Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Tere tulemast kuulama Restarti, Taavi Kotka, Henrik Roonemann jälle stuudios. Õigemini stuudiot ees peab ütlema, sellepärast et ühes väikeses ruumis tänapäeva Eestis üle ühe inimese korraga viibida ei taha. Aga meil on virtuaalruum ja virtuaalruumis on meil täna ka külaline, kelleks on Fred Krieger sellisest ettevõttest nagu Scoro. Ja Scorot, minu meelest me oleme siin arutanud, et kas peaks teda saates. See kutsume, Taavil on mälestus, et Fred on isegi käinud saates ja minul ei ole mälestust ja Fredil on mälestus, et ta justkui pidi tulema, aga ei tulnud. Ühesõnaga, mis iganes, aga viimasel ajal ei ole Fred ega Scoro meil saates käinud ja nüüd on tegelikult hea põhjus, sellepärast et äsja sel nädalal tuli ju teade, et, et Scoro on tõstnud kolmteist ja pool miljonit dollarit ja. Kaotseb minna maailma suuri tegusid tegema. Taavi, kas sina oled Scoro kasutaja?
Ei ole kasutaja. Mina olen. Ma isegi, ma hakkasin suure hirmuga otsima, mis hirmuga, lootusega, et kas ma olen äkki investor? Ei ole seda ka. Tead, sul on vist tera ventures on sul sees, on ju, ehk siis läbi tera niisugune imepisike variant, võib-olla, mikro.
Vot see on täna ka tänapäeva inimese probleem, et kui ta ise ka ei tea, kus raha laiali on.
Ei, nii hull ei ole tegelikult, mis ma siin ikka ülvitsen, on ju, et, et aga hakkame otsast pihta, teeme kõigepealt raadiokuulajale selgeks selle, et Scoro, Fred, kolme sõnaga, et millega on tegemist?
Scoro on tarkvara, mis aitab peamiselt teenuseid pakkuvatel ettevõtetel targemalt tööd teha. Ehk siis keskkond, mis koondab endas projektijuhtimise, kliendihalduse, finantsi ja sellise tervikliku aruandluse ühte, ühte süsteemi. Ja ma nii palju täpsustan veel, Henrik, sa ütlesid, et sai siin hiljuti raha tõstetud, see oli tegelikult kolmteist või pool miljonit eurot, mitte dollarit, et dollaritesse summa oli kuusteist koma neli ja pressiteatesse läks dollaritesse summa, kuna see on suurem.
Aga see, põhimõtteliselt nagu noh, kliendid, lepingud, värgid, klassikaline CRM?
Pigem mitte, et meie nägemus sellest, milline tarkvara peab olema, lähtub sellest, mida meie klient vajab ja, ja meie selline ideaalklient on siis ettevõte, kes on nii-öelda ajaäris ehk et business of time. sellised ettevõtted, kellel tekib tulu ainult siis, kui nad kulutavad aega. On need siis.
Jaa, agentuurid, arhitektuuribürood, juhtimiskonsultatsiooni ettevõtted ja nii edasi. Ja, ja nende puhul. Tihti see kliendihaldus või selline nii-öelda müügihaldus on, on suhteliselt sekundaarne. Neil on vaja küll loomulikult aru saada, mida, milliste klientidega nad töötavad ja mida need kliendid teevad, aga see põhirõhk on siis sellel nii-öelda töö tegemise osal ehk et. Projektidel, kalendritel, ülesannetel, et asjad saaksid valmis ja mitte lihtsalt valmis, vaid et pidevalt oleks reaalajas ka nii-öelda arusaam sellest, kas see projekt on kasumlik või mitte.
See on, see on nagu päris vana projekt, et Scoro on minu meelest kas aastast kaks tuhat kolmteist või? Ja ma mäletan seda, et kui ma esimest korda nägin seda projekti suht alguses, mul on jäänud meelde, et oli meeletult ilus, et mulle õudselt meeldis see uks, mis te, mis te nii-öelda skin'ina olid sinna peale pannud, et ta oli selline. õhuline ja valge ja, ja ühesõnaga noh, kuidagi nagu kutsus kohe kasutama, kuigi ma noh, nägin, et mul seda otsust vaja ei ole, on ju. Et kas see on nagu üks neist põhjustest, miks täna nagu Scoro on noh, kui me siin näppudel arutame, tegite just kuueteist millise raundi, siis noh, valuation peaks olema ikkagi üle saja milli juba, on ju. Et mis noh, arvestades, et selliseid rakendusi või sellelaadseid rakendusi maailmas on ju veel? Et mis on olnud siis see score nii-öelda see break-through või, või noh, nii-öelda või eristaja või miks just nagu teid on valitud?
