Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Tere päevast kõigile Restarti kuulajatele on laupäev, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on mikrofonide taga ja nagu me Taaviga siin just arutasime, on rahutud ajad. See oli Taavi lause, et. Rahututel aegadel saab tegelikult alati palju nalja, et osad inimesed võivad jääda väga vaeseks ja, ja tegelikult rahutud ajad on ka tihtipeale need, kus paljud inimesed panevad oma rikkusele aluse. Aga, aga neid iseloomustab see, et käib suurem sebimine, tõmblemine ja liikumine ja kõik nagu otsivad midagi ja, ja toimub igasugu asju. Ja täna on meil stuudios Funderbeam ja Kaidi Ruusalepp, sellepärast, et. Nagu mulle üks tuttav hiljuti ütles, et, et tükk aega oli seal nagu vaikust seal Funderbeami peal, aga viimasel ajal on õudne sebimine lahti läinud ja olen seda ka ise märganud, et kogu aeg Funderbeamis midagi toimub. Ning me Taaviga siis katsume täna aru saada, mis toimub, miks toimub ja, ja ilmselt peame ka Kaidile õnne soovima selle, et lõpuks ometi toimub ja nii, et vähe pole. Aga Taavi, rahutud ajad.
Ja kõigepealt tere, Kaidi. Tere. Henrik juhatas väga pikalt sisse selle loo, aga tõesti, ma mõtlen ikka selle pildi peale, mis me sinuga kunagi tegime seal vist kaks tuhat kolmteist või neliteist, San, San Franciscos, et. Siis, kui sul olid nii-öelda esimesed mõtted, et, et kogu aeg me oleme jälginud sinu arengut, me oleme sind ka siia saatesse kutsunud. Ja noh, läbiv mõte või teema on olnud see, et, et miski nagu on. On, tundub, et oled nagu sellele tootele teinud, selle pihta saanud. Aga siis ikkagi natuke oleks nagu midagi puudu või natukene kui midagi üle ja, ja küsimegi äkki ära, et kas sa nüüd lõpuks ometi oled leidnud oma, oma, oma sihtgrupi ülesse, oma toote ülesse, oma teenuse ülesse, et kas nüüd on Funderbeam nii-öelda selles mõttes valmis, et nüüd tuleb ainult hagu anda, et see, mida on vaja maailmale, selle te olete üles leidnud.
No aitäh küsimuse eest, kaks tuhat kolmteist, San Franciscos, need on need start-up'i algusaastad, kus sa lähed. Rääkima suurtele riskikapitalistidele midagi, millest sa ainult tunnistad ja nemad küsivad, nii täpselt, kuidas need asjad käivad. Ühe turuplatsi ehitamine varase ja kasvufaasi ettevõtetele on midagi sellist. Mida maailmas ongi praeguseks teinud ainult Funderbeam, et kui me vaatame teisi meie konkurente, võtame näiteks Forge Global. Siis nemad ei ole turuplats, nemad teevad plokktehinguid, et kui kellelgi on selline kümne miljonile või viiekümne miljoniline tükk ühest. Start-up või tehnoloogiaettevõttest müügis, siis nemad leiavad sinna ostja, eks. Aga turuplatsi ehitamine, see toimub kapitali kaasamine paljudelt investoritelt. Et kui kapital kaasatakse, see korrektselt ära vormistatakse ja toimub ka järelturg. Et meil on kogu aeg olnud tunne, et me oleme turust kaks või kolm aastat ees. Ja me muudame harjumusi ja vaata, kui üks äri hakkab muutma harjumusi, siis kõigepealt tuleb muuta need harjumused ära. Enne kui tuleb tootele kasutaja ja selles mõttes, mis nüüd on toimunud. Ja võib-olla on ka Covid meile kaasa aidanud. Sest väga palju kapitali jääb perekondadel üle või majapidamistel üle, eks. Et noh, väga ei reisita, restoranid ei saa käia, teatris ei saa käia, et noh, ainukene raha, kuhu läheb, on, on remont ja, ja oma kodu eest hoolitsemine. Ja väga palju on hakatud investeerima ja on leitud ülesse ka varajase faasi ja kasvufaasi ettevõtted. Ja, ja, ja ka meie, eks, ja, ja kui vaadata, kuidas Funderbeami järelturg on kasvanud, et meie kuised kauplemismahud septembris olid kakssada viiskümmend tuhat eurot. Praeguseks on kaks pool miljonit ja, ja jätkuvalt kasvavad. Nii et ma arvan, et, et me oleme nüüd oma kaks-kolm aastat turust ees olnud, tootega jõudnud sinna, kus turuvajadus on järgi tulnud.
Ma just mõtlesin, et vaata, et minul, mina alustasin, et mul on tunne ja see, see tuttav, kellega ma rääkisin, tal oli ka tunne, et toimub Funderbeamis midagi ja Taavil on ka nagu tunne, et sa ühe numbri nimetasid, et ma sain aru, et teil on põhimõtteliselt poole aastaga. Toimunud päevakoplemise mahus kümnekordne kasv, et kas, kas sa saad veel kuidagi numbriliselt meie tundeid nagu põlistada, et me ikkagi teeme asja pärast sind seda saadet, et see tunne on õige?
