@ RESTART // 2021.02.20
KUUPÄEV
2021-02-20
PIKKUS
45m 47s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Taavi Rõivasega isejuhtivate sõidukite arendamise väljakutsete üle ettevõttes Auve Tech. Fookuses on tehnoloogiline konkurents suurte globaalsete tegijatega, regulatsioonide mõju innovatsioonile ning Eesti riigi roll tehnoloogiaettevõtluse toetamisel.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Taavi Rõivas, kes lahkus poliitikast ja siirdus tehnoloogiaettevõtlusesse. Praegu töötab ka ettevõttes Auve Tech, mis arendab isejuhtivaid autosid. Räägime sellest, miks Auve Tech usub, et vaatamata hiigelfirmade nagu Google, Apple, Uber ja Tesla pingutustele suudavad just nemad isejuhtiva auto turule tuua ja mida nad teevad teistmoodi, et see võimalikuks osutuks. Aga muidugi tuleks jutuks ka see, mida praegune Eesti valitsus peaks Rõivase arvates tehnoloogiavallas ära tegema ja milline võiks olla Eesti tulevik. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Ta on väga kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte, mis sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli või TalTechi sajandaks sünnipäevaks tehti algselt siis teadusprojektina. Selline asi, et pandi üks auto autonoomselt sõitma, rajati sellele autole ka, ka kere ja korpus ja nii edasi. Ja, ja sealt saadi aru, et, et, et see, mis välja tuli, oli ma usun, et paljudele üllatuseks vägagi hea. Ja nüüd on investeeritud sellesse hulgaliselt aega ja raha juba ettevõtte formaadis, et seda teha siis ka päriselt tootmis, skaleerimis ja, ja turukõlbulikuks. Ja noh, kui vaadata maailmas ringi, siis on veel mõned ettevõtted, kes, kes suudavad sellist. Autonoomselt noh, tehniliselt öeldes on see level neli, aga seda detaili me võime, võime hiljem täpsemalt rääkida. Autonoomsed sõidukid teha, mis juba tänasel päeval on valmis ja võimeline opereerima. Ja, ja Auve Tech, mul on väga hea meel öelda, on ka üks nendest ettevõtetest, kes, kes on tänaseks üle kümne auto valmis teinud ja need on ka mitmes maailma riigis päriselt opereerinud, et me ei räägi siin mingist. Tulevikutehnoloogiast, mis võib-olla kunagi helesinise unistusena tuleb, vaid me räägime ikkagi päris asjast.
Täpselt nii, noh, kõik, mis algab disainist ja, ja kõikide erinevate, ütleme siis elektroonikakomponentide valikust ja kokkupanekust, see nii-öelda arenduspool, see on Eestis ja lisaks on ka siis koostöö ja, ja keremoodulid ja kõikide nende paneelid. Osa, et, et jah, kahes või ütleme kahes pooles erinevas kohas Tallinnas ja Tallinna lähedal me seda teeme ja. Ja see võimekus on selles mõttes päris hea, et, et noh, praegu me oleme jõudnud nagu sellesse faasi, kus me nüüd ootame pikisilmi koroona lõppu, et, et saaks. Ka väljaspool Eestit hoogsamalt nende autodega opereerida, et seni on nad olnud kolmes erinevas riigis, nii-öelda kommertsopereerimisel. Aga neid kohti, mis on huvi avaldanud, on muidugi kordades ja kordades rohkem, et, et loodetavasti saame. Saame selle koroonakännu tagant maailma lahti ja, ja siis on jällegi võimalik seda ka, ka rahvusvahelist tutvustada.