Ja no kõigepealt aitäh komplimendi eest, et selline fun fact on, et ma ise kuni umbes kahe aasta taguse ajani olin ainus disainer ettevõttes, et me küll, me küll, me küll üritasime leida disainerit, aga täna loomulikult meil on korralik disainitiim ja, ja mina ise vaatan nii-öelda kõrvaltööd. Kindlasti noh, ütleme siis disainerina või tooteinimesena ma ütleks, et disain ja, ja kogu see kasutajaliidest saab alati veel parem ja õhulisem ja, ja lihtsam olla. Aga ma arvan, et mis on meie eripära, on, on. See, see nii-öelda see keerukus ehk et see, ehk et see terviklikkus, mida see platvorm võimaldab saavutada selle kohta. Kindlasti see kasutajaliides on, on, on väga lihtne. Aga ma usun, et meie edu peamiseks võtmeks ja, ja, ja võib-olla selleks konkurentsieeliseks ka globaalsel turul on olnud ikkagi pigem see just see terviklikkus, süsteemi terviklikkus, et selliseid ilusaid. Ütleme siis pöidlal mõnusaid ja silmale toredad vaadata hästi lihtsaid süsteeme on väga palju. Ja, ja, ja see üks, üks trendidest, mille vastu meie tegelikult nii-öelda võitleme ja ühtepidi ujume vastuvoolu, on siis see, et praktiliselt iga sellise väikese kitsa probleemi jaoks on eraldi tarkvara olemas. Et põhimõtteliselt, kui me vaatame nüüd seda enda tüüpkliendi sellist töökorraldust, noh, algabki asi kliendiga, siis tehakse pakkumine, pakkumise, pakkumine kinnitatakse ära, siis tehakse tööd, logitakse aega, kasutatakse kalendrit ja nii edasi ja nii edasi, lõpuks tehakse arve, vaadatakse aruandeid. Et kogu selle, selle sellise igapäevase tööprotsessi jaoks tegelikult on, on vähemalt kaheksa kuni kaksteist tööriista, mida tahaks siis, saaks siis kasutada. Ja, ja kõik nad eraldi vaadates on hästi mõnusad ja lihtsad. Aga juhtimise ja sellise standardiseerimise ja üldse sellise ülevaatlikkuse seisukohast, mida rohkem sul on erinevaid tükke, eriti kui nad omavahel ei suhtle ja üldjuhul nad ei suhtle väga hästi, seda, seda vähem ülevaadet tekib ja seda keerulisem see on ja, ja just see meie terviklikkus on meie eduvõti.
Aga ma ei tea, ma ütlen, murran siit uksest ikka veel uuesti sisse, et kui sa räägid neid juppe ja nii edasi, ise tarkvara arendajana, noh, Microsoft on teinud sellise vahva platvormi nagu Microsoft CRM. Täpselt samamoodi, lead generation, proposal. Ühesõnaga needsamad sammud kõik, mis sul on vaja teha selleks, et jõuda lepinguni, ajaarvestus, kõik on Outlookide, emailidega nii-öelda connect'itud, saadad emaili välja süsteemist, ilusti tracepärast, mis modikneid vastas ja nii edasi, onju. Ja noh, see on ikkagi Microsoft, see on ikkagi nagu ehitatud suurkorporatsiooni poolt, eks, ja, ja tundub, et noh, et, et ikkagi kuidas on võimalik, et nüüd niisugune. Väike-Eesti startup saab nii-öelda sellele Microsoftile vastu, et see on ikkagi järgikult see, et, et needsamad väikeettevõtted või keskmised ettevõtted, nad ei viitsi ise häälestada, nad tegelikult tahavad midagi sellist, mida nende valdkonna inimene, kes seda valdkonda tunneb läbi lihki, on ideaalselt üles ehitanud ja turule toonud ja ma ei peaks mu ise väga palju näppima. On see see nagu üks põhjus veel lisaks?
Kindlasti see on üks aspekt. Microsoft muidugi meie jaoks ei ole konkurents selles mõttes, et. Jah, võib-olla see läheb liiga tehniliseks, aga, aga, aga päris mitu asja, mida sa kirjeldasid, seal on väga-väga palju spetsiifikat alates sellest, et, et ettevõttes võib-olla nii-öelda grupis võib-olla mitu ettevõtet on vaja arveldada erinevates valuutades. Igal spetsialistil on erinevad tunnitasud. Kõik, kõik, igal projektil, igal kliendil võivad olla erinevad soodustused ja kõike seda nii-öelda reaalajast rääkida. See on, see on, see on päris, päris palju muutujaid ja päris palju keerukust, et täna me ei näe, et ükski Microsofti lahendus seda sellisel kujul teeks. Loomulikult saab kõike konfigureerida ja sadu tuhandeid kulutada, et, et need asjad nii-öelda üles, üles seada ja siis sarnane tulemus saavutada, aga jah, selles mõttes ma olen nõus, et keegi esiteks ei viitsi seda teha. Ja, ja, ja kokkuvõttes see tulemus, isegi kui see ära teha, ei pruugi olla üldse nii selline sujuv ja, ja kasutajasõbralik.
Me siin saates räägime ikka ühte lugu seda, et startupid käivad mingit kindlat rada, et nad noh, saavad oma toote paika, leiavad oma kliendis rühma ülesse, siis hakkab tulema mingi käive, lõpuks jõutakse kuskil seal saja tuhande dollari MRR-ini, siis tekib paar raund. Ja siis noh, nii-öelda sealt hakkab see kasv ja, ja, ja hoki, hoki käib ikka veel ülespoole. Sina tegid praegu juba A raundi või B raundi? Jah, nii, aga räägi üldse see lugu ära, et kaks tuhat kolmteist te tegelikult olete nii-öelda vaikselt tiksnud niimoodi radari all ja selliseid, ütleme nii-öelda noh, ma ei saa nüüd öelda, et sellelaadseid startup, aga ütleme selliseid, kes on kaks tuhat kaksteist, kaks tuhat neliteist alustanud, vaikselt oma kliendibaasi ka kasvatanud, neid on tegelikult meil Eestis ju kümneid ja me tihti ei kuulegi neist ja siis järsku tuleb pumpsti, jälle keegi tegi nüüd nagu. kuusteist milli pluss raha tõstmise, onju. Et räägi nagu see oma lugu ära nagu oma vaatenurgast, et noh, et, et kui kerge või raske see oli või kuidas see teekond nagu teie vaatest välja nägi üldse? Tänasesse punkti.