Jaa, kui räägime tunne, räägime siis tunded numbriteks, et kui me. Alustasime üldse Funderbeamiga esimesel aastal kaks tuhat kuusteist, siis kogu aasta jooksul me kaasasime alla ühe miljoni kapitali ja kui tulid kapitali kaasamise ringid, siis ettevõtted, kes. Tahtsid tõsta sada viiskümmend tuhat eurot, kakssada tuhat eurot, et neil kulus selle kapitali kaasamiseks seal kuus nädalat, mõnel isegi kaheksa nädalat, eks. Et praegu, kui vaatame viimaseid numbreid, kui ettevõtted tulevad, soovivad kaasata kuussada tuhat, siis tegelikult soov on viie miljoni kandis. Et need ülemärkimised on tundides ja, ja meie jaoks ka, mis see aasta on kaasa toonud just nimelt. Sellist hästi kiiresti ülemärgitud kapitali kaasamiste puhul on, kuidas hallata selliseid ülemärkimisi ja. Ja kuidas ikkagi anda investoritele aega, reaalselt investeerimispakkumine läbi lugeda, et, et nad lihtsalt julmalt ei, ei. Läheks pakkumistega kaasa, et noh, iseenesest need on ju väga head probleemid, millega me, millega me tegeleme. Ja, ja meie ütleme, selline pipeline ettevõtteid, kes soovivad kapitali kaasata, üks on kapitalimahud, mida tullakse meie juurde kaasama. Aga teine on need nimed, kes soovivad kapitali kaasata. Ja mida me tõenäoliselt näeme esimest korda sellel aastal Funderbeamis. Et kuna me seni oleme opereerinud oma kahe poole miljoni piiri peal, et. Eesti õiguse kohaselt tohib ilma prospektita kaasata kaks pool miljonit eurot, noh laiemalt ringkonnalt, ütleme siis lihtsamaid sõnu kasutades. Aga me näeme esimesi prospektikapitali kaasamisi. Ja, ja meiega on tuldud rääkima, et kas on võimalik kümme miljonit, viisteist miljonit, kakskümmend miljonit ja see on see areng, mida me oleme pikalt oodanud, et, et me jõuame sellistesse tõsistesse. Kasvu ettevõtet, ütleme nende huviorbiiti.
Aga see on ikkagi siis juba ütleme nii-ütelda spetsiifilise fookusega alternatiivpöörs, on mul õigus või?
Ja kui sa nüüd selle ära veel kord kuulajaks ära nagu täpsustad, et, et. Mida Funderbeam siis nüüd teeb ja mida ta ei tee, et kust kohast see pigem, mida te ei tee, et kust see joon läheb, et. Kes nagu ei ole oodatud või ütleme, mis tüüpi asjad ei ole oodatud Funderbeami?
Alustame sellest, et me ei tegele väga varase faasiga, et me, meie investorkond ikkagi ootab, et ettevõte on oma. Äri mingisugusel kujul ära valideerinud, kas tal on siis kasutajate baas, kas tal on maksvad kliendid, toode peab kindlasti olema turul, et prototüüpe ja ütleme sellist. Toote sobitamist turuga, teenuse sobitamist turuga, et, et liiga varane faas ei ole meie faas ja
noh. Tilgime korraks, meil on selles mõttes oluline, et kuna me oleme, me jätkame siin saates ja nii-öelda jälgime mingit teatavat käekirja ja siis kuulajal on tekkinud mingi arusaam, et. Et me räägime Angel Z ja A ja B raundidest, eks siis kui ma sinu juttu kuulan. Siis kas siis me, see kukub kuhugi Z ja A raundi vahepeale, see sinu fookuse koht?
Ja see on meie see kõige magusam, suite, ütleme, et kui me räägime kapitali kaasamisest, et see on praegu kõige selline meie magusam koht, aga me teeme inglitega ka koostööd ja me teeme ingelklubidega koostööd. Ja, ja kui inglid on ikkagi tehingu nii-öelda ära valideerinud või ette võtta ja nad tunnevad, et nad on valmis seda ringi juhtima, raharingi juhtima. Ja ettevõte on ikkagi noh, tal peavad olema mingisugused kasutajanumbrid. Et noh, me näiteks noh, Prototroniga, Prototron on liiga vara meie jaoks. Kiirendid, inkubaatorid on natukene liiga vara. Meie jaoks, et, et, et kui, kui kiirendi ütleme lõpus, noh, me tegime start of Wiseguysiga kokkulepe, et kui programmi lõpus. On ikkagi juba reaalsed kasutajad ettevõttel taha, vaat see on see kõige varasem faas, kui meie juurde tulla. Ja me ei tegele selliste, ütleme eetiliselt küsitavate sektoritega ka, aga, aga noh, see käib kogu kapitali kaasamise juurde.
Vot, see on väga huvitav koht. Võtame Milremi näiteks, Milremi Robootics. On eetiline või oleetiline?
See on olnud üks diskussiooni koht Funderbeamis endas ka, sest me. Alustasime sellel aastal ühte pilootprojekti muuseas NATO-ga. Hoopis, hoopis teistel põhjustel ja, ja NATO algatusel ka ja, ja NATO. Miks nad soovisid Funderbeamiga midagi koos teha, oli just nimelt võimaldada NATO liikmesriikide investoritel investeerida siis liikmesriikide innovatsiooni. Ja seal tekkis ka küsimus sellest, et, et mida siis rahastada ja mida mitte. Aga eelkõige me jäime tehnoloogiate endi juurde, mitte selle lõpptoote juurde, ehk selle tarkuse juurde, mida tehakse, sest noh, kui me vaatame nagu. Varasemaid arenguid, et, et see nii-öelda MacIver tape on ju ja GPS-id ja internet ja kõik, mis tegelikult sellest sektorist on tulnud ja mis on. Mis on dual use, see on see ingliskeelne sõna, ma ei teagi, mis eestikeelne sõna on. Et Milrem on nagu okei, sest nemad relvi ei tooda, nemad toodavad sealt tankimisrelva. Nemad ei ole tavakasutuses. Nemad on ikkagi militaarkasutuses ja, ja
seal. Seal on ängel, seal on ka tuletõrje ja, ja muru niitmine kõik muu, on ju, et selles mõttes sama. Saab
ka projektipõhist rahastust teha, et noh, need.
