@ RESTART // 2021.04.03
KUUPÄEV
2021-04-03
PIKKUS
45m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle, keskendudes sellele, kuidas riik saaks ettevõtlust paremini toetada. IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi analüüsivad bürokraatia vähendamise, talentide kaasamise ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise vajadust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on viimase paari aasta jooksul olnud esinduslik valik IT-ministreid. Eelmised ei jõudnud meie saatesse, aga praegune tuli ja rääkis, mis plaanis on. Restardis on külas mõned kuud ametis olnud IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi ning räägime sellest, kas Eestis on innovatsioonikett maha käinud ehk kes peaks suuri ägedaid asju eest vedama ja miks sellega kõige paremini ei ole. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Vaata, minu jaoks on see küsimus ambitsiooni seadest ja, ja noh, eks me olemegi noh, ma arvan ka ühiskonnana, eks ole, jõudnud heaolutasemeni. Kus, kus võib-olla paljude jaoks noh, see ongi nagu. Hea küll, aga, aga küsimus ongi, et, et kas me tahame siit edasi minna ja mina arvan, et me peame siit edasi minema. Sest noh, kus Asutajate Seltsist ja tehnoloogiasektorist rääkides, et, et kui, kui see sektor suudab ennast kasvatada, mis mulle hästi meeldis, kui te, kui me kohtusime, te rääkisite, eks ole, ühe miljardi pealt kümne miljardi peale kümne aastaga. Et noh, just nagu järgmiste, järgnevate kohtumiste käigus ma olen leidnud ka veel õige mitu klastrit. Kes tegelikult on ka võimelised oma äri miljardites kasvatama. Ja, ja noh, näiteks kui me räägime Ida-Virumaast. Räägime noh, nagu sellest potentsiaalist, mis sinna tegelikult võiks tulla, mõned ettevõtted on seal juba olemas, noh, mõned on seal sinna, sinna loodetavalt ka tulemas. Ja kui me vaatame noh, globaalselt, eks ole, et mida Covid on teinud, et Covid on selgelt ju muutnud ettevõtete tarneahelaid ja väärtusahelaid, et kuidas neid allokeeritakse. Ja, ja noh, ütleme poliitika, mis mulle endale tegelikult liiga ei meeldi. Aga noh, fakt on see, et kui me vaatame Euroopat, vaatame Ameerikat, Hiinat kui kolme suurt majandusruumi. Siis kõik need suured majandusruumid tegelikult ehitavad iseenda lähedale või enda sisse. Noh, nagu täieliku, täieliku väärtus ja, ja, ja tarneahelat, et olla vähem sõltuv sellest, mis mujal maailmas toimub. Et, et noh, minu meelest see on nagu võimalus, mida me saame ka ära kasutada, noh, ka näiteks ka lennundusklaster, millega on, mille, millega ma olen kohtunud. Et küsimus ei ole ju ainult reisijate liigutamisest punktist A punkti B, aga noh, näiteks see, mida teeb MRO. Ka erinevad siis elektrilennukite projektid. Erinevad tehnoloogia arendused, et noh, see on ka sektor, millel kindlasti oleks potentsiaali kasvada. Mitme miljardi käibega, noh, kaasa arvatud, kui tuua näiteks Airbus. Mingisugune tükk Airbusi siis tegemisest Eestisse ja ma ikka ühe kommentaari lihtsalt veel ütlen, et, et mis näiteks ka tööstusesindajate poolt väga tugevalt kõlas, et. Et me oleme pannud sildi allhange ja see on noh, negatiivselt stigmatiseerinud kogu seda nii-öelda tööstusprotsessi. Aga noh, ei ole ühtegi tarneahelat või, või, või väärtusahelat, et kus, mis oleks võimalik globaalselt tekitada ainult Eestis. Ehk et oluline on see, et, et kus meie ettevõtted selles tarne ja väärtusahelas paiknevad ja ilma, eks ole, seal paiknemata ei ole võimalik teha ka innovatsiooni. Sten.
Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.
Väga hea, aga mõtlengi, et, et noh, jällegi tahaks nagu tõlkida või seda maailma, et kokkuvõttes, kui me vaatame neid reforme, mida siis riik on teinud, mida on toetanud. Needsamad platvormi elemendid, eks, et noh, ühetaoline maksusüsteem ja nii edasi, on ju, need kokkuvõttes ei ole noh, kuidas ma ütlen siis. Noh, see ei ole Rail Baltica, mida ehitada, eks, et see ei ole midagi sellist, mis nagu vajab kolme aastat planeerimist ja kuus aastat ehitamist on ju, et, et see on ikkagi selles mõttes. Noh, Eestis on tehtud maksureform ära, no öö, ööpäevaga, on ju, noh, käibemaksu tõsteti näiteks, on ju, või. Või ma ei tea, e-residentsus tehti ära kaheksa kuuga, on ju, et noh, et kui tahta, et siis suudavad need ministeeriumi osapooled tegelikult väga hästi koos toimetada. Aga jällegi kuidagi on vaja seda tagasisidestamist ja eesmärgist, et noh, jällegi Euroopa Liit ja NATO olid väga lihtsad eesmärgid, no selles mõttes nagu, et noh. Raske saavutada, aga selgelt ja arusaadavad, kommunikeeritavad, oleme sees ja ole sees, noh, mõõdik olemas, on ju, et noh, et, et. Et kuidas me saame ikkagi nüüd selle, sellest nagu punktist lahti, et. Me ühelt poolt ütleme, et me tahame olla nagu innovatiivne, uus majandus ja nii edasi. Uus majandus näiteks on krüptoteemad. Erinevalt selles mõttes, selles mõttes erinevad platvormid selles teemas, erinevad valdkonnad. Sealsamas tuleb välja meil Raabia analüüs, mis, mille, mille sisu on umbes selline, et teate sõbrad. Paneme kogu selle krüptomaailma kinni, sellepärast, et me ei suuda seda kontrollida, eks, et noh, ühesõnaga ühelt poolt nagu tahaks innovatsiooni, teiselt poolt nagu ei näe, et noh. Et, et seda innovatsiooni saaks toetada, eks, et kuidas me ikkagi saame nagu selle julguse nüüd kätte seesama, mis minister, minister ka ütles selle koha pealt, et, et. Kui me näeme probleemi, et ei oleks nii, et ma ei tea, miljardeid kanti Aserbaidžaani kunn, on ju, on täpselt samasugune inimene meie finantssüsteemi jaoks, näiteks nagu ma ei tea. Viisteist tuhat eurot ülekandev insener, kes kasutab e-residentsust, on ju, et noh, et, et, et ma ei tea, Sten, on sul mõtteid?
