Minister räägib plaanidest

Nii, aga ma ütlengi, et see loetelu oli selles mõttes väga hea nendest minevikusündmustest, et öeldi, on olnud avalikus sektoris oli tükk aega seisukoht, et pärast NATO-ga ühenemist ja, ja euro tulekut said avalikul sektoril eesmärgid otsa. Ehk siis, kui muidu oli nagu väga selge püüdlus, noh ala, peame saama Euroopa Liidu liikmeks, selleks olid vaja täita mingid kriteeriumid, oli vaja hüpata üle mingitest lattidest. Pugeda läbi mingitest takistustest, tegime ära, tegime nii hästi ära, et Läti ja Leedu, kes tegelikult ei hüpanud üle lattide. Et nad said sisse nii-öelda pool muidu, sellepärast et Eestil ei olnud võimalik enam ei öelda, et noh, kõik oli olemas. Et euroga nad said öelda, ei, aga, aga, aga Euroopa Liiduga ei saanud, eks. Ja pärast seda, kui nii-öelda selged riiklikud eesmärgid said otsad, no kuhu me veel siis püüdleme, noh, G seitsmesse natuke jääb puudu, on ju, veel ei saa, on ju. Et, et kõik muu on tehtud, kusjuures noh, näiteks minu jaoks on väga kummaline, isegi OECD-s istusid lätakad ja leedukad üldiselt seina ääres selle ajal, kui Eestis istus ümber laua, eks, on ju, et. Et kõik on nagu saavutatud ja, ja tekibki nagu tulemused nagu tavalikku sektori, nagu olekski valmis, et noh. Et meil tegelikult on probleem selles, et ma võib-olla viikski selle vestluse korra nagu Sten sinu poole, et see visioon, et, et nii-öelda. Selline tehnoloogiamajandus on kolmandik Eesti ettevõtlusest. Kui me täna liidame masinaehituse, IT ja start-up'id, siis see juba ongi kolmandik. Aga kui me, ma arvan, et sa mõtlesid seda, et ilma masinaehituseta, et me oleksime selle, suudaksime seda kolmandikku saavutada. Et, et, et sellisel juhul ikkagi, et kuidas me tõlgime seda, et nüüd see, mida asutajad tahavad teha, mis on väga selge, väga ilust nagu verstapost. See vajab kokkuvõttes ju top-down management'i nüüd, ehk siis selles mõttes meil on vaja hariduses teha reforme ära, meil on vaja saada rohkem insenere, meil on vaja saada rohkem. Selliseid inimesi, kes vajavad, keda seda asutajate, nii-öelda, seda asutajad vajavad. Meil on vaja nagu paremade optsiooniprogramme, meil on vaja mingit immigratsioonipoliitikat ja nii edasi, et see kõik on nagu selles mõttes erinevate ministeeriumite haldusalas. Ja kuidas sa nüüd siis nagu püstitad seda eesmärki selliselt, millest kõik aru saavad? Euroopa Liiduga on lihtne, noh, oleme sees või ole sees, saame sisse või ei saa, on ju, aga kuidas sa nüüd tõlgendad, tõlgid selle. Selle, mida te olete väga hästi sõnastanud ja mina, mina ettevõtjana saan väga hästi aru, mida tähendab olla kolmandik majandusest, on ju. Et kuidas me tõ

No ühesõnaga, me oleme aru saanud esimese ploki järgselt, Eesti tulevik on helge, küsimus ainult selles, et kuidas me valime välja selle nii-öelda. Õige ja, ja selge on see, et ei saa olla ühte õiget, vaid on kindlasti neid palju erinevaid sektoreid, millele panustama peab. Ja kokkuvõttes kindlasti ka need noh, ütleme, mis ma ütlen, keskmine ajupotentsiaal ei ole selline, et me saaksime nagu vaadata ainult ühte majandusharu, vaid peabki olema nii-öelda päris lai pind selle koha pealt. Aga lähme ikkagi siit kohegi natukene konkreetsemaks, et ma tahaks just lahata seda kohta, et kui me nagu räägime sellest, et oi, et meil on selge visioon, siis see kõlab ju hästi. Me räägime täna saates ettevõtlusministriga, ettevõtlus ja IT-ministriga sealsamas vabandust, aga maksu ja kogu optsiooni temaatika kuulub. Finna, rahandusministeeriumile, kogu äriseadustik kuulub justiitsministeeriumile. Majandusministeeriumil ütleme ausalt, enamus on ta pigem see nimi olema taristuministeerium, sellepärast et tegeleb ainult teede, lennunduse, ehituse ja, ja energiaga, eks, on ju, ja see IT-ga natukene seal sees, eks. Et aga ütleme nii, et ega ettevõttes ministri käed on selles mõttes nagu lühike, et, et noh, et hariduspoliitikat saab ju tellida, aga nüüd, kas nagu päris täitmaga hakatakse, ei tea, on ju. Paremat optsiooniprogrammi saaks nagu tellida, aga noh, ei tea, kas ka päris täitma hakatakse, et. Et ikkagi ma küsiks nagu seda, et kas, kas nii-öelda needsamad sektorid ise. Peavad siis olema oma tellimuses niivõrd ja oma visioonis niivõrd täpsed, et see on otses mõttes öeldakse, et, et näete, selleks, et nüüd asutajad saaksid tõsta ühe miljardi pealt kümne miljardi peale. Ja see on väga kõrge lisandväärtusega tulemust, nagu Sten rääkis, väga õige, et selleks on vaja nüüd. Esimese sammuna immigratsioonipoliitika teha selliseks, et kõike seda see sektor vajab, koos perekondadega saaks tulla Eestisse, punkt kaks. No optsiooniprogramm peab olema selline, et oleks toetatud ka firma varasem müüki kolme aasta pärast näiteks, on ju, punkt kolm, on ju. Et kas see on see, mida riik vajab või mida on vaja, härra minister, selleks, et, et ikkagi see visioon nüüd saaks ära tehtud, et see ei jääks jällegi nii-öelda. Oh, ei ole kõlav, seal saates viskasime välja, ei ole lahedad ideed, on ju. Ja eks kokkuvõttes, eks me tiksume ära ja ega need ettevõtjad lõpuks veavad välja seal igasuguse poliitikaga, aga nagu aga äkki saaks ikkagi aidata neid kuidagi noh.

Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.