Okei, aga küsime veel, et selles mõttes, et üks on see nii-öelda need teive kindlad nagu mingid distsipliinid, ma eeldan, et noh, ma ei tea, kasiino ja mingi niisugune teema ka on väljas, eks, et aga näiteks kinnisvara.
Ei, me ei teinud, me ei ole teinud kinnisvara ja meie juurde nii palju pöördunud kinnisvara arendajad. Et kui me vaatame meie alusvara, kuhu investeeritakse ja kus on meie teadmine, meie alusvara teadmine on kasvuettevõtted. Kinnisvara on teistsugune segment ja sektor ja me ei ole praegu läinud sinna, me tegeleme ikkagi kasvufaasi ettevõtetega.
Ehk siis startupid ja tehnoloogiaettevõtete alternatiiv börs on ikkagi see.
kui keegi teeb mingist, mingisugust tarkvara kinnisvarasektorile, okei, aga kinnisvaraprojektid selleks on omaenda keskkonnad.
Väga hea, aga ma mõtlengi, et see teekond siia nüüd täna tundub see kõik nii loogiline, lihtne. Noh, ikkagi kõrvalt vaadates sa vahepeal perega kolisid lausa Singapuri ja nii edasi, kas sellest Singapurist oli kasu või?
Ja, ja kindlasti, sellepärast, et meie läksime ju oma kauplemisturu litsentsi võtma Singapurist. Ja sealses kultuuris elamine, ärisuhete loomine, sealse regulaatoriga suhtlemine, et muidugi, muidugi, sellepärast, et. Aga
sellepärast Eestist poleks saanud või?
Eesti on, nüüd me lähme ühte finantssektori lemmikteemasse, milleks on regulatsioon. Et Funderbeamil on kaks teenust, meil on investeerimisteenus ja kauplemisteenus. Investeerimisteenus tähendab seda, et me tohime investoritele pakkuda ja reklaamida investeerimisvõimalusi. Ja teine litsents on järelturg, ehk tehingute tegemine järelturul, on ju, investeeringute ost-müükk. Investeerimislitsentsidega on Euroopas lihtne ja, ja need on sellised, kuidas öelda, standardsed litsentsid, selle protsentsi sisse, sisse lihtsad küsimused, lihtsad vastused. Meil on Suurbritanniast investeerimisühingu litsents ja nüüd ka Eestist pärast Brexitit investeerimisühingu litsents, millega me katame siis Euroopa majanduspiirkonda. Aga kauplemislitsents Euroopas noh, sisuliselt on kahte tüüpi litsentsi, üks on see põhi, põhibörside litsents ja teine on nii-öelda alternatiivturu litsents. Ja see on pikka aega olnud tsementeeritud, aga pigem isegi järjest ja järjest enam ülereguleeritud segment. Ja, ja kui me vaatame seda tänapäevast maailma, kus ettevõtete loomine on lihtne, ettevõtetel põhimõtteliselt on võimalik kuni IPO-ni toimetada. Eesti keeli osaühingu formaadis, noh, võtan Bolti, eks, ei pea kindlasti aktsiaseltsiks saama. Kui fokusseeritud on founder'id ja, ja kogu meeskond ja, ja selleks, et nüüd minna kuhugi alternatiivturule, et oma töötajatele likviidsust pakkuda või natukene kapitali juurde saada. See on need, see reeglistik, mis on pandud ettevõtetele peale. On liiga palju tänases maailmas ja meie tahtsime vaadata, et kust me saame sellise litsentsi, kus me suudame teenindada tänapäeva kasvuettevõtteid. Ja me saime selle Singapurist, see on siis recognize market operator litsents, nii et kogu meie kauplemine käib läbi Singapuri.
Ja siis veel kord peatüki lõpetuseks, et need, kes siiamaani on aru saanud sellest, et miks on vaja tegeleda selle probleemiga, et äri ja ettevõtlus ei ole asukohapõhine. Siis Funderbeam on selle ehe näide, ehk siis tegelikult Singapur sai endale ühe kihvti ettevõtte.
Me oleme palju riigiga ka rääkinud ja ma olen isegi Euroopa Liidu institutsioonidega rääkinud, et tänapäeval ei konkureeri omavahel enam ettevõtteid, vaid konkureerivad regulatsioonid. Ja ettevõttel on ju meeletu vabadus valida, kust ta oma ärimudelit teenindama hakkab. Et ei ole niimoodi, et kui ma toimetan ettevõttena Euroopa Liidus, siis ma pean pressima oma ärimudeli Euroopa Liidu regulatsiooni sisse. Ei, et me ei muuda ärimudelit, me vaatame, missugusest regulatsioonist me saame asukoha, mis, mis meie ärimudeliga sobitub. Ja see ongi see suur, ütleme, kui me poliiti, poliitilistesse otsustesse lähme. See on selline suur muudatus, mis on ka viimase kümne aasta jooksul toimunud. Et me peame hakkama keskkondadena ja, ja riikidena võitlema ettevõtete eest, mitte vastupidi.
No seda me oleme Eestis rääkinud pikka aega kahjuks jah, muu maailm hakkab kiiremini järgi jõudma nüüd, aga meil vist on aeg teha esimene paus.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Restart läheb edasi ja Taavi Katka, Henrik Roonemaa külaliseks on Kaidi Ruusalepp ning me räägime täna Funderbeamist, mis nagu me eelmises lõigus vist otsustasime, omavahel kokku leppisime, et ootas oma aja ära, et Kaidi ütles, et oli kogu aeg aasta ees, kaks ees. Muide, Taavi, kas sa mäletad, mis firma võitis Restardi aasta lõpu küsitluse selle nii-öelda ebausutavate start-upide edetabeli, eelmisel aastal?
Noh, ju sa, kui sa niimoodi küsid, siis ju see Kaidi oli.