Jaa, ei, see, see teekond on olnud päris selline, ütleme siis ühtepidi keeruline, teistpidi väga huvitav, et mis meid ja üldse seda Scoro lugu võib-olla eristab sellistest võib-olla uuematest ja, ja viimasel ajal alguse saanud start-up'idest on siis see, et esiteks mul endal ütleme siis seda firmat või seda, seda, seda platvormi nii-öelda lansseerides ei olnud. Kohe plaan teha globaalset tarkvarafirmat, et ma tegelesin oma muusikaäriga, teiste ettevõtmistega ja nii-öelda selline ajajuhtimise probleem lihtsalt. Sundis mind natukene nii-öelda ringi vaatama ja, ja minu jaoks siis sellised kuueteist-seitsmeteist tunnised tööpäevad, mis lõpuks mitte kuhugi ei viinud. Need siis tekitasid päris palju stressi ja, ja, ja noh, mingil määral ka terviseprobleeme. Ja siis ma otsustasin, et ma vaatan natukene, loen raamatuid. Ja, ja, ja, ja mõtlen nii-öelda, kuidas targemini tööd teha ja sattusin sellise raamatu nagu getting things done peale, mis on siis David Alleni selline ajajuhtimise piibel, võiks öelda, eesti keeles ilmunud siis sellise nimelt nagu jõudluse kunst, mis ei ole võib-olla kõige õnnestunum pealkiri. Ja, ja kui ma selle raamat olin läbi lugenud, ma sain aru, et ma ikka teen asju jube valesti. Ja, ja, ja siis ma tahtsin neid printsiipe ja neid mõtteid rakendada igapäevatöös, igapäevaelus. Ja siis ma avastasin, et tegelikult kõik need tööriistad, mis justkui võiks seda aidata mul teha, olid jube kehvad. Ja, ja ma tegelikult selle esimese prototüübi ja täiesti toimiva toote ehitasin ise täitsa üksi, et ja, ja ma ei teinud seda selleks, et seda müüa. Ma ei teinud seda selleks, et investoritelt raha kaasata ja ma tegin seda puhtalt selleks, et ise seda kasutada ja, ja ma võtsin selle kõigepealt enda igapäevatöös kasutusele. Ja see esimene versioon sellest tarkvarast, see nii-öelda prototüüp, ta tegelikult võimaldas teha väga lihtsat asja, ta võimaldas panna kirja. Kõik asjad, mis ma tahan tehtud saada, ehk oma ülesannete nimekirja ja siis drag and drop'iga ehk et niimoodi sikutades neid siis omavahel järjestada. Ja lihtsalt nii, nii veider, kui, kui see ka ei, ei tundu või nii uskumatu, kui see ka ei tundu, näiteks Outlook ja, ja paljud sellised noh, standardsed nii-öelda tööriistad midagi sellist ei võimaldanud. Näiteks Outlook iroonilisel kombel järjestas su tegevuse täht, tähestiku järjekorras. Ja no kujuta ette, kui sa peaksid tööd tegema tähestiku järjekorras, see lihtsalt ei ole loogiline, eks. Ja, ja, ja sellest esimesest nii-öelda enda jaoks tehtud lahendusest kasvaski välja see, et ma hakkasin seda terve tiimiga rakendama, siis paar sõpra tahtsid seda kasutada ja lõpuks kõik see aeg, mis ma olin kokku hoidnud. Ütleme siis tänu sellele, et ma tegin efektiivsemalt tööd, siis kõik see aeg läks siis õhtuti sellesama tarkvarajupi arendamise peale. Kuni siis ma võtsin esimesed paar inimest kampa ja, ja ka siis tegelikult esimesed päris mitu aastat see tiksus nagu mu muude ettevõtmiste kõrvalt, nii et selle käive oli noh. Olematu, mõned kuud tiksusimegi nullis täiesti. Kes tahtis seda kasutada, maksis mingisugust sümboolset raha. Kuni ma ikkagi jõudsin loomulikult õnneks järeldusele, et, et kõik muu, mis ma teen, on selle kõrval selline, ütleme, sekundaarne ja, ja, ja siis.
Nii, Fred, oota, Fred. Meil on ikka raadiosaade. See lugu tuleb päris piksel, teeme siin väikse pausi. Ja siis me tuleme tagasi ja siis sa räägid edasi, kuidas sa hakkasid seda asja tegema isuga. Nii, nüüd tuleb paus.
Restarti saade jätkub ja täna on Taavi Katka, Henrik Roonemaa külaliseks Fred Krieger ning me räägime Scorost ja, ja me jäime parasjagu pooleli sinna, kus Fred meenutas, et nagu paljud head ettevõtmised, eriti miskipärast tarkvara vallas, on, on ka Scoro alguse saanud niimoodi, et. Et noh, lahendati enda probleemi, kirjutati endale mingit tööriista ja siis ühel hetkel võib-olla selgus, et see tööriist osutus ka teistele inimestele vajalikuks ja, ja muutus suuremaks kui, kui see, mille pärast teda üldse kirjutama hakati. Mis hetkel sa, Fred, kuidagi aru said sellest, et vau, et see minu enda väike õhtune nagu projekt, et noh, see on tegelikult see, millega ma nüüd peaks hoopis tegelema, mitte või ütleme, et peaks tegelema palju rohkem, sest selle potentsiaal on nii suur.
Jaa, esiteks see tõdemus tuli tänu sellele, et ma nägin, kui paljudel inimestel on tegelikult ajajuhtimisega probleeme. See, see isegi, isegi edukatel ja isegi väga tarkadel inimestel, et kui palju nii-öelda kõrvalt vaadates ja analüüsides nad tegid igapäevatööd valesti. Ehk, ehk et oleks saanud paremini teha. Ja, ja samamoodi siis see tõdemus, et kui palju aega ja raha tegelikult saaks kokku hoida ja, ja vähem raisata, tehes asju targemini.
Aga ma ütlen, et sa, sa nagu tegid, tegid seda, eks ole, õhtuti noh, kogu aeg kasvas, sõbrad kasutasid, maksid sulle sümboolselt, ma ei tea, kaks viiskümmend kuus, on ju. Et aga mingil hetkel pidi see breakpoint või noh, see murdepunkt ju su kuidagi nagu jõudma, et sa vaatasid, et vau, et mis see on, ma ei tea, server sai täis või noh, et mis, mis hetk see nagu oli, kui ta selle, kui sa seda tabasid ära?
