@ RESTART // 2021.03.06
KUUPÄEV
2021-03-06
PIKKUS
43m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti ja Põhjamaade erinevate digitaalse identiteedi lahenduste üle, keskendudes isikukoodi ja autentimismeetodite erinevustele. Eksperdid analüüsivad, kas Eesti mudel on liiga turvalisusekeskne ning kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad digitaalsete teenuste usaldust ja arengut.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti e-riigi aluseks on tugev digitaalne identiteet, mis omakorda on seotud isikukoodiga. Kuidas on see aga näiteks Põhjamaades lahendatud ja kas me mitte ei tegele kahurist kärbse sihtimisega? Restardis on täna külas Andres Kütt ja Kalev Pihl ning juttu tuleb digitaalse identiteedi arusaamadest Eestis ja mujal riikides. Kuuleme, kui erinevalt võivad need asjad olla seatud ning kuidas kultuur võib mõjutada ka digitaalajastul identiteeti uskumatult suurel määral. Milline on digitaalse identiteedi tulevik meil ja teistes riikides, saab kuulata tänasest Restardist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
alustaks Eesti omast, paneme nüüd ikkagi selle, ei ole ka nagu lõpuni kindel, et, et see asi meil Eestis niisama nagu lihtne on, et noh, ma saan aru, et meil on isikukood, sellega on seotud noh, teatud hulk elektroonilisi vidinaid ja pudinaid, on ju, kas see on ID-kaart või, või selle peal olev mobiil-ID või selle peal olev Smart-ID, kas see on enam-vähem see pilt? No
Vot ma teen, teen hästi lühidalt, ikkagi võtan selle Henriku suramura kokku, ehk siis. Meil on kõigil isikukood, parandage mind, Kalev Kandres, ma ise valesti tean siin, meil on kõigil isikukood ja kui me saame vähemalt viisteist aastat vanaks, siis tekib meil kohustus võtta endale digitaalne identiteet. Mille väljastab meile politsei, ehk siis mitte mingi erasektor, mingi mitte mingi pank või mingi asi, mille välistab see politsei, teeb pisikutuvastuse, võtab sõrmejäljed ja, ja annab meile ID-kaardi, mis muutub siis meie nii-öelda alusidentiteediks, mille abil me saame luua endale muid noh, nii-öelda, nii-öelda autentimise autoriseerimise võimalusi, näiteks nagu Smart-ID või Mobiili-ID või muud sellised asjad. Kas ma nüüd rääkisin õigesti, Andres ja Kalev? Jah.
Mulle tundub, et Eestis ikkagi see, noh, me räägime pankadest ja eraettevõtetest ja võib-olla telkodest, aga et see, see asi on meil ju niimoodi sellepärast, et kunagi ammu, noh, riik oli väga nagu pundis ja tahtis teha, noh, et, et kes ütles Andres või Kalev, et noh, et me lähme vaikimisi selle kõige kangema tuvastusmeetodi juurde igal pool, onju, vahet pole, mis me teeme, noh, kannan arvet üle või, või valin parlamenti või ma ei tea, kas abielu lahutada saab tänapäeval või ei saa. Aga me lähme sellepärast, et me saame noh, lihtsalt, et sellepärast, et meil on need võimalused olemas ja, ja meil ei olegi olnud mingisugust põhjust hakata mingisugust noh, mingit muud jura sinna ümber leiutama. Kuigi nüüd ma viimasel ajal juraks on seda nagu ebaõiglane nimetada, mina näiteks väga palju kasutan ja mulle väga meeldib Swedbanki see biomeetriline isikutuvastus. See on veel kiirem kui Smart-ID ja veel mugavam, on ju. Ja noh, ma lihvin neid mikrosekundeid maha nagu mingisugune trekijalgrattur, aga, aga no lõppkokkuvõttes on need nagu olulised minu jaoks, et, et meil see alguse sai sellest, et, et on riik, oli riik ja seetõttu meil oli üks ja nüüd, kuna ma ei tea, riik ei tee biomeetrilist isikutuvastust, ma ei tea, sest nad ei julge, ei taha, ei viitsi, ei ole vaja. Siis nüüd me näeme, et me nagu lähme, noh, laiali tagasi, et meil tekibki neid erinevaid meetodeid nüüd rohkem.