Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Tere tulemast kuulama Restarti kõigile kuulajatele, kena laupäeva jätku või mis iganes päev teil on, sest vaevalt et keegi meid väga eetrist tahab kuulata. Tänapäeval on moodne, võtta telefon ja klapid pähe, välja jooksma, kui ära ka jalutama ja Restarti kuulama, sest Taavi Kotkal, Henrik Roonemaal on igal nädalal põnev külaline, kellega on lust tund aega veeta ja meie tänane külaline on Markus Villig Boltist, tere, Markus. Tere päevast. No me enam-vähem tõesti kord aastas kutsume sind ja küsime, et kuidas läheb, mis, aga sa ise oled nagu selles mõttes ka väga tänuväärselt tuled meile alati vastu poolele teele, et noh, kord aastas vähemalt on ju, midagi juhtub Boltiga, et siis on jälle põhjust kutsuda. Ja, ja seekordne number üks põhjus oli muidugi see, et nüüd Eestis on tänavatel Bolti rendiautod, ehk seesama, mida CityBee eelmisel aastal tegi, et. Jalutad tänaval seisva auto juurde, piiks-piiks telefoniga uksed lahti ja, ja rendidki. Seda nüüd siis teeb Bolt ka ja väga suurel määral. See on tegelikult väga põnev projekt ka selles mõttes, et, et CityBee hinnad on kohati tunduvad väga kõrged Bolti kõrval, et Bolt suudab poole odavamalt pakkuda. Ja, ja no tegelikult meil on siin ju üle aasta huvitavat majandusperioodi kõigil selja taga, kus, kus Boltil olid vähemasti toidukulleritel tõenäoliselt käed-jalad tööd täis ja, ja, ja rääkida on küll. Taavil oli, Taavi, sul on ikka südamel see, et, et Eesti ühiskond ei hinda Bolti piisavalt kõrgelt, ma saan aru, jah.
No mitte ainult Bolti, aga et see suhtumine on jätkuvalt, et meil on olemas pärisettevõtted, sihukesed vanamajandusettevõtted ja siis on see, et uuemajandusettevõtted, mida kutsutakse mugavalt siis jutuvestjateks, et noh, neil ju väärtust ei ole või umbes, et nende väärtus on ju ainult nagu paberil ja. Ja mis nad siin ikkagi, et noh, et, et kui sa hakkavad ehituseettevõtte, sa oled ikka pärisettevõtte, või sa oled laevaettevõtte ikka pärisettevõtte, ülejäänud on mingid nagu mängumehed. Ja samas vaatad nagu kuidas siis kriisiga keegi toime tuli või kuidas keegi suutis nagu situatsiooniga. No nii-öelda uues situatsioonis adapteeruda, ennast muuta ja oma teenuseid nagu, nagu täpsemalt turju vajadustele vastavaks timmida. Siis tundub, et nagu öö ja päev, et noh, et, et Tallink proovis siin ka toiduvedu ja, ja proovis siin, noh, tal on ka olemas taksoäpp ja nii edasi ja noh, samas millegipärast nagu. Numbrid pole üldse midagi sellist, mida täna Bolt näitab, et, et selles mõttes see on mul jah, alati hinge peal, aga läheme pigem nagu kõigepealt baasvisiooni juurde. Markus, sinu pool alati on olnud kihvt see, et sa räägid asjadest läbi numbrite ja see suur visioon, et mismoodi inimesed hakkavad üldse transporditeenust tarbima, näiteks, see on olnud ka teil nii-öelda. Numbritega kaetud või matemaatiliselt põhjendatud, et räägi korra see lugu lahti uuesti, et kuidas ikkagi Bolt oma suures visioonis näeb inimeste liikumist ja mismoodi see nii-öelda autorenditeenus nüüd siia sisse täpsemalt juurde mahub?
Tegelikult meil visioon on olnud suhteliselt sama, algusest saadik kaks tuhat kolmteist, mis on vahepeal muutunud, on see, et me iga aastaga tegelikult saame enesekindlust juurde, et see, mis me teeme, on ikka õige asi. Ja kui me seda mõtleme, siis, siis kõige lihtsamalt hüpotees on see, et enamus linnas elavate inimeste jaoks, enamus sõitude jaoks ei ole tegelikult isiklikku autot vaja. Ja teiselt poolt siis võib mõelda, et okei, et seda küll ei ole vaja, aga on siis see nagu halb, et see neil on, siis me näeme, et see on väga-väga halb. Et kui sa võtad lahti kõik probleemid, mis täna linnatranspordis on, siis peaaegu kõik nendest tulenevad isiklikest autodest. Olgu see siis õhusaaste, olgu see ummikutes istumine, parkimiskohtade vajadus, liiklusõnnetused, praktiliselt kõik asjad lõpuks taanduvad sellele, et suurem enamus neist probleemidest tuleb isiklikest autodest. Ja Bolti peamine missioon ongi ehitada parem alternatiiv, et oleks reaalselt niimoodi, et inimene ei pea ostma autot, tal ei ole seda kohustust. Ja ta kasutab täpselt seda sõidukit iga siis transpordi siis vajaduse jaoks, mis, mis sellel hetkel just sobib. Ehk siis lühikeste sõitude jaoks elektri tõukerattad, siis samamoodi olevad meil elektrijalgrattad juba mitmes linnas Euroopas turule. Siis on olemas, on ju, sõidujagamisteenus algusest peale ja nüüd on pikkade sõitude jaoks olemas ka autorenditeenus. Mis tegelikult on meie jaoks just kõige märgilisema tähtsusega. Sest kogu sellised lühikesed ja keskmise pikkusega sõidud me oleme linnas juba näiline näitel ära katnud. Aga just need pikad sõidud oli täna klientide poolt peamine tagasiside, et, et see oli üks viimane pudelikael, miks nad ei saanud oma, oma pere teisest või, või siis ainsest autost loobuda.
Ma mõtlengi, et siin, kui ütleme nii-öelda sõidujagamise või taksoteenuse puhul saad nagu aru, et, et arvutad tõesti, palju seal umbes nagu, nagu kuus võiks vaja minna. Tõesti tuleb alati soodsam, selle asemel, et liisingut maksta või autot osta, tuleb odavam taksot sõita, nii-öelda. Aga see argument ongi olnud see, et see pikk sõit, et, et noh, ma tahan nädalavahetuseks maale minna või tahan rappa minna ja ma kunagi ei oska ju ette ennustada, kui pikk see sõit tuleb, on ju. Et mis matemaatika siin taga on, et suudad sa selle nii-öelda mingi väga lihtsa näitega läbi arvutada, nii et raadiokuulaja mõtleb, et oh pekki, aitab küll, müün selle teise auto maha kohe.
