@ RESTART // 2021.05.22
geenius_restart_0924.mp3
KUUPÄEV
2021-05-22
PIKKUS
41m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Podcastis räägib Yaga asutaja Aune Aunapuu, kuidas nad ehitasid üles kasutatud riiete müügiplatvormi, mis on edukalt laienenud Lõuna-Aafrika turule. Arutletakse väljakutsete üle logistika ja makselahenduste korraldamisel ning jagatakse kogemusi, kuidas distantsilt uusi turge vallutada.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Vaikselt, aga järjekindlalt tekib juurde eestlaste idufirmasid, mis tegutsevad Aafrika turul ja on seal edukad. Täna on meil stuudios järjekordne selline: Yaga. Aune Aunapuu alustas Yaga tegemist lapsega kodus olles ja keskendus esmalt Eesti turule, aga üks juhuslik sündmus viis selleni, et Yaga teine turg on Lõuna-Aafrika Vabariik ja nad on seal juba päris suureks kasvanud. Kuidas ja miks tulla turule teenusega, mille sarnaseid on tegelikult mitmeid ja kuidas leida oma lähenemisnurk kõigi konkurentide pakkumiste vahel? Kuidas sellist asja inimestele nii Eestis kui Aafrikas turundada ja kas Aafrikas saab äri teha ka nii, et sa seal ei ole ega isegi eriti ei käi? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Ja, hea meelega seletan. Yaga on kasutatud riiete ja muu moekauba ostmiseks ja müümiseks loodud äpp. Tegutseme me täna Eestis ja Lõuna-Aafrikas ja Yaga ärrine on väga lihtne kasutajale, et kasutaja, kes tahab jagas müüa, teeb oma tootest pildi, mida ta enam ei vaja. Paneb selle jagasse ülesse ja ostjad saavad siis neid kaupu osta. Rohkem kui üheksakümne protsendise hinnasoodustusega, et, et win-win mõlemale poolele.
No nagu, nagu ikka paljud areid saavad alguse isiklikust vajadusest ja, ja mu isiklik kogemus internetis müümisega oli selline, et. Et ma avastasin, et neid platvorme on küll palju, aga, aga tegelikult nende kasutusmugavus ja kasutusvõimalused on, on selles osas väga piiratud, et näiteks kui me võtame Facebook marketplace'i, et see on küll kohtumispaik. Aga tegelikult sellist ostumüügitehingut lõpuni seal teha ei ole võimalik, see tähendab seda, et müüja ja ostja saavad kokku, aga selle, kuidas maksta, kuidas kaup liigub, selle peavad ostja ja müüa omavahel nii-öelda kuskil chat'is või telefonis või tanklas kokku saades nii-öelda ära lahendama. Et minu eesmärk on olnud muuta inimeselt inimesele kauplemine sama mugavaks ja turvaliseks, nagu seda on kuskilt professionaalsest veebipoest shoppamine, et sul on makse. Sul on tarne, sa ei pea chat'ima, sa ei pea selle tegelema, mis sinna, mis sinna juurde käib. Ja, ja noh, selle momendile, kui Facebook jõuaks integreerida kõikide riikide kõik levinumad makseviisid ja kõik levinumad transpordiviisid sinna külge, et selleni on ikkagi väga palju aega. Ja kui seda turgu uurides, kui me siis juba ka Lõuna-Aafrika mõtteni jõudsime, siis me nägime, et, et seal tegelikult see probleem on sama, et sellist moekaubale suunatud ostu-müügiplatvormi. Kus oleks küljes kohalikud makseviisid, kohalikud transpordi viisid, tegelikult ei ole. Ja, ja need platvormid, mis on, on siis nii-öelda kas väga, väga vanakooli platvormid, mida noorem generatsioon ei kasuta. Need on platvormid, kus saab müüa absoluutselt kõike nii-öelda autodest, kinnisvarjast kuni, kuni remondivahenditeni. Aga, aga tegelikult, kui me nüüd globaalselt vaatame, siis nii-öelda Vinted, Deepop, Letgo, et need on ikkagi selgelt nii-öelda moefookusega ja, ja nii-öelda. Ja ka fookus läks ka sinna moe ja keskkonnasäästlikkuse poole.
Et see on Eestis ja Lõuna-Aafrikas erinev, aga, aga Lõuna-Aafrikas on. On ju see turvalisus või, või see, et, et, et ma ostsin, aga, aga müüja ei postita seda, et mis nüüd saab. Et mis, kas ma saan oma raha tagasi ja see on nüüd see koht, kus Yaga tegelikult lahendabki seda turvalisuse probleemi, et. Et ega müüa seda raha, Yaga käest enne kätte ei saa, noh meil on eskromudel, et me võiame seda makset enda käes. Kuni ostja on tegelikult öelnud, et on kauba kätte saanud ja, ja noh, selliseid. Selliste nii-öelda kättesaamatuid müüjaid, kes on hakanud jagas müüma, aga siis ka siis ära kaovad meelega või, või kogemata, et, et see, seda, seda ikka satub. Ja siis me tagastame lihtsalt raha, raha ostjale, et ostja kasutas kogemuse, ei jääks selles mõttes negatiivseks, et ta midagi ostab, jääb rahast ilma ja siis noh, niimoodi, niimoodi seal ei toimiks. Et see on võib-olla üks, üks, üks levinumaid, Eestis läheb nagu väga, väga nii-öelda. Aga kasvab väga lihtsalt ja iga neljas inimene, kes jagas Eestist tuleb, teeb ostu ja noh, Eesti problemaatika selles mõttes on väga. Ma ütleks, et ei olegi, ei olegi probleeme, sest ma, online maksed, tarne, SmartPost ja Omniva, noh need on inimestele nii, nii tuttavad meetodid. Et, et selles mõttes Eestis ei ole, ei ole jah, et Lõuna-Aafrika kontekstis on, on võib-olla see, et inimesed on alles selle online shopping'u usalduskõver alguses. Et on see julgus online shop'ata, et, et seal on see probleemistik, võib-olla see. Isegi enne ostu hirm, et kas ma julgen osta, kas ma julgen oma krediitkaarti andmed siia panna. Et see, et see usalduse loomine on see, mida, millega me Lõuna-Aafrikas kõige rohkem nii-öelda tegeleme, et, et kuidas saada inimesed tegelikult ostma. Et Eesti näitel me võime öelda, et toode on sama, et asi ei ole tootes.
