuvand näiteks, eks ole, šveitslased teevad väga häid kellasid, juustu, ma ei tea, armeenugasid, aga kõik, mis on made in Switzerland, kõlab kuidagi palju paremini kui made in. Ja nüüd mõelge ise, mis riigi sinna veel võiks siis öelda. Ja, ja see, et ikkagi Eesti kuvandiga noh, peab tegelema, see on nagu minu meelest ilmselge ja see on tegelikult kõigi valitsuse liikmete ülesanne. See on ka presidendi ülesanne, kelle tegelikult väga suur osa tööst. Peakski olema rahvusvaheline suhtlus ja, ja tegelikult seda on suurepäraselt teinud ka väga paljud Eesti ettevõtted, kelle jaoks on maailm alla, võtame seesama. Täna juba mainitud, Taaveti või, või ka, või ka Bolti asutajad või, või ka mitmed teised, kes, kes tõesti noh, pääsevad ka maailma lavadele ja, ja maailma meediasse.
Mõneti see peab minema, et, et, et meie oleme ju esimene põlvkond, kes teadvustab. Seda, et kliimamuutused on päris ja, ja viimane põlvkond, kes saab siin midagi mõjutada või kuidas see, kuidas see pateetiline lause kõlaski, et. Ja, ja sellel on väga, väga tugev sisu sees, et ja kui me vaatame, ütleme sellist maailma globaalset poliitilist suundumust. Siis Euroopa Komisjon on väga selgelt öelnud, et, et kliimapoliitika on prioriteet. Ja Joe Biden, Ameerika presidendina, ta istus, istus minu kõrval siis, kui Pariisi kliimaleppe läbirääkimised käisid ja, ja me vestlesime, et aga. Siis ja, või oleme ka varem vestelnud, et. Et noh, mul ei ole mitte mingisugust kahtlust, et tema panustab sellesse vägagi, nii et, et maailm kindlasti liigub, liigub selles suunas ja see trend on, ma usun ka, et pöördumatu.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]