Kõige lihtsamalt, kuidas me seda näeme, on, on see, et täna enda auto opereerimine sõltub siis see, see kulu sõltub sulest sellest palju seda kasutad. Ja, ja mis me näeme, on see, et enamus autod kasutatakse oluliselt madalamalt kui peaks. Et, et võtame Tallinna näite, pool miljonit inimest umbes ja üle kahesaja kahekümne tuhande auto. Ja, ja enamus need autod, üheksakümmend viis protsenti ajast lihtsalt seisavad tühja, nendega sõidetakse üldse mõnisada kilomeetrit kuus. Ja, ja sellise madala kasutuse juures on see kilomeetri kohta hind päris kõrge, et meie hinnangul me näeme, see on tihtipeale kõrgem kui viiskümmend senti kilomeeter. Kui siis kõik kulud kokku arvutada. Ja, ja Bolt Drive tänane teenus, nüüd me oleme siis pisut üle nädala opereerinud, on meile keskmine hind nelikümmend senti kilomeeter. Ehk siis enamus nende inimeste jaoks juba täna tegelikult on viiendiku võrra soodsem on Bolt Drive kasutada.
Oota, aga ma arvutaks teistpidi, ma nüüd Bolti hinnakirjaga ei ole seda läbi teinud, aga CityBee'ga ma eelmine aasta huvi pärast arvutasin, et seal on ütleme, kui ma tahan sõita nädalavahetuseks maale. Mis on tüüpiliselt selline minu pere auto kasutusjuht, on ju, et linnas ei kasuta, siis ütleme, et see on kolm päeva. No võib-olla lähen hommikupoole, kaugtöö, on ju, ja CityBee hind oli seal midagi üle kolmekümne euro päevas, no ühesõnaga nädalavahetusel sada eurot oleks selle autoga. Nüüd, kui ma lähen igal nädalavahetusel, siis see on eriliselt aja eurot, on ju, pluss läheb kilomeetri tasu, ehk maksan nii-öelda kütuse ka kinni. Ja, ja selles ja nädala sees üldse ütleme, et ei sõida, siis selles arvutuses ma jõudsin noh, järeldusele, et jah, tõenäoliselt see on mulle soodsam, aga võib-olla mitte nii palju soodsam, et seda ebamugavust taluda, et noh, kas ma saan auto, kus ta on, ma pean järgi minema, kust ma lastetoolid saan, on ju. Kas, kas Bolt on, kuidas teie ise arvutate seda?
Nüüd me jõuame selle juurde, et kuidas me üldse meie, mis on meie filosoofia toodete ehitamise jaoks ja mis, mis, mida me üldse teeme ja mida me ei tee. Ja, ja kui me hakkame konkreetsete auto asendamise missioonist peale, siis selge on see, et, et inimese jaoks on oluline hind ja oluline on kättesaadavus. Et tihtipeale me oleme kuulnud ja et, aga seda teenust on ju keegi kuskil mujal enne maailmas teinud, teine esimest korda. Aga see on enamus selliste asjade puhul täiesti mõttetu näide, et, et samamoodi Apple ei olnud esimene. Kes, kes tegi arvuteid ja, ja Facebooki olnud esimene sotsiaalvõrgustik, vaid loeb see, et seda tuleb teha hästi. Ja kui me vaatame siis transpordi, siis samamoodi autojagamise teenuse puhul on oluline see, et see peab olema ülihea kättesaadvusega. Sest kui sul ei ole seda üheksakümmend üheksa protsenti ajast saadaval, siis lihtsalt inimene ostab omale auto. Ja teistpidi see võib olla olemas, aga kui see hind on lihtsalt palju kõrgem kui autol, siis on see samamoodi mõttetu. Ja, ja ma arvan, et see Bolti peamine filosoofia, kuidas me neid asju teeme teistmoodi, ongi see, et me teemegi neid asju selle piisava kvaliteediga, piisava hinnaga, et seda on reaalselt ka mõttekas. Et, et see ei ole see, et me lihtsalt launch'ime mingi toote sellepärast, et see oleks tehtud, vaid me teeme neid asju siis, kui see on reaalselt ka, reaalselt suudab konkureerida isikliku autoga. Ja see on see, mis on meie suurim vahe nüüd Bolt Drive'iga, et see on oluliselt soodsama hinnaga, kui keegi enne seda on üldse Euroopas kunagi enne teinud. Ja teiseks me näeme, et see katvus on juba ka varsti Tallinnas selline, et, et reaalselt see ongi pea alati saadaval, kus ta vaja on.
Aga see on ikkagi nii-öelda asustuse tihjast, tihedusega ka ikkagi seotud, et mul ikkagi nagu selline tunne on, et. Suburban a la nagu Rae, Peetri, Viimsi ikkagi tunneb, et noh, mis asja, mis rendiauto, et ikkagi õige mees sõidab oma autoga, on ju. Et seda käitumisharjumust tundub, et nii lihtne murda ei ole, aga et see esimene alguspunkt, kus see ikkagi alustab, on seesama nii-öelda. Magalad elurajoonid, kus sul on nii-öelda noh, sa võid võtta ära parkimisprobleeme kohe sellega, et sul on jagamisteenus ja nii edasi, on ju. Et see, et see käib ikkagi nii-öelda nii-öelda seestpoolt tiheasustusest väljapoole hajusasustuse poole, on, on mul õige.
Just, me võtamegi seda väga süstemaatselt, et me vaatamegi, kus on kõige suurem tihedus ja siis hakkame loogiliselt sealtpoolt vaikselt välja ehitama, et, et sama asi on meil tõukeratastega, kaks aastat tagasi Tallinnast tulime ka, oli piiratud piirkond ja nüüd me kogu aeg laiendame seda, kuna tõukerattaid tuleb juurde, hinnad lähevad iga aastaga soodsamaks ja nii edasi.
Aga seesama, oota, kui ma nüüd oma näite juurde tagasi tulen, kas, palju see minu selline kuue eelarve tuleks, ta tuleks ikkagi umbes sada eurot nädalavahetuse või sa suudad sealt tulla vi
No ma ei oska nüüd peast öelda, sõltuvalt sellest on ju, et kui pika vahemaasa sõidad, aga ikkagi meie hinnad jah, täna on üle kolmandiku soodsamad kui, kui teised pakkujad üldse Euroopas seda kunagi varem pakkunud on.
Aga kui sa praegu vaatad seda oma esimest nädalat, võib-olla võib-olla võib-olla vara küsida natuke, aga, aga ütleme, et. Jällegi, et kuulaja mõistaks, et mis on selle äriolemus, et mis selline keskmine sõit on, kas on ikkagi noh, a la lühikene. Tunniajane ots ühest linna otsast teise või on see ikkagi noh, see, millest ka Hendrik unistab, et ma võtan päevaks endale masina nii-öelda?
Praegu me ikkagi näeme seda, et see keskmine sõit on üle kahe korra pikem kui, kui meil see tavaline taksosõit on, et, et pigem küündib see sinna hakkab juba lähenema kahekümnele kilomeetrile. Okei.
Ehk et kui ma lähen Jürisse sõbrale külla. Siis mul tõepoolest, see, see kasutusjuht on minu meelest oleks, või Viimsisse näiteks on ju, kui mul ei ole oma autot, oleks täitsa loogiline. Siis see on täpselt selline loll vahemaaed, bussiga lähed üle tunni aja, buss käib harva ja taksoga on kallis, jah.