Oli küll jah, oli. Ja me läksime saatest laiali selle, selle vana jutuga, et, et jälgige seda edetabelit, et tavaliselt, et see, kes selle võidab. Nii-öelda selle ebausutavate start-up'ide, probleemsete start-up'ide edetabeli, et sellel hakkab midagi juhtuma. See,
see läheb kohe varsti väga heaks, et jah, nii on olnud.
Et järjekordselt mulle tundub, et see, aga mind, tekkis Kaidise küsimus, et kas, kuidas me nagu ütleme, et, et ma olen, keegi ei kahtle, on ju, et sa oled kõik need aastad teinud. Väga-väga-väga palju tööd, Funderbeami nimel. Aga, kui sa noh, võtad selle sama perioodi, ütleme septembrist kuni tänaseni, kus see kümnekordne mahukasv oli. Kas, kas sul on võimalik nagu näidata näpuga veel mingi ühe asja peale, mida sa tegid? Või, või see lihtsalt oligi see, et, et noh, et, et Funderbeam ootas ära ja kogu see töö lõpuks hakkas nagu vilja kandma.
Meil ühe, ühele teemale ma panen näppu peale, meil oli esimene. Otse kauplemisele võtmine, eelmise aasta lõpus, Change. Kes ei kaasanud kapitali Funderbeamis, vaid tõi oma osad meie juurde kauplemisele ja, ja tegemist on ka hästi aktiivse ettevõttega. Ja, ja nemad olid ühed, tänu millele kauplemismahud kasvasid. Aga meil olid ka tugevad ja suured kapitali kaasamised, näiteks Silen, eks. Ja Silen muutus kaubeldavaks, et just see, et kui ettevõtted, kes kaasavad üle miljoni kapitali, kus on tohutu ülemärkimine, kui nemad tulevad järelturule. Siis järelturult ostetakse juurde need, kes märkimisest ilma jäid. Nii et see selline, noh. Huvitavate ettevõtete tulek, mitte ainult kapitali kaasamise, vaid ka osade kauplemisele toomisega. Ja, ja üleüldine investeerimiskeskkonna ja investeerimishuvi kasvamine.
Aga ma siis mõtlengi, et ka see teekond ikkagi on olnud väga käänuline ja, ja takistusterohke, eks, et. Me võime täna ikkagi vist ära küsida sellest, ma arvan, et siit edasi läheb sul ainult ülesmäge, et. Et küsida nagu ära selle küsimuse, et kas kogu selle perioodi jooksul, kui sa vaatasid selle peale, et noh, sul on pere, sul on lapsed. Mees ja nii edasi, et kas seda kõikest jama ikkagi üldse on vaja, et, et noh, et. Jevgeni Ka Vaanel siin kirjutas väga laheda artikli oma läbipõlemistest ja, ja, ja. Ja, ja üht-teist ma neist olen ka isegi näinud ja need on tõesti nii-öelda vaatad kõrvalt, kuidas inimene nii-öelda noh, tõesti ägab selle, selle koorma, selle vastutuskoorma all, sest noh. Üks asi on see, et sina ise ja sinu pere, aga noh, ka sinu töötajad, nende pered, mis edasi saab, et ega see noh. Nii-öelda suurepärase start-up'i tegemine, see on ikkagi tohutu keerukus, et kas oli, nüüd sa võid ju öelda üles, üles tunnistada, kas oli mingi selline hetk ka, kus nagu, et. Ah, peki aitab küll, enam ei jõua, et, et tõesti ei jõua, et noh, et, et käi ja moosi neid investoreid ja, ja too raha sisse ja. Ja see aeg ei ole ikka veel kätte jõudnud, mida me siin ootame ja nii edasi, on ju, et noh, eriti kui sa oled kaks-kolm aastat turust ees.
Funderbeami kinnipanemise hetke pole mul kunagi peas olnud. Et see, seda, seda ma võin julgesti öelda, et nüüd kõik põmm, paneme pillid kotti, et nii palju. Tuleb ikkagi iga Funderi puhul noh, ütleme, et tuleb teha nagu vahet sellel, et kas sa nagu ajad niimoodi. Oma jäärapäisuses, et ma pean, pean, pean, pean nägemata seda turu match'i. Aga kuna meil kõrval olid, järjest olid konkurente meie segmenti, kes kaasasid kapitali ja järelturg läks aktiivseks, väga palju secondary't tehti ja osteti. Noh, siis, siis oli, olid kogu aeg nagu turumärgid üleval, et ei ole võimalik, et see äri käima ei lähe. Aga see, et isiklikult selle kaheksa aasta jooksul nüüd on olnud läbipõlemisi, oi, oi, oi, on, on muidugi, et, et ega siis nii nagu keegi ütles väga hästi üks startup founder'itest, et. Et kõikidel on selline tunne, nagu edu tekib üleöö. Aga noh, tegelikult on seal taga ja aastatepikkune töö ja, ja kui tekib murrang, siis on kõikide tunne, et oo ei läinud. Et nüüd, nüüd kasvaski, nii et on küll, on, on neid läbipõlemise hetke ja. Ja, ja kui ikkagi hommikul teed silmad lahti ja mõtled, miks ma pean üles tõusma.
See on halb tunne, aga mõtlengi, et mis sa teed siis, Jevgeni läheb, lülitab telefoni välja ja kaob ära, puhkab. Mida sina teed?