Noh, ma arvan, et, et üldiselt see hoiak, eks ole, et kuidas saab ja mis tingimust veel saab, on noh, on meil hädavajalik, et, et siia noh, ütleme siis. Innovaatilist kapitali meelitada, ükskõik, kas see on krüptovaldkonnas või on mingis muus valdkonnas, et, et, et noh, ma. Kui ma seda pangandustausta oman, eks ole, et, et see pendel on liikunud ju noh, ütleme täiesti teise äärde, eks ole, et noh, omal ajal oli regulatsioon, mis oli suhteliselt liberaalne. Mitte ainult, eks ole, noh, siis selles rahapesu temaatikas, vaid, vaid tegelikult ka laenu andmises ja, ja paljus muus, eks ole, noh, siis tuli finantskriis. Maksumaksjad pidid palju raha uputama, eks ole, pankade päästmiseks, noh pendel lükati täiega teise äärde ja noh, ma vaatan. Kui ma vaatan täna noh, ja, ja mõtlen tagasi, eks ole, üheksakümnendad või seesama, eks ole, kaks tuhat esimene kümnend. Et siis pangad pakkusid küll noh, traditsioonilist laenu. Aga noh, tänase maailma mõttes see laenu siis pankade riskiisu oli, oli selline, et sinna tavalise laenu sisse olid tegelikult ära paigutatud nii tänane klassikaline pangalaen, mis on nagu üks selline madala riskiga. Aga seal oli ka selgelt mingisugune mesaniin või, või noh, nagu omakapitalilaadne komponent juures. Ehk et see, et tagatis ei olnud esmane. Esmane oli see, et on hea äriplaan, et aga noh, et seda, seda ütleme, regulatsiooni, kuna see on noh, globaalne või ütleme, vähemalt Euroopa tasandi oma, et seda me nagu tagasi pöörata ei saa. Küll aga me saame siis vaadata, et mis me, mis me saame teha, et, et kuidas seda puuduvat kapitalitükki täita. Ja, ja noh, siin see kohaliku kapitalituru arendamine noh, kus kindlasti asutajatel on roll, kus on pensionifondidel roll ja, ja ka järjest enam, eks ole, erinevatele erainvestoritele ükskõik kui suure summaga nad sisenevad. Et siis pakkuda ettevõtetele tegelikult kogu kapitalispektrit, et ka seda me siin MKM-i poole pealt lükkame. Ja, ja võib-olla selle krüpto ja akvaariumi juurde, et noh, ma arvan, see on noh, see on nagu niisugune hea metafoor, et. Et, et, et, et kuidas, kuidas siis nagu proovida erinevaid asju, et äkki, äkki see on jälle üks lotopilet, mis võidab, eks ole, ja, ja noh. Nii tegelikult on ka koalitsioonilepingus kirjas, et seadus või õiguskuulekatele klientidele. Peab olema Eesti finantssüsteem avatud ja nad peavad siin saama äri ajada. Noh, et siis sealt edasi tuleb see küsimus, eks ole, mis on see õiguskuulekas, aga noh, ma arvan, see noh, on igas riigis, eks ole, et. Ja, ja noh, ilmselt on vaja siin ka leida see noh, tasakaalupunkt pankade vahel, et, et noh, kui ma olen rääkinud ka panga juhtidega. Et noh, lõpuks on ka neil ju isiklik karjäär mängus. Et kui, kui leitakse, et nad on kuskilt mingisuguse rahapesu sätte vastu eksinud, noh, et siis see tõenäosus, et ta võib-olla ei ole enam, eks ole, fit and proper. Noh, tõmbabki talle erialasele, erialasele karjääri kriipsu peale ja inimlikult ma saan temast täiesti aru, ta ütlebki, aga ma seda riski ei võta. Ja siin on nüüd see läbirääkimiste ja arutelu koht riigi ja, ja finantssektori vahel ja ma arvan, ka krüpto võib sinna vabalt juurde panna ja, ja ka muud, eks ole, finants. Innovatsiooni teemad, et, et kuidas me saame luua sellise keskkonna. Et, et, et noh, nagu finantstööstus saab võtta mõistlikke riske või vähemalt arusaadavaid riske, et need riskid on mõõdetavad. Ja, ja noh, teistpidi, et, et siis noh, nagu riigi poolt ei, ei, ei karistata alati selle eest, et kui sul mingi väike kala kuskilt läbi ujub. Noh, kui me tahame ka väiksed kalad või selle võrgusilma nii pisikeseks teha, et, et sealt keegi läbi ei uju. Noh, siis me peame panema pangad kinni. Aga noh, ma arvan seda keegi, seda keegi ei soovi, et, et noh, ma arvan, see krüpto on võib-olla selles mõttes niisugune hea näide, et ta. Noh, et ta tekitab sihukese võib-olla allergilise vastureaktsiooni, eks ole, et, et noh, mis, mis krüpto. Aga noh, et kui me suudame krüptovõtmes mingi akvaariumi välja mõelda, noh siis tõenäoliselt me suudame neid akvaariumi teha ka ig