Aga ma mõtlengi, et kuidas see nagu pikemas perspektiivis, et kui ma nüüd läksin sõbrale külla, grilliõhtu kestab kolm tundi, neli tundi, eks, on ju, ilma alkoholita. Ja et kummik on õige filosoofia, kas see, et ma võtsin selle auto ja hoian seda nii kaua, kui nii-öelda grill õhtul lõpeb ja sõidan ta tagasi ja jätan ta nii-öelda kodu juures maha. Või ikkagi see nagu on sõidujagamisteenusega, et noh, ühe otsa tegin ühe autoga, teise otsa teen teise autoga, et kumb see nii-öelda tulevikuvisioon on?
Praegu me alustasime suhteliselt väikse autopargiga, et, et meil praegu tuli mõnised autod, suveks plaanime selle tõsta viiesaja peale ja siis vastavalt nõudlusele selle jaoks, et saada tagada hea katus, see peab ikka jõudma tuhandeteni. Ja, ja Tallinnas jällegi kakssada kakskümmend tuhat autot, et me näeme, et miks mitte vabalt kümme protsenti neist võiks olla jagatud, kui mitte rohkem. Ja, ja see on see hetk juba siis tõesti, kus sa võid muretult siis iga sõidu jätta auto teisele inimesele kasutamiseks, aga. Meil juba noh, läheb mõned kuud aega, en
Aga sama nagu ütleme, probleem, mis oli tõuksidega, et noh, hästi mugav on neid võtta iga nurga pealt, eks, aga ühel hetkel tekkis see probleem, et neid tõesti jäetigi nagu suvalistesse kohtadesse. Eriti mäletan mind, Riias häiris seda, kuidas nagu noh, sain ots mõttes ristmike peale kõnniteede ristumiskohta veel ristis ja tõuks ka veel ette, onju, et noh, et, et. Umbesid, käisid ise tõstmas seina äärde, sellepärast et noh, et, et inimesed möödamahtuks on ju, et. Et kuidas sa sellist asja lahendad nüüd kahekümne kahe tuhande auto puhul, oletame, et sa paned Londonis käima midagi sellist, et. Kus sa pargid neid, et kus sa hoiad neid, ühesõnaga jälle sama kättesaadavuse teema, on ju, et. Et nad ikkagi peavad olema selles kohas, kus inimesed liiguvad, mis tähendab seda, et see posu peaks olema ikkagi siis noh, ma ei tea, keset Viru väljakut, kolmsada meetrit raadiost maksimum, on ju.
No eks kogu aeg me ju maksame selle parkimisest samamoodi kui, kui kõik teised tarbijad, et meil ei, ei ole täna mingit erihinda, me maksame samamoodi kui, kui iga teine tarbija. Ja, ja see ongi linnale tegelikult ju sissetulek ja mis on nagu üks peamine probleem, miks autokohtasid ikkagi Tallinnas veel nii palju on. Et kui me vaatame, siis üks peamisi probleeme, miks linnad ei taha autokohti vähendada näiteks rataste jaoks, ongi see, et see on neile sissetulek allikas ja täna nagu rattaparklate pealt nad ei tee nii suurt midagi. Et noh, see on üldse juba läheb juba kogu meie väikesõiduki renditeemaga kokku, aga pigem me näemegi seda, et linnas võiks olla palju rohkem rattateid, rattaparkimiskohti ja autodele ruumi kesklinnas vähendada. Ja need kohad, mis seal on, võiksidki olla siis nende jagatud autode jaoks. Et, et see oleks tegelikult palju nagu tervislikum ja lihtsam viis liikuda.
Aga selles mõttes, et kui me võtame jälle saaste aspekti ja selleks, et kui linn tahab roheline olla, siis tegelikult linn peaks soodustama seda, et ta tekitabki sellised saarekesed, kuhu sulle need nii-öelda. Ongi eelistatud jätta see nii-öelda jagatava sõiduauto noh, nii-öelda parkimiskoht, eks, et noh, ma ei tea, võtame mingi näite, et. LHV maja kõrval on üks suur mudaauk, vist küll see mudaauk kuulub vist eraomandisse, aga noh, oletame, et, et see nagu. On üks nendest asukohtadest, kus sa tead, et alati on saada, et noh, et seal on alati, ma ei tea. Viiskümmend masinat ootamas, et noh, et, et kui mul isegi näda, tänava peal kohe nuga taga ei ole, et siis ma jalutan see kolmsada meetrit ja, ja saan sealt masina kätte, on ju. Ja, ja, ja selliseid nii-öelda dedicated või noh, ühesõnaga noh, täpselt selle jaoks mõeldud asukohti, et see oleks nagu rohelise linna mõtteviisis nagu ju
Just, ja seda me tegelikult propageerimegi üle Euroopa, et eelkõige võiks kesklinnas olla ruumi kergliiklussõidukitele, jalakäijatele. Elektrijõukeratastele ja nii edasi ja, ja siis kuhu panna siis kavalalt need parkimiskohad, et kui inimesel on tõesti vaja siis seda autot, mida tal tegelikult enamus sõitnud jaoks pole vaja, on ju, et siis see võiks olla jagatud.
Me peame vist tegema siia Taavi Pausi ja siis tuleme tagasi.
jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Markus Villig Boltist, Taavi, sul jäi, ma võtsin sul sõnad suust enne, enne pausile minekut.
Ei, selles mõttes ma ei võtnud sõna suust, et ma mõtlesin, et selles teises plokis võiks vaadata üldse, kuidas Boltil nüüd see viimane aasta läinud olnud, et. Ma küsiks seda, et kuna teil tootearendus jätkuvalt on Eestis, eks, et kas Eesti ikkagi on piisavalt hea turk, kus kõike seda uut katsetada või on teil mingeid teemasid, mida te vaatate, et Eesti on liiga väike ja läheme parem kohe kuhugi suurlinna, et. Sa mainisid siin elektrirattaid, et ma veel ei tea, et Bolti rattad oleksid välja, väljas Tallinnas, et. Et kuidas teil üldse nagu nii-öelda muu maailmaga läheb praegu, et eriti see Covidi tingimustel?
Mitu küsimust ühes, et kõigepealt, kui me vaatame viimast aastat, siis globaalselt meil on tegelikult läinud ülihästi. Et, et aasta tagasi oli meil korraks väga karm kukkumine ligi kaheksakümmend protsenti ja kuna ei olnud teada, kui ruttu see taastub, siis me tegime kõik ettevalmistused sellest välja tulla. Nüüd aasta aega hiljem on selge, et meil on taksoäri, on, iga nädal teeb uusi rekordeid. Kogu sõidu, tähendab toidu tellimise äri on juba igakuiselt muidugi teinud, rekord teinud alates Covidi algusest. Tõukerattad, me oleme tegelikult see aasta nüüd Euroopa kõige suurem operaator, üle saja kolmekümne tuhande tõukerattaga. Et tegelikult kõik kolm äriliini lähevad ülihästi ja, ja isegi paremini, kui me oleks aasta tagasi üldse suutnud veel, veel loota. Ja rääkides tootearendusest, siis jah, meil on täna peakontor on Tallinnas nii juriidiliselt kui sisuliselt. Ja eks sellel on muidugi omad piirangud, aga me näeme, et tegelikult see produktiivsus, mis ikkagi on selles. Et meil on inimesed siin ja ei ole üle maailma igal pool remotely laiali, on seda talendi piirangut mingil määral väärt.
