Eesti tee rikkuse ja õnneni

Täna ei ole mitte laupäev, vaid on kolmapäev ning restardisaade alustab ja, ja kui me oleme tõesti aastaid väga-väga pikalt oleme laupäeviti eetris olnud, siis nüüd on au. Meid on edutatud suurte poiste hulka, tähtsate saadete hulka Taaviga. Me oleme keset päeva väärtuslikus vööndis, kes meid otse kuulab miskipärast ja kes kuulab podcast'it, siis noh, me oleme ikka nagu ikka. Aga Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on Restardiga stuudios ja nüüd edaspidi siis kolmapäeva lõuna ajal Kukus ning me oleme küll suvi läbi seda saadet teinud, aga noh, mõtteliselt on, on ikkagi ju täna esimene september ja ja aeg uueks hooajaks ja tehakse plaane. Ja Eesti sai endale uue presidendi, palju õnne, tema saab hakata ka plaane tegema. Ning meie tänane saade, me siin Steniga räägimegi plaanide tegemisest, et Steni, ma ei tea, kas see on Sten nii-öelda sinu välja mõeldud või vähemasti sina käid väga agaralt, levitad seda kolmkümmend protsenti SKP-st juttu, et mis peaks siis. Kas tehnoloogiast või, või üldse võib-olla kitsamalt isegi start-up'idest Eestis tulema, kuidas sinna jõuda, kes peab mida tegema, mitu start-up'i per inimene, mida peab valitsus tegema, mida peavad koolid tegema. Ja nii edasi, et me hakkame sellest liikuma ja vaatama, et milline see start-upi maastik siis on või, või milline see hooaeg ka võiks tulla. Meie, meie hooaeg siin Taaviga saadet tehes ja, ja teil kõigil start-up'e tehes, tere Sten.

Kus, kusjuures see on võib-olla väga oluline ära markeerida, et, et nagu paljude selliste avaliku elu teemade puhul eest, eestlased kipuvad hästi kiiresti lõhenema ja polariseeruma ja. Nii kui sa ütled kellega ja viiskümmend tuhat inimest sektoris, siis tundub, et okei, et kuskil on massiimmigratsioon. Et noh, tegelikult ongi need numbrid ikkagi imepisikesed nagu täpselt nagu Taavi ütles, et kui meil on näiteks viiskümmend tuhat talenti vaja kümne aasta jooksul Eestisse meelitada, siis. Siis see ilmselt jaguneb sellistesse pottidesse, et kui palju tuleb Eesti koolidest Eesti ülikoolidesse nendele ööaladele. Kui palju tuleb välistudengeid Euroopa Liidu seest ja kui palju väljast õppima Eesti ülikoolidesse lõpetavad, siin on juba peaaegu nagu eestlased ja siis jäävad siia tööle. Kui palju tulevad otse tööle Eesti firmadesse näiteks Itaaliast või Portugalist või Lätist või siis kuskilt kaugemalt. Ja kokkuvõttes see ilmselt tähendab seda, et iga aasta mõned sajad või mõned tuhat inimesed, kes tulevad lähemalt või kaugemalt. Ja kuskil on veel e-residentsus ja kontorid mujal ja nii edasi, et, et see kindlasti ei ole mingisugune massiline Eesti ahvastikustruktuuri muutus Vaid, vaid see, et kui me kasvame edasi ja muutume natuke rahvusvahelisemaks, nagu me siiani oleme teinud. Aga teeme seda kuidagi nagu sihitult ja suunatult ja pakume huvitavat tööd, siis, siis see, see läheb õigesse kohta.