Mul olid need keerulised hetked kõige rohkem siis, kui ma olin Singapuris. Sest Singapuris selles mõttes ju algas kõik otsast peale. Et lähed sinnani, otsid kontori, otsid meeskonna, siis hakkad turgu üles ehitama, siis hakkad endale sotsiaalset võrgustikku tekitama, et. Et see, kui järsku üks, ühtäkki oled nagu suures riigis üksinda. Aga mul oli jube, jube lahedad lapsed, et nemad nagu tirisid välja mu ja, ja ma nägin, kuidas nemad läksid õitsele seal selles keskkonnas, neil oli ka erakordselt lahe rahvusvaheline kool. Ja, ja mis on üks Singapuri võludest, on ju see, et, et igal majal on oma bassein, päike kogu aeg paistab. Ma lihtsalt ujusin. Pikki-pikki kilomeetrid, lähed jälle põmm-põmm alla basseini ja, ja ujuma, noh basseini on ju kolmekümne sekundi kaugusel. Et ilmselt ka nagu Jevgeni ütles, et, et sport natukene üksi olemine. Ja eks teised inimesed ja meeskond ka, et, et see aitab, aitab nagu välja. Ja, ja üks hetk veel, kui oli keerulised ajad. Meil on hea investorkond, Tim Treiper, Daiso Son, ADV meeskond, kes juurde tuli. Ja kui nendega paar sellist pikemat visiooni sättimise kõne ära teha, siis saad jälle aru, nagu tirid oma silmad sellest igapäevasest mudast välja. Vaatad horisonti ja saad aru, aa, sinna tuleb minna.
Vot, aga see nüüd, mida sa välja tõid, ongi üks väga hea koht, sest ütleme idufirmale, kui, kes nüüd hakkab raha kaasama. Ja noh, Taavi on siin investor ja, ja ega ütleme, Eesti turul ei ole idufirmade ülepakkumist, on ju, pigem mulle tundub, et on investorite ülepakkumine tekkinud, et. Et seesama, et sul on nagu tugevad investorid, kes aitavad sind, et see on ju raha kaasamisel vaieldamatu väärtus, on ju, aitavad sind visiooniga, aitavad sind kontaktidega. Et seda nähakse ju, ütleme ühisrahastusest, raha kaasamise nagu peamise, ühe peamise probleemina. Et miks peaks, noh, on ju, tulema Funderbeami, kus ma saan mitusada tavainimest, on ju, versus ma lähen ühe Tim Draperi juurde või, või siis mõne Eesti Tim Draperi juurde.
Mitu aspekti on siin sinu küsimuses. Esiteks see, et kui ma vaatan Funderbeami investorkonda, siis meil on kogenud investorkond. Meil on ka selliseid Eesti superfoundereid ja, ja kogenud investoreid, kes on ehitanud ettevõtteid ja kes on vedanud ettevõtteid läbi. Et esimene mu fakt on see, et, et tegelikult ei ole vahet, kas keegi investeerib miljon või keegi investeerib kümme tuhat. Kui on nõuaja küsida, nad mõlemad annavad nõu, siis teiseks on see, et meil Funderbeamis me eeldame ikkagi, et ettevõttel on nii-öelda juhtinvestor olemas. Või lead investor olemas, kes on ettevõttega tingimused läbi rääkinud ja meil viimasel ajal on hakanud väga, väga palju tulema ka. Nüüd, kui ma vaatan deal flow'd meil, mis, millega tegeletakse, tuleb ka VC fondide top-up. Et fond on näiteks noh, ring on seal miljon, fond ütleb, et meie paneme pool miljonit ja pool miljonit võetakse Funderbeamist. Sellepärast, et noh, founder ei pea ringi käima ülejäänud kolm kuud või kuus kuud ja seda ülejäänud poolt miljonit kokku tõstma, selle asemel, et äri ehitada. Et, et ega see tugevate investorite või ütleme siis kogenud. Seeria investorite osalemine ettevõttes kuidagi Funderbeami kaudu ära ei kao. Ja kolmas, mis see vaata, mis ma vaatan. Kui meil on Funderbeamis ka diskussioon kui, kui funktsioon. Ja kui investorid küsivad ettevõtete käest, aga veelgi enam, kui ettevõtted küsivad investorite käest abi. Et siis ka selline väike kakssada viiskümmend eurot investeerinud, investeerinud investor vahel avab ettevõttele terve uue turu.
Seal on muidugi nii ja naa, see kahesaja viiekümne euro eest tihti eeldutakse ka seda, et sul on telefoniõigus, et sa võid ka founder'ile helistada ja küsida, kuidas läheb ja kui ei lähe, siis pahandada või mis iganes.
Seda ka, aga, aga teistpidi ma ütlen jälle seda, et, et nüüd kaheksa aasta jooksul olen ma näinud igasuguseid investoreid. Ja, ja kui VC-d ütlevad, et nemad tulevad sisse ja on ainult tark kapital. Siis ma ikkagi, ütleme väga mitmel juhul, rohkem kui viiel juhul kümnest. Ütleks, et, et enamasti on need lihtsalt sõnad, et, et on väheinvestorid. Kellele see tegelikult, saad helistada ja kellel on sinu jaoks strateegiliste küsimuste jaoks aega, nii et. Et üks minu kokkuvõte kogu sellest kapitali kaasamise teekonnast kõikidele Eesti founder'itele, tehke ära oma kodutöö. Ja kodutöö käib niimoodi, te mitte ei küsi investoritelt investorite kohta, vaid te küsite portfelliettevõtetelt. Kuidas see konkreetne investor käitub ja, ja tehke oma järeldused.
See on jumala õige, et seda ma olen jah palju näinud ka, kus alguses on suured sõnad, et mida kõike fond aitab, lõpuks tuleb välja, et ainuke, millega aitas, oligi paber ja majandus, eks, ja noh, raha ka muidugi, eks, aga, aga sinna see jäi, on ju, versus nii-öelda. Tõesti ei, ka siin Eestis olevad tippfondid, kes noh, nii-öelda kus ma ütlen, nad isegi sunnivad sind tulema nendega rääkima ja strateegia päeval osalema ja kaasa mõtlema ja, ja nad on nii-öelda pidevalt sinuga kaasas ja küljes on ju, ja aitavad sul inimesi leida. Ka rahvusvahelisi inimesi ja nii edasi, et see on suur väärtus tegelikult.