Ma rääkisin hiljuti, ma ei mäleta kahjuks kellega, aga ta esitas huvitav küsimus, et, et kas sina oskad seletada, küsis ta minu käest, et millega Bolt tegeleb ja kus kohas, et see. Et see loom on läinud, eks ole, väga haraliseks, et, et toiduveod ja taksod ja rattad ja autorendid ja hästi palju, ma saan aru, et kogu selle asja. No selline ühendav joon või see üks müts on ju, mille alla te tahate koonduda, on see, et, et Bolt tegeleb transpordiga, punkt, on ju, inimesed ja asjad. Aga võib-olla sa võid seda natuke avada, et noh, meie näeme eelkõige ju seda Eestis, et Palju, palju Bolti näha on seda rohelist tänaval, aga, aga millega te siis tegelete ja kus või kus on need kõige suuremad turud, sest noh, ega te. Tallinn, Tallinn nüüd vaevalt on ju kõige olulisem turg maailmas on.
Tallinn on meil koduturuna ülihea just pilootide tegemiseks. Et, et näiteks samamoodi Bolt Drive'i me valisimegi ühe peamise kriteeriumina avada Tallinnas, sellepärast et meil peakontor on siin ja see on uue toote testimiseks väga hea, et meil on. Siin juba täna Eestis üle seitsmesaja töötaja, kõik saavad teenust proovida tagasi, et anda, me saame ruttu selle viia sellisele kujule, et me oleme sellega rahul. Ja kui see on Eestis juba ennast tõestanud, siis hakkame seda ruttu teistesse riikidesse laienema. Et, et pigem me näeme täna Eestit sellise esimese kodu ja teist turuna mitmete toodete jaoks. Aga globaalselt rääkides, siis tegelikult see on meil olnud alati fookuses olla Euroopa ja Aafrika liider. Ja siis tegelikult vaadates SKT järgi, siis need suurimad riigid Euroopas ja Aafrikas on ka meie suurimad riigid, olgu see siis alates siin. Suurbritanniast, Prantsusmaast, Aafrika pool Nigeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Et, et see on päris loogiliselt, seal mingeid suuri üllatusi ei ole.
Aga Aafrikat nagu selles mõttes seda, see on ikkagi väga suur, et kokkuvõttes, kas te selles mõttes selle oma esialgse arengu, et te lähete ikkagi riigist riiki, käivitate, vaatate, mismoodi ümber reageerib või kohalikud konkurentid, eks, et. Kas see nii-öelda kasv, kas selle selline nii-öelda linn, linna haaval uue turu nii-öelda. Ehitamine, et kas see on jätkuvalt nagu käinud või, või see läks pigem nagu praegu nagu on stop, noh, nii-öelda stopi peale seoses Covidiga ja sellega, et, et uued teenused tulid?
No tegelikult meil on olnud viimane aasta laienemises kaugelt kõige aktiivsem, mis meil on kunagi olnud, et. Me oleme sõidujagamisteenust avanud ligi kümnes uues riigis ja rääkimata toidu tellimisest umbes kahekümnes uues riigis. Ja, ja siis kõik renditeenused, tõukerattad ja, ja elektrialgrattad umbes isegi viieteistkümnes riigis. Et tegelikult on väga tihe laienemine kogu aeg käimas.
Ja need turud, need suured turud on siis, me võtamegi, see on juba nimetasid Euroopa suuri riike, et ma ei tea, Prantsusmaa, Suurbritannia, ma olen ise Hispaanias praegu, ma ei ole näinud ühtegi rohelist, aga võib-olla ma olen vales kohas. Et, et see plaan on ikkagi siis nagu olla suurtel turgudel number üks.
Just, et me küll läheme, et igas vertikaalis me nüüd lähiajal kohe number üheks ei saa, kuna Euroopas, Aafrikas on kaks miljardit inimest ja me opereerime nii mitmete toodetega, aga lõppeesmärk on jah, pakkuda kõige paremat teenust igas vertikaalis, kus me oleme. Ja kui me võtamegi ette, siis näiteks on mõned üksikud riigid, kus me veel näiteks ei saa oma peamise taksoäriga veel täna opereerida. Näiteks Hispaania ja Saksamaa lihtsalt regulatoorselt on endiselt kohas, kus see äri on nii piiratud nagu ta oli mujal maailmas kümme aastat tagasi, et, et nad on ikka samas
Aga käibe mõttes suudad sa teha niimoodi peast, nii-öelda selles mõttes jaotuse, et kui sa võtad praegu see pildi ja nii-öelda siis projitseerid seda, ütleme paar aastat edasi, et. Käibe mõttes, kuidas ma ütlen, kas hakkab niimoodi olema, et, et ma ei tea, kaheksakümmend protsenti käibest on jätkuvalt sõidujagamisteenus, kümme protsenti on toit, viis protsenti on tõuksid ja viis protsenti on autorent. Või mismoodi selles mõttes see tuleviku Bolt oma käibe nagu jaotuselt välja näeb?
Pigem kuidas me seda mõtleme, on väga lihtsalt kaheks, ehk siis esimene äri, mis meil on, on inimeste liigutamine. Ja see, millega me neid liigutame, olgu see siis sõidujagamisteenus, autorenditeenus või tõukeratas on mingil määral teisejärguline. Ja teine asi on siis asjade inimestele toomine. Olgu see siis restoranist, toit või, või toidupoest või, või tulevikus pakid või mida iganes muud. Me näeme, et platvormile sobib ja, ja tegelikult me näeme, et tulevikus see jaotus nende vahel tuleb üsna täpselt fifty-fifty, et seal vähemalt enamus riikides see, see juba praegu trendib sinnapoole.
No idufirmade puhul, eriti selliste puhul, nagu me praegu Boltist räägime, on ju alati küsimus, et kui palju, et kui jätkusuutlik see kasv on, eks ole, et sa tõstad raha ära. Noh, on, mida põletada, võid teha nulliga, loota, et see tuleb või miinuses ja loota, et hiljem tuleb tagasi. Ja, ja no eriti tõukerataste puhul ju mitu aastat oli väga suur küsimus, et kas see on jätkusuutlik ärimudel, et kas peale selle, kui investeerimis, investorite raha otsa saab, saab ka veel edasi teha. Kas, kui palju te oma teenustest olete saanud kasumlikuks ja kas näiteks seesama autorent on ka juba praegu kasumlik või, või peab see veel kasvama?
