Miks Eesti firma arvab, et ta suudab isejuhtiva auto teha

aga teeme ainult kuulaja selgeks sellele, et kas see praegu on, kas ta on start-up või ta on? Mis asi see on, kus sa praegu oled, et kas see on lihtsalt nagu noh, ma ütlen siis institutsioon, MTÜ, mis teeb maailma paremaks, on see startup, kes tahab kasvada miljardiettevõtteks. On see teadusettevõte, mis asi see on?

Ta on väga kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte, mis sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli või TalTechi sajandaks sünnipäevaks tehti algselt siis teadusprojektina. Selline asi, et pandi üks auto autonoomselt sõitma, rajati sellele autole ka, ka kere ja korpus ja nii edasi. Ja, ja sealt saadi aru, et, et, et see, mis välja tuli, oli ma usun, et paljudele üllatuseks vägagi hea. Ja nüüd on investeeritud sellesse hulgaliselt aega ja raha juba ettevõtte formaadis, et seda teha siis ka päriselt tootmis, skaleerimis ja, ja turukõlbulikuks. Ja noh, kui vaadata maailmas ringi, siis on veel mõned ettevõtted, kes, kes suudavad sellist. Autonoomselt noh, tehniliselt öeldes on see level neli, aga seda detaili me võime, võime hiljem täpsemalt rääkida. Autonoomsed sõidukid teha, mis juba tänasel päeval on valmis ja võimeline opereerima. Ja, ja Auve Tech, mul on väga hea meel öelda, on ka üks nendest ettevõtetest, kes, kes on tänaseks üle kümne auto valmis teinud ja need on ka mitmes maailma riigis päriselt opereerinud, et me ei räägi siin mingist. Tulevikutehnoloogiast, mis võib-olla kunagi helesinise unistusena tuleb, vaid me räägime ikkagi päris asjast.

Ei, on ikkagi revenue't ka, aga, aga see revenue ei ole tänapäeval selline kindlasti, mis, mis tooks break even'it, et meie täiesti. Noh, ikkagi selgelt oleme kasvufaasis ja, ja noh, ma just nagu mõtlesin selle peale, et poliitikuna väga nagu pingutasime selle nimel, et, et kuidas nüüd saada. Ettevõtted investeerima teadus- ja arendustegevusse ja nüüd Auve Tech tegelikult, noh, lähes sada protsenti oma, oma käibest just nimelt seda teebki, et kõik, mis, mis Auve Tech'i nii-öelda kulupool on, on tegelikult kõige klassikalisem arendustegevus.

Väga, väga nõus ja tehnoloogiaettevõtteid Eestis või noh, nii-öelda start-up või, või tehnoloogiaettevõtteid laiemalt, kes panustavad väga-väga palju sellesse, mida võiks väga vabalt ka käsitleda teadus-arendustegevusena, on ikkagi väga palju ja see, mida Eestis on. Noh, nii-öelda valmis leiutatud või arendatud, noh Väga paljudel riikidel on põhjust kade

