Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.
Ja aga mõtlengi, et siit, kui me vaatame praegu kasvõi enda start-up ökosüsteemi ja IT-sektorit, siis ma ei nooguta kaasasse enne või mitte, aga kapitaliga tundub, et hetkel on nagu hästi. Vähemalt nii palju, kui meil praegu vaja on selleks, et seda seltskonda kasvatada, eks. Teadmuse eeskujudega on super hästi, noh, Eesti on ikkagi. Start-upid unicornid per capita, selgelt nagu kas Iisraeli USA järel kolmas praegu umbes, et maailma mõistes ka, eks, et. Ja tuleb nagu Vändrast saelaudu, eks, ehk siis see nii-öelda ökosüsteem iseenesest nagu toimib. Ja nüüd ongi küsimus nagu selles, et, et see nagu nii-öelda täiendav ängel, mis annab meile boost'ida, mis annab meile mingit edu, noh, ma ei tea, toome mingi näite. Kui Starship oma robotid pani tänavatele, siis Eesti oli üks esimesi, kes aitas ära teha selle seadusandluse, et kõnniteel tohib sõita robot. Et noh, et a la, et oli võimalik rääkida majandusministeeriumiga nagu kommunist, kommunistiga, nad ei olnud vist päris esimesed ei olnud Eesti, aga ütleme nii, et Euroopas kindlasti, et noh, üks esimesi on ju. Hetkel USA-s lööb laineid, oli see Mayomingus, mille paned sassi, on ju. Uus mõistaja DAO, ehk siis detsentraliseeritud iseseisvad organisatsioonid. Mis põhimõtteliselt nagu on sama asi, mida meil juba siin on tehtud, ehk siis meil on läbipaistev äriregister ettevõtetes, kes tahavad toimitada läbipaistvalt. Ja nad tahavad teha konkurentsi Delaware'ile. Ehk siis see on sama asi, mida me oleme siin nii-öelda põhimõtteliselt e-residentsusega püütnud aastast kaks tuhat neliteist saavutada ja me oleme kogu aeg rääkinud seda juttu, et. Et Eesti kunagi ei saa super suureks e-residentsusega, sellepärast, et me oleme liiga lihtne tappa, on ju, et kui meil liiga hästi hakkab minema. Aga noh, katsu saama USA tappa, on ju, kui USA-l hakkab hästi minema, on ju, ja kui USA ikkagi jälle leiutab mingi asja, mille pärast nagu start-up'idel on kavalam minna või ma ei tea. Läbipaistvatel et Üks nad siis lähevad lõpuks ja noh, ole siis mees ja püüa neid kinni sealt ja kasu neid tagasi tuua ja siis läheb jälle see jutt tahti, et oi küll, et miks nad kõik kolivad ära siit, on ju, et noh, et, et. Et kuidagi selles mõttes mul ikkagi tunne, et, et me, et seda ei ole väga palju seda nii-öelda noh, tuge vaja sealt reigi poolt, aga just seesama, et, et need väiksed sammud selle koha pealt hakkaks sellest pihta, et me ütleme ära, et näed. Et näed, see väike valdkond või see kitsas ahel siin, see on meile okei. Ja me jälgime ja me teeme kohe algusest peale disaini, nagu me tegime e-residentsusega disaini. Et juhul, kui sinna sisse sisse satuvad ainult haiglad, kes ainult tõhuvad ja laamendavad, on ju. Siis me paneme programmi kinni, nii, sellega läks nüüd halvasti, võtame järgmise idee, on ju, proovime järgmist akvaariumi, eks. Täpselt sama asja nagu immigratsioonipoliitikaga, ehk siis minu meelest nagu ma olen küll kuulnud, Sten, võib-olla paranda mind, et vaata, IT ja start-upid olid koodi alt Et see, et koodi alt väljas oli, et see oleks tekitanud mingeid probleeme Eesti majandusele, Eestile üldse, ka tuleluse koha pealt. Ma ei, ma ei tea juhtumeid, võib-olla Sten, sa tead paremini, aga.