@ RESTART // 2021.04.03
geenius_restart_0917.mp3
KUUPÄEV
2021-04-03
PIKKUS
45m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle, keskendudes sellele, kuidas riik saaks ettevõtlust paremini toetada. IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi analüüsivad bürokraatia vähendamise, talentide kaasamise ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise vajadust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on viimase paari aasta jooksul olnud esinduslik valik IT-ministreid. Eelmised ei jõudnud meie saatesse, aga praegune tuli ja rääkis, mis plaanis on. Restardis on külas mõned kuud ametis olnud IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi ning räägime sellest, kas Eestis on innovatsioonikett maha käinud ehk kes peaks suuri ägedaid asju eest vedama ja miks sellega kõige paremini ei ole. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Väga hea, aga mõtlengi, et, et noh, jällegi tahaks nagu tõlkida või seda maailma, et kokkuvõttes, kui me vaatame neid reforme, mida siis riik on teinud, mida on toetanud. Needsamad platvormi elemendid, eks, et noh, ühetaoline maksusüsteem ja nii edasi, on ju, need kokkuvõttes ei ole noh, kuidas ma ütlen siis. Noh, see ei ole Rail Baltica, mida ehitada, eks, et see ei ole midagi sellist, mis nagu vajab kolme aastat planeerimist ja kuus aastat ehitamist on ju, et, et see on ikkagi selles mõttes. Noh, Eestis on tehtud maksureform ära, no öö, ööpäevaga, on ju, noh, käibemaksu tõsteti näiteks, on ju, või. Või ma ei tea, e-residentsus tehti ära kaheksa kuuga, on ju, et noh, et kui tahta, et siis suudavad need ministeeriumi osapooled tegelikult väga hästi koos toimetada. Aga jällegi kuidagi on vaja seda tagasisidestamist ja eesmärgist, et noh, jällegi Euroopa Liit ja NATO olid väga lihtsad eesmärgid, no selles mõttes nagu, et noh. Raske saavutada, aga selgelt ja arusaadavad, kommunikeeritavad, oleme sees ja ole sees, noh, mõõdik olemas, on ju, et noh, et, et. Et kuidas me saame ikkagi nüüd selle, sellest nagu punktist lahti, et. Me ühelt poolt ütleme, et me tahame olla nagu innovatiivne, uus majandus ja nii edasi. Uus majandus näiteks on krüptoteemad. Erinevalt selles mõttes, selles mõttes erinevad platvormid selles teemas, erinevad valdkonnad. Sealsamas tuleb välja meil Raabia analüüs, mis, mille, mille sisu on umbes selline, et teate sõbrad. Paneme kogu selle krüptomaailma kinni, sellepärast, et me ei suuda seda kontrollida, eks, et noh, ühesõnaga ühelt poolt nagu tahaks innovatsiooni, teiselt poolt nagu ei näe, et noh. Et, et seda innovatsiooni saaks toetada, eks, et kuidas me ikkagi saame nagu selle julguse nüüd kätte seesama, mis minister, minister ka ütles selle koha pealt, et, et. Kui me näeme probleemi, et ei oleks nii, et ma ei tea, miljardeid kanti Aserbaidžaani kunn, on ju, on täpselt samasugune inimene meie finantssüsteemi jaoks, näiteks nagu ma ei tea. Viisteist tuhat eurot ülekandev insener, kes kasutab e-residentsust, on ju, et noh, et, et, et ma ei tea, Sten, on sul mõtteid?