Et ma ei taha sellesse krüptoteevasse kinni jääda, aga ma arvan, et see on hea, hea näide sellest, kus meil sellist akvaariumite ja suure probleemi väiksemaks tükeldamist on hädasti vaja. Sellepärast, et sõnavõtud tasemel, kas, kas me lubame või ei luba, kas on lubatud või on keeratud tasemel krüpto tegelikult iga tehnoloogi jaoks on täielik absurd. Et see on nagu natuke nagu see, et aastal üheksakümmend seitse riik ütleks, et nüüd on veebilehed edaspidi, ei ole siin Eestis soositud. Seepärast, et mõnel veebilehel on halbu asju. Et noh, veebileht, kui on nagu alustehnoloogia, see on mingisugune tehnoloogia põlvkonna vahetus, et kas asju ehitatakse detsentraliseeritud või detsentraliseeritud. Et jätkame need asjad nagu tehnoloogile otsustada ja innoveerida. Ja, ja selle jaoks, innovatsiooni jaoks ongi vaja teha neid akvaariume, kus, kus sees katsetades, et piltlikult öeldes, kui heeringute sekka satub haigala. Siis me näeme läbi akvaariumi klaasi, et see haigala seal on. Me saame kas vee välja lasta või seda hai sealt välja püüda või mida iganes teha, ilma, et see ülejäänud majandust õhku laseks. Ja, ja selle, selle nagu laiemas mõttes mulle tundub, et, et see on iga ettevõtte ehitamisel, kui kahtled, siis tuleb minna tagasi alusväärtuste juurde. Ja, ja tegelikult, et, et kui me sõnastame ära või ütleme, et meil on Eesti majandus on selline koht, kus asjad toimuvad digitaalselt. Nad toimuvad bürokraatiavabalt ja kiiresti. Nad on läbipaistvad, et me oleme riik, kus arveid saadetakse digitaalselt ja maksuamet arvutab maksud sinu eest, et sa ei saa, noh, sul ei olegi võimalik sikku teha, kui sa vajutad okei nuppu ainult. Et, et kui sul kõik need põhimõtted kehtivad, vot nende mängureeglitega mängivad inimesed on meile väga-väga oodatud. Mitte, et ai, me natuke kirtsutame nina, laseme teid vahest ka siia oma mängumaale, vaid tulge palun, et see, see mängureeglite väärtuste sõnastamine ja sellele vastavalt, siis pole enam vahet, kas see. Programmeerial on India pass või Soome pass või, või on tal juhtumisi kasutusel ka krüptotehnoloogiat, noh, see pole absoluutselt enam oluline, et peaasi, et need asjad, mis me, mida me tahame Eesti majanduses hoida ja säästa ja mida katki teha. Mitte katki teha ja need, mis on tegelikult meid eristavad väärtused, et, et jällegi, et kes iganes maailmas ringi vaatab, et see, mis meie jaoks on tavaline majanduskeskkond oma digitaalsel moel, ei ole see tavaline.
Okei, ma olen nõus, Sten, aga kas teile ei tundu nagu mina, mina olen siin teie juttu nagu kuulanud ja mulle, mulle tundub, et. Et meil on väga hästi nagu Eesti riigis on paigas need inimesed ja need reeglid, kes ja mis võimaldavad öelda, et ei saa teha. On ju, no juba rääkisime ka sellest, et, et see süsteem, kuidas öelda ei ja miks öelda ei, on jumala hästi paigas. Nüüd see on ju, kuidas teha seda innovatsiooni, mida noh, Taavi ja Sten siin nagu tahavad, on ju, minister ka, ma saan aru, tahab põhimõtteliselt. See eeldab mingit noh, teistsugust nagu lähemalt, see eeldab kedagi, eks ole, kes nagu võtab selle lipu kätte, ütleb ei, me peame tegema. Mina rabelen, mina räägin, on ju, mina saan ajakirjanduses peksa, mina võtan selle riski ja neid inimesi on väga vähe. Et noh, neid oli, on ju, me saime need suuri asju tehtud, sellepärast et oli neid inimesi. Ja ma ei tea, Mart Laar lasi ennast peksta kümme aastat selle ID-kaardiga ja, ja põllumajandusega, on ju, ja võttis selle nagu löögi sisse. Aga mulle tundub ka, et täna valijal noh, see võib-olla ongi niisama lihtne, et valija ei taha. Lihtsalt valija ei, ei soovi poliitilisel tasemel sellist jamamist ja tahab mõnusat rahulikku tiksumist, see on nagu see noh, et. Et kui sul ei ole mitte midagi või kui sul on hästi palju, need on need kaks kohta, kus sul on nagu mõnus riskida. Aga kui sul nagu juba natuke mõnusasti on, nagu meil Eestis. Siis sa muutud üsna selliseks kiivaks, aga no kurat, ei tea, et no ärme ikka parem jama, on ju, et praegu on juba hea küll.