Konkreetselt tõukerataste toode on siiamaani väga-väga raske kasumisse saada. Eriti iseseisvatel ettevõtetel, kes ainult seda teevad. Lihtsal põhjusel on see, et see sõiduhind on nii madal, et täna juba keskmiselt see üle Euroopa trendib ühe euro poole. Mis tähendab, et, et sa pead seda selle eest seal tõukeratta ostma, kohale tooma, opereerima, laadima, puhastama, kõike seda turundust tegema. Ja, ja me näemegi, et tegelikult nendel üksikutel tegijatel on väga-väga raske jätkusuutlikult seda äri pakkuda. Aga siin ongi suurem Bolti eelis, et kuidas me kõiki muid tooteid ka vaatame, et kuna me oleme täna juba Euroopa kõige suurem transpordiplatvorm. Siis meil on ülipalju jagatud kulusid, mis võimaldabki meil siis neid teenuseid pakkuda, mida teised ei suuda. Kuna sellele, et meil on operatsiooni kulud jagatud, mitmed administratiivsed kulud, tootearenduskulud. Rääkimata sellest, et meil on nii palju juba kliente, kes Bolti brändi teavad ja äppe kasutavad ja me ei pea neid iga kord siis läbi Facebooki uuesti endale hankima. Ja, ja see võimaldabki näiteks siis meil pakkuda tõukerattaid linnades sellise hinnaga, mida teised lihtsalt ei suuda. Või samamoodi seda Bolt Drive'i teenust, et teised kindlasti ei suudaks seda sellise hinnaga jätkusuutlikult pakkuda, aga meil on see täna võimalik.
Selles mõttes on ikkagi osa, oluline osa sellest filosoofiast, et noh, kui sa ei võta seda lühima teenust ära, ei lahenda seda probleemi. Siis on väga raske noh, mõelda seda, et miks ma ikkagi peaksin seda autost loobuma, on ju, et. Et kas ma lähen Riga autoga või lähen lennukiga, eks, et mis on see, mis mind seal tees ootab, on ju, või noh, ma ei tea. Parem ma ei tea isegi, võib-olla ma ei tea, kas ma lähen Kuressaarde lennukiga või lähen autoga, eks ju, on ju, et noh, et, et. Et arusaadavalt, kui sa tahad inimeste harjumusi muuta, siis selline nii-öelda täisteenusepakkumine on vajalik, aga. Aga räägigi, Markus, kui sa vaatad seda aastat ja seda covidit just on ju, et paljudes riikides oli ju ka päris lockdown, ehk siis nagu. Ei tohtinud liikuda, rääkimata autojagamisest, kus sul on juht tegelikult ka potentsiaalne, nüüd nakkuse kandja või nakkuse saaja, eks, et. Et mismoodi see üldse välja paistis, kas te pidite oma masinaid ümber ehitama või oli see ikkagi alati nagu sellesama juhi enda mure, kuidas ta oma teenust pakub, et teil on ainult platvorm?
Siin on nüüd mitu nantsi, et üks on see, mida me juriidiliselt üldse saame pakkuda ja mida mitte, et, et kahjuks on mitmed Euroopa riigid, kus platvormiga meil on käed seotud ja, ja me ei tohigi juhtidele ka mingeid abi otseselt pakkuda. Aga, aga õnneks enamus riikides me saime siis rahaliselt toetada juhte sellega, et nad said oma autosse paigaldada siis. Sellised plastik vaheseinad, mis on üks asi, mis vähendab nakatumise ohtu. Teiselt poolt desinfitseerimisvahendid, maskid ja nii edasi. Et, et see on olnud üks suur fookus meie, meie sõidujagamis meeskonnale viimase aasta jooksul, et, et kuidas neid sõite võimalikult turvaliselt pakkuda. Ja teiselt poolt on, me näeme, et see nõudlus on mitmes linnas hüppeliselt kasvanud. Et näiteks Ukrainas oli viimase aasta jooksul mitu olukorda, kus metroo pandi kinni ja taksoteenuse vastu kasvas nõudlus kümme korda. Ja, ja siis me tegime kõik, mis võimalik, et siis üritada inimestele pakkuvat võimalust liikuda, kui neil seda taomeetodil on polnud.
Vaata, sellised teenused ongi ju, et noh, kui me enne rääkisime sellest auto nagu rendist, on ju, et nagu Markus ütleb mulle, et müü oma auto maha, siis. Ma muidugi tarbijana tahaks ju seda kindlust, on ju, et see, et see, noh, ma müüngi maha, on ju. Ja, aga mis ma siis teen, kui sa kolme kuu pärast ütled, sorry, ei tulnud välja. Et, et mida nagu suuremalt ja nähtavamalt see Bolt pildis on või mida rohkem, kui ta tuleb sellistel hetkedel nagu toimib, kui kõik muu on kinni, on ju, et seda, seda rohkem see nagu seda usaldust ju kasvatab. Aga, aga no lõplik on tõesti see, et kui need, noh, ma arvan, kui need tõuksid ja autod on sul viis aastat tänaval olnud või ma tõesti näen, et need on igal pool. Et noh, siis ma arvan, ma hakkan üldse alles mõtlema selle peale, et haa, äkki, äkki tõesti tal on mingi point, miks, ta räägibki õiget juttu, võib-olla.
Ja, aga mõtlengi, et siin on, noh, on ka neid teisiti mõtlejad, kes ütlevad, et ja noh, on õigus, et Covidi tüüpi haigused on tulnud selleks, et jääda. Need ei kao mitte kuskile, me ei saa neist hä Et kui ei tule mingit eriti mingit supervaktsiine ja nii edasi, et ikka aeg-ajalt tuleb mingi piik jälle mingi, viskab sisse seda, seda haiguse perioodi ja haiguse levimise perioodi. Ja noh, ma ise ja ka siin sõpruskonnas ikkagi mingitel hetkedel, kui algklassi lapsed pidid näiteks koolis käima, siis selle asemel, et saata laps hommikul bussi peale, noh, panime ikkagi ise. Noh, edasi-tagasi korra linnas ära käia, et laps kooli viia, eks, et. Ja see tegi kaasa sellega mõtteviisi, nii-öelda lugesin ka mingeid artikleid siin Financial Times ja nii edasi, et oi, et näed, et Covid hoopis soodustab. Eraauto ostmist, sellepärast et see on ikkagi sinu kontrolli all, ta on puhas, no on ju, seal. Isejuhid on nii-öelda kinnine mull, on ju, ja nii edasi, on ju, et. Et see tegelikult tuleb välja, et oli filosoofiliselt, võis olla küll nagu huvitav mõttearendus, aga päriselus nii ei läinud.
Praegu pigem me jah, näeme, näeme seda kasutajate käitumisest, et nüüd kuna remote work või siis selline kaugtöö on aina rohkemates ettevõtetes lubatud. Siis tegelikult auto ostmise efektiivsus langeb oluliselt. Et kuna jällegi auto on selline püsikulu ja kui sa seda igapäevaselt ei kasuta, siis selle ostmine ei ole väga otstarbekas. Ja kui inimene käib igapäevaselt tööl, siis on veel sellel mõte, aga eriti linnas elades, kui nüüd inimene käib tööl võib-olla ainult kaks päeva korda nädalas, siis lihtsalt noh, ei ole mõtet, et see auto sul üldse enamus päevad seisab. Et sellepärast me pigem ikkagi näeme, et selliste viiruste mõju just jagamisteenustel on positiivne.
No ma teistpidi arvan, et siin tuli appi ka see asjaolu, et Covidiga seoses tekkis majanduslik ebakindlus, on ju, ja kui ma nüüd istun seal kodus, kõik on kinni. Ma ei tea, mis must kuue kuu pärast saab, siis esimene asi, mida ma ostma lähen, ei ole auto, on ju, et siis noh, me nägime nii paljudes maailma riikides, kuidas jalgrattad said otsa. Ja ma ei tea, minu meelest on siiamaani otsas, sest see oli odav, noh, odav viis saada isiklikult liikuma, on ju.