Ma pean, ma pean kahjuks ütlema, et jah, see oleks väga dramaatiline, aga see oli sellist nagu vähemalt ma ei mäleta seda, seda breakpoint'i või sellist murdepunkti, aga mingil hetkel lihtsalt ütleme, kui ma oma sellist ütleme siis ettevõtja karjääri või elu üldiselt planeerisin, ma sain aru, et. Et no esiteks ma sain aru sellest, et mulle ei meeldi teenuse äri, et teenuse äri on jube väsitav. Et ma olen kunagi teinud ise veebilehti, põhimõtteliselt selline, selline kooli kõrvalt, kõrvalt töö. Ja, ja, ja kui sa alustad igat projekti kliendi jaoks nii-öelda nullist, siis see on nagu jube tüütu. Ja, ja Saasi ehk siis selle tarkvara teenuse äri juures see aspekt mulle meeldis kõige rohkem, et seda on jube raske alguses käima saada, kuna klient ju tahab maksta sulle renditasu ainult hästi natukene. Aga sina, sinul peab terve toimiv toode olema valmis tehtud. Aga kui see, kui see lõpuks käima läheb, siis see, see portfell, see, see, see püsi, ütleme nii-öelda püsimaksetega portfell lõpuks on lihtsalt majanduslikult nii palju otstarbekam. Ehk et see oli selline teadlik otsus ja mul läks ütleme kuskil niimoodi pool aastat kuni aasta selleks, et niimoodi järjest oma teistest ettevõtmistest taanduda. Noh, leida siis lahendus. Anda nii-öelda üle ohjad teatud asjades ja, ja, ja päris selline ütleme, täisfookus Scorole tegelikult tekkis alles siis, kui ma Scoro kontori, kus siis mingil hetkel oli umbes kolmkümmend inimest, kolisin stuudio kõrvalt täiesti teise linna otsa. Ehk et esimesed paar aastat tegelikult. Scoro ja, ja downtown stuudiod olid ühe koridori peal, nii et mul olid tihti tööpäevad sellised, et ma paar tundi olin stuudios ja siis läksin jälle, tegin nii-öelda tarkvaraäri. Ja, ja, ja see tegelikult ka toimis, aga, aga no ilmselgelt fookus on kõikide asjade juures väga oluline.
Aga mõtlengi, et sa alustasid ikkagi noh, jällegi oma kodu ümbert, eks, sõbrad, kõik said kaetud oma Scorodega. Aga nüüd edasi, noh, selleks, et teha B round, selleks sa pead ikka olema ju päris suur. Mis täna oskad sa meile, muidugi oskad, aga oled sa nõus meile ütlema oma skoranumbreid, et kus maa te oma käivetega olete, kui mitmel mandril, kui palju kliente, kui palju kasutajaid?
Ja no me oleme lähenemas kümnele miljonile aasta käibes. Meil on kliendid kuuekümnes riigis. Ja noh, seal on ka selliseid huvitavaid eksootilisi riike, kus on üks-kaks kliente, klienti nagu Liibanon ja Malaisia ja nii edasi, eks, et aga noh, neid, neid me mainime niisama. Nii-öelda nalja pärast. Peamine käive täna tuleb Suurbritanniast ja, ja sealt edasi siis meil on, meil on siiani päris arvestatav Eesti osa, kuna meil on Eestis üle neljasaja kliendidena. Ja kokku meil on sellise. Ütleme, ligi paar tuhat klienti. Ja põhimõtteliselt nii-öelda ekspordi osakaal täna meie käibes on natuke üle kaheksakümne protsendi.
See, jaa, nii, aga mõtlengi, et kuidas sa nüüd teed sellise hüppe, et see, et sa Eestis müüd kõik täis, seda eestlased kujutavad ette, noh, sest noh, ikka kõik on oma väikest äri ajanud või proovinud ajada ja siis noh, kodulaadjal omas keeles pole nagu hullu, onju. Mis sellist nagu Scoro jaoks see Breakthrough oli, et kuidas te välisturgudele nagu murdsite, et kas te leidsite mingi killer müügimehe kuskil Britistanis või te tegite mingi tohutult hea metroo kampaania, mille peale hooga jooksis tormi, ehk siis mis meetod oli Scoro jaoks see nii-öelda müügi mõttes, see läbimurre?
Mind ajas naerma see, kui sa ütlesid, killer müügimees, lihtsalt sellepärast, et meie esimene Inglismaa müügijuht, kes küll kahjuks ütleme siis jah, ei, ei, ei kestnud meie koostöö liiga kaua, tema perekonnanimi oli killer. Aga, aga jah, ütleme siis niimoodi, et mõnikord küsitakse, et kui ma saaks tagasi minna viis aastat või seitse aastat, et mida ma teistmoodi teeks? Ja mida ma teistmoodi teeksin, on see, et see, kuidas me nii-öelda teistest välja läksime, ma arvan, et seetõttu, et me tahtsime nii-öelda siin lähiturgudel natukene proovida ja vaadata ja nii-öelda riske maandada, et noh, kui sa lähed, ma ei tea, UK-sse ja, ja teed midagi halvasti või midagi ebaõnnestub, et siis on jube piinlik, see on terve, terve turg sinu jaoks kinni. Et noh, Lätis võib ju vigu teha. Et sellega me ühtepidi kaotasime võib-olla aasta-poolteist. Teistpidi meil on täna suuruselt teine kontor RIAs ja, ja ilmselt sellel aastal ka kõige rohkem nii-öelda proportsionaalselt laienev kontor, meil on väga tugev tiim. Lätis lisaks siis Tallinnale. Et meie algus sai sealt, hakkas, algas nii-öelda sealt. Aga mingil hetkel me saime aru, kui me tegime inglisekeelse versiooni, hakkasime teadlikult tegema otsingumootoritele optimeerimist ehk et Google'is me oleks leitavad reklaami tegema. Siis me saime aru, et, et kui me lõpuks need kliendid nii-öelda endale kõnesse saime, noh. Nii-öelda videokõnesse, et me saime oma toodet näidata, siis inglasele oli ja ameeriklasele või isegi austraallasele oli lihtsam müüa kui siin eestlasele või lätlasele. Sest eestlasega kuidagi on ikka see, et talle ikkagi ükski asi ei meeldi ja ta, ta ei taha maksta ja nii edasi, et noh, ma ei taha küll üldistada, et meil on väga toredad kliendid, aga, aga, aga ütleme niimoodi täiesti täiesti objektiivselt vaadates. Suurel turul müümine mingis mõttes on lihtsam, et seal on küll konkurents tohutult suurem, aga, aga, aga, aga palju sellest on tegelikult kergem.
