Jah, me siin, mina, minu jaoks ongi see suur õppimisprojekt kõik, see saate tegemine. Kas see on siis kolmkümmend protsenti SKP-st tuleb start-up'idest või tuleb tehnoloogiasektorist Eestis? Kumb see õige on?
Ma arvan, et tehnoloogiasektorist või tehnoloogia ekspordist, seepärast, et startupidi või idufirmade juures on see asi, et nendega peaks juhtuma üks kahest, et kas nad surevad ära või neist saavad päris täiesti tavalised firmad. Ja, ja võib-olla nendel firmadel, mis startupidest saavad, on lihtsalt natukene rohkem ambitsiooni, natukene rohkem. Sihukest oskust ja indu kasvada ja kindlasti selline väga globaalne vaade, et selle asemel, et. Et pööritada Eesti sees sisemajanduse raha, tähendab tavaliselt tehnoloogiasektori kasv seda, et maailmast voolab raha rohkem siia, nii investeeringutena kui ka nende ettevõtete käibena, ehk siis see. Need, need ettevõtted, mis sealt välja tulevad, on täiesti tavaline Eesti majandus, mis lihtsalt on muutnud oma struktuuri. Aga täna me näeme neid algeid idufirmade näol.
Jah, see ma ütleks, et mida suuremaks ja mida edukamaks kasvavad tänased idufirmad, seda võimatum on tõmmata neid piire. Et, et kümne aasta pärast me elame maailmas, kus ikkagi üheski majandusvaldkonnas ei ole juhtivad ettevõtted, kes suudavad seda teha ilma tehnoloogiata. Mõnedel ettevõtetel on tehnoloogia tootmine nende olemis, olemasolu nagu ainus eesmärk ja see tehnoloogia müümine, teiste puhul. Arendavad nad tehnoloogiad selle jaoks, et pakkuda mingisugust muud toodet või teenust. Ehk siis, et kui Eestist kasvab välja edukas finantsteenuste pakkuja ülejäänud Euroopa jaoks, siis tõenäoliselt kümne aasta pärast ta teeb seda jällegi tehnoloogia abil, me ei nimeta ta IT-firmaks, vaid tõenäoliselt nimetame ta lihtsalt pangaks, et. Ja täpselt sama saab olema e-agronoomiga põllumajanduses või, või mõne, mõne muu, muu ettevõttega, mis, mis midagi toodab või teenusema pakub. Aga oluline on see, et, et nende ettevõtete ambitsioon ei oleks see, et täna teeme ühe jalgratta, homme teeme kaks ja ülehomme teeme neli. Et, et küsimus on selles, et milline, milline on sinu mõju maailmale, mis on see. See väärtus, mida sa lood klientidele võimalikult paljudes riikides, võimalikult paljude miljonite inimestele, sõltumata sellest, mis su toode on. Ja siit me jõuame tagasi selle juurde ka, et miks noh. Tegelikult vahet ei ole, kas meie tehnoloogiasektori lõpuks on kakskümmend seitse protsenti või kolmkümmend kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja kuidas seda arvutada ja kes on sees ja kes väljas, et see kõik on. On natuke nagu suva, või öeldes sellega, et meil on mingi suund, et me tegelikult oleme kaks-kolm aastat kurtnud selle üle, et meie riigis, kui sa vaatad näoga poliitikute poole või vaatad. Mis toimub, ma ei tea, sellesügisestel valimistel või ega keegi ei räägi sellest, milline on Eesti kümne aasta pärast. Ja mõnes mõttes on ka jumal okei, et seda ei, see ei olegi asi, mida riik meile ütleb või valitsejad meile ütlevad või poliitikud peavad meile ette kirjutama, mis on. Et see idufirmade visioon, et Eesti tehnoloogia eksporti kasvatada, tuleneb ikkagi sellest tööst, mis on meil juba viisteist aastat käinud. Ja kui sa meie senised viie-kuue aasta kasvumäärased joonistad tulevikku, siis me lihtsalt paratamatult jõuame sinna. Ehk siis võib-olla see on ka selline, et mida Eesti kodanikud, Eesti ettevõtjad tahavad teha ja siis üks vaadata, et millist riiki meil selle
Sellel hetkel, kui, kui tegevuse maht kasvab kümme korda, et siis noh, võib ka eeldada, et inimeste hulk kasvab kümme korda, ehk siis siin-seal on efektiivsus peidus, tehnoloogia areneb ühe, ühe. Ühe programmeerija poolt loodav koodi kogus võib-olla muutub ajas ja nii edasi, aga. Aga et noh, niimoodi laias laastus öeldes, et tänasest kuuest seitsmest tuhandest ilmselt saab kuuskümmend seitsekümmend tuhat inimest, kes selles sektoris otseselt töötavad ja mingi kogus inimesi, kes selle ümber on kaudselt sellega seotud. Noh, mõnes mõttes tundub suur number, teistpidi on see umbes kümme protsenti Eestis töötavatest inimestest. Ehk siis selle sektori eripära kipub ka olema see, et keskmine tehnoloogiasektori töötaja. Loob kaks, kolm korda rohkem lisaväärtust, saab kaks, kolm korda rohkem palka, kui meie keskmised palgad täna on. Ja see tähendab seda, et kolmandik majandusest on võimalik ära teha kümne protsendi inimestega.
Enne, enne kui kõrgepalgaline tippspetsialist ajab kuskil hindu üles, teeb ta midagi palju lihtsamalt, ta on klient. Ehk siis, et kõikides nendes riikides, kus on ärgas tehnoloogiasektor ja, ja eksporditakse palju. Siis iga selle euro või, või tuhande euroga, mis sinna, sinna füüsilisse piirkonda jõuab. Tekivad need kohalikud töökohad, mis on see, et kuskil on restoran ja kuskil on hotell ja kuskil on lennujaam ja kuskil on koristaja ja kuskil on põllumees, kes. Toob värsket toitu farmist sinna, sinna linna ja nii edasi. Et, et kõik noh, see ongi see majanduse vereringe ja küsimus on selles, et ei ole, et üks töö oleks parem kui teine või halvem kui teine. Vaid küsimus on ikkagi selles, kas sul on suletud anungus keerutatakse sedasama suppi ringi. Või keegi toob aeg-ajalt kulbiga nagu värsket suppi peale väljast maailmast. Ja, ja, ja see on see, kuidas need, need majanduse eriosad ja Eesti nii pisike riik, et ka meie geograafilised eri piirkonnad üksteist nagu toetada saavad.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]