NFTd ja krüpto on tulevik ehk kas oleme suure plahvatuse lävel?

Head Restarti kuulajad, on taas laupäevane päev ning Taavi Kotka, Henrik Roonemann mikrofoni tees ja pakkuvad Restarti saates vahelduseks kuulamist mitte sellist saadet, kus oleks tehtud uus idufirma või keegi on teinud väga hea exiti või keegi on läinud pankroti. Aga me räägime täna globaalsetel teemadel ja meil on abiks Kristjan Lepik ja Edgar Aronov ning. Meie tänane saade minu jaoks läks käima sellest, kui ma kuulasin üks nädalake tagasi, kus tuntud analüütik Ben Tomson üritas seletada tuntud Apple'i blogi ajale John Gruberile podcast'is lahti, mis pagana asjad on NFT-d. Ja nad jõudsid väga kiiresti selleni, et vaene Ben Tomson pidi seletama John Gruberile, miks kunstil on väärtus. Ja, ja see väärtus on noh, midagi muud kui, eks ole, lõuendi ja värvi hind või, või kunstniku töötunni hind. Ja, ja ma arvan, me jõuame tänases saates ka laiemalt siis selleni, et kuidas see kogu aktsiaturgude veider käitumine ja krüptoraha üles-alla sööstmine, kõik see seondub või ütleme, muutub lõpuks selliseks suureks kompotiks kokku, mida, mida me siis praegu siin helbime. Aga, aga ma ei tea, Kristjan, ma annaks võib-olla alustaks sõna sulle, et kuidas sina seletaksid laiatarbe raadioeetris, nagu me praegu oleme lahti, mis asi on NFT?

NFT iseenesest on, ma seletaks seda nii, et see on tehniline lahendus, mis võimaldab mis iganes kunstiteose loojal. Seada selle peale selline tark leping, mis sätestab tema õigused sellele ka edaspidi. Võib-olla üks näide on sellest, et kui üks noortalendikas kunstnik teeb ühe ägeda maali, müüb selle. Kuuesaja euro eest maha ja ta kümne aasta pärast superkuulsaks saab ja see on väärt kaks miljonit, siis see edasine müük teda kuidagi enam ei aita. Et kui see oleks ehitatud selliselt, et temale juba alguses on määratud, et ta igavesti saab iga müügi pealt kümme protsenti, siis see oleks minu arust palju ausam. Ja täna on see võimalik ette sätestada, nii-öelda tekitada see kunstiteose osaks. Ja selle läbi luua minu arust täiesti uus äge maailm kõigile loovatele inimestele. Taavil on näpp püsti, aga ma tahaks ka küsida, kas Edgar, ma sain sellele asjale õigesti pihta.

Jaa, absoluutselt ja ma isegi ütleks sellele niimoodi, mis on hästi-hästi töötanud ka, et on programmeeritud sertifikaat nii-öelda omandiõigusele, et, et, et see on ka selline lihtne lühike viis, kuidas seda kirjeldada.

Me peame ikka arvestama, et meil on siin raadiokuulaja ja keskmine inimene, eks, eks ju, et sertifikaadid ja muud jutud on jälle kihvt, on ju. Edgar, räägi kahe sõnaga palun ära see vahe, et mis vahe on nüüd ütleme siis Bitcoinil ja NFT-l, ehk siis seal on seesama, et, et. Et kui ühel juhul meil nagu saame seda käest kätte anda ja, ja, ja no ühesõnaga teisel juhul mitte, on ju, et, et, et, et seleta see palun lahti nagu, et, et, et mis mõttes NFT nagu erilisem on, krüpto mõttes.

Ja ta on, ta on selles mõttes erinev, et Bitcoin noh, ta on selles mõttes sarnane, et mõlemad on nii-öelda programmeeritavad, nii-öelda instrumendid, aga Bitcoin on ikkagist. Bitcoin on nagu see vundament, et Bitcoini funktsioon on, kas siis ta on raha või siis nii-öelda store of value nii-öelda. Aga NFT on pigem, mis kasutab osa seda vundamendist, mitte ka otseselt Bitcoini, aga sama struktuuri. Et, et, et Bitcoin on nii-öelda plokiahel ise ja NFT lihtsalt kasutab plokiahelat.

Tõmbaks nüüd veel, ütleme siis nii, mina olen kunstnik, teen, ostan lõuendi, ostan värvid, eks ole, teen ühe kolmnurga. Praegu ei ole väga rõõmus aeg, teeme tumedates värvides teoseid. Ma müün nüüd selle, sellesama kuuesaja euro eest sulle, Kristjan, maha. Sina ostad selle kolmurga mu käest ära, mis, mis hetkel või kuidas nüüd see, mis me siis teeme, et see asi nüüd NFT-sse läheks?

See NFT-sse minek tähendab seda, et õigused sellele tootele, mis tegelikult, kui sa maali ostad, näiteks on sageli ka lihtsalt füüsilised. On siis ka määratletud selle NFT kaudu, ehk et, ja need on edaspidi võib-olla väga pikaks ajaks paika lepitud, et tegelikult, kui me mõtleme Bitcoini, siis iseenesest seda võib vaadelda kui valuutat. Ja NFT-d ehk seda toodet selle valuuta peal, ehk et, et tegelikult ma ütleks isegi nii, et me Edgariga ilmselt mõlemad oleme krüptorahades toimuvat vaadanud ja toimetanud seal juba pikki aastaid. Ja, ja võib-olla viimase aastaga on toimunud seal plahvatus sellest valuuta teemast rohkem reaalsete lahendusteni. Oota, aga

kas ma lähen siis nagu mingi, kas kuskil on mingi NFT.com või, et ma lähen nagu, või kuidas ma peaksin tegema seda asja?

Seal on sellised turuplatsid nii-öelda, kus sa saad online keskkonnad, kus sa saad neid osta. Ja, ja tegelikult ma arvan, mis selle Ethereumi ka nagu väga ägedaks teeb, see kogu see smart contract loogika. Ehk et sinna peale, nüüd me ei räägi enam sellest krüptorahast, vaid me räägime sellest, et selle baasil on võimalik ehitada nagu reaalseid rahalahendusi, et üks asi on, sul on rahakontol, mis on siis Bitcoin või Ethereum, kui me selliselt võtame. Aga see ei ole üldsegi see, milleks meil raha on, et meile raha tervikuna ka eurode näol on vajalik sellepärast, et selle eest saab midagi. Ja nüüd siit saab midagi poppa, kui ägedat.