Aga selles mõttes me oleme päris mitme startupi puhul kuulnud siin saates seda ja näinud ka oma portfellis, et, et see, et ma nüüd lähen sinna Inglismaale, et see ei ole ikkagi iseenesestmõistetav, et see on. Noh, esi, esimene hirm on see, et, et oot, mis mõttes ma nüüd, kuidas ma värban selle oma selle müügimehe sinna, et noh, kokkuvõttes ma ise olen ju kindlasti kõige parem müügimees, mis asja ma teen, ma panen CV Online'i, panen siis kuulutuse, et otsin meest maalt, on ju, et ja, ja selles mõttes, et noh, äkki tuleb psühhopaat, on ju, et noh, et, et, et, et see, see, see hirmukoht, et kuidas ma hakkan võõrast inimest usaldama, et me ei taju nagu seda siin nagu Eesti ühiskonnas, et müügimees ongi tegelikult elukutse, mis on noh, mõnes mõtt CV-de kaudu juba nagu nii-öelda nagu ravatav. Et kuidas see sinu kogemus oli, et kas sama see Läti meeskonna ülesehitamine või, või Briti meeskonna ülesehitamine, et kui palju sul on ikkagi mingid isiklikud tutvused, mingid introd, versus see, et sa võtsid sõna otseses mõttes CV Online lahti, panid kuulutuse ülesse ja hakkasid lihtsalt nagu noh, intervjuusid tegema?
Ja see on hea küsimus ja see on tegelikult üks kallimaid vigu, mida üldse saab teha, eks, et, et kui sa teed värbamisvea eriti kuskil sellisel, sellisel turul, kus palgatase on Eestiga võrreldes kaks-kolm korda kõrgem. Et eks, eks me oleme ka päris palju vigu teinud ja. Ja sellise võib-olla eestlasliku tagasihoidlikkusega alguses, kui sa selliste inglaste ja ameeriklastega räägid, siis eriti kui sa oled väike ja selline tundmatu, siis, siis esimene nii-öelda võit tundub see, et üldse keegi tahab sinu firmasse tööle tulla ja kandideerida. Ja, ja, ja siis mingil hetkel noh, see, see latt hakkab nii-öelda järjest kõrgemale minema. Ja me mingil hetkel saime aru, et teatud rollide jaoks on, on kindlasti vaja teha koostööd värbamisfirmadega. Ja, ja loomulikult meil on täna ka endal tiimis kaks täiskohaga värbajat, et meie enda personalitiim teeb tohutult palju tööd selleks, et, et, et leida õigeid inimesi tiimi ja, ja tihti, kui me näiteks noh, praegu me Londonis värbame vähemalt nelja positsiooni. Tihti siis, kui me värbajatega koostööd teeme, siis mõned kandidaadid, mida meie siis. Nii-öelda väljastpoolt palgatud värbajad. Ehk et nad leiavad sinna positsioonidele inimesi, siis meie enda värbajad on nendega juba rääkinud, et, et tegelikult ka see London tund, noh, ta ongi väga suur linn võrreldes Tallinnaga või, või kogu Eestiga. Aga isegi seal, kui sa siis teatud ettevõttele otsid teatud rolli, et siis neid inimesi ei ole tohutult palju. Ehk et, ehk et jah. Kontaktid väga harva aitavad, mõned kontaktid on tulnud võib-olla investorite kaudu ja nii edasi, aga kokkuvõttes on ikkagi see, et värbaja peab selle ettevõtte, sellele, sellele töötajale maha müüma ja kõige paremad töötajad on tavaliselt need, kes ise ei otsi aktiivselt. Need, kes on tööturul vabalt saadavad, noh, need tihti ei ole need kõige paremad kandidaadid.
No aga siin on ka see, et noh, mis ta, ametlik statistika on see, et kui sa juhi positsioonile värbad, siis tõenäoliselt sa saad õige inimese on alla kolmekümne protsendi ja keskpositsiooni peale, et siis on umbes viiskümmend protsenti tõenäoliselt üldse võib õige olla. Aga mis tal aega, Henrik, jälle teha, üks paus meil, jah?
Jaa, lähme siit pausile ja siis võtame oma viimase ploki.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Restartisaade jätkub ja me räägime Fred Kriegeriga täna Scoro ehk tarkvaraäri ülesehitamisega, aga, aga Fred, sa siin mitu korda juba saate jooksul ka vihjasid ja, ja tegid nii-öelda tagasipöördumisi oma muude äride juurde ja üks, üks on ju muusikaäri, millega sa tegeled. Kui palju seal selles nagu ühist on, või et üks on selline loominguliste inimeste ja, ja loomeprotsessi keskne business, eks ole? Teine on tuim koodi kirjutamine, et vaatad, et noh, ühesõnaga, et koodi ja, ja selliste noh, B2B on üldse, minu meelest see skoor on üldse. Ma ei tea, see on nii võimatult nagu igav mõte minu arust, et ma lähen muusikaärist kirjutama mingisugust B2B protsesside haldamise mingit värki, et. Need ei ole nagu ühildatavad või, või sinu jaoks olid.