Mulle tundub, et see kõik esimese asjana. On see moodustub sõnumitest, mida Eesti enda kohta maailma saadab ja piltlikult öeldes on meil iga teema kohta välja mõelda jah-sõnumid ja ei-sõnumid. Ja, ja mulle tundub, et eriti viimasel paaril aastal on ei sõnumid väga selgelt domineerinud, et kui sa võtad seesama krüpto näide, mis sa tõid. Et kui guugeldada, mis on Eesti krüpto, Eesti ja krüpto keskkonna kohta esimesed Google'i vasted, siis kaks tuhat seitseteist, kaheksateist olid need väga optimistlikud, positiivsed. Tulge meie juurde, meil on avatud digitaalne majandus, tulge eksperimenteerige. Täna põhiliselt räägitakse sellest, keda pandi kinni, keda visati välja, kes tegi paha. Ja, ja selle juures on minu arust hästi oluline, ettevõtjana mulle võttis see nagu aastaid aega riigiga suheldis, et aru saada, et tegelikult on väga toredad ja targad inimesed, on nad siis finantsinspektsioonis või rahapesu andmebüroos või. Või siseministeeriumis või kaitsepolitseis, kelle ülesanne on hoida Eesti turvalise ja, ja ohutu keskkonnaga, kus elada. Ja see, et ei öelda, ei ole mitte halb, vaid see on nende töö ja nad teevad oma tööd väga hästi. Küsimus on see, et mulle tundub, et meil on tasakaaluks need jah-sõnumid ära kadunud pildist ja, ja selle koha pealt ilmselt kaks aastat on olnud nagu eriti tugev vaakum. Ja, ja minu arust selle jah-sõnumid, et öelda hästi selgelt välja, mis majandust me Eestis tahame ehitada, kes siia on väga oodatud. Ja, ja minu arust võiks need vastu, need jah-sõnumid minna nagu palju väiksemaks ja konkreetsemaks. Kui sul on doktorikraad ja sa oskad premeerida, siis sa Eestist leiad tasuva töö. Ükskõik, mis pass sul on näiteks. Kui sul on krüptoettevõte, mis on litsenseeritud, teenindab miljonit klienti ja sa oled kaasanud kolmkümmend miljonit riskikapitali, mitte mingit küsimust, palun tule, on ju. Et, et hakata ütlema, kes on oodatud ja siis võib-olla need, kes on pahad või pahade kavatsustega hakkavad ennast juba välja filtreerima, et okei, see mind ju ei puuduta.
Selles mõttes ma räägin ühe loo, ma olin koos Leedu panga esindajaga Bloombergi üritusel Londonis paar aastat tagasi, kolm aastat tagasi laval. Ja mul sõna otses mõttes ilad ilkus, kui võib nii öelda, et kuidas Leedu panga inimene rääkis väga selgelt, millist klienti nad tahavad endale. Ehk siis, et mis tüüpi valdkond on keskendunud, kelle jaoks nad nii-öelda teevad oma tööd ja kelle jaoks nad fokusseerivad ja seal olid niisugused õiged märksõnad. Kõik krüptoga ja, ja, ja digitaliseerimisega ja nii edasi, ma ütlen, et vaatasin, issand jumal, milline valgustatud pangatöötaja on ju, et. Riiklik pangatöötajad saaks endale siukse, on ju, ehk siis, et, et võib-olla küsimus siit minister Sutile, et, et seesama Steni seda, seda ideed nagu edasi arendades. Et kuidas me ikkagi saame endale sellised akvaariumid, ehk siis, et kuidas me saame näiteks Fii ja Raabi ja maja rahandusministeeriumi ja YUM-i mõtlema sellisel viisil, et. Et enam me nii-öelda universaalset seadusloome, universaalsed reeglid ei toimi tänases agiilses maailmas. Et me peame, kui me võtame ikkagi riske, me katsetame ja siis me peame tegema niimoodi, et me sain otseses mõttes defineerime uue akvaariumi, ütleme, et näete, jah, nagu Sten ütles, et. Et me ei taha siia neid krüptoplatvormi, kes nagu tegelevad pettusega, selle suhtes nulltolerants, paneme kohe kõik kinni, kui vähegi nagu midagi avastama on ju ja nii edasi, eks. Aga juhul, kui sul on selline äri, mis vastab sellistele kriteeriumitele, mille mahud jäävad noh, kas ma ütlen siis alla valuläve, on ju, mitte nagu rahapesuga sada, sada kuuskümmend miljardit, on ju. Et siis võid tulla ja siis tule tee ja siis me vaatame, kui sa hästi toimetad, siis laseme sind suurde mängu ka, eks. Et, et kas see võiks olla, Andres Sutt, see lahendus?