Ei, mina olen selle lipu kätte võtnud ja, ja, ja selles suunas ma siin ka edasi liigun, et, et, et ega ma muidu seda juttu ei räägiks. Ja ma arvan, see, mis Henrik Roonemaa just ütles, et, et kui sa oled seal vahepeal. Et siis sul see riskikartlikkus ongi, ongi suurem selle noh, ma arvan, et väga palju suurem. Sest sa ei taha enam tagasi kukkuda sinna, kus sul mitte midagi ei olnud. Ja, aga noh, samas kui sa ei proovi ja ei katseta ja noh, innovatsioon definitsiooni kohaselt on see, et sul ikka läheb väga palju asju untsu, ennem kui sa jõuad noh, nende asjadeni, mis tegelikult sulle siis selle järgmise. Loto võidu toovad või järgmisele tasandile viivad, et, et, et seda noh, minu arust on vaja meil ühiskonnas tagasi tuua ja, ja, ja noh, ma ei, ei väidagi, et, et kõik inimesed on noh, ja peavad olema riskialtid. Aga, aga need, kes on valmis riske võtma, et noh, ma arvan, nende jaoks tuleb, tuleb see keskkond luua ja, ja ma arvan, teine, mis on hästi oluline, et, et meil ei tekkiks ka siis ühiskonnas seda tunnet. Et, et see areng on kuidagi väheste priviligeeritud, siis. Noh, ainult neile ja enamik Eesti ühiskonnast tegelikult peab kuskil sabas sörkima. Et, et, et ma arvan, siin see noh, nagu see päris kaasamine on ikkagi oluline, sellepärast ma rääkisin ka, kui ma noh, ütleme nende erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega kohtumiste põhjalt. Et kui, kui, kui seal on noh, sihukeseid traditsioonilisi ettevõtjaid, kes on. Tegelikult võib-olla üheksakümnendatest siia tänaseni välja tulnud ja noh, ongi selles mõttes kõik nagu väga, väga, väga tublid. Sest see ei ole olnud ju mingisugune lihtne, lihtne ralli, mida sõita. Ja sul on järgmine põlvkond, eks ole, seal peal, kes, kes siis noh, nagu viivad siit juba edasi, et me peame noh, nagu kõikidele nendele pooltele noh, andma selle. Noh, heas mõttes turvatunde, et, et jah, me riskime küll, aga me riskime teadlikult. Sest me tahame jõuda noh, nagu järgmisele tasandile ja näiteks Soome tuli praegu, neil tehti kakskümmend neli veebruar, see aasta avaldati siis. Sihuke majanduse arengu ja tuleviku heaolu raport, mida juhtis endine Nokia CEO. Ja, ja sellel raportil oli kolm väga olulist järeldust, eks ole, et A, Soome tänane innovatsioonisüsteem on liiga killustatud. Ja seal on liiga vähe fookust siis just sihukese suure lisandväärtusega ökosüsteemile. Soomel, teiseks on kasvav talentide puudujääk. Ja kolmandaks on seal puudu tark kapitali või tarkade oskustega kapitaliturg. Või ei ole ta piisavalt arenenud ja nad soovivad saada oma teadus-arenduse kulutused ühiskonnas nelja protsendini SKP-st, noh. Meie noh, see, et meie jaoks tähendaks ütleme, ma arvan, et kolm korda või, või see on ikka väga-väga suur. Hüpe, mida me peaksime tegema sinna, kuhu Soome tahab jõuda aastaks kaks tuhat