Ja ma korraks, ma korraks lisaks ka juurde su sellele küsimusele, et, et kust sa selle NFT siis nagu paned, et, et me võime seda vaadata, noh, praegu on kogu NFT, enamus NFT liikumisest suvar osa on Ethereumi peal. Ja me võimegi võtta Ethereumit kui nii-öelda operatsioonisüsteemina, et igaüks saab sinna ligi, igaüks saab sinna programme peale ehitada. Ja kui sina ehitad, lood oma, lood selle kunstiteose, sa seod selle kunstiteose NFT-ga ära, ütled, et näed, see NFT token. Esindab omandiõigust minu sellele maalile. Ja siis sa, ja siis sa paned selle, selle token'i nii-öelda sinna Ethereumi operatsioonisüsteemi sisse. Kõik saavad seal seda näha, inimesed saavad seda kasutada, kui saad neile selle õigust andnud. Et on kõik, on ühes sellises nii-öelda OS-süsteemi all.

Aga see teos võib olla ka füüsiline või see peab olema digitaalne?

Mõlemat saab olla, et kui ta on sul füüsiline, siis sa ise pead sellega arvestama, et noh, et kui sa müüd. Noh, seda hoiustamist, et sa lood selle maali, sa müüd selle omandiõiguse maha nii-öelda internetis, Ethereumi peal siis, aga noh, siis sa pead selle maaliga nagu järgi saatma. Aga praegu on väga suur osa nii-öelda populaarsed NFT projekte on sada protsenti digitaalsed, et siis. Ma mõtlen, ma

olen praegu vaatan siit seina peal, mul on siin Kaido Olemaal, see on minu oma.

Kaido käest

ostsin ja põhimõtteliselt nagu kokkulepped on sellised, onju, et raha talle ja pilt mulle, onju, et noh, et, et nii käib asi, onju. Mis tähendab seda, et kui Kaido saab veel kuulsamaks, kui ta juba on, ta on muidugi kuulus juba, eks, aga kui saab veel kuulsamaks, siis põhimõtteliselt, ja mina nüüd seda pilti edasi müün, siis Kaido selle pildi pealt enam ei teeni, sellepärast et see on minu käes ja minu oma ja nii edasi, onju. Aga võiks ju teenida, eks. Ja selles mõttes nagu see avab põhimõtteliselt nagu täitsa uued võimalused kogulisele valdkonnale, ehk siis nagu kui kunsti on siiamaani müüdud näiteks sellisel viisil, et sina teed, mina ostan ja nüüd on see minu oma. Siis nüüd tulevikus võib-olla see teistmoodi, et näed, et sina teed, mina ostan, aga kui ma edasi müün, pean sulle ka natuke andma, on ju, et uued võimalused.

Ja mõneti ma ütleks, et tegelikult kogu digitaalne maailm on, on palju asju pea peale pööranud ja muuhulgas pööranud ka palju loomemajandusega seotud. Kui me võtame kasvõi muusika, siis väga paljusid artiste kuulatakse ju täna väga palju rohkem Spotify ja muude kanalite kaudu, kui neid kunagi tehtud on. Samas teenivad nad sellest võib-olla kordades vähem. Et see mudel justkui on katkine või arenemisel ja, ja sellega koos on võimalik nüüd luua täitsa uuesti, uusi lahendusi. Et võib-olla iga kuulamise pealt läheb mingi kokkulepitud osa otse autorile ja vahendajate elu võib minna keerulisemaks. Nii et see, see, täna on see väga toores, et esimesed lahendused on alati seda tehnoloogias ja tuleb ka palju tagasilööke, aga mul on väga raske näha. Et seda NFT-de suurt kasvu ja loomeinimeste selliselt põnevamalt rahastuse seadmist selle ümber, seda miski peataks. Ma arvan, et see on voog, mis tuleb lähemad aastad tohutu tempoga ja oleme Edgariga siin ka ühes krüptohuviliste chat'is, et seal, seal, seal liigub. Infovahetus ei käi nädalatega, käib päevadega, käib kuudega, et see, mis kuu aega tagasi on, on täiesti iganenud maailm tänaseks, et see on tohutult äge ja kummaline ka.

Ma ütlen, kui sa teed mingi asja, mis läheb viraliks, noh, tegid mingi vahva GIF-i, on ju, liikuv GIF, õudselt rahvale meeldib, on ju, ja siis täna üldjuhul tegid selle valmis, ta läheb viralik, sellepärast, et seda on lihtne kopeerida. See on tasuta ja noh, põhimõtteliselt on see intrataalse omandi, noh. Vargus, noh, nimetame seda niimoodi, on ju, et noh, et, et otsesõnu. Aga mõtle kui GIF-t, kui ma saaksin selle iga kasutuse pealt sendi. Ja, ja see oleks üles ehitatud niimoodi, et mitte, et nüüd igaüks peaks jääma mulle seda, Swedbankas seda senti üle kandmas, on ju, vaid ongi tehtud niimoodi, et nii kui ma selle GIF-i nüüd kuskile oma mingile saidile või oma mingi asja juurde panen. Automaatselt minu crypto wallet'ist läheb siis väike sendikene siis sellele autorile, eks, on ju, et see on taustas kõik ära korraldatud, eks. Ja sellisel viis Oota, aga

Taavi, aga selleks on ju vaja ikkagi, et noh, ütleme, et mina olen mingi blogija, kes paneb selle sinu gif'i üles. Et selleks on vaja, et ma täitsa vabatahtlikult selle värgiga nagu liituks, on ju, või et siis see minu platvorm on nagu liitunud ja öelnud, et kui sa paned selle üles, siis on niimoodi.

Aga sa oled ju selline inimene, kes tegelikult ei taha varastada teiste inimestele ometi nii edasi, on ju, ehk siis see on niikuinii, kui sa paneksid mingit pilti või, või, või mingit noh, ühesõnaga a la. Näiteks minul on need unicorn'e tüdrukud, eks, on ju, ja me teeme oma nendest unicorn'e tüdrukute tundidest, me teeme sihukesed videokokkuvõtteid. Ja sinna sisse me üldjuhul proovime tuua eesti muusikat tausta ediks, et ühesõnaga, me peame selle muusikast nii kõigest maksma, siis me paneme selle video ülesse, siis Youtube nõuab, et meil oleks selle tausta eest makstud Eks, ja me üldiselt paneme eesti muusikat, et oleks ikka eesti autorile makstud, on ju, ja, aga ühesõnaga, see on minu teadlik valik niikuinii tehtud. Aga praegu on see ebamugav, praegu ma pean tegema päris ülekande autorite ühingule. Noh, see on sõna otseses mõttes Swedbanki ülekanne, noh. Ehk siis selle asemel, et teha seda niimoodi, et sina oled liitunud, mina olen liitunud, sina tegid GIF-i, mina kasutasin ja meie rahakotid vahetavad taustas nagu sendikesi, eks.