Noh, ma arvan, et, et üldiselt see hoiak, eks ole, et kuidas saab ja mis tingimust veel saab, on noh, on meil hädavajalik, et, et siia noh, ütleme siis. Innovaatilist kapitali meelitada, ükskõik, kas see on krüptovaldkonnas või on mingis muus valdkonnas, et, et, et noh, ma. Kui ma seda pangandustausta oman, eks ole, et, et see pendel on liikunud ju noh, ütleme täiesti teise äärde, eks ole, et noh, omal ajal oli regulatsioon, mis oli suhteliselt liberaalne. Mitte ainult, eks ole, noh, siis selles rahapesu temaatikas, vaid, vaid tegelikult ka laenu andmises ja, ja paljus muus, eks ole, noh, siis tuli finantskriis. Maksumaksjad pidid palju raha uputama, eks ole, pankade päästmiseks, noh pendel lükati täiega teise äärde ja noh, ma vaatan. Kui ma vaatan täna noh, ja, ja mõtlen tagasi, eks ole, üheksakümnendad või seesama, eks ole, kaks tuhat esimene kümnend. Et siis pangad pakkusid küll noh, traditsioonilist laenu. Aga noh, tänase maailma mõttes see laenu siis pankade riskiisu oli, oli selline, et sinna tavalise laenu sisse olid tegelikult ära paigutatud nii tänane klassikaline pangalaen, mis on nagu üks selline madala riskiga. Aga seal oli ka selgelt mingisugune mesaniin või, või noh, nagu omakapitalilaadne komponent juures. Ehk et see, et tagatis ei olnud esmane. Esmane oli see, et on hea äriplaan, et aga noh, et seda, seda ütleme, regulatsiooni, kuna see on noh, globaalne või ütleme, vähemalt Euroopa tasandi oma, et seda me nagu tagasi pöörata ei saa. Küll aga me saame siis vaadata, et mis me, mis me saame teha, et, et kuidas seda puuduvat kapitalitükki täita. Ja, ja noh, siin see kohaliku kapitalituru arendamine noh, kus kindlasti asutajatel on roll, kus on pensionifondidel roll ja, ja ka järjest enam, eks ole, erinevatele erainvestoritele ükskõik kui suure summaga nad sisenevad. Et siis pakkuda ettevõtetele tegelikult kogu kapitalispektrit, et ka seda me siin MKM-i poole pealt lükkame. Ja, ja võib-olla selle krüpto ja akvaariumi juurde, et noh, ma arvan, see on noh, see on nagu niisugune hea metafoor, et. Et, et, et, et kuidas, kuidas siis nagu proovida erinevaid asju, et äkki, äkki see on jälle üks lotopilet, mis võidab, eks ole, ja, ja noh. Nii tegelikult on ka koalitsioonilepingus kirjas, et seadus või õiguskuulekatele klientidele. Peab olema Eesti finantssüsteem avatud ja nad peavad siin saama äri ajada. Noh, et siis sealt edasi tuleb see küsimus, eks ole, mis on see õiguskuulekas, aga noh, ma arvan, see noh, on igas riigis, eks ole, et. Ja, ja noh, ilmselt on vaja siin ka leida see noh, tasakaalupunkt pankade vahel, et, et noh, kui ma olen rääkinud ka panga juhtidega. Et noh, lõpuks on ka neil ju isiklik karjäär mängus. Et kui, kui leitakse, et nad on kuskilt mingisuguse rahapesu sätte vastu eksinud, noh, et siis see tõenäosus, et ta võib-olla ei ole enam, eks ole, fit and proper. Noh, tõmbabki talle erialasele, erialasele karjääri kriipsu peale ja inimlikult ma saan temast täiesti aru, ta ütlebki, aga ma seda riski ei võta. Ja siin on nüüd see läbirääkimiste ja arutelu koht riigi ja, ja finantssektori vahel ja ma arvan, ka krüpto võib sinna vabalt juurde panna ja, ja ka muud, eks ole, finants. Innovatsiooni teemad, et, et kuidas me saame luua sellise