@ RESTART // 2021.03.06
geenius_restart_0913.mp3
KUUPÄEV
2021-03-06
PIKKUS
43m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti ja Põhjamaade erinevate digitaalse identiteedi lahenduste üle, keskendudes isikukoodi ja autentimismeetodite erinevustele. Eksperdid analüüsivad, kas Eesti mudel on liiga turvalisusekeskne ning kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad digitaalsete teenuste usaldust ja arengut.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti e-riigi aluseks on tugev digitaalne identiteet, mis omakorda on seotud isikukoodiga. Kuidas on see aga näiteks Põhjamaades lahendatud ja kas me mitte ei tegele kahurist kärbse sihtimisega? Restardis on täna külas Andres Kütt ja Kalev Pihl ning juttu tuleb digitaalse identiteedi arusaamadest Eestis ja mujal riikides. Kuuleme, kui erinevalt võivad need asjad olla seatud ning kuidas kultuur võib mõjutada ka digitaalajastul identiteeti uskumatult suurel määral. Milline on digitaalse identiteedi tulevik meil ja teistes riikides, saab kuulata tänasest Restardist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
nüüd, mis on palju huvitavam, on see, mis hakkab pärast sündima. Et mis selle digitaalse identiteediga teha saab? Et Eestis on see lugu, et, et me Eestis oleme, meil on niisugune asi nagu elektrooniline allkiri. Me oleme harjunud sellega ja üldiselt e-teenustes noh, ikkagi on isegi pangas, et kui ma ikka raha üle kannan, siis noh ikka peaks nagu allkirja alla panema sinna, et noh, et. Et siis oleks nagu ikkagi õige, et kui ikkagi asjal allkirja all ei ole, siis tundub, et kuidagi, et noh, kust ma ikka tean ja kuidas me ikkagi seletame, et see kasutaja tahe sai väljendatud. Selgub, et mujal maailmas üldse nii ei ole. Et seal isegi see vahend võib olla üsna sarnane meie omaga, ta võib vastata nagu samadele nõuetele ja nii ja naa. Aga teenused ütlevad, et aga mis allkiri, mille jaoks? Me oleme kasutaja tuvastanud ja sealt edasi on kõik hästi, kasutajatahe on nagu väljendatud, me usaldame siis oma neid protsesse ja logisid ja mida iganes muud selle asemel, et usaldada krüptograafiat.
sa tahad öelda, et norrakud on nõus andma kasutus keerukuses, kasutus, kasutus keerukuses järgi, krüptos järgi peaasi, et ta oleks mugav ja lihtsasti arusaadav inimestele.
Eks me tahame ka öelda, et tegelikult me anname vahest meelega turvalisuse ärge selleks, et oleks mugavam, noh, ütleme ideaalne näide on ameeriklaste suur börsiettevõtte DocuSign, et mis. Vabandust, aga turvalisusega on seal üldse midagi pistmist või oskab keegi midagi rääkida või krüptoga, et seal on lihtsalt see, et. Väidad, et ma olen Taavi Kotka ja, ja paned lepingule pildi allkirjaks ja valmis ja ongi allkirjastatud. Kes arvuti taga oli, keegi ei tea.
Jah, ma tahan siia vahele pista selle, et vaadake, et kuidas me oleme oluliselt saanud siia, kus me oleme tänu sellele, et insenerid ütlesid, et ots meil niisugune värk, me oskame krüptot teha, me oskame arve numbriga kolm korrutada ja küll see töötab. Aga praegu need diskussioonid, millest Kalev räägib, on asjad, mida tegelikult ei tohiks enam inseneridele usaldada. Et siin oleks vaja mingisugust nagu laiemat arutelu, me räägime kultuurist ju ikkagi.
Lihtsalt taustaks, et kodanik Shnor avaldas artikli, mille ta vist pärast tagasi võttis või midagi, mingi segadus oli seal, kus ta väitis, et ta on kogu krüpto lahti murdnud, mis üldse. HRSA
krüpto konkreetselt.
Noh, põhimõtteliselt kogu krüpto, mida laias tarbes kasutatakse.