@ RESTART // 2021.03.06
geenius_restart_0913.mp3
KUUPÄEV
2021-03-06
PIKKUS
43m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti ja Põhjamaade erinevate digitaalse identiteedi lahenduste üle, keskendudes isikukoodi ja autentimismeetodite erinevustele. Eksperdid analüüsivad, kas Eesti mudel on liiga turvalisusekeskne ning kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad digitaalsete teenuste usaldust ja arengut.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti e-riigi aluseks on tugev digitaalne identiteet, mis omakorda on seotud isikukoodiga. Kuidas on see aga näiteks Põhjamaades lahendatud ja kas me mitte ei tegele kahurist kärbse sihtimisega? Restardis on täna külas Andres Kütt ja Kalev Pihl ning juttu tuleb digitaalse identiteedi arusaamadest Eestis ja mujal riikides. Kuuleme, kui erinevalt võivad need asjad olla seatud ning kuidas kultuur võib mõjutada ka digitaalajastul identiteeti uskumatult suurel määral. Milline on digitaalse identiteedi tulevik meil ja teistes riikides, saab kuulata tänasest Restardist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Kuskil pool aastat tagasi, pistin nina Andrease tegemistesse ja vaatasin, et ta koos meeskonnaga analüüsib Põhjamaade ja Baltimaade identiteedilahendusi ja see oli Norra riigi palvel üks tellimus. Ja sellest valmis üks põhjalik analüüs ja ma sain aru, et see on ikka väga põnev, et, et see, see mismoodi meie siin Baltikumis identiteeti näeme, see mismoodi Põhjamaad seda näevad, et. Tundub, et ei ole päris samasugused maailmad ja, ja kuna me oleme ikkagi tehnoloogiasaade ja mitte ainult start-up'idest, vaid ka ikkagi sellistest. Suurematest trendidest ja maailma muutustest, siis oli, tundus nagu õige aeg kutsuda Andres ja Kalev külla ja. Ja piiluda korra sinna identiteedimaailma sisse, et, et mis seal nagu toimumas on, et. Ja kuhu pole need arengud, arengud nagu suunduvad, sest noh, jätkuvalt näiteks isikukoodi, mida saaks erasektoris ja avalikus sektoris võrdse tähendusega kasutada. Noh UK-d siiamaani ei tunnista, Ameerika Ühendriigid siiamaani ei tunnista, Austraalia, Kanada, eks, et. Saksamaal on probleeme, ehk siis selline noh, probleem, et kes ikkagi on seadme taga ja keda see seadme taga olev isik ikkagi esindab, eks, et need probleemid on jätkuvalt maailmas üleval. Et teeks ühe vahekokkuvõtte, vaadataks, kuhu maale siis vähemalt Põhjamaad omadega jõudnud on. Et ma ei tea, Andres, hakkame sinust pihta, et räägi kahe sõnaga ära, et et mis sa nägid ja mis sa kuulsid selle analüüsi käigus.
Ja tere. Nägin nii mõndagi. Kõigepealt ma läksin seda analüüsi tegema, arvates, et ma enam-vähem tean, mis toimub. Noh, et eks ole nagu toimetatud ka selles valdkonnas ja et noh, mingisugune pilt peaks olemas olema. Aga ei, avastasin hoopis nagu palju niisuguse sügavama ja keerulisema ja põnevama maailma. Et selguski nagu laias laastus see, et, et see, kuidas me Baltikumis vaatame sellele, mis asi on identiteet ja keda me üldse usaldame ja kuidas me asju usaldame. Ja see, kuidas vaadatakse Põhjamaades selle asja peale, on hästi erinevad ja veelgi enam isegi hoolimata sellest, et nagu Põhjamaad ja Eesti ja, ja Läti ja Leedu. On tegelikult ju geograafiliselt lähedaselt ja kultuuriliselt lähedased ja, ja meil kehtib sama Euroopa Liidu siis Eidase akt. Siis see viis, kuidas seda identiteeti on lahendatud, on hoopis erinev. Soome lahendus on täiesti teistsugune kui Taani lahendus, mis on hoopis veider lahendus võrreldes Rootsi omaga, mis on hoopis nagu kummaline võrreldes Norra omaga ja Islanda on üldse kuskil mere taga.