Just, no ja rääkimata veel sellest, et ma arvan, kliimateadlikkus tõuseb ka iga aastaga ja inimesed näevad, et tegelikult sellised jätkusuutlikumad transpordiviisid on, on viimane aeg käiku panna.
Aga teeme siia pausi ja pühendame viimase ploki sellele, et rääkida, kuidas kriisi ajal üldse ettevõtet juhtida.
Restart läheb edasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Markus Villig, Boltist.
Võtame selle viimase ploki ja räägime ikkagi sellest, kuidas Covid mõnes mõttes aitas terad eraldada, eraldada sõkadest. Ehk siis, mind alati huvitavad need teemad, kuidas ettevõtted peavad kiiresti reageerima uuele turusituatsioonile ja. Ja sa ütlesid, ütlesid ise ka, et ühel hetkel pumpsti kaotasid kaheksakümmend protsenti käibest, eks, et Covidi tõttu. Noh, kõik kaotasid, eks, ja kõik sirutasid ka käed välja, mitte, ma ei saa öelda kõik, aga ütleme paljud sirutasid käed välja ka nii-öelda abikäe riigi suunas. Boltil näidati kenasti ühte sõrme, et mitte mingil juhul, eks. Ja sellest hoolimata te kiiresti tõite too, too, turule uusi tooteid. Kiiresti mängisite oma ettevõtte sisuga nii-öelda ümber, et räägi sellest ikkagi, et, et. Kuidas see mõtteviis nagu käib, et kuidas see juht sellisel hetkel mõtleb, millest ta kinni haarab? Mismoodi ta seda ettevõtet nii-öelda ümber kujundama hakkab selleks, et ikkagi ruttu uue, uue situatsiooniga kohaneda?
Kõik hakkab heast ettevalmistusest peale, et meie puhul oli õnneks olukord selline, kus meil oli. Mõne kuu raha vähemalt pangas olemas reservis just sellisteks puhkudeks, et mis siis saab, kui, kui käive kiiresti peaks langema. Ja, ja teiselt poolt meil olid kulud juba nii optimeeritud ja, ja tiimid nii efektiivsed, kui, kui nad said olla, et meil, meil ei olnud tegelikult väga valikut sealt kedagi lahti lasta. Ja, ja seetõttu me tegimegi siis aasta tagasi otsuse, et me kaasame investoritelt raha. Kehvematel tingimustel muidugi, kui, kui see oleks olnud ilma Covidita, aga see oli lihtsalt vajalik, et see periood üle elada. Ja, ja andsimegi töötajatele esimesele võimaluse teada, et mitte ühtegi inimest ei koondata Covidi tõttu. Mis andis kõigile päris palju kindlust juurde ja, ja pigem inimesed said selle asemel, et muretseda oma töö pärast. Said keskenduda sellele, et kuidas me oma, oma kliente ja juhte aitame ja mida me võiks teha. Ja, ja siis tegelikult oligi väga lahe näha, kuidas päevadega kogu fookus muutus, inimesed kõik, kõik tiimid hakkasid selle asemel, et keskenduda. Tokso- või sõidujagamisäril hakkasid pigem keskenduma kaupade veole. Ja, ja see oli üliõige otsus, et nüüd ongi aasta aega hiljem on see meil kõige kiiremini kasvav ärisuund, me oleme üks Euroopa kiiremini kasvavaid toidu tellimise platvorme. Et ongi, see on selline kiirene reageerimine ja hea ettevalmistus.
Aga räägime, võtame selle konkreetse näite, see on väga hea näide. Turu peal oli ju olemas Wolt, rääkimata mingitest. Kuidas ma siis ütlen, noh, a la väikestest tegijatest, et tellitoitkoju.ee või mis iganes, on ju. Et ehk siis noh, tekib nagu tunne, et turul ju on nagu teenused, kuidas nüüd sinna juurde mahub veel nii suur, nii suur ettevõte nagu Bolt, et. Et kuidas see mõtteviis ikkagi on, et sa vaatad, mis su konkurent teeb, sa vaatad tema hinda, sa vaatad tema teenuse kvaliteeti. Põhimõtteliselt selle järgi sead endale lati ja siis mõtestad koos meeskonnaga, et nii, poisid, näete, see on turulatt, kui me sellest oleme paremad, siis on meil võimalus üldse turu haaramiseks. Ja üldse, kui palju su teenus peab olema parem, soodsam selleks, et turgu haarata, et kas piisab sellest, et noh, a la teeme viis protsenti parema hinna ja selle peale turg juba jookseb, on ju. Või see peab ikkagi olema nii-öelda mastaapne erinevus, on ju, et, et ma arvan, et see ümberiga võitlemine, et see andis teile päris jällegi nagu nii-öelda ettevalmistusele koha pealt, eks, aga, aga räägi sellest nagu mõtteviisist seal.
Filosoofiliselt ma näen, et ainuke suur tehnoloogiaettevõte, kes jagab Boltiga sama mentaliteeti, on, on Amazon. Ja, ja tihtipeale ongi nii, et on sektor, kus on juba mitukümmend aastat mitmed tegijad ees ja siis järsku tuleb sinna Amazon ja kõik saavad aru, et tegelikult saab asju teha paremini. Ja, ja ma näen, et Boltil on, on vaikselt tekkimas seesama maine mitmetes sektorites, kus me siseneme. Et jah, enne on olnud tegijad, aga me saame aru, et me suudame pakkuda kõigile osapooltele midagi paremat. Et näiteks siis toidutellimise äri puhul restoranidele me suudame pakkuda madalamat vahendustasu, nemad teenivad rohkem. Kulleritel me suudame lihtsalt maksta iga tellimuse pealt rohkem ja samal ajal tarbijad saavad lihtsalt soodsamat teenust ja, ja meil on ka tänu sellele paremale maksmisele on ka rohkem kullereid tihti saadaval. Et tegelikult see tundubki sellele, kui efektiivselt sa neid ärisid jooksutad. Ja, ja ma näen, mis on selline suur filosoofiline erinevus, on see, et väga paljud tehnoloogiaettevõtted ei ole tegelikult operatsiooniliselt kuigi tugevad, et nad on võib-olla tarkvaraehituses väga head. Aga neil puudub just see selline real world competence, et neil ei ole neid operatsiooni inimesi neljakümnes riigis, kes oskavad nagu päris füüsilises maailmas mingeid asju organiseerida. Ja, ja meil on selline päris unikaalne kombinatsioon, kus meil on mõlemad pooled väga head. Ja, ja tänu sellele me olemegi positsioonis, kus me näeme, et näiteks toidu tellimises meil on nii palju neid komponente juba olemas, et me suudamegi pakkuda midagi unikaalset ja keegi teine ei suudagi seda teenust nii hästi pakkuda. Ja, ja nagu sa ütlesid, tihtipeale see vahe ei peagi olema väga suur, et me näeme, et võib-olla see vahe võibki olla tellija jaoks viisteist protsenti ja see on piisav.