Jaa, nad on tegelikult palju, esiteks palju sarnasemad kui väljastpoolt võiks tunduda ja, ja, ja tegelikult nad on väga, väga tihedalt ka omavahel seotud. Et noh, üks teema selle juures on näiteks see, et, et ütleme, inimene, kes, ma ei tea, muusikat ei kirjuta või, või üldse ei ole ise nii-öelda loomeinimene, tema jaoks on. On loomingulistes tegevustes hästi palju müstifikatsiooni. Ehk et noh, minu hea sõber Stig Rästa, kes on minu arust Eesti üks parimaid laulukirjutajaid, me oleme koos nüüd neliteist aastat ilmselt paarsada lugu teinud. Kui ma, kui ma teda kõrvalt vaatan või, või noh, ükskõik millist teist laulukirjutajat, siis. Need inimesed ei oota päikeseloojangut või, või, või midagi sellist nii-öelda inspireerivat, et, et tuleks mingisugune idee, vaid nad lihtsalt hakkavad hommikul kell kümme nii-öelda lugusid kirjutama. Ja, ja, ja miks ma sellest räägin, on see, et selleks, et loomeinimene saaks loominguga tegeleda, peab see kõik see muu jama olema hästi ära korraldatud, et tal jääks võimalikult palju aega. Keskendu, keskendumiseks siis loomingule või, või mingitele sellistele tegevustele. Üks mu lemmik selliseid motosid on see, et parim inspiratsioon on tähtaeg. Ja, ja kui te vaatate kas või no Olav Ehala on üks hea näide Eestis, ma kunagi kuulasin ta intervjuud ja ta ütles, et ta ei ole mitte ühtegi. Laulu ega muusika nii-öelda teost kunagi kirjutanud lihtsalt sahtlisse, need on alati olnud tellimustööd. Ja kuidas nüüd see, kuidas ma olen seda nii-öelda muusikutega töötamise kogemust ja üldse seda muusikaäri kogemust rakendanud tarkvararis on, on noh, esiteks muusikutega töö õpetab päris palju juhtimise kohta. Inimeste motiveerimise kohta, sest oota, kui sa kujutad ette, et sa teed mingisugust bändi ja sa oled selle bändi mänedžer, siis ikka seal nagu tegelikult seda raha mitte kuskilt ei paista alguses. Aga sa pead ometi viis, ütleme kas, kui on siis viieliikmeline bänd, viis inimest pluss helimehed ja kõik, kes seal nagu ümber on, eks, sa pead selle tiimi tööle saama ühise eesmärgi nimel. Nii et võib-olla kunagi sellest tuleb midagi ja siis me kõik saame raha. Ja, ja ütleme siis noh, muusikud ei ole kõige võib-olla täpsemalt, et nad ei tule kella üheksaks hommikul tööle ja istu seal kella viieni. Aga, aga kuidagi sa pead selles sellises ka kaoses ja teadmatuses. Suutma sealt midagi nii-öelda, nii-öelda kätte saada ja, ja ütleme, et tootejuhtimine, kõik see on tegelikult samaloominguline.
Aga sind tegigi selles mõttes see kogemus, ma arvan, väga heaks tootejuhiks ja noh, ma ütlen, meil on siin nagu vaidlust olnud ka, et kes on üldse õige tootejuht ja parim tootejuht ja kui me vaatame praegu oma. vaktsiini saagat ja kõike muud, on ju, siis noh, siin on ehe näide sellest, kuidas inimesed on pandud tegema protsesse ja, ja teenuseid, mida nad tegelikult ei valda sisuliselt ja seetõttu ongi tulemuseks see, mida me siin ümberringi näeme, et täielik mäsu, on ju. Et mis see sinu nägemus ja kogemus on, et, et kumbad on siis paremad tootejuhid, IT-inimesed või, või need inimesed, kes pigem tajuvad seda, seda kliendivajadust nagu, nagu täpsemini, noh. Urma küsimus tegelikult siin vist on ainult üks vastus, on ju.
Ja, seal on üks vastus, aga, aga ma võin seda vastata, sellele vastata ka teistmoodi. James Cameron ühes intervjuus ütles, et kui talt küsiti, et, et kas, kas on hea, kui marsile läheb kahte tüüpi inimesi, et loomeinimesed ja nii-öelda teadlased ja kõik muud ja siis ta vastas sellele nii, et. On kahte tüüpi inimesi, on, on need, kes arvavad, et on kahte tüüpi inimesi ja siis on need, kes, kes ei arva nii. Ehk et, ehk et see, see mõte on nagu selles, et. Kõige paremad tootejuhid minu arust ongi generalistid. Ehk et, ehk et neil on, neil on balansis loomingulisus, analüütilisus ja kõik muu, et, et noh, ma ise, ma, ma ütlen, ütleks, et noh, ma, mind võiks klassifitseerida loomingu inimeseks, samas mu, ma ei tea, lemmikaine ja kõige lihtsam aine koolis oli matemaatika ja meie tänane tootejuht näiteks on turundustaustaga, nii et mida mitmekülgsem, seda parem.
Sul on üks tootejuht või mitu tootejuhti?
No meil on nii-öelda head of product ehk siis tootejuht on, on, tootejuht on üks ja siis seal all on product owner'id ehk sellised noh, eesti keelde neid tiitleid on väga raske tõlkida.