hakkame peegeldama, hakkad üksteist segama, nii et see pilt läheb ruttu käest ära. Aga ärme räägi sellest rohkem, lähme, meil on ikkagi, me ei saa sellest üle, et sa oled endine poliitik, et kui sa nüüd istud teisel pool lauda. Et ja mõtled selle peale, et noh, Eesti on ju arenenud paremini kui meie, ma ei tea, Balti naabrid siin on arenenud ja nii edasi, et kui sa nüüd mõtled, et kas oleks või selgita meile nagu seda, et noh, ütleme mina vaatan ettevõtjana seda, et, et vot näed, kui mingi valdkond areneb, noh, näiteks nagu startup'indust ja kogu IKT valdkond, see areneb. Siis seda taime, mis kastab ja see taime, mis toob nagu nii-öelda ettevõttele kasu. Seda taimel ei oleks vaja nagu nii-öelda, on kasulik anda kuuma ja, ja, ja teha rohkem investeeringuid peale ja nii edasi, on ju. Ja sealsamas nagu ma mõtlen kas või omaenda võitlusi siin Sten Tamkivi koos ja nii edasi, et noh, et. A-le kuidas saada nagu IKT teadusrahastust või haridusrahastust nagu paremaks, on ju, kuidas saada. Noh, nüüd need fond, fondsid tekitatud ja nii edasi, on ju, kõik pisikesed sammud on väga palju aidanud, aga õudselt rasked kuidagi tulevad, et, et kuidas on ikkagi nii keeruline selgitada midagi nii ilmselt, et kuulge, et kui me oleme leidnud oma niši. Et miks me siis ei saa ikkagi nagu sealt noh, nii-öelda suuremat kasumit rutem välja võtta, ma toon mingi näite. Slovakkias, mulle väga meeldib, Slovakkial on pealinn ja siis on neil niisugune väike linn nimega Kositše, mis asub pealinnas päris kaugel ja nad on umbes samamoodi nagu Tallinn ja Tartu, et üks on pealinn, teine on nagu selline ülikoolilinn. Ja see Kositše vaevles ühel hetkel tööpuudusega käest, sellepärast et noh, polnud. Nii-öelda pärast siis nii-öelda nõukaaja lõppu toimus terve Ida-Euroopa niisugune ümber muutmine ja, ja nad ei leidnud nagu oma kohta. Ja siis nad hakkasid tegema Saksa autotöötajatega koostööd, põhimõtteliselt läksid nende juurde ja küsisid, mis teil vaja on. Et selleks, et teha nagu allhanke töökohti Slovakkiasse, said vastuse ja siis nagu tegid kogu oma haridussüsteemi seal piirkonnas, nad tegid selliseid radikaalse reformi. Ja noh, pumaki muutusid väga oluliseks kantsiks kogu Saksa autotööstuse jaoks ja, ja siiamaani see toidab neid, eks, et noh, see oli väga kasulik nagu muuta selle nagu piirkonna jaoks. Et räägi ikkagi, et, et miks selline asi, mis tundub nagu ütleme, tavamaailmaslikult nii ilmne, miks seda poliitikuna nii raske on nagu läbi suruda või muuta?

Aga miks see nii raske on, et noh, et ütleme, kui sa näed, et nagu see valdkond kasvab ja toimetab, on ju, et noh, väga vaja, see optsioonileping on suurepärane ja suurepärane näide nagu heast koostööst, on ju. Et aga ma ütlengi, et noh, selliseid samme, millega sa saad, noh, ma ei tea, Jaak Vilo üle, üle iga kuu kirjutab, et noh, et, et kuidas võiks ikkagi teadusrahastust parendada ja nii edasi, on ju, aga näiteks sama teadusrahastuse teema, on ju, et noh, et noh. No ei jõua kuidagi, no ei jõua selle nagu protsendikeseni, on ju, või kaheni, on ju.

Lõus, et, et siin on ka, ma vaatan ka nüüd nagu ettevõtluse poole pealt, et, et tegelikult EAS nüüd jaanuari lõpus vist. Käis välja ühe programmi, kus siis iga kahe euro kohta keskmiselt, mida siis ettevõte paneb, paneb riik ühe euro juurde. Ehk siis sisuliselt riik saab ühest eurost teha kolm suhteliselt nagu kindlates valdkondades, sest ettevõtjat nagu. Naljalt nagu kahte eurot ei pane sinna, mida nad ise ei usu. Ja see, see sai täis vist kahe päevaga, see meede. Ja noh, kui mina oleks täna nagu otsustajate hulgas, siis ma esimese asjana vaataks, et kust ma saan sinna raha juurde panna, sellepärast et. Sealtkaudu teadus-arendust rahastada, kus ettevõtjad ka ise on nõus kaks eurot igale eurole juurde panema. On see kindlasti ka, ka tõhusam kui, kui lihtsalt üks euro riigieelarves. Aga üldiselt ma pigem nagu isegi olen nagu mõelnud seda, et, et kui valus oli vahepeal see, et, et töötati vastu nagu erinevatele asjadele, kaasa arvatud näiteks välismaalaste seadus, kus ma pidin vahepeal. Veel olles põhiseaduskomisjoniliega riigikogus nagu täiesti ahastuses start-up kogukonna ja mitmete, mitmete ka tööstusettevõtete. Nagu noh, jutule nagu juttu kuulama, et, et umbes välismaalased ei ole üldse Eestist teretulnud, et noh, ma loodan, et see kõik on. On nüüd väga pikaks ajaks möödanik ja, ja see üldine soosiv suhtumine ja, ja ka riigi positiivse majandi. Positiivse kuvandi nii-öelda edasiarendamine, et, et ka see, see saab uue hoo, et, et ma usun, et. Et kui üldse mõelda, mis, mis Eesti nagu ettevõtetele saaks kasuks tulla, on see, kui, kui poliitikat, poliitikud liiga palju jalus ei ole ja kui poliitikud toimetavad selle nimel, et Eesti kuvand oleks kvaliteetne.