Aga seesama, et kui Bolt tuli turule sõidujagamisteenusega, siis ma isegi kogesin seda, kuidas aeg-ajalt taksojuht käseldas tellimuse sellepärast, et tal oli korraga kolm äppi lahti, on ju, et tal oli seal. Uber, Bolt ja, ja Andex, et siis vaatas, kumba teenus tuli ja vaatas, mis kõige ägedam on hetkel otsa, et siis ma lähen võtan selle, eks, et. Et kuidas selle toidujagamise või toidu saatmise ja, ja pakindusega on, et. Et kas siin on ka pigem see filosoofia, et, et kui ma olen restoran, vahe pole, kes mu toitu veab, on ju, peaasi, et veab või on ikkagi see, et. Et näed, ei, Bolt maksab mulle nagu suuremat majandustasu, tead, Bolt, mine Kukele, mina rohkem sinu käest ei, sind ei taha nagu sinu partner olla, et. Kui sa vaadad seda aastat praegu, iga euro oli kallis, kõik võeti vastu, kuskõik kuskohast ta tuli või oli ikka siin ka nii-öelda kvaliteedis ja hinnas nagu mingi, mingi erisus.
Konkreetselt restoranidel muidugi oli täiesti enneolematult raske aasta ja, ja siin ma näen, et pigem enamus riikides oli tõesti olukord selline, kus restoranid olid lihtsalt väga rõõmsad, et turule tuli kõige uus pakkuja. Kes toob neile esiteks rohkem kliente ja teiseks muidugi, kui see pakkuja võtab vähem vahendustasu, vahendustasu, nii et neil jääb kõrgem marginaal, see oli veel ekstra boonus seal, seal lisaks. Aga tegelikult me näeme, et see strateegia on relevantne ka edaspidi. Et tegelikult restoranid ju tahavad raha teenida ja kui lihtsalt teine platvorm võtab viis või kümme protsenti rohkem vahendustasu, see on restorani jaoks väga suur erinevus.
Tegelikult seesama Wolti näite, mida Taavi tõi, oli huvitav, sest kui te tulite oma selle rohe, rohelise toidu toomisega turule, on ju. Siis meie pere oli kahjuks, ma pean ütlema, rahaliselt ei ole väga tore, aga, aga noh, suhteliselt palju kasutasime seda teenust, eriti covidi ajal, sest kõik on kogu aeg kodus, kolm korda päevas süüa teha, no ei jaksa, on ju. Ja, ja alguses kasutasime rõõmsat sinist teenust ja siis hästi märkamatult, ma ei tea, miks, ma siiamaani ei tea, miks, aga ju te midagi tegite. Läks see nagu Bolti kasuks ja tõenäoliselt see oli see, et oli rohkem kullereid, toitu oli kiiremini, ma ei tea. Et see ei olnud mingi teadlik otsus, aga sellel samal hetkel, räägi Markus, kui odav on, on suurel ettevõttel selliseid teenuseid ise ehitada versus noh, oleks ju võinud ka panna mingi raha ja lihtsalt selle Wolti ära osta on ju, toimib platvorm, kõik on, pumm. Et kas on ikkagi, suured firmad ostavad ju, no iga päev me näeme, tehnoloogiafirma ostab midagi ära. Kas see on teil mingi põhimõte, et noh, et ei osta, sest omal teha nii palju odavam või kas te olete üldse kunagi mõelnud sellise tee peale?
Me oleme enamus äriotsustes ülipragmaatilised, et kui me näeme, et on turul mõni väga hea tegija, kelle siis, keda me ei suuda ise siis võrdväärset teenust pakkuda ja, ja hind on mõistlik, siis muidugi me kaalume seda. Aga enamus toodete puhul me lihtsalt näeme seda, et me suudame ise seda teha nii palju efektiivsemalt kui keegi teine, kes juba turul on. Rääkimata sellest, et kogu see integreerimise keerukus on, on nii suur nüanss, et täna me ehitame kõiki tooteid niimoodi, et need sobiksid Bolti ökosüsteemi. Need tooted omavahel töötaksid koos, sul on sama kasutajakonto, sa ei pea uuesti makseid lisama, me teame koduaadressi ja kõike seda. Ja, ja seda on lihtsalt väga raske uue toote ka siis integreerida meie süsteemi.
Ma tuleks ikka tagasi selle koha pealt ka, et tuua seda filosoofiat juurde ja, ja tõesti, ma ei palu, et sa peaksid oma teisi ettevõtlikuid kritiseerima, aga just nagu aitama mõtestada seda mõtteviisi, et. Me nägime seda, mismoodi Tallink ehitas oma impeeriumit. Noh, alates sellest, et laevadeks, sellega toome kohale turisti, turisti teenindab meie enda takso, magab meie enda hotellis, käib meie enda poodides, eks, et ostab kogu alko meie poodidest ja nii edasi, on ju. Et see nii-öelda, et see on meie kuningriik ja põhimõtteliselt nagu see on meie klient ja meie hoiame seda nende küljes ja, ja võtame seda välja nagu maksimumi. Ja nüüd, kui see turist kukkus ära, siis pumaki nagu terve ettevõtte põhimõtteliselt nagu käpuli, on ju, et noh, kui me räägime kahjuminumbritest rohkem kui sada milli, eks, eks, et ja ilma nagu noh, riikide toeta ei tule välja, eks, või garantiideta. Et kas see mitte ei ole nagu, noh. Paradigma muutus võib-olla, et noh, et peabki nagu olema valmis ettevõte selleks, et sa ei saa nagu ikkagi noh, olla nii-öelda aeglane ja, ja, ja, ja nii-öelda rahulikult muutuv, vaid seal peab olema ikkagi ettevõttes see võimekus, et sa suudad kiiresti turusituatsioonile reageerida. Noh, ma ütlengi, nemad tõid oma toidu toomise teenust väljumist mitu kuud, teil oli küsimus nädalates, on ju, et noh, et, et. Et kas siis nii-öelda vanamoodi nii-öelda organisatsiooni ehitamine ja mõtteviis noh, ongi põhimõtteliselt nüüd Covidi näitel aegunud, et tulebki ehitada sellist agile organisatsiooni, kes on siis nii-öelda. Noh, nii-öelda nipsu peale võimeline reageerima või on see Covid lihtsalt ikkagi nii üks kord ainulaadne ja seda rohkem kunagi ei juhtu, vähemalt järgmise kümne aasta jooksul?
Ma näen, et tegelikult, mis on kõige rohkem muutunud viimase kümne-kahekümne aastaga on kapitalisaadavus, et, et kiirus on olnud alati ettevõtete puhul väga suur eelis. Aga lihtsalt varem ei olnud sellistel alustavatel ettevõtetel ligipääsu sellele rahale, et reaalselt sellise suurte sektorite järgi minna, aga see on nüüd. Suhteliselt üleöö muutunud, et kui me vaatame siin näiteid ükskõik millest, alates kontoritest kuni majade ostmiste kuni toiduveoni, ükskõik mis sektoriteni välja. Siis need ettevõtted suudavad kaasada, kaasata mõne aasta jooksul miljardeid eurosid. Ehk siis neil on täna võimalikuks läinud minnagi selliste täiesti suurte traditsiooniliste sektorite järgi, kus varem sisenemisparäär oli liiga kõrge. Ja nüüd tulevadki sellised uue põlvkonna ettevõtted, kes on tehnoloogias väga tugevad, nüüd neil lisaks on see raha. Ja, ja enamus vanad ettevõtted, olgu need siis pangad või muud, ei ole selle jaoks valmis. Ja see ongi see, mis me, ma näeme, selline suurem paradigma muutus.