kolmkümmend. Et, et, et ma arvan ka seda tunnetust meil siin ühiskonnas, et. Et, et noh, et me tegelikult ikkagi tahame edasi minna ja no mina nagu päriselt tahan seda. Et, et, et ma tahan, et, et, et kunagi, kui kahekümne aasta pärast ma ei tea sama saade on või mingi teine saade on, et siis saaksid inimesed öelda, et jaa, kahe tuhande kahekümne esimesel aastal. Noh, julges Eesti teha suuri valikuid ja, ja liikus edasi, et kas see õnnestub või ei õnnestu, et noh, eks seda näitab elu ja, ja, ja noh, nagu ajaloolast saavad pärast vaadata. Aga ma arvan, see on noh, nagu see ambitsioon ja soov riiki edasi viia, et, et, et ma arvan, see on väga, väga tähtis ja ma nende paljude kohtumiste põhjalt ma näen, et, et on ka väga palju ettevõtjaid, kes seda soovivad. Suur enamus tegelikult soovib seda, et, et loome koos need võimalused ja ma arvan, see, see on nagu päriselt tehtav, sest raha pole maailmas kadunud
Ei no kindlasti igas, iga kord, kui kuskilt liigub ka kaks tuhat inimest, noh, võib mürki võtta, et nende seas on kaks päti ka või noh, see, see on nagu osa sellest mängust, et küsimus on siis see, et kuidas need. Kuidas on sellise tihedusega sõel, millega saab nad akvaariumist välja tõsta ja ülejäänud kalad ujuvad edasi, et see noh, see on lihtsalt osa sellest riskijulgusest, mida. Ma arvan, et, et üks võti, mis siit hakkab kujunema, mis on Hendriku küsimuses oli sellise, Andres, sinu vastuses. On see, et ega Eesti inimene ja Eesti valija tegelikult ei saa täna aru, mis ta, mis temal sellest kasu on. Et see lõks, millest, mida me peame vältima, on see, et, et me teeme mingisugust keerulist kõrgtehnoloogilist äri kuskil nurgas, millest saavad viis eestlast rikkaks. Või veel hullem, viis välismaalast rikkaks, vot see, see, ma arvan, et ta Eesti inimesele ei peagi nagu eriti korda minema. Aga mida mina siiralt usun ja mida, mis on nagu Asutajate Seltsi point on selles, et laske meil tuua seda kapitali ja tööjõudu ja ideid ja, ja värskeid innovatsioon, innovatilisi asju Eestisse. Ja sellest on kõigil kasu. Et kui on nagu Selveri pood, mille kõrvale ehitatakse Comarket ja Rimi, siis keegi neist kaotab käivet ja teine võidab, et see nullsumma mäng. Aga kui me teeme Eestist asju, mida ülejäänud maailmale on vaja, siis sellest tekib raha, millega tekib Eesti inimestele rohkem raha, et minna ka seal Selveris ja Comarketis ja prismas kulutada ja osta võib-olla kaks banaani rohkem, et. Et see siseriiklikusse tarbimisse, õpetajate palkadesse, meditsiin igale poole tuleb ainult sellest, kui me suudame Eestisse tuua väljast raha juurde.
Jah, ma arvan, et selle mõttega võiksime lõpetada ja soovime edu härra ministrile, et ta suudaks ka teised ministeeriumid ja ametnikud panna akvaariumite võtmes mõtlema ja. Ja looma neid ökosüsteeme selliselt, et innovatsioon saaks areneda.