Aga inglid on tõenäoliselt ju rohkem küljes või ei ole noh, neil on nagu rohkem mängus, nad on kuidagi see suure isiklikum.
Seal on selles mõttes nii ja naa, et ingil on ikkagi selles mõttes, et tal on jah, selles mõttes rohkem mängus, et ta on kokkuvõttes nii-öelda paremate uste avaja, ehk siis järgmistesse raundidesse, on ju. Ja kui sa võtad nagu kakssada viiskümmend eurot teinud Funderbeami inimese versus ikkagi ma ei tea, viiskümmend tuhat pannud ingli, on ju, et siis seal natuke erinevad motivatsioonid, on ju, erinev taust ka, eks. Aga eks see sümbioos ongi kõige parem. Muidu üks asi, mida mina olen vaadanud, mis on Funderbeami puhul hea, on see, et kui muidu olid eesti inglid sellised. Ma ei ütle, et loiud, aga nad olid mugavad, et noh, et, et tuleb uus raund, noh, aega on, on ju, et noh, mõtleme natukene, on ju, tuleb siin. Ettevõte tahab oma, oma seed raundi kokku saada. No ma ei ütle sulle täna, ma ütlen sulle nädala pärast, helista mulle nädala pärast. Sest nüüd on see Funderbeamiga on tekkinud see, et kui sa nüüd mulle põhimõtteliselt kohe nagu ei, ei mõtle kaasa ja kohe ei reageeri, on ju, siis nad on nädala, kahe päeva pärast Funderbeamis ja siis on popsti nagu läinud kogu see oportunity, on ju. Ja selles mõttes sihuke positiivne konkurents on tekkinud raha kaasamisse, et see on selles mõttes nagu väga, mida mina kiidan, et on, on. Väga hea,
ma loodan, et mitte FOMO sellepärast, et, et FOMO-efekt ühel sellisel investeerimisotsuse tegemisel ei ole kõige ratsionaalsem.
Kindlasti just Funderbeamis on eriti ma arvan seda FOMO,
et. Ja, ja, ja sellega me täitsa tõsiselt tegeleme ka, et, et kuidas ja kui pikalt investeerimisinfo üleval oleks. Oota,
Kaidi, korraks sorry, me oleme, me oleme raadiosaade. Defineeri palun ära kuulajale FOMO, et kõik saaksid aru.
Nii, fear of missing out ehk hirm, millestki ilma jääda, mis sunnib kohe-kohe reageerima.
Et rong juba liigub, et kas sa nüüd jõuad sinna viimase vaguni, perroonilt viimase vaguni peale hüpata või ei jõua enam?
Jah, kõige ehedam näide võib-olla tavakaubandusest Fomost on see, kui avatakse jälle mõni tohutu suur elektroonikapood ja, ja, ja siis noh, kujutate ette, need restid avanevad, eks, ja inimesed seal taga on sadades ja lähevad krabavad telekaid ja kõik.
No see on igasuguste hype cycle'ite nii-öelda mootor või, või küte, eks, aga, aga just seesama, et. Nii-öelda alternatiivbörsil noh, inimesed ju kõik, me ei ole ju mingid maaklerid, kellel on väga palju siseinformatsiooni ja nii edasi, mistõttu tihti ikkagi see otsus käib kõhutunde pealt, on ju, et, et noh, ettevõttel on mingi avalik maine, noh, tunduvad head tegijad. Noh, mis seal ikka panen, eks, on ju, ja noh, palju ka ei riski, et panen siin kakssada viiskümmend või tuhat või kümme tuhat, on ju, et. Et mis seal ikka, et noh, see on ju ka inglitele on ju tegelikult sisse kodeeritud see, et me investeerime suures teadmises, et vähemalt pooled lähevad aia taha, eks on ju, et.
Ja varajasel, varajasel, varajasel faasil tegelikult ongi ju see, et peab olema oluliselt rohkem riskitaluvust ja riskitolerantsi. Kui võtan börsi investeeringute puhul või ma ei tea, võlakirjade puhul, eks, et. Et seal peab olema kannatlikkust ja, ja seal peab olema arusaamist, et, et see kümme tuhat või see kakssada viiskümmend, mis ma sisse panen, ma võin sellest ilma jääda. Ma võin selle nulliga tagasi saada või noh, ütleme nominaaliga tagasi saada, aga, aga et see võib kasvada ka ja, ja paljude investeerimise otsuste puhul, et. Et kui nüüd keegi läheb suurema summaga sisse või, või on juhtinvestor, siis nemad kindlasti teevad nagu. Tõsisema töö ja ma vaatan meie diskussiooni foorumis ka, et kui ikkagi ettevõtted tulevad uute kapitali kaasamistega. Kui palju küsimusi küsitakse, missuguseid küsimusi küsitakse, et ikkagi tehakse oma kodutöö ära. Ja see mulle ka meeldib selles Funderbeami keskkonnas, et selle nelja, ütleme väga aktiivse järelturu nelja aasta jooksul. On kasvatatud uus kogukond kasvufaasi investoreid, sest nii-öelda need kogenud vennad küsivad küsimusi ja kõik ülejäänud loevad, mida küsitakse ja mida vastatakse. Ja, ja ma ei alahindaks üldse seda otsuse põhjalikust sellist, aga noh, ütleme väiksemate investorite puhul. Sest seesama, noh, me räägime kakssada viiskümmend eurot, et mis investor ta on. Aga kui me vaatame tema, teeme suhtarvud, eks, et, et kui palju temal see kakssada viiskümmend tuhat on üleüldises kapitali versus ingelinvestoril oma viiskümmend tuhat, eks. Et nad sisuliselt kaaluvad otsuseid ju, ju, ju sama palju ja üks on, üks hetk on see. Kahesaja viiekümne euroni investor, ka viiekümne tuhande euroni investor, me kõik alustame kuskilt riskide võtmist. Aga riskid peavad olema kaalutletud ja, ja me oleme ka oma keskkonnas ja Funderbeamis proovinud tagada info kättesaadavus, et ettevõtted tõesti räägivad investoritega, annavad informatsiooni. Ja, ja hiljem, kui nad järelturul on, siis meil on ju kvartali kokkuvõtted ja, ja aasta kokkuvõtted.