Aga ikkagi selles mõttes vanadel ettevõttel on üks eelis, neil on Gendi suhted. Mingi teatav nii-öelda turu ajalugu, eks, et neil on võib-olla lihtsam oma toodet kellelegi nii-öelda. Söödavaks teha, katsetada, nii edasi, on ju. Pluss, neil on selle valdkonna üldjuhul nii-öelda kõige kogenumad spetsialistid, ehk siis nad on noh, nii-öelda selles mingis kindlas vallas töötanud, ütleme ala näiteks, kui sa ikkagi. Oled hotellinduses, teab, mida klient ootab, millist mugavust ta tahab, nii edasi, on ju, et see klienditunnetus on ikkagi kõige parem ikkagi sellel nii-öelda vanal olijal, eks. Samas seda vana lollijat noh, jällegi ei suudeta nagu õigesti rakendada, et kui see peaks praegu olema mingi soovituse, et noh, et, et ma ei räägi Tallinkile, aga, aga meie kuulajate seas on nii-öelda. Ka nii-öelda vana majandusettevõtteid, et lihtsalt mingid mõtted pähe, et, et kui sa vaatad nagu, mis toimus, mismoodi su enda organisatsioon on ehitatud võrreldes teistega. Et mida võiks nagu tugevdada, et või mismoodi on nagu see, mida peaks nagu vaatama ettevõtte juhina teistmoodi seoses sellesama Covidiga.
Kõige suurem õppetund, mis ma ise olen saanud, ongi see, et tegelikult see konkreetse sektori kogemus on kõvasti ülehinnatud ja tegelikult see on tihtipeale täiesti ebaolulune. Et muidugi on sektoreid, kus see on väga tähtis, aga me näeme, et see on enamasti koht, mida on suhteliselt lihtne, võimalik sisse osta. Olgu see siis ajutiselt või siis palgates mõned töötajad, kes siis selles valdkonnas on tegutsenud. Ja tegelikult see asi, mida on raske järgi teha, on just see tehnoloogia kompetents. Ehk siis pigem me näeme, et see juhtub niipidi, et, et tulevad väga hea tehnoloogia teadmisega inimesed ja hangivad omale selle konkreetse sektori kogemuse, kui vastupidi.
Kas see naljakas ongi see, et ma viimasel ajal olen jälle ehitusega kokku puutunud, eks, ja, ja kui ma ehitusega kokku puutun. Kahjuks igal aastal umbes, on ju, siis ma tahaks nagu noh, isegi oma väheseid juukseid, mis mul alles on, et tahaks need peast välja kakkuda, sellepärast et. Noh, jätkuvalt tähtad ei pea, hinnad on noh. Noh, eelarve on niisugune nagu noh, sujuv paindlikkus on ju, okei. Tarkvaraettevõtjana ma tean, et projekti hind ongi alati paindlik, eks, aga, aga et, et kuidagi nagu tundub, et noh, et see sektor küll kasutab uusi materjale. Aga ikkagi nii-öelda tehnoloogilises mõttes ta nagu seisaks. Ja samas nagu ma ei kujutaks ette, et peas hetkel ei ole, et, et mis see võiks olla nii-öelda selle, selle, seda valdkonda raputav Bolt. Või nii-öelda tehnoloogiaettevõtte, kuigi noh, tunne on, et noh, et hiinlased vist midagi teevad õigesti, sest nad suudavad ikkagi noh, suudad nagu nelja, nelja päevaga ehitada uue raudteesilla, eks ju, on ju, et, et noh, siis peab midagi olema nagu, nagu, nagu paigas. Ja kas see, mis hiinlased juba oskavad teha, et kas lihtsalt ei ole jõudnud Euroopasse ja, ja Ameerikasse. Või on see valdkond ikkagi oma keerukuselt ja dünaamikalt veel noh, ütleme nii, et vajab veel küpsemist ja arenemist veel kümme aastat, enne kui seal hakkab, hakkab ni
Ma jah, pigem näen seda niimoodi, et, et kui me vaatame, kuidas see kakskümmend viis aastat interneti areng on läinud, siis see ongi alanud just sellistest lihtsatest asjadest. Et alguses oli näiteks siis lihtsalt otsing, et kust sa leiad üldse restorani ja sihukene väga lihtne informatsiooni edastus. Ja siis see hakkaski sealt järk-järgult hakkas neid komponente juurde tulema, kuni noh, tänaseks on sisuliselt terve see platvorm kolinud tehnoloogiafirmasse koos Deliveriga ja. Ja tihti need platvormid ehitavad kasvõi juba ise kööke ja noh, sisuliselt terve see koguse väärtusahel on kolin Ja ehituses mingil määral ma näen, et see läheb ajapikku ilmselt sedasama rada pidi, et, et võib-olla täna sa leiad omale internetist. Ehitajad ja võib-olla teed seal projekti juhtimist, aga ma näen, et mõne aasta perspektiivis on sul juba ilmselt ongi ehitusettevõtted, mis ongi väga tehnoloogiapõhised.
Meil hakkab saade otsa saama, ma tahaks siia lõppu tuua ühe teema, meie teine suur rahvastik uhkus Wise on, on väidetavalt minemas börsile, noh, need jutud on nii kõvad, et ju ta siis on ka, on ju, et. Et hakkab see üks teekond otsa saama, kaugel, kui pikk see Bolti horisont on?
Meil on kindlasti vaja tulevikus kapitali kaasata, et kasvada ja, ja selle osas on uudiseid, ma arvan, tulemas meil veel igal järgmisel aastal. Aga me hetkel näeme, et ei ole kiiret sellega, et me peaksime börsile minema, et, et kuna täna investorite huvi on juba piisavalt suur. Siis meil on mitmeid töötajaid, mitmeid osanikke, kes on juba suutnud miljonite eurode eest oma osakuid müüa. Et, et selle jaoks me näeme, ei pea minema börsile, et, et seda inimestele pakkuda.
Jaa, need, kes õigel ajal ei saanud investeerida Bolti, need peavad ostma sekandärit.
Tark, tark, tark mees räägib siin.
No Markusel on võib-olla ka ikkagi tore iga päev väike üllatus jälle, et kes aktsionäride nimekirja lisandunud on, et ise ka ei tea, kellega pead koos asju ajama.
Ma arvan, et seda sa ei suuda jälle jälgida, et neid sündikaate, mismoodi seal tekitatakse ja ostetakse, et seda pole võimalik enam maadelda. Aga väga põnev oli Markus, nagu alati.
Suur aitäh, meie saade on läbi ja siis vaatame, millega te välja tulete, siis on, tulge ikka millegagi, siis on põhjust, on ju järgmisel aastal uuesti sind kutsuda. Näeme järgmine aasta. Aitäh ka kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast, kus tõenäoliselt oleme me oma pilgud pööranud Aafrika poole, aga sellest nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]