Ja kuskil on siis mingi turuplats, mis näitab mulle selle sinu GIF-i hinda näiteks v Jah,

ja siin, ja siin ongi see pool ka, et see, Taavi, mis sa praegu mainisid, ongi tegelikult automatiseerimine. Et see, kui me räägime, et see nii-öelda programmeeritav raha või programmeeritav tehnoloogia, noh NFT on programmeeritav nii-öelda sertifikaat, tähendabki seda, et sa saadki neid automatsioone sinna nagu sisse programmeerida, et mis teeb selle nagu lihtsamaks.

Aga iseenesest ta siin oli, eks ole, nädal või kaks tagasi oli üks, üks kuulus juhtum, kus, kus. Keegi kunstnik müüs oma digitaalse kunstiteose, mis hind oli, ligi seitsekümmend miljonit dollarit, justkui ma õigesti mäletan. Et jah, ja see oli ju fail. Ja ma saan aru, et keegi ostis selle ja kellelgi on nüüd noh, mingisugune numbri tähejada, on ju, mis ütleb, et see on minu, mina ostsin selle. Aga, aga noh, seda faili iseenesest ju saab kopeerida, levitada ja mida iganes sellega teha, eks, et selle vastu see ju ikkagi kõik kuidagi ei kaitse.

Ei, otseselt ta selle vastu ei kaitse jah, internet on suur, avar, vaba maal nii-öelda, aga sa võid seda kopeerida, ma võin seda panna enda Twitterisse igale poole, postita, kui ma tahan. Ja see on, see on okei, praegu vähemalt, see on täiesti okei. Aga mis see NFT annab, on see, et ta annab selle ikkagi, noh, see omandiõigus annab sulle selle nõudluse, ehk siis, kui keegi tahaks seda omada või investeerida sellesse maali. Noh, see pilt, mis sul on, noh, see screenshot on lihtsalt üks screenshot, keegi ei tule seda sinu käest ostma. Et seal on see osa nagu puudu.

Teate sõbrad, me peame siit kohast tegema pausi, sellepärast et ma tahaks siit edasi minna ja öelda, et see tegelikult ei ole ikkagi okei. Ja esitada siit nagu järgmise nägemuse, aga kuna meil on ikkagi raadiosaade ja väiksed reklaamid vahepeale, siis teeme siia väikse pausi.

Restart läheb edasi, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks on Kristjan Lepik ja Edgar Aronov ning me üritame selgust saada väga keerulisest maailmast, milline koondnimetus on uued programmeeritavad lepingud, rahad ja, ja krüpto ja kõik muu selline. Aga Taavi, sul oli, sa tahtsid vaielda.

Ma tahtsin vaielda sellepärast, et Edgar eelmises plokis rääkis sellest, kuidas internet on vaba ja kõik on kopeeritav ja nii edasi, on ju, et see on niisugune puht-eestlaslik suhtumine, sellepärast et noh, ikkagi rahvas, kes on leiutanud, kas A, on ju, noh. Ilmselgelt nagu, nagu näeb seda, et, et kõik, mis internetis on, on, on kõigi, kõigi oma ja kõigi, kõigipärand, eks. Ja, ja samas need, kes ikkagi püüavad seda intellektuaalomandi nii-öelda õigusi noh, teha korrektselt neid, et sa ikkagi ostad oma pildid ja ostad oma tsitaadid ja ostad oma fotod ja nii edasi, on ju, et. Et, et see maailm ikkagi on läinud väga palju korrastuse suunas. Ja näiteks selline asi, et sa teed ikkagi oma koduvideo, viskad sinna kõige popima poploo taustaks ja viskad nagu Facebooki või Youtube'i ülesse, see võetakse maha sekunditega. Ehk siis, see ei ole niimoodi, et oh, pane üles, et kes ikka näeb, et ega nad ei käi ju ometi kõiki neid videosid läbi vaatamas, mis sinna tuleb, ei käigi. Aga robotid võtavad maha, robot saab aru, et ahhaa, näed, see on see lugu, kontrollime, kas on antud õigused sellele, sellele videole, sellele loo peale, ei ole, tšahh kinni.

Aga siin ju see NFT ei aita selles mõttes nagu kuidagi, et kui see robot tuvastab ära, et sa oled pannud, eks ole, sinna loo, noh, täna tema nagu käitumine on see, et võta maha. Aga noh, teoorias tema käitumine võiks olla see, et ta viskab sulle krediitkaardi akna lahti ja ütleb, et palun kümme senti ja last läheb üles, aga see on nagu mingi äriline otsus, miks nad seda ei tee, see ei ole ju.

Täna ei ole lihtsalt selleks nagu lihtsat viisi, et ütleme niimoodi, et. Ja aga see ongi see, et nagu mida sa ei, nagu ei, kus sul tuleb endale nagu plokk ette teistpidi, on ju, et, et a la miks nagu inimesed ei loe Postimehe ja Delfi artikleid, sellepärast et kuutasu on kolm eurot, on ju, üksteist kohvi. No vähe ikkagi, täna on nagu ikkagi täna on terve seltskond Eestis, kes elab ikkagi täielikus pimeduses, ülepäevad nagu uusi uudiseid, on ju, et noh, et, et. Et see on mingi plokk, kus sul nagu asi on ees, asi sul jääb, sul jääb nagu muutus või tehing nagu tegemata, sellepärast et sul on mingi takistus, mingi raha, mingi makse, mingi ekstra saam, mis iganes. See ei ole nii-öelda märkamatu, et noh, plauhti äpp, lihtsalt juhtus, on ju. Aga nüüd tänu sellele tehnoloogiale, see tuleb nagu võimalikuks. Sama Aerosmith paneb oma loo sellesse NFT-sse ja kirjutab sellele sertifikaadi niimoodi, et näed, et igaüks, kes on ostnud selle, ma ei tea, sendi eest või viie eest või kümne eest selle, selle õiguse, võib panna selle oma videotele taustaks.

NFT kaudu ta teab, on ju, ta teab, juba on, läheb, on ju. Ma olen nõus, Taavi, selle tulevikuga.

Aga mulle tundub, et meil on mingisugune väga muljetavaldav kuristik, noh, et selle ühes otsas on nagu need inimesed, keda sa kirjeldasid, kus loevad uusi uudiseid, on ju, ja ei ole nõus kolme euro eest Delfit või ma ei tea, viie euro eest tellima. Ja, ja siis nüüd midagi peab juhtuma, et kõik needsamad inimesed teeksid endale Ethereumi rahakoti ja, ja, ja noh, paneksid sinna mingisugust nagu raha sisse. See on ju, see on kirjeldamatu kuristik ju seal vahel.

Tead, Henrik, kunagi oli ka, kui tuli internet, mäletad, siis oli ka selline, et päris raske oli leida need õiged koduleheküljes, kuhu minna.