Lõus, et, et siin on ka, ma vaatan ka nüüd nagu ettevõtluse poole pealt, et, et tegelikult EAS nüüd jaanuari lõpus vist. Käis välja ühe programmi, kus siis iga kahe euro kohta keskmiselt, mida siis ettevõte paneb, paneb riik ühe euro juurde. Ehk siis sisuliselt riik saab ühest eurost teha kolm suhteliselt nagu kindlates valdkondades, sest ettevõtjat nagu. Naljalt nagu kahte eurot ei pane sinna, mida nad ise ei usu. Ja see, see sai täis vist kahe päevaga, see meede. Ja noh, kui mina oleks täna nagu otsustajate hulgas, siis ma esimese asjana vaataks, et kust ma saan sinna raha juurde panna, sellepärast et. Sealtkaudu teadus-arendust rahastada, kus ettevõtjad ka ise on nõus kaks eurot igale eurole juurde panema. On see kindlasti ka, ka tõhusam kui, kui lihtsalt üks euro riigieelarves. Aga üldiselt ma pigem nagu isegi olen nagu mõelnud seda, et, et kui valus oli vahepeal see, et, et töötati vastu nagu erinevatele asjadele, kaasa arvatud näiteks välismaalaste seadus, kus ma pidin vahepeal. Veel olles põhiseaduskomisjoniliega riigikogus nagu täiesti ahastuses start-up kogukonna ja mitmete, mitmete ka tööstusettevõtete. Nagu noh, jutule nagu juttu kuulama, et, et umbes välismaalased ei ole üldse Eestist teretulnud, et noh, ma loodan, et see kõik on. On nüüd väga pikaks ajaks möödanik ja, ja see üldine soosiv suhtumine ja, ja ka riigi positiivse majandi. Positiivse kuvandi nii-öelda edasiarendamine, et, et ka see, see saab uue hoo, et, et ma usun, et. Et kui üldse mõelda, mis, mis Eesti nagu ettevõtetele saaks kasuks tulla, on see, kui, kui poliitikat, poliitikud liiga palju jalus ei ole ja kui poliitikud toimetavad selle nimel, et Eesti kuvand oleks kvaliteetne.
Me jääme eelmises plokis, üks läksime poliitika peale, et tahaks, et poliitika pealt ruttu tagasi tulla. Ma läksingi meelega, läksin, aga ma lasen ühe küsimuse veel küsida, et, et kui sa vaatasid, kas peaministrina või riigikogu liikmena. Ümberringi, et kas sa nagu tundsid kadedust ka mingites kohtades, ma ei tea, näiteks mulle õudselt sümpatiseeris, kuidas Tuub oli, kas see oli välisinvesteeringute minister või, või mis asi ta oli täpselt, et ta. Ta sõna ots mõttes käitus ja, ja, ja oli nagu number üks müügimehes kogu riigi jaoks, on ju, et. Tegi igast äridelegatsioone, oli väga noh, nii-öelda sai väga aru, et mis on see väärtuspakkumine, mida need ettevõtted oma klientidele pakuvad ja nii edasi, et. Et kas, kas peale selle jäi sul veel midagi silma, et ma ütlen, Eesti on väga palju teinud ajalooliselt ära oma keskkonna, majanduskeskkonna paremaks muutmisele, siin ei ole mingit küsimust üldse, eks, aga, aga et, et kuskil oli nagu veel parem või, või noh.
vaata, see on nagu okei, ma olen ju nõus sellega ka, aga mulle tundub, et ma arvan, Taavi, sinu käest on hea seda praegu küsida, et, et riik on ikkagi üks teistmoodi asi kui ettevõte. Et, et noh, riigi seisukohalt on ju, ma siin, ma olen nalja visanud, aga ma arvan, see on ainult pool nalja, et kõige noh, kõige edukamalt kaasas viimasel aastal investeeringuid rahandusminister. Sest et palju ta seda laenu võttis, poolteist miljardit või lõpuks on rohkem või? No see oli miljardites, eks ole. Ja see oli raha, mis tuli Eestisse ja, ja noh, see vastutuse pool seal, et noh, mis me sellega teeme, on ju, ja kas see kunagi tuleb tagasi maksta ja see ei ole enam otseselt tema isiklik mure. Ja, ja vot kust nagu läks Eesti elu paremaks ja, ja, ja selle riigiga on samamoodi, et noh, sa oled väikeriik ja me kõik saame aru, et, et kui me ise kogu aeg ei sibli, siis ega varsti kedagi ei huvita, et me siin oleme või noh, keegi nagu ei, ei sure põnevusest, et ta tahab tulla Eestisse ja teha õudselt Eestis äri, et me peame ise vaeva nägema. Aga teistpidi, kui me seda ei tee. Kui me noh, ei teegi on ju midagi, siis noh, ega me ka otseselt võib-olla ju ei märka noh, nüüd, et nüüd läks midagi nagu halvemaks või märkame jube pika aja pärast, vaatab kahekümne aasta peast ringi, et noh, vau, et kuulge, et midagi vist on nagu imelik. Aga ettevõttes see juhtub kohe, noh, täna ei tee, homme on jama.