Aga siin on üks hästi alati selline ka üks igivane dilemma, et mida ma olen mitmes organisatsioonis näinud ja, ja just millegipärast eriti suurtes organisatsioonides on see kuidagi eriti ligisev ja logisev, et, et kui sul on product owner'id. Siis kui palju see peaksid andma product owner'ile otsustusvabadust? Ehk siis ala, et kas ta on, mulle õudselt meeldib Twilio stiil. Twilio stiil on põhimõtteliselt selline, et noh, et, et product owner koos oma meeskonnaga noh, suhtleb otse kliendiga välja. Ta tajub seda kliendi maailma noh, viimse hingetõmbeni, eks, ja seetõttu need Twilio väiksed killukesed, millest Twilio äri koosneb. Noh, ongi niivõrd fantastilise nagu öelda organisatsiooni ja tulemuse üles ehitanud, eks. Sealsamas ma vaatan oma hinda kogemust, kus noh, sõna otseses mõttes iga nupu värvi peab ka otsustama lõpuks suur ülemus ise, onju, et kas see on nagu punane või oranž, onju, mis noh, kokkuvõttes ei skaleeru ja ei vii mitte kuskile, onju, et. Et mis see sinu kogemus siin on, et kui palju sina annad seda otsustusvabadust nendele product owneritele või palju sinu tootejuht annab nendele product owneritele seda otsustusvabadust?
Ma arvan, see sõltub sellisest seniorsusest ka, et mida, mida kogenum on tootejuht ja product owner, seda rohkem seda vabadust saab nagu järk-järgult anda ja see sõltub ka natukene sellest platvormist, et kas noh, kas, kas see on selline ütleme, terviklikult kasutatav platvorm või noh, Twilio puhul ta on selline ikkagi väga paljudest mikroteenustest koosnev selline teenuste kogum. Seega ma arvan, et seal nagu ühte absoluutselt tõde ei ole. Ma arvan, me oleme seal kuskil keskel, et me, me, me ei saa kindlasti väita, et meie product owner'itel on täielik vabadus ehitada toodet nii nagu nad ise heaks arvavad. Aga kindlasti sellise kliendi tagasiside tõlgendamine on igalühel, igalühel võimalik nii-öelda enda kasuks tööle panna.
Meil on ikkagi see nädal, see nädal, kus sa tõstsid nii-öelda B raundi ja noh, me oleksime päris nõmedad, kui me ei küsiks seda küsimust, et mis ikkagi edasi saab. Et kuhu sa selle B raundiga jõuad ja mis hetkel see skoor on sinu jaoks valmis?
Vastab võib-olla viimasele, viimasele kõigepealt, valmis ei saa see kunagi. Mida kaugemale jõuame, seda rohkem tundub, et selline viis protsenti on nagu ära saavutatud. Startup
saab siis valmis, kui founder'id ta maha müüvad, eks, et siis ta ei ole.
Jah, et kui sa küsid seda, et millal ma ise plaanin väljuda ettevõttes, et siis ma ei ole seda plaani teinud, et ma usun, et vähemalt viis aastat kindlasti tahaks veel purjetada ja, ja noh, mul on, mul on Pipedrive'i founder'ite hulgas päris palju endisi töökaaslasi ja sõpru, et ütleme kuidagi imelik oleks seada väiksemaid eesmärke exit'iks.
Aa, niisugune ambitsioon, selge. Kuidas sa jõuad pea raundist nagu sinna nüüd ikkagi sinna päris tippu, et kas see läheb nüüd kõik turundusse, müüki? Kas toode, kas naljakas on veel, et ajaarvestusest rääkida, sest meil on olnud juba üle kümne aasta, isegi viisteist või kakskümmend aastat omaenda Eesti kogu, kogu nii-öelda kodukootud toggle. Mis on jumala fantastiline ajavõtmise tarkvara olnud, küll ainult väike funktsioon, eks ju, on ju, aga, aga väga suurte nagu mahtudega ja, ja turuga. Et väga hea startup või nii-öelda ettevõtte tegelikult pigem juba. Et mis siis täna siis nagu Scoro nii-öelda järgmised põhisammud on, millega te, te oma massi ülesse saate?
Ja, selles mõttes me tegelikult jätkame täpselt seda tegevust, mis me oleme teinud, me lihtsalt teeme seda lihtsust, lihtsustatult öelduna rohkem ja kiiremini, et me, me kindlasti proportsionaalselt enam-vähem pool investeeringutest läheb pidevalt tootearendusse ja innovatsiooni ja ülejäänud pool siis turundusse ja müüki ja, ja eelkõige see kasv tuleb ikkagi nendelt suurtelt inglisekeelsetelt turgudelt. Aga me oleme siis arendamas ka järjest rohkem välja oma partnerite võrgustikku eelkõige Hispaania ja prantsuskeelsetel turgudel. Ja noh, prantsuskeelset turge väga palju ei ole, aga, aga noh, Kanada, Prantsusmaa, aga Hispaania keelne loomulikult on kogu Ameerika alumine pool, et, et, et sealt ootame siis sellist nii-öelda ülejärgmist, sellist ütleme kasvu spurti. Aga eks sellega on nii, et mida, mida kaugemale jõuad, seda rohkem see duubeldamine, noh, me oleme mitu korda ju duubeldanud, et miks, miks mitte siis veel paar korda duubeldada ja ega väga palju ei olegi vaja duubeldada lõpuks, et jõuda sinna saja miljonilise käibeni.
Kui palju sul on kasu olnud nendest oma baasinvestoritest, minu meelest, kas sama Tera Ventures oli suhteliselt algusest peale teiega kaasas?