Väga nõus, jaa. Aga sa mäletad, kas Linnar Pik korraldas üheksakümnendate lõpust tiigrituure, veeti nagu noh, füüsiliselt veeti arvuteid raekojal platsile, näidati inimestele, näe, see on, ehk et noh, riik tuli nagu, et kuhu ma tahtsingi jõuda, et noh, et, et. Meie, meile teadaolev kõige suurem institutsioon siin Eestis, Eesti Vabariik, on ju, tuli noh, miljonid, kümnete, miljonite, sad Sellele taha, et, et noh, et, et nii juhtuks, et kas keegi peab siis nüüd sinna NFT-dele ka niimoodi? Ma

ütlen, et Henrik, see oli ka päris suur kuristik, see, et saada üldse need individuaalsed õigused nagu korda, vähemalt Youtube'is ja Facebookis ja need suurtes platvormid, see oli päris suur kuristik ja see on tänaseks ületatud.

Võttis päris kaua aega, et me tegelikult NFT-de puhul ei saa ka eeldada, et meil nüüd märtsi lõpuks oleks siin need lahendused paigas, on ju. See võtab aega, seal on alati see tehnoloogia areng on alguses õige rabe, rabe ja noh, Sten Tamkivi on päris minusse hea võrdluse toonud, et see mõneti see kogu DeFi ja, ja NFT-de ja kogu krüptomöll meenutab seda. Netscape'i brauseri esimesi aegu või et, et see on midagi täiesti uut ja me isegi täpselt ei kujuta, mida ta meil kõik lahendustena teeb. Aga just NFT-de osa on minu jaoks olnud selles osas põnev, et ta on, ta on raam, eks ju, ta lubab sul teha mida iganes, mida iganes loov inimene tahab teha, võib-olla see üldsegi on mingit kunstivorm, mida meil täna ei ole. Võib-olla see on ajakirjandusvorm, mida meil täna ei ole, et, et ta loob nii palju uusi võimalusi. Ja küll need loovad inimesed seal leiavad, et, et ma arvan, et see võib nagu puhtlooduslikult lasta inimestele avastada.

See on väga, ma ütlengi, ühte asja ma tuletan sulle, Henrik Kaas, saatejuht, meelde. Restart teatavasti on tulevikkuvaatel saade, ehk siis me ei räägi asjadest, mis eile juhtusid, on ju, me räägime asjadest. Aga

ma üritangi rääkida asjadest siin, ütleme, kahe jalaga maas moel, et noh. Ei, ma tahtsin öelda, et sel hetkel, kui mul tekib Swedbanka netipangas kahe klikiga võimalus ennast kogu selle värgi külge liidestada ja noh, ma ei tea, määrata kümme euri Aerosmithile nagu tasude botiks, mida ma siis kulutan aasta otsa. Sel hetkel ma ütlen jah, et siis noh, siis me saame hakata rääkima nagu normaalsest levikust, aga ma, ma ei kujuta ette, kaua see kõik aega võtab.

Ma korra, ma korra lisaks ka juurde ühe kogemuse kunstnikuga, ma praegu abistan nii mitmeidki kunstnikke, kes soovivad NFT maana tulla ja mis selle NFT-ga on üldse äge, on ka see, et mina näen isiklikult esimest korda. Kus krüptotehnoloogia jõuab inimestele, kes ei tea krüptost mitte midagi ja neid tegelikult ei huvita ka krüpto. Et ja siis mul oligi siin, mul on üks grupp, siin üks kunstnik ja siis ta uuris, õppis tükk aega ja siis lõpuks tahtis enda ühenda teose, digitaalse teose NFT-na üles panna. Läks Google'isse, laadis alla Metamask'i, kus, milleks saad suhelda Ethereumiga. Tegi endale konto sinna, pani oma NFT müüki kuskil mingi kümme minutit, läks tal kokku aega. Ja üks päev hiljem oli see ühe koma viie eetri eest müüdud, mis on mingi kaks tuhat seitsesada dollarit. Et ja, ja aga ta oligi, ta oli okei, ma tahan seda NFT üles panna, siis ta võttis kuhugi lahti, seadis need asjad ära, aga ta on ikkagi jah, ta on veel keeruline. Aga me oleme tegelikult päris lähedal, et jõuati üha, üha lihtsamaks kogu see protsess teha.

Ja minu arust, Taavi, kui ma ei mäleta, on õigesti, me rääkisime Bitcoinist Restartis kunagi, mis oli, ma ei tea, kaks tuhat neliteist. Jube ammu igatahes, et, et ja juba, no siis oli Bitcoini ostminegi nii vaevaline, et, et see oli inimestele kättesaamatult, täna juba saab seda palju lihtsamini teha, paljud online pangad vahendavad seda. Ja ma arvan, mis siin juhtub, siin toimub selline kasutajamugavuse kihi plahvatus, ehk et. Henrik ei saa isegi aru, kui lihtne tal seda teha on, ta isegi ei näe neid, aga ei kiitu. Et see on, et see, et see tegelikult läheb nii lihtsaks ühel hetkel, et see on lihtsalt kasutaja äpid ja inimene ei saa aru, et ta isegi krüptot kasutab. Sest noh, sel hetkel, kui sa pead hakkama seal mingeid ledger'eid endal tegema, siis pooled inimesed kukuvad, eks ju, sellest protsessist välja. Aga ta on lihtsalt tõenäoliselt ühel hetkel äpp, kus sa lihtsalt lahendad seda niimoodi, et sa isegi ei märka, et sul taustal käivad mingid smart contract arvutused.

Kusjuures, kaks tuhat neliteist, me rääkisime sellest, kaks tuhat neliteist, me rääkisime seda sellepärast, et ma olin just ilma jäänud oma, oma rahakotist seal selles vahvas, mis kui oli, Jaapani keskkond see

oli,

on ju, et. Ma olin kuskil on jah, just ilma jäänud oma, oma, oma asjadest, et sellepärast me nagu sellest teemast rääkisime. Nii, aga hetkel sa saad öelda midagi.

