@ RESTART // 2021.03.06
KUUPÄEV
2021-03-06
PIKKUS
43m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti ja Põhjamaade erinevate digitaalse identiteedi lahenduste üle, keskendudes isikukoodi ja autentimismeetodite erinevustele. Eksperdid analüüsivad, kas Eesti mudel on liiga turvalisusekeskne ning kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad digitaalsete teenuste usaldust ja arengut.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti e-riigi aluseks on tugev digitaalne identiteet, mis omakorda on seotud isikukoodiga. Kuidas on see aga näiteks Põhjamaades lahendatud ja kas me mitte ei tegele kahurist kärbse sihtimisega? Restardis on täna külas Andres Kütt ja Kalev Pihl ning juttu tuleb digitaalse identiteedi arusaamadest Eestis ja mujal riikides. Kuuleme, kui erinevalt võivad need asjad olla seatud ning kuidas kultuur võib mõjutada ka digitaalajastul identiteeti uskumatult suurel määral. Milline on digitaalse identiteedi tulevik meil ja teistes riikides, saab kuulata tänasest Restardist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Vot ma teen, teen hästi lühidalt, ikkagi võtan selle Henriku suramura kokku, ehk siis. Meil on kõigil isikukood, parandage mind, Kalev Kandres, ma ise valesti tean siin, meil on kõigil isikukood ja kui me saame vähemalt viisteist aastat vanaks, siis tekib meil kohustus võtta endale digitaalne identiteet. Mille väljastab meile politsei, ehk siis mitte mingi erasektor, mingi mitte mingi pank või mingi asi, mille välistab see politsei, teeb pisikutuvastuse, võtab sõrmejäljed ja, ja annab meile ID-kaardi, mis muutub siis meie nii-öelda alusidentiteediks, mille abil me saame luua endale muid noh, nii-öelda, nii-öelda autentimise autoriseerimise võimalusi, näiteks nagu Smart-ID või Mobiili-ID või muud sellised asjad. Kas ma nüüd rääkisin õigesti, Andres ja Kalev? Jah.
Jah, selles mõttes meil jäi, ikkagi jäi nii-öelda koht, kuhu me pooleleme, oli see, et, et mismoodi maailm näeb täna ikkagi digitaalset identiteeti versus Eesti. Ja selge on see, et Eesti võttis väga karmid põhimõtted, väga selgelt peab olema tuvastatav, kes ikkagi on seadme taga. Ja, ja noh, nagu Kalev õigesti ütles eelmises plokis, et see on Eestil nagu välja tulnud, erinevalt näiteks, ma ei tea, Soomest. On mul õigus, Andres, et Soomes meil ei ole. Aga, aga nüüd ongi küsimus, et, et kas see, kui me vaatame korra nagu suurt pilti, läheme korra veel välja ja, ja mõtleme selle peale, et näiteks sellist samasugust. Noh, isiku selget tuvastamist, et igal inimesel on isikukood, mis käib temaga läbi elu kaasas, noh, sellist asja näiteks Saksamaa ei luba endaga, eks, on ju. Vahetad seal piirkonda, lähed ühest. Liidumast teise on seal kohe uus identiteet, eks, et, et, et kust te seda näete, kuidas see maailm üldse muutub, et kas me nüüd nagu näeme oma hästi õnnestunud Eesti lahendust ja mõtleme, et noh, see on ju nii loogiline, et kõik peaksid tulema nüüd siia. Et seesama, et ärge olge enam selle faksiaparaadi lahenduse peale, et läheme veel nagu noh, grammikese karmimaks ja sügavaks ja selgemaks. Et kas see üldse kunagi juhtub või? Äkki see maailm jääbki sinna pidama, et nad nüüd on meil nagu digitaalse, ühesõnaga faksiaparaadides, meil on digitaalne faksiaparaat, on ju Good enough ja kui juhtubki jama, siis tahame, tahame, tahame jamad kinni lihtsalt.