Hea küll, me teeme siia teise pausi ja siis jätkame. Restart jätkub, meie külaline on täna Kaidi Ruusalepp ja räägime Funderbeamist.
Räägime nüüd järelturust, ehk siis sellel nädalal sa tulid välja uudisega, et Helmes saab. Helmese optsioonide omanikud saavad oma siis optsioonidega kaupelda, ma saan aru.
Ikka päris osalusega, ikka päris osalusega, et need töötajad, kellel on siis optsioonid muutunud osaluseks ehk aktsiateks. Et nemad saavad kaubelda.
tuli omavahel ja Helmes on meie esimene private trading klient ja me näeme päris suurt turgu sellel tootel. Et võimaldada ettevõtetel, kes kasvõi on IPO-le minemas või, või sellistel kiiresti kasvavatel start-up ettevõtetel, kes hirmsasti kontrollivad oma valuation'it, mida nad väljapoole näitavad. Aga kelle siis finantsjuhi või, või ettevõtte juhi või founder'i postkastis käib pidev kirjavahetus, et ma tahan osta, ma tahan müüa. Ja võimaldada neil oma nii-öelda aktsionäride või osanike vahel see kauplemine oluliselt lihtsamalt ära korraldada.
Aga ühesõnaga, räägime korra selle probleemi lahti, et noh, kui ettevõte pakub lisaks palgale inimestele optsioone või osalusi. Siis sellega on alati üks nihuke väike dünaamiline viga sees või error, ehk siis, et noh, osalus on kihvt, osalus on kena. Aga kui seda osalust ei saa kuidagi realiseerida, kui seda ei saa sinna otseses mõttes rahaks vahetada, siis ta on üks tühi paber, tühi lubadus. Ehk siis sa said minu tähelepanu, sa said mu motivatsiooni võib-olla ülesse mingiks perioodiks või ütleme niimoodi, et ma tõesti ei võtnud alternatiivset paremat pakkumist vastu, et ma jäin sinu külgi kinni, ma jäin sinu meeskonna liikmeks, eks. Sellepärast, et sa lubasid mulle midagi, aga nüüd, kui see ei realiseeru, ehk siis noh, võtame sedasama osaluse näite, Helmese näite, on ju. Kokkuvõttes sellel Helmese osalusel on, on väärtus siis, kui Jaan Pillesa suuromanikuna otsustab, et ta maksab dividende. Kui ta otsustab, et ta ei maksa dividende, siis ta põhimõtteliselt nagu on tühi paber. Noh, hea näide, meil on siin Bell RT, kus väikeosanikud ei ole ammu näinud mingeid dividende, eks ju, on ju, et võib-olla väga negatiivne näide. Et kuidas sa ikkagi, kas selles mõttes Funderbeam siin on ikkagi nagu, ah, meil on platvorm, see, mismoodi need inimesed seal peal nagu nii-öelda omavahel neid kokkuleppeid teevad või neid lubadusi annavad ja, ja, ja ma ei tea, et garanteeritud on nad mingi dividend, mingi perioodi jooksul näiteks. Et see pole teie asi, te olete siin platvorm või mis positsiooni siin, kui Funderbeam võtab?
Hakkame sellest ettevõtete segmendist peale, keda me peamiselt teenindame ja, ja peamine. Segment on siis nii-öelda kasuettevõtted, eks. Ja, ja Helmes on selles mõttes väga hea erand. Tulles Funderbeami ja muutes oma osanike osalused kaubeldavas või aktsionäride osalused kaubeldavaks. Pärast seda, kui nad on pea kolmkümmend aastat turul tegutsenud, et räägime siis lahti kasvuettevõtted ja räägime need hilisema faasi ettevõtted. Et kasuettevõtete kontekstis ja üldse nagu optsioonide osas, et optsioonid on minu jaoks praegu või mulle tundub ühes start-up ettevõttes eriti nagu default setting. Sa lähed töölepingut allkirjastama, nii et kui palju ma osalust saan. Ja, ja osalusega väga tihti on see, et noh, Eesti seadused ju ütlevad või noh, maksu, maksunduslikult, et, et kolm aastat enne, hoiad optsioone, enne kui neid üldse realiseerida tasub, maksunduslikult. Aga kolm aastat ühes start-up'is on suur aeg, aga veel hullem on viis aastat. Ja, ja nüüd, kui need optsioonid keeravad osaluseks ja mul reaalselt on aktsiad, mitte ainult optsioonid või osad, siis töötaja jaoks on küsimus, et mis ma sellega peale hakkan. Ja, ja noh. Start-up'ides on, on ka palju sellist magusat aega, et küll lähevad lapsed kooli või, või perre on lapsed sündivas, mis tähendab seda, et töötajatel on vaja uut eluaset osta või. Või hilisemas faasis, kui, kui lapsed saavad mõnda rahvusvahelisse ülikooli, on, on kõik need ülikoolitasud. Ja, ja kas ma saan siis selle osalusega midagi peale hakata või ma ei saa selle osalusega midagi peale hakata. Ja, ja, ja nii paljud start-up ettevõtted on ka öeldud, et ja, et optsioonid, et teil on ja võivad muutuda osaluseks ka. Aga esimene reaalne võimalus selle osalusega midagi peale hakata, on siis, kui tekib ametlik exit. Ehk founder'id ja juhid panevadki optsioonid exit'ini kinni, mis võib-olla mingisugune kaheteist aasta pärast.