Ja ma tahtsin tegelikult seda öelda, et isegi tegelikult praegu juba saab osta krediitkaardiga NFT-sid kindlate platvormide kaudu, et taustal on kõik kateeriumi peal, taustal on eetrid, mis neid tehinguid teevad. Aga sa lähed sinna slaidile, vali, see people in, okei, people natuke erandjuhul, aga igatahes on selline platvorm nagu Nifty Gateway USA-st. Kus, kes juba on teinud see lihtsaks, ta olegi nagu ideaalne, aga sa saad minna sinna, valida endale NFT, mis on nendeeriumi peal, paned krediitkaardi sisse, saad enda kontole, saad selle selle endale välja kanda, kui

Okei, aga, aga kas, kas te ütlete, kas võiks aru saada, et mis faasis see asi nagu praegu on, et kas ta on sellises nagu noh, ütleme üheksakümnendate interneti algusfaasis, et noh, kus. Üks vend pani, on ju, omal töökoha umbes sinna harja kappi, pani eBay serveri jooksma ja noh, enne kui ta arugi sai, oli see nagu suureks läinud. Et, et noh, ta on sellises nagu hästi alguse, nagu plahvatuse eelses faasis või on see täna selline, selline faas, kus noh, ootamatult rikkaks saanud Silicon Valley miljonärid teevad, noh, ma ei tea, mängivad koodiga ja teevad nalja?

Mina ütleks, et see on pigem sihukene e-poodide alguse faas. Et kus nagu esimesed poed tulid, hästi kohmakalt ei ole võimalik maksta, alati on kindel, et kogu aeg kätte saada, on ju, et. Aga, aga ühesõnaga, et pigem nagu see faas, ma ei tea, parandage mind, Edgar, kes teil nagu, et.

Ja ma arvan, see on väga õige, et, et, et tegelikult mõneti, mis see tuleb kummalisemaks, et e-pood oli selline konkreetne toode ja siin on justkui tekkinud platvorm, mille peale sa saad luua mida iganes, et. Noh, ka ma usun, et Henrikule mitut pidi südamelähedane ajakirjandusmaastik, et tegelikult, kui mõelda selle NFT baasil sellele, et miks ei võiks mingi hetk olla selline. NFT-ga seotud artikkel, kus kasutajad siis saavad autorile vajadusel raha suunata või siis valida saidile, et need lood on head, need saavad. Ja siis see autorile tekib sihukene väike rahavool krüpto näol siis jooksvalt ajas, et see võib ka olla mingi mitte ühekordne summa, vaid, vaid teatud aja peale jaotatud summad, et seal on kõikvõimalik mänguruum põhimõtteliselt lõputu. Et ma arvan, et see võib väga palju selliseid suhteid muuta. Ja, ja, ja ajakirjanduse üks osa võib ka olla see, et sa paned sinna pildi, mis on kellegi omakorda kellegi teise NFT-ga seotud. Ja see, seda pilti saab kasutada samamoodi selle baasil, et see kõik glooming muutub üsna lihtsasti digitaalses vormis jälgitavaks, kellele see kuulub.

Mõtle selle peale, et kui sul oleksid nagu igal tsitaadil oleks hind, ehk siis näiteks, kui sa teed minu see science indeks on viis, on ju, mis tähendab, et minu artikleid on siis, piiteartiklit on refereeritud vähemalt viiel korral, eks, on ju, et. Kokku kuskil seal kuuskümmend, seitsekümmend tsitaate või tsiteerimist, on ju, mis tähendab seda, et mõtle, kuidas igal sellel oleks hind.

Tegelikult tweet'e juba juba müüakse Twitteris, Twitteri tähendab, Twitteris paremaid palasid, mille, mul tõsi. Ma arvan, et see kommentaar, et kas see on nüüd Silicon Valley nagu liiga palju raha teeninud inimestega natuke pöörasus. Et siis Twitteri asutaja ühe tweet'i eest kaks pool miljonit dollarit maksta selgelt on noh, ütleme, liiast, et kuigi see, aga seda saab ka teha. Ehk et tsitaatidele tõesti kujunema, on kujunemas hinnad.

Sest no Raale, kui sul ikkagi Elon Musk ütleb niimoodi, et mina ostan Teslaga koos nüüd kahe miljardi eest Bitcoini, onju, siis see tähendab kindlasti turul mingit võnget kohe, onju, et, et see ei ole nagu niisama, onju, et. Ja ühesõnaga, põhimõtteliselt, mida me kogu me oma jutuga tahame jõuda, on see, et lõpuks ometi igasugune looming on kapitaliseeritav ja isegi selle loomingu tükid. Ehk siis sa võid oma muusika teosest, sul ei ole jumala jama lugu, aga tuleb välja, et kümme sekundit sellest loost oli õudselt äge biit. Ja vot sellel kümme sekundit ma ostan su loost, et see tere lugu mind ei huvitagi, on ju. Et, et selles mõttes nagu see noh, avab nagu hoopis teised nagu võimalused üldse nagu oma loomingut tükeldada, seda tükkhaaval müüa, seda külge kleepida kellegi teise omaga, noh, a la. Meil on mingi Mona Lisa, noh, Mona Lisa on halb näide, seal ei ole, meil ei ole need õigused päris korrektsed, aga ütleme niimoodi, et sul on mingi värske teos. Aga ma lisasin sellele värskele teosele, mingi kass näiteks, ma lisasin sellele päikseprilli, tegin sellist gif-i. Ja pumm, läks viraliks, noh, see kass vist on muide vist päris hea näide, et see vist on üks esimesi, mis, mis tehti sinna peale, eks ju, on ju, et.

Okei, ma olen nõus, aga puht nagu tehnilise küsimusena, et eriti Bitcoini puhul, aga, aga vist ka Ethereumi puhul on räägitud puht tehnilisest takistuseks, takistusest, et miks ta. Noh, sellise nagu piima ostmise platvormina väga ei tööta, et energia, noh, ta on hästi energiamahukas ja kõikide nende ostude nii-öelda plokiahelas võtab aega. Nüüd, kui ma ostan endale seitsmekümne miljoni eest ühe maali ja noh, seda kuuskümmend aastat ei liiguta, on ju. Ja kuuekümne aasta pärast noh, taha müüa, et ju see blockchain elab selle liigutuse nagu üle. Aga kui me noh, kujutame ette sellist asja nagu Taavi räägib, et läheb midagi viraliks, eks ole, ja mul tuleb kolm miljardit tehingut võib-olla peale sinna. Kas ta selle elaks üle või seal tekib seesama maks, see probleem vastu?

Praegu see on keeruline natukene jah, et tehingute maht on see, mis on oluline ja hetkel Ethereum ega ka Bitcoin ei suuda väga palju tehinguid lühikesse ajakümmendisse küll läbi viia. Ja see sõltub just sellest alustehnoloogiast, mis neil mõlemal all on, et see nii-öelda proof of work, mis siis tähendab seda, et. Et, et, et seal on siis mingid masinad üle maailma, kes kinnitavad neid tehinguid, nii-öelda seda pearaamatut. Aga hetkel on see motivatsioon seal niimoodi pandud, et sa paned väga palju elektrit sisse. Kui sa rikud reegleid, sa ei saa mitte midagi tagasi, ehk siis mitte keegi ei ole motiveeritud reegleid rikkuma. Aga nüüd Ethereum liigub üle proof-of-stake süsteemile, kus on see elekter ära võetud. Ja see motivatsioon on seal see, et sa ostad endale eetreid, sa lukustad neid eetreid süsteemi ja kui sa rikud reegleid, su käest võtaks need eetrid ära. Ehk siis ta muutub, kohe see motivatsioon jääb sama tugevaks, et sa ei taha reeglit rikkuda, aga samas ta muutub sul mingi tuhat korda skaleeritavamaks ja siis ta suudab sul juba neid tehinguid sekundites nagu läbi viia. Ja see võtab meil aega, ma ütleks, et selline äkki mingi kahe aasta jooksul. Äkki me jõuame sinna, et, et noh, seda saabki nagu massinas, sa saad neid mikrotehinguid ka nagu läbi viia.

