Minister räägib plaanidest

Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.

Ei no kindlasti igas, iga kord, kui kuskilt liigub ka kaks tuhat inimest, noh, võib mürki võtta, et nende seas on kaks päti ka või noh, see, see on nagu osa sellest mängust, et küsimus on siis see, et kuidas need. Kuidas on sellise tihedusega sõel, millega saab nad akvaariumist välja tõsta ja ülejäänud kalad ujuvad edasi, et see noh, see on lihtsalt osa sellest riskijulgusest, mida. Ma arvan, et, et üks võti, mis siit hakkab kujunema, mis on Hendriku küsimuses oli sellise, Andres, sinu vastuses. On see, et ega Eesti inimene ja Eesti valija tegelikult ei saa täna aru, mis ta, mis temal sellest kasu on. Et see lõks, millest, mida me peame vältima, on see, et, et me teeme mingisugust keerulist kõrgtehnoloogilist äri kuskil nurgas, millest saavad viis eestlast rikkaks. Või veel hullem, viis välismaalast rikkaks, vot see, see, ma arvan, et ta Eesti inimesele ei peagi nagu eriti korda minema. Aga mida mina siiralt usun ja mida, mis on nagu Asutajate Seltsi point on selles, et laske meil tuua seda kapitali ja tööjõudu ja ideid ja, ja värskeid innovatsioon, innovatilisi asju Eestisse. Ja sellest on kõigil kasu. Et kui on nagu Selveri pood, mille kõrvale ehitatakse Comarket ja Rimi, siis keegi neist kaotab käivet ja teine võidab, et see nullsumma mäng. Aga kui me teeme Eestist asju, mida ülejäänud maailmale on vaja, siis sellest tekib raha, millega tekib Eesti inimestele rohkem raha, et minna ka seal Selveris ja Comarketis ja prismas kulutada ja osta võib-olla kaks banaani rohkem, et. Et see siseriiklikusse tarbimisse, õpetajate palkadesse, meditsiin igale poole tuleb ainult sellest, kui me suudame Eestisse tuua väljast raha juurde.