Jaa, no meie praegustest investoritest noh, kindlasti on, on kasu olnud pidevalt, et eelkõige igasuguste introte ja muude näol. See uus investor, kes nüüd meiega liitus, on ikkagi spetsialiseerunud meie valdkonna peale, et ta on ikkagi Saasi ekspert. Ja sealt võib-olla siis ootame natuke rohkem sellist, ütleme igapäevast abi ja noh, ma arvan, et selle viimase raundi kõige sellise märkimisväärsem lisa, lisaks sellele summale, et raha, raha võib iseenesest saada igalt poolt. On just see, et meie nõukogu liit, nõukoguga liitus Dave Kellog, kes on siis tegelikult Saasi äri just sellise turunduse ja müügi absoluutne arvamusliider ja tema blogi on üks, üks populaarsemaid selles valdkonnas, nii et. See, see on tõesti selline nagu suur samm edasi. Nii et investoritest kindlasti on kasu, mitte ainult see, et nendelt saab raha.
Kui ma vaatan äpi poodidesse, üks mu lemmikvaldkondi, mida jälgida, on need todo äpid ja teine, teine nagu valdkond, mis on väga sarnane, tunduvad olevat sellised igasugused märkmete tegemise ja süstematiseerimise äpid, siis noh. Ma arvan, ei lähe mööda nädalat, enne kui mõni noh, selline entusiastlik seltskond ei tule jälle välja, et teatega, et, et me proovisime ise, oli vaja endal tiimi jaoks ta tuua äppi, ükski ei olnud normaalne nendest kolmest miljonist, et me tegime nüüd uue ja see on kõik palju parem, kui eelmised olid. Ja, ja ometi neid tuleb juurde, eks ole, kogu aeg ja, ja kogu aeg üritatakse nagu leiutada seda, noh, järgmist sellist taset selles maailmas. Kuidas sinu valdkonnas sellega on, et võiks ju ka arvata, et noh, see on nii, meil on Eestis, on ju, start-up'e, kes mingis mõttes teevad mõnele spetsiifilisele tööstusharule mingit spetsiifilist juppi sellest, mida sina teed, on ju. Ja, ja, ja küllap on neid maailmas kümnete ja sadade kaupa, et kui palju sa saad istuda oma Scoro otsas ja mõelda, et noh, selline see selline, noh, suur kombain, mis mul on, on ju. Et see on nagu see, millega edasi minna ja, ja äärmised viis aastat purjetada. Või, või kui palju sa näed seda, et on hästi palju näljaseid pisikesi start-upe, kes sektorite ja, ja noh, tükikeste kaupa tahavad siis sind lammutada ja ise pakkuda neid teenuseid?
Ja see on hea küsimus, ütleme nii, et me väga ei karda. Ja miks me ei karda, on see, et see, see probleem või see probleemide kogum on nii keeruline ja nii mitmetahuline, et seal esiteks jätkub ruumi kõigile. Ja, ja sellised väikesed startupid, eriti kui nad väga kiiresti saavad investoritelt raha, vastupidiselt meile, kellel oli siis ütleme tegelikult päris mitu aastat aega nii-öelda atra seata ja seda platvormi ehitada. Tihti see kiire raha tõstmine sunnib neid väga kitsaks ajama oma toote ja, ja, ja, ja väga kiiresti kohe algusest kasvama ja kõik sellised kitsad, nagu ma ütlesin, sellised vidinad, mis teevad, teevad midagi hästi, aga, aga lahendavad ainult väga väikese osa probleemist. tekitavad meile tegelikult turgu juurde. See võib olla selline vahesamm meieni jõudmiseks. Näiteks USA firmasid vaadates, nad ei viitsi isegi mõelda selliste asjade peale nagu mitme valuuta tugi. Ja, ja, ja kui meie selline tüüpklient otsib endale lahendusi, ta võib, võibki leida nelikümmend neid, aga sealt kolmkümmend viis kukuvad kohe listist välja, kui tal on vaja kahes või kolmes valuutas arveldada. Ja, ja, ja selliseid igasuguseid nii-öelda aspekte või parameetreid on tegelikult kümneid ja kümneid, kus me oleme kas siis ainsad maailmas või oleme ühed vähestest. Ja, ja kui me jätkame seda, et me ikkagi nii-öelda, nii-öelda investeerime pidevalt oma nendesse unikaalsetesse või nii-öelda võimekustesse, siis jah, me ei pea kartma nende väikeste äppide pärast.
Olgu, aga ma ei tea, Maret, see on võib-olla hea koht, kus tõmmata saater joon alla või on sul, Taavi, veel häid sõnu kaasa öelda Fredile järgmise teekonna peale?
Ei, mina olen uhke, mulle selles mõttes meeldib, et meil see nädal saime ju ühe unicorni veel, eks. Siin on selge potentsiaal veel üheks unicorniks, et see on niisugune nagu noh, spordi mõttes, et. Kuidas me ütleme, et ilma dopinguta tundub, et, et sellel spordiala vähemalt me ikkagi skoorime maailmas enneolematult hästi ja mul on meeletult uhke tunne, mul on nii hea meel ja just selle üle, et lõpuks ometi üks muusik teeb ka midagi asjalikku, onju, et, et mitte ei küsi ainult toetust riigi käest kultuuriinimestele, vaid, vaid ikkagi reaalselt võtab kätte, hakkab tööle Falkunas, kus raha on ja, ja kus raha tuleb juurde ja, ja mida Covid väga vähe nagu mõjutab.
Muusikud, muusikud võite vaadata, ilmselt on Taavi aadress kuskil avalikult üleval, et võite talle ebameeldiva sisuga pakikesi saata,
Või kui sa järgmine kord tahad kuhugi kontserdisaali minna, siis ära imesta, kui sind pannakse sinna posti taha istuma.
jah. Olgu, aga lõpetame saate siinkohal ära, aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle, Fred, palju jõudu ja kuuleme jälle nädala aja pärast.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]