No sa ikka selle sekandäris võid saada, realiseerida. Ja
no, sekandär ja midagi muud, aga, aga, aga sekandari kontekstis on see, et kui sa mõtled, kuidas sekandärit tehakse, noh, mis tähendab siis, et. Et ettevõte kaasab kapitali, tõstab seal, ma ei tea, kolmkümmend seitse miljonit eurot veeringi. Valuation'iga X, et secondary't ei, ei tehta ju selle valuation'iga või, või mingi pluss kakskümmend protsenti, et, et tavaliselt secondary'd on alati discount'iga. Või allahindlusega ja küsimus on siis see, et miks töötajad ja, ja founder'id ja, ja teised tipp, tipptöötajad peaksid oma osalust siis allahindlusega müüma. Ja, ja Helmese kontekstis osaluse kaubeldavaks muutmine on ju võimalus nende osadega midagi peale hakata.
Kusjuures muide väike parandus, ma olen näinud nüüd mõningaid secondary'sid Eestis. Olles ise investor, kui on ikkagi väga magus ettevõte, ehk siis on näha, ma ei tea, võtan Wise näiteks või Bolt või midagi sellist, on ju. Ega see need secondary tegelikult on ikkagi suhteliselt sama valuation'i pealt, mis on raha kaasamine, sellepärast et. Nii-öelda kuna ülemärkimine ja tahtide on palju, siis peaks tekkima küsimus, et miks me hakkasime discount'i tegema, on ju, et noh, et, et. Et kui, kui nii-öelda need, kes investeerisid, tahaksid tegelikult rohkem investeerida, et noh, et, et noh, võtke natuke rohkem samadele tingimustele, on ju. Et selles mõttes point taking, teistpidi jälle ma ütlengi, et noh, mida mina olen just sellises nii-öelda Helmese tüüpi ettevõtetes, et tihti see nii-öelda suuromaniku visioon ei pea minema kokku selle ettevõtte töötajate visiooniga. Ja tema enda tausta ja mahtudega, eks ole, sama Pellerte näide näiteks on ju, et kus suuromanikul raha küll, on ju, et noh, et miks ma peaks üldse dividendi maksma, et ma. Jätan kogu selle kapitali sisse ja reinvesteerin, eks, et noh, et, et selles mõttes seal see nii-öelda nüanss on. Aga samas iga loomulikult Funderbeam, Funderbeam nagu nii-öelda uue ukse siin nagu avas. Aga kui ma jutuga jõuda tahtsin, on see, et see kokkuvõttes ikkagi Funderbeam käitub siinkohal platvormil, et meie anname sulle teenuse ja toote. Need reeglid, mismoodi ettevõte oma investor suhteliselt korraldab, mis garantiisid ta annab, palju dividenditeks perioodi iga aasta minema, on ju, ma ei tea, tehakse stiil, et kui. Ma ei tea, kasum on rohkem kui kümme miljonit, siis me vähemalt kolikümmend protsenti maksame dividendiks alati, alati näiteks ja nii edasi, et. Et need kokkulepped, need tingimused, need jäävad kõik ettevõtte sisse. Aga,
aga need jäävadki ettevõtte sisse ju, et kui me võtame põhi, põhibörsid ka, eks, et dividendi maksmise poliitika on ikkagi ettevõtte poliitika, mitte börsis seatud poliitika, et. Et börs on keskkond selleks, et võimaldada osalusega kaubelda ja see on keskkond, mille kaudu toimub info jagamine investoritele. Ja, ja kuidas on ettevõtte sisesed poliitikad. Seda ikkagi määrab väga palju ettevõte ise ja nüüd tulles tagasi siia esimestesse teemadesse, mis me rääkisime, et. Miks Funderbeam läks Singapuri litsentsi taotlema ja. Ja miks me arvame, et, et selliste. Kaasaegsete kasvu ettevõtete jaoks peab olema uutel reeglitel põhinev järelturg. On just nimelt see, et me peame leidma selle kõige paremas mõttes tasakaalu. Et need uue põlvkonna founder'id, uue põlvkonna ettevõtted tunnevad ennast meie keskkonnas piisavalt mugavalt, et tulla Funderbeami, sest meie keskkonna drive tuleb ikkagi ettevõtete poolt. Kui tuleb äge ettevõte, eks, siis tulevad ka investorid. Millal tuleb äge ettevõte, ettevõte tuleb siis, kui meie pakume talle midagi, mida ta, mida ta turult ei saa või me lahendame ära mingisuguse tema probleemi, on ju. Ja selles mõttes see nagu tasakaalu leidmine, et me ei koormaks ettevõtteid üle oma reeglitega.
Aga ma ütlen, viimane küsimus siis, et põnevam on ikkagi see, et noh, nüüd okei, Helmes töötajad saavad omavahel seda akti osta ja müüa, on ju. Põnevam hetk on ikkagi see küsimus, et ja noh, siis lähevad ka muidugi hinnad hoopis teiseks. Kui nad saavad müüa sellest siseringist väljapoole. Et millal see juhtuma hakkab ja kas see üldse juhtub?
Me ei ole Helmes ega seda arutanud, ma mõtlen üldse selle private trading'u toote puhul. Ma arvan, et see on meie uks suurte ettevõtete toomiseni Funderbeami põhiturule.
Väga hea, see on hea mõte, millega lõpetada.
See on hea mõte jah, ja aitäh, Kaidi. Mul on hea meel, et, et see aeg saabus, kus me saame lõpuks teha ka mitte saadet, et noh, kuidas sul siis nüüd jälle läheb, vaid. Et loodame tõesti kohtuda aasta või, või pooleteist või kahe pärast ja siis vaadata, et kui suureks Funderbeam on, on juba paisunud. Aga kõigile kuulajatele aitäh ja kuulmiseni nädala aja pärast.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]