keskkonna. Et, et, et noh, nagu finantstööstus saab võtta mõistlikke riske või vähemalt arusaadavaid riske, et need riskid on mõõdetavad. Ja, ja noh, teistpidi, et, et siis noh, nagu riigi poolt ei, ei, ei karistata alati selle eest, et kui sul mingi väike kala kuskilt läbi ujub. Noh, kui me tahame ka väiksed kalad või selle võrgusilma nii pisikeseks teha, et, et sealt keegi läbi ei uju. Noh, siis me peame panema pangad kinni. Aga noh, ma arvan seda keegi, seda keegi ei soovi, et, et noh, ma arvan, see krüpto on võib-olla selles mõttes niisugune hea näide, et ta. Noh, et ta tekitab sihukese võib-olla allergilise vastureaktsiooni, eks ole, et, et noh, mis, mis krüpto. Aga noh, et kui me suudame krüptovõtmes mingi akvaariumi välja mõelda, noh siis tõenäoliselt me suudame neid akvaariumi teha ka ig
Et ma ei taha sellesse krüptoteevasse kinni jääda, aga ma arvan, et see on hea, hea näide sellest, kus meil sellist akvaariumite ja suure probleemi väiksemaks tükeldamist on hädasti vaja. Sellepärast, et sõnavõtud tasemel, kas, kas me lubame või ei luba, kas on lubatud või on keeratud tasemel krüpto tegelikult iga tehnoloogi jaoks on täielik absurd. Et see on nagu natuke nagu see, et aastal üheksakümmend seitse riik ütleks, et nüüd on veebilehed edaspidi, ei ole siin Eestis soositud. Seepärast, et mõnel veebilehel on halbu asju. Et noh, veebileht, kui on nagu alustehnoloogia, see on mingisugune tehnoloogia põlvkonna vahetus, et kas asju ehitatakse detsentraliseeritud või detsentraliseeritud. Et jätkame need asjad nagu tehnoloogile otsustada ja innoveerida. Ja, ja selle jaoks, innovatsiooni jaoks ongi vaja teha neid akvaariume, kus, kus sees katsetades, et piltlikult öeldes, kui heeringute sekka satub haigala. Siis me näeme läbi akvaariumi klaasi, et see haigala seal on. Me saame kas vee välja lasta või seda hai sealt välja püüda või mida iganes teha, ilma, et see ülejäänud majandust õhku laseks. Ja, ja selle, selle nagu laiemas mõttes mulle tundub, et, et see on iga ettevõtte ehitamisel, kui kahtled, siis tuleb minna tagasi alusväärtuste juurde. Ja, ja tegelikult, et, et kui me sõnastame ära või ütleme, et meil on Eesti majandus on selline koht, kus asjad toimuvad digitaalselt. Nad toimuvad bürokraatiavabalt ja kiiresti. Nad on läbipaistvad, et me oleme riik, kus arveid saadetakse digitaalselt ja maksuamet arvutab maksud sinu eest, et sa ei saa, noh, sul ei olegi võimalik sikku teha, kui sa vajutad okei nuppu ainult. Et, et kui sul kõik need põhimõtted kehtivad, vot nende mängureeglitega mängivad inimesed on meile väga-väga oodatud. Mitte, et ai, me natuke kirtsutame nina, laseme teid vahest ka siia oma mängumaale, vaid tulge palun, et see, see mängureeglite väärtuste sõnastamine ja sellele vastavalt, siis pole enam vahet, kas see. Programmeerial on India pass või Soome pass või, või on tal juhtumisi kasutusel ka krüptotehnoloogiat, noh, see pole absoluutselt enam oluline, et peaasi, et need asjad, mis me, mida me tahame Eesti majanduses hoida ja säästa ja mida katki teha. Mitte katki teha ja need, mis on tegelikult meid eristavad väärtused, et, et jällegi, et kes iganes maailmas ringi vaatab, et see, mis meie jaoks on tavaline majanduskeskkond oma digitaalsel moel, ei ole see tavaline.