Okei, ma, ma arvan, meil on tark minna siit teisele pausile ja oleme varsti tagasi. Restarti viimane kolmandik on käes ning me räägime Kristjan Lepiku ja Edgar Aronoviga sellest, mis krüptomaailmas põnevat toimub.

Ja me näeme seda ja noh, sama NFT näide ka, et ikkagi sellesse noh, kui muidugi krüptomaailmast on räägitud kogu aeg selliselt, et noh, mis sealt ikka kasu on, et, et. Noh, leiutati mingi viis, kuidas kõvasti elektrit kulutada, aga jälle kasulik use case'ide hulk on kuidagi niisugune nadi, ei saa neist aru ka, mis smart contract'id ja nii edasi, niisugune nagu. Uina muina, et alati kui küsid nagu, et kuule, tooge mingi praktiline näide, kus sellest kasu on, siis on kõigil vett, suuet täis, on ju. Nüüd näete, a la loomeinimesed juba saaksid hakata oma probleeme lahendama ja, ja ütleme nii, et mingites suurtes majandusharudes on reaalselt toimuvad mingid muudatused. Mis kohe viivad ka sellele küsimusele, et noh, et, et a la kui, kui täna mõtleb, ma küsiks Kristjan seda sinu käest nüüd, et kui mul on näiteks miljon eurot. Mitte mul, sul on miljon eurot. Et sa tahad seda investeerida, kas sa läheksid tänu sellele, et, et krüptomaailm on nii kiiresti ja hakkab edasi arenema, suuremaks kasvama. Kas sa läheksid pigem krüptos all in või sa ikkagi nii-öelda kogenud investorina hajutaksid ennast tehnoloogiaaktsiate ja krüpto ja jumal teab, mille vahel veel?

Hea küsimus ja, ja mõneti olles olnud päris tükk aega väga positiivne krüptorahade suhtes, kui valuutade suhtes. Sest ma tänastelt hinnatasemetelt seda enam ei oleks. Et ma isegi lastele ostsin kaks aastat tagasi jõuluks üheksakümne nelja dollari pealt Ethereumi. Mis on olnud väga huvitav õpikõver neile, kes seal treidis ja kes hoidis ja seal käis väga huvitavad erinevad lähenemised. Et, et noh, lihtsalt siis see hinna ja selle võipotentsiaali suhe oli palju parem, et täna, eks ju, see hind on tuhat üheksasada dollarit ühe Ethereumi kohta. Et lihtsalt potentsiaal on läinud suuremaks, see on jõudnud kohale, see on jõudnud reaalseks, aga see hind on noh, kerkinud kakskümmend korda, et, et see ei ole enam sood, mingit pidi. Nii et, et ausalt öeldes krüptorahade suhtes mu vaimustus selle hinnataseme pealt on üsna mõõdukas, ma olen sellest pigem isegi olnud väljunud mingis ulatuses. Ja, ja, ja selle läbi, et see võib-olla ka Bitcoin kui instrument tegelikult minu arust on sellise moodsa sõnaga võib-olla sihukene FOMO instrument rohkem. Et ta ju lisandväärtust ei loo, sa mängid sellele, et kellelgi on suur FOMO nagu näiteks noh, siis hirm ilma jääda eesti keeles. Nagu Elon Musk, et noh, et, et ta lihtsalt pani osa siis vahendeid sinna. Ma arvan, et krüptomaailmas on paljusid inimesi, kes minuga üldse nõus pole. Aga see valuutade pool, noh, ka Bitcoini energiakulukus ja ta on võib-olla eelmise sajandi kõige ägedama, eelmise kümnendi kõige ägedam algoritm, ma arvan, maailmas, mis loodi. Ehk ta on täiesti imevõimas saavutus, aga ta on ka ikkagi esimene versioon sellest, et Ethereum juba ja koos selle Ethereum 20-ga läheb nagu oluliselt huvitavamasse kohta. Aga kõige huvitavam minu jaoks selles maailmas on tegelikult need projektid, mis sinna peale tulevad, kas siis DeFi projektid või NFT projektid. Ehk nüüd need, mitte enam see valuuta, vaid need reaalsed lahendused ja sinna, ma arvan, investeerimisruumi on tublisti. Kui nüüd jõuda selleni, mis toimub päris nii-öelda vana süsteemi. Oota,

oota, oota, Kristjan, toome, toome ühe näite, toome ühe näite, kui sa ütled, et NFT on huvitav ja ma arvan, meid raadiokuulaja ka kuulab, et oh, tegelikult. Kuule, aga tõesti, kui see, see ikka see kunsti tükeldamine ja juppaval müümine ja mitmele müümine ja, ja kogu selle kunstimaailma pööramine, et kui see nagu päriselt nagu toimuma ka saab ju, et noh, et, et siis see on ikkagi ju plahvatus, on ju. Et aga ikka tahaks sinna NFT-sse nüüd nagu ikkagi nagu küüned taha saada, on ju. Mis ta nüüd tegema peab, ta ei saa ju, mis nagu noh, hakkab kunsti üles ostma, on ju, see on nagu üks võimalus kindlasti, on ju, aga, aga, aga mis on nii-öelda, mis on see reaalne samm? Kuhu täna siis nagu selline investor saaks raha panna või kuhu ta peaks panema, noh, ostma Ethereumit lihtsalt või?

Ethereum on jah, minu jaoks huvitavam kui Bitcoin, aga need projektid ise kõige huvitavamad, aga nendele ligipääs ei ole päris nagu nii lihtne. Tõsi, eks ju, Edgar, sa saad ka öelda, et eks ju, see on läinud lihtsamaks. Ja, ja nende projektidest soetamine, aga see ka siiski eeldab kuskil välissüsteemis konto avamist. Või, või kuidas sa, Edgar, näed seda, et, et minu arust see on läinud lihtsamaks, aga kindlasti nende projektide vahel valimine ei ole lihtne, see on palju tööd.