Aga kauba kvaliteedidest tagab ikkagi siis ühesõnaga, see on kuidagi. Müüa, müüa peab, teab seda, et, et sul ei tohi seal olla mingeid auke, plekke määrdumist.
Kui teadlikult sa tegeleta sellega või, või ole, mis see selline mõtteline eelarve protsent on, mida sa oled pannud kõrvale selleks, kuhuks, kui. Ostja saab kauba kätte ja teatab, et oh, siin on auk ja müüja ütleb, et ei olnud mingit auku, ise tegid augu või pleki, on ju, et mina ei võta tagasi. Mis siis saab ja,
vist aitab teid ka see, et see keskmine ostu, ütleme kauba hind ei ole ülemäära kõrge, et no ostangi kümne-viieteist euro eest mingi asja, on ju. Noh, kaua ma siis jauran sellega, ükskõik, kas ma olen ostja või müüja, et, et on võimalik kuludesse kandas, et kui ma ostaks juba viiesajase, noh, võitleks küll.
No ma arvan, nad isegi ei taju seda, et see on üheksa protsenti, et see on nii-öelda süsteemi osa, aga. Aga mul jäi eelmises plokis küsimata üks asi, et ühelt poolt sa pakud nii müüjale kui ostjale tegelikult sellist nagu e-kaubandusteenust või no ütleme, tekib sihuke e-poeteenuse tunne, et noh, näed, ma lähen ja. Ja, ja need kaup on pildi peal olemas ja, ja küll müüjaks ei ole mingi brändifirma, vaid ikkagi teine inimene, eks, aga. Aga et, et emotsioon ikkagi nagu e-poe oma. Ja selle koha pealt mul tekkis ikkagi see küsimus, mis on klassikaline, selline e-poe probleem, et noh, vaata, väga raske on osta e-poest kingi või, või sobilikke riideid, kui sa täpselt ei tea, et kas see number sulle sobib või mitte. Ja see on juba ammust postimüügiaegadelt ära lahendatud, et noh, et a la osta mitu paari. Need, mis ei sobi, need saadavad tagasi, on ju, ja kokkuvõttes, kuna see overhead või margin on nii suur, on ju, et, et siis me jõuame nagu. Noh, seda, loksutada seda pakki siin ja nii edasi, tagasi küll ja küll, on ju. Sinu äris aga see margin ei ole väga suur, mistõttu nagu. Kui ikkagi ostsin särgi ära, ei läinud selga, siis kuidagi tundub loogiline, et selle asemel, et tagasi saata, pane uuesti müüki, on ju, et äkki on järgmine, kellele võiks nagu sobida. Et kuidas seda probleemi üldse näed, kas see on üldse probleem või sa oled ennast taandanud siin maru õhukeseks selles äris üldse, nii et noh, et, et ongi ainult kasutajate probleem?
No ma ütleks niimoodi, et me tahaks, et kasutavad lahendaksid need probleemid omavahel ära, et me oleme selleks nii-öelda kanalid, kanalid loonud ja, ja kui läheb tõsiseks vaidluseks, mis, mida juhtub harva. Siis me proovime neid suunata. Aga see käitumine, mida sa ütled, et on küll seda, et näed, mulle ei sobinud, ma müün edasi. Ja, ja on ka kasutajad, kes ostavad meile ka kokku ja müüvad edasi. Et see on, see on erinev, aga nüüd näiteks, kui suuruste poole, poole minna, et, et Yaga flow oluline osa on see, et ostja peab kinnitama, et ta on kaubaga rahul ja ta on nõus sellega, et, et see raha kantakse müüjale edasi. Et, et selles mõttes, Yaga jääb sinna nii-öelda vahele hoidma seda korda ja lahendama seda pahameelt. Et, et tavaliselt ostja-müüjad suudavad saada kokkuleppele ka juhul, kui, kui inimene ütleb, et näed, mulle need, mulle see ei sobinud, et palun võta tagasi, et sõltub sellest müüjast, kas ta teeb seda või mitte, et aga ma ütleks, et pigem, pigem on inimesed vastutulelikud. Et küsimus on selles tagasisaatmise postikulus, aga kui selle tasub ka ostja ise ära, et siis, siis tegelikult ei. Ei ole probleemi, et, et lõpuks peavad kõik tehingud jõudma kas siis katkestatud staatusesse või siis lõpetatud staatusesse. Nagu ja see on, see on ostja-müüa enda teha, et jaga seda vägisi, ei, ei lõpeta. Aga, aga jah, kuna motivatsioon on raha kätte saada või kaup tagasi saada, et siis, siis tegelikult see, see toimib, toimib hästi, see Scrum mudeli lahendus siin.