ja maksame, maksame protsendiga tagasi, nii, mis. Aga, aga nüüd tõsisemalt rääkides, et, et jah, see on tõsi, et, et saab ka nii, et, et sinu riiki mitte keegi ei tunne. Aga, aga mis elu see on, et Eesti puhul ikkagi, no mis on unikaalne, on see, et maailmas ei ole väga palju miljoni või, või vähem kui kahe miljoni elanikuga riike, mis oleksid globaalselt tuntud mingis valdkonnas ülipositiivselt. Ja eestlasi peetakse just nimelt IT, e-riigi, hiljem ka e-residentsuse. Põhjendamatult ka võib-olla krüpto ja veel mõnede teemade nagu selliseks apolikeediks või selliseks nagu. Noh, tõeliseks nagu avangardiks ja tõeliseks nagu selliseks imelapseks, võib lausa öelda. Ja, ja see tegelikult, seda on mitmed ettevõtted öelnud veel sel ajal, kui ma poliitikas olin, et see tegelikult. Annab positiivset mõju ka nendele ettevõtetele, kes ise üldse IT või tehnoloogia valdkonnas ei tegutse. Et noh, nii nagu Šveitsi kuvand näiteks, eks ole, šveitslased teevad väga häid kellasid, juustu, ma ei tea, armeenugasid, aga kõik, mis on made in Switzerland, kõlab kuidagi palju paremini kui made in. Ja nüüd mõelge ise, mis riigi sinna veel võiks siis öelda. Ja, ja see, et ikkagi Eesti kuvandiga noh, peab tegelema, see on nagu minu meelest ilmselge ja see on tegelikult kõigi valitsuse liikmete ülesanne. See on ka presidendi ülesanne, kelle tegelikult väga suur osa tööst. Peakski olema rahvusvaheline suhtlus ja, ja tegelikult seda on suurepäraselt teinud ka väga paljud Eesti ettevõtted, kelle jaoks on maailm alla, võtame seesama. Täna juba mainitud, Taaveti või, või ka, või ka Bolti asutajad või, või ka mitmed teised, kes, kes tõesti noh, pääsevad ka maailma lavadele ja, ja maailma meediasse.
No siin peab nüüd mõtlema, mis on need võimalikud pudelikaelad, et see kõik sõltub ilmselt eeskätt talendist. Ja, ja inimestest, aga kasvamisruumi on kindlasti. Ma mäletan, kui, kui Transferwise oli oma esimestest ülekannetest teinud vist äkki miljardi, miljardi naela jagu. Ja kui ma küsisin Taaveti käest, et kas tegemist on siis nüüd nagu jäämäe tipuga, siis ta ütles, et noh, vihjatas selle ambitsiooni tasemel, et me alles küüntega kratsime seda jäämäge. Et ma arvan, et tegelikult paljuski tänu nendele edulugudele, alustades Skypeist ja, ja Transferwise'ist ja Boltist ja Pipedrive'ist ja lõpetades sellise. No ütleme siis juba järgmise lainega, kus on ka, kas siis exiteid toimunud või väga, väga tõsiseid kapitali kaasamisi. Siis need on tegelikult need edulood, mis kõige rohkem panevad uutel ja uutel tiimidel silmad särama. Inimesed tulevad koolist, olles saanud objektiivselt võttes väga hea hariduse, mida Eesti haridussüsteem kindlasti annab. Ja kindlasti saab seda veel parandada ja kindlasti tuleb ka, ka. Loodetavasti palju, palju tüdrukuid juurde, sinu, sinuga, abiga, abiga, et, et, et noh, truumi selleks, et Eestis oleks kiiresti kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid, minu meelest on, on väga palju. Ja, ja eeskätt on just see, et, et see varasem edu sünnitab uut edu, et seda me oleme ju väga-väga palju näinud, et me võiksime ju rääkida, et issand, ägedad valitsused või riigiametnikud meil on olnud, et ainult selle tõttu kõik on nii hästi. Ka sellega on olnud hästi vahepeal, aga, aga peamine edulugu ikkagi on see, et meil on need esimesed unicorn'id tulnud ja, ja selle, selle tuules ja sellest innustust ja kogemust saanuna ja, ja ka rahastust saanuna tihti. Või samadelt investoritelt rahastust saanuna, on võimalik sündida uutel ja uutel maailma muutvatel otsustel. Ja see muudabki hoopis nagu inimestega maailma pilti, kui sa usud, et näed, et naabri, naabrid tegid, eks ole, või, või ma ei tea, inimesed, kes on nagu päris, et mitte see ei olnud kuskil CNN-is.