Ja, vot see valimine on vist keeruline, aga ma ütleksin, siin peab ka meeles pidama, et NFT see kasv on olnud meil siin mõne kuu, mõne, mõned kuud olas kestnud. Et kui keegi inimene soovib sellesse valdkonda investeerida, ma ei soovitaks otse osta kunsti, NFT kunsti ise, kui see, kui sulle just see endale väga ei meeldi. Et kui see just sulle väga meeldib, osta. Aga kui sa mõtled just nagu investorina, siis ma soovitaks pigem nii-öelda, kuidas nende labidatesse investeerida. Ehk siis sul on erinevad need projektid Ethereum selles operatsioonisüsteemis, mis toetavad nende NFT-de loomist, nende vahetamist omavahel, kauplemist nendega. Ja pigem just nagu siis nende labidatesse nagu investeerida, et aga noh, siin tekib just see, et okei, kuidas sa valid seda, neid praegu valikutele ka väga palju, siis see alles nagu hiljuti läks kasvama. Ja, ja kuna see võib-olla nagu riskantne, siis noh, ma ütleks niimoodi, et noh, selline. Krüpto mõttes safe bet, mis tegelikult ei ole üldse safe bet, aga see, et Ethereumisse lihtsalt panna seni kaubaks, kuni tekib nagu rohkem lihtsamaid valikuid. Et jah, see oleks nagu minu selline soovitus ja meil on juba on praegu tulemas ka indeksid. Indeksid on jõudnud juba kaugemale, et sa saadki tegelikult osta varsti indeksid, mis omab siis kompoti nendest labida, labidatoodetest või siis, mis omavad üldse kompoti nii-öelda kõrgelt hinnatud NFT-dest. No see oleks ka nagu üks variant, aga see on veel natuke noh, võib-olla läheb veel paar kuud enne kui nii-öelda inimene, kes igapäevaseid krüptote jälgi saaks võib-olla nagu seda kaaluda.

Ja tulemas on ka näiteks üks, üks võimsamaid labidamüüjaid, Coinbase on tulemas nii-öelda IPO-ga siis, või, directlisting'uga tulemas tavaliselt börsile. Aga seal on küll valuatsioonid või see nagu hind on kerkinud õige, õige hoogsalt, et kogu see edukus või tähelepanu krüptole on selle ajanud päris kalliks.

Aga mille hind ei oleks kerkinud, mulle tundub üleüldse, kui ma nagu vaatan, et siis kas on see rahatrüki või mis iganes nagu noh, põhjus või hirm, aga kõik, kõikide asjade hind kerkib

nagu. Täpsustan korra, et. Fed ütles sellel nädalal, et intressi teevad pikaks ajaks nulli, ehk siis raha on jätkuvalt odav. Lisaks jagati rahvale kaks triljonit dollarit. Ja nüüd ma küsin sinu käest kui tuntud majandusteadlase käest, et kui raha on odav ja raha antakse rahvale investeerimiseks juurde, siis mida teeb turg? Hinnad lähevad ülesse või alla.

Oota, kas sa pidasid mind kui tuntud majandusteadlase või-või Kristjanit silmas? Ja,

ja ühesõnaga, ma tahan siis täidetada, et kuidas asi ei laestu nagu loogikast, on ju.

Nagu veidi pikema vaate, siis ma arvan, et Henrikul on õigus, et kõige hind on tõusnud, mul tekkis isegi üks päev sõpradega sihuke poolnaljatledes mõte, et kirjutaks sihukese fiktiivse essee mehest, oletame, et ta on näiteks mingi. Disainer, kes hakkas kaks aastat tagasi saama Bitcoinis palka ja kolis kogu oma sissetuleku ja kõik arvutused Bitcoini ümber, mitte ta ei mõõda ennem selles, nendes lepalehtedes nimega euro või dollar. Ja siis, kui, kui ta nüüd selliselt elab, siis tema vaatab, et oi-oi, et mul on kõik Bitcoinis, et kinnisvara kukub tohutult, kõik kukub tohutult. Sest tegelikult, kui nüüd kõikide varade hinnad tõusevad. Euro vastu, siis tegelikult peaks küsimus olla, kuule, et euro vist hoopis kukub ju. Aga me oleme harjunud mõtlema eurost kui sellises kummalises mõõdikus, mis meie jaoks on tähtis. Aga see keskpankade rahatrükk, mis on nagu päris hirmuäratav, et, et ma arvan, et see on pööranud mitmed asjad teistpidi ja kogu see krüptorahade süsteem. Ma arvan, et on kõige õudsam õuduse ülenäku keskpankuritele. Ehk et nende jaoks tegelikult tekib mingi paralleelne süsteem, mida nad enam ei kontrolli. Ja võrreldes nende euro või dollariga, mida siis on täiesti nagu vastutustundetult ja piiramatult trükitud. Bitcoinil on väga konkreetne algoritm, mis ulatuses teda saab juurde toota, mida euro ja dollari puhul ei ole, võib teha piiramatut rahatrükki.

Ma ütleksin niimoodi ka, et kui infra oleks piisavalt valmis, tehniliselt. Mina teeks enamus, üheksakümmend üheksa protsenti oma kogu finantstehingutes arvatavasti selle peal. Ainuke põhjus, kes seda ei tee, on lihtsalt see, et see infra ei ole piisavalt valmis. Ja noh, ma veel selle tõttu pean kasutama noh, mingeid teisi nagu lahendusi selle

jaoks. Infra muutub nii kergeks, et sul on tõenäoliselt, sa elad võib-olla Bitcoinis või Ethereumis ja sul on lihtsalt, sa teed oma korterimakse euros ja see lihtsalt läheb. See konverteerimine toimub kuskil taustal, sa isegi ei pea seda nägema. Nii et, et ma arvan, et sihukest moodsat digitaalsemat maailmakodanikku läheb järjest rohkem vanast süsteemist välja krüptosüsteemi üle.

No mis ma ütlen, Taavi, minu jaoks on, kui ma loen uudised ja vaatan, mis toimuvad, siis miskipärast minu jaoks on nagu tekkinud pilt, et kõik, kellel on mingisugune cache'i oht, või noh, sularaha oht, et nad üritavad paaniliselt sellest nagu lahti saada. Toppides seda, ma ei tea, kinnisvarasse või, või aktsiaturule või Ethereumi või noh, et. Võta lihtsalt, võta ära, ma ei taha olla, et seda trükitakse iga päev juurde, et see on nii ebakindel. Tundub nagu selline Nõukogude Liidu, noh, hiline faas olevat mingis mõttes või mul tekkis nagu endal, ma nägin täna öösel unes, et ma tegin naljaprojekti. Anna mulle üks dollar, lihtsalt mingi .com, on ju, ja proovisin, no see on ju unenägu, et ma proovisin seda viraalseks ajada. Aga kui ma nüüd praegu selle peale mõtlen, siis ma ei välista, et noh, kui seda hästi teha, on ju, et siis ma tõmbaks sealt võib-olla mõni sada

Ja, ja see ei ole üldse paha võrdlus või ma ei teagi, tegelikult on paha võrdlus, Henrik, Nõukogude Liiduga, et, et. Et tegelikult Weimar, Weimar'i vabariigi algusaegadel, kui inflatsioon alles hakkas kruvima Saksamaal, seal kahekümnendal, kolmekümnendatel, et siis. Esialgu tekkis kõigil tunne, et vau, me oleme super rikkad, tegelikult see rahaväärtus hakkas kaduma ja kadus edasi veel tempokamalt, et see.

Kusjuures ta kadus tohutu kiirusega, see oli

hästi, hästi ruttu, eks, jah. Kuna ta on psühholoogiline inflatsioon, et kui inimesed hakkavad seda kartma, siis ta võib kiiresti kruvida tempo üles. Nii et mulle tundub, et see vastutustand, vastutustundetu käitumine nende traditsiooniliste rahadega, mida mõned krüpto inimesed nimetavad shitcoin'idest, vabandust. Et siis, siis, siis see on, see, selle eest tundub, et hakatakse varsti nagu arveid esitama.

Ja ütleme nii, et ikkagi järeldusele siis Kristjan, mis, et kui sul oleks praegu miljon eurot, siis sa ostaksid kulda ja Ethereumit.

Arve, arvele ei hoiaks, ma saan aru, et see oleks viimane asi.

Jah, aga isegi arve võib olla kohati parem kui mingid varad, kus on toimunud tohutu võidujooks, et kõik põgenevad siis rahast ja ostavad kohati ka mingeid aktsiaid, mille hinnad on läinud nagu üsna absurdseks. Et, et, et selles mõttes jube raske keskkond investorile, et selline, ma kardan, et siin tuleb päris korralikku. Sellist sogase vee puhtaks loputamist, mis enamasti ei ole kellelegi väga meeldiv, nii et, et, et. Et, et siin lihtsad aastad ei ole kaks tuhat kakskümmend üks ja kaks investorile. Aga samas sellised segased ajad loevad palju võimalusi, nii et, et ma, ma pigem ütleks niimoodi, et see, see krüptorahade suund on, on mõneti ka näide, kuidas ehitada, hakatakse ehitama uut maailma. Sest, sest üks, üks analüütik ütles päris targasti, et, et hakata seda praegust finantssüsteemi ümber reformima. Noh, et see on nii meeletu, nii keeruline, tohutult raske, et samamoodi nagu paljud fintech iduettevõtted lihtsalt lõid uue lahenduse. Siis selle asemel, et hakata mingit vana süsteemi parandama, krüptomaailm loob uue maailma ja, ja see võib olla vana maailma omanikele päris skeeri.

Nii et põhiliselt sa praegu ennustasid Bitcoini hinnatõusu mingisugune kümme tuhat korda või? Kogu see kõik London, Frankfurt, New York ja, ja, ja Tokyo kolivad lepalehtedelt Bitcoini üle, siis see väärtus peab kasvama.

Novembrist alates on juba kolinud.

Ja päris paljud, kusjuures, aga ma ise arvan pigem, et üks punkt null, mitte millestki ei ole veel see õige asi, et iPhone'i esimene versioon tegelikult oli üsna ebamugav kasutada. Tänaseks on noh, super, et, et Bitcoin on ikkagi üks punkt null, et ma arvan, et siin tulevad pigem noh, Edgar võiks sellest ka, ta on väga sügavalt kaevanud seal rääkida nendest, nii. Esimese kui teise taseme nagu uutest kihtidest, mida luuakse, et, et, et ma arvan, et tulevad uued lahendused ja viie aasta pärast krüptorahade mõttes me võib-olla Bitcoinist nii palju enam ei räägi, või Edgar, kuidas sa näed?

Mul on minut aega, sul on lõpulause, lõpulause, Edgar.

Ja ma kipun sama, selles mõttes arvama, et Bitcoin on tehniliselt liiga piiratud, et sinna palju funktsioone peale panna. Ethereumi põhieesmärk, miks teilt see loodi, oligi see, et luua Bitcoinist funktsionaalsem versioon, mis on sama turvaline kui Bitcoin. Aga ta on funktsionaalsem, et jah, mina olen ka pigem sellest usku, et viie aasta pärast me räägime pigem Ethereumist.

Ja kas või Polkadot, et ühe nimena või sellised asjad, mida silmas hoida, et siin tuleb uusi huvitavaid asju, sel suunal.

Olgu, aga väga hariv saade oli. Aitäh kõigele osalejatele ja aitäh kõigele kuulajatele ja mulle küll tundub, et see, see temaatika on midagi sellist, millest hiljem kirjutatakse raamatuid ja, ja, ja ajalooõpikuid ja me saame siin veel korduvalt ja korduvalt rääkida, nii et. Kellel veel ei ole, siis võiks minna. Öelge nüüd, igaüks Kristjan ja, ja Edgar või Taavi ka, mis on need esimesed kohad, mingid .com'id, kus selle maailmaga turvaliselt tutvust teha? Sealt tuleb

igasugust

jama sulle vastu.

Ma ütleks, mina ütleks, et Coinbase on kõige turvalisem inimeste jaoks, Coinbase'il on ka lugemismaterjale hästi palju. Ja, ja kui te kasutate Coinbase, siis kasutage kindlasti ka head turvameetmeid, ehk siis Google on dedicated peale lülitada, et keegi sinu kontole sisse saaks raha ära ja varastaks. Aga sügavamale tehniliselt ma ei soovitaks alguses minna. Kohe nii-öelda suuremate summadega.

Kristjan, tahad lisada ja täiendada?

Ainult võib-olla seda, et konkreetseid saite raske soovitada, aga ma arvan, et me oleme üsna murrangulise asja sees, mis, mis, mis kunagi ei ole lihtne ja, ja seda rabedust selle ümber saab olema väga palju. Aga ammu pole midagi nii intrigeerivat, intrigeerivat nagu näinud.

Ja kui sa oleks kuulanud kaks tuhat neliteist aastat Restarti saadet ja investeerinud näiteks viiskümmend tuhat, oleks sul praegu olnud juba päris mitmed miljonid.

Või siis, kui nüüd kunagi kaks tuhat kakskümmend kuus öeldakse, et kas te kuulasite seda kaks tuhat kakskümmend üks saadet?

Jah, kus Kristjan Lepik ütles, et see on kõik way liiga kallis ja tema küll ei julgeks osta. Olgu, meie saade on läbi, aitäh kõigile